Vaba eestlane , April 30, 1986

              Nr. 33
võrdsus tuleb viia
llkele; võimalusile, sest^^^^
kanadälased ja jagame kõiki
lelt.; iviitniek
äri, suuremat äri;; suurt äri
psi tuleviku ehitamisel.
Haa. mis on andnud võirn^^^
teks ettevõtteks kcygife^
jidi Tshehhoslovakkiäst põgene­ja
asus Kanadasse, kus ta alul
tses äri alal, siis nüüd võib ta
riiki teenida valitsuse liikme-jKoos
töötades oleme võimeli-teile
maa rikkiisi kasutama.
lirast ametlikku avamist toimus
|ivõtt rohkearvulistele osavõtjai-jltuuriminisiri
0. Jelineki ja ta
iasa külalistena.
Msel päeval vaadeldi mitmekul-flisi
ressursse globaalsel maail-äTul,
võimalusi uute eesmärkide
utamiseks, Konverents lõppes
peaminister B. MuIroneykõ-
I Banketi 1500 osavõtja
pii kuni 40 eestlast.
leta allkirja andmisega
itleja staatuse nõudmist
?sti Vabariigile ÜRO's
Liidule sõbralikke riike" nagu
(a, kust siis relvastus viiakse
Nikaraaguasse. Aastail 1970
:i Ühendriikide relvastus ka-
}0%. Samal ajal N. Liidu
;tus aastail 1970—85 suure-
IUSA'sf 500 miljardi doUari
[ses. President Reagani ajal
ikatud rohkem rõhku panema
Jtusele ja suurimaks rõõmuks
|oorte soov astuda sõjaväkke
USA sõjavägi on nüüd esio°
AIS korras. Olgugi, et presi-
|Reagan on suurendanud USA
jtust on N . Liit siiski kaugel
^residendi suuremaks problee-on
Kongress, kes ei taha aru
probleemi tõsidusest.
|ne järel oli publikul võimalik
(a küsimusi Linas Kojelisele.
teada; et presidesiit Reagamo
linistratsiooni lõppedes oim
las Kojelisel huvi kandideeri-1
lale.
[n loota noore energilise leedu
iehe abi Balti riikide küsi­ks
ka tulevikus.
y ' ' ii
v/,-y.y//.-,-
Kojelis ja filmitäl
lUga.
VABA; EESTLANE kolmapäeval, 30. aprillil 1986 — Wedmesday, April 30, 1986 Lk. 3
mm
• ; Pärast! V^ä
itaküt Liibiiä „sojalistele" objekti­dele.
Mis nüüd ^e^ eriti sõjali­sed^
kJi mitte lugeda põhjuseks
tsiviiielanikonnas hirmupsühhoosn
tekitainist, .tehakse kommentaare,
analüüs®' V ja kokkuvõtteid. Lääne-,
maailmas on •moeks sellise tähtsa
sündmuse puhul minna mikrofoni­ga
mehe juurde tänavale ja küsida
tema arvamist J Sageli on „terve
mõistuse** hinnans^ kaalukam pro-ssst,..
mls alati o i tendentslikud.-
®n kahestunud, ühel pool^ ÜSA, fiis-rael,
Inglismaa, teatud ulatuses ka
Kanada ja nüüd kindlale seisuko­hale
jõudnud Lääne-Saksamaa, tei-
Eesti Ühispangci
XXX yüidistevihik
ÜHISPANGA UUDISED XXX =~
1986. Toronto Eesti Ühispanga väl­jaandes
on avaldatud panga juht­konna
koosseis, K. Randlaid!
„Panganduš 1985: aastal", A- Kütti
,,Tõronto Eesti Ühispank 1985. aas­tal".
K. Arro ,,Toronto Eesti Ühis.
pank laenajana", P. Kiilaspea
„Üut Toronto Eesti ühispangas";
E. Runge „ühispank ja noored",
S. Kask „Lahkumised, täiendami-sed,
ümberpaigutamised", E. Ku­ris
>,ühispangändus Eestis'i A.
Park „Miks uurime omandiõigust"
W. T. Laar „Kas on veel pärandus-makse?"
ja V. Lillakas „Kaksteist
aastat ajalugu".
Rootsis olev Eesti Kalurite
Koondis anilab seitsmendat aastat
sel poo! ülepänud riigid, kes on Maakondade Päeva kava teises osas esines Küla-Kaja orkester. Liikmeid dekoreeriti välja oma ajakirja Eesti K^^^^
leidnud, et terrorit ei saa terroriga
surmata, tuld tulega kustutada.
Tulemuseks on veelgi suurem ter­ror.
Kas seda peaks uue karistus­löögiga
lämmatama ja kui kaua
selline sõda võiks kesta? küsitak­se
nibg on neid, kes püüavad leida
vastust küsimusele: kas pole min­gisugust
lahendust ilma vereohvri­teta?
ge ga. Teadustaja Ervin Aleve oma osa täitmas.
olles rohkem tagasivaatlev kui tä­napäeva
kalastamise probleeme
käsitlev. Ajakirja ümumine on toi­metaja
Elmar Pettäi teene, kes
kirjamehena on ajakirjale kena
näo kujundanud.
Tänavusel teisel numbril on si­suks
: H. Äksberg „Vanaaegsed
mündid Paljassaarel", H. Mihkel-son
„ K a t s e d raadioängerjatega"
mitmed muhamedi maailma sisu
selgitavad, mida muu maailmal tu- aHBie: valitseda Poo
leb arvestada, üks Toronto- m uha -
mediusüline ütles, et 'kui islami. gere
iDSk peaks iteda kutsuma oma eest n^-i .. . - i ' r - . i - i .
.. • , . - P o o l a eksjilvahtsuse liikmed
(RL) — Igal teisel esma
poolakat ssipremahagbn laiaaü
Nii; Idffptab LondoiliS\ a põrsad vahetuskaubana", H.
Schmuür,,Kalajuttu^^^M
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^r'-'^^^^ ; rannalt*^ H. Toots ,,Kalaspordislt
siis on ta valmis Lii ^ ^ ' ' ^ ^ ^ ^ liku rezhömiga. Kui Poola kõmmu- praeguse eksiilvalitsuse eaka ilme XI" ja^^^^^,^^^^^
büasse kdima minema. Islami j^aa palka. Enamus neist on sarnas- nistlik suursaadik Suurbritannias pärast. Ta ütleb, ^ ; : ,
usul on sellme iõud mida lääne koosolekutest osavõtnud Teise üritas kord osa võtta mingist üritu- et viimaste aastate' Jooksur on Mälestuste saared , V. Saarkop-maailm
ei näi mõiJtvat la mille maailmasõja lõpust saadik. Eksiil-,sest Londoni Poola Klubis keelduti PooBast lahkunud palju väga
vastu venelased Ä^amstanis on valitsuse president krahv Edward teda seal vastuvõtmast. Varssavi - tä haritud noori inimesi, kes on raskusi'^
end väga tugevasti veristamd, r'^""^"^^'^'J^^^^^^ omakorda mainib väga võimefiSsed jätkama seda tege-
Sslam ftw mk mille eest minnakse kuna Suurbritannias sus, kui Natsi- harva eksiilvalitsust. Kui seda siis- vusö.
langenuile on varutud
lahi (Jumala) juures
araabia I maailma rohkem
U ^ s e o ^ maailmasõja. Hitlerile oli võimudele, kirjutab Eringer. Sel-' ^^^^^"^/anseb ^hel päeval J c o k k u . ^ . ^ ^ ^^
^m M m ^ ^ ' " ' ^ ^ ' ' ' ^ ' ^ ^^^^ ^"^"^'^ L'^^' vastab eksiilvalitsuse peaminis» ja päästab oma iseseisvuse. ^-^^^^^^^^^^^^
.m KUI mib nM'A\i\n?iev'Ad v«rpm CoKkot ; ö . « ^ : c o k . v..»,, ^nJo ^Ainukene toeline Vtilitsus saab oi- \-
ki muu ka rohkem kui seisukoht ^^'"^"^^^ To.t''^'7'"^ TZ- ^'^^"^ ^"'^""''''^^ "^''^ la see .t^*i .r.jij..*: augustil USAl rünnaku vastu, sest Kaddafi . 1939 Kolmanda RRiiimgiiggaa tteegoeevvuuss oonn ttooeettaattuudd PPoooollaa RRaahhvvuuss-- 'a see, mis on eksiilis. Poola eksiil- «"ft^e-^Pt"'"'^
. tuleviku Üle, kuna uute soomlaste
ri,-,,.. v.st« ei öhTndTaaJtiiu- P»''»'- "''"e ohvriks langesid mõne- rahvusgruppidelt üle terve maail- "^''^ ^ ä ' " ' " ' ^ " » . mitte teatud ini- ^ . ^ ^ ^ ^ ^ .^ une
L tl ja Leedu vabariigid. deks, kuid piisavalt meie tegevu- Poola kontinuiteet kugebla^^^^^
M . . • h -'^a olen ikka optimistlik,^' üt- ^'^^ .^^^--^''^"^ ' ^ ^
Maaima tugevama ni?iim ^ a b ^^^.^^^^ kuna me arvame, et iseseisvat po- ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ ^
USA täitma maailmas korrapidaja Ej.jnger'ile antud interviuus '''^'^^^ P^^^ ^^^"^^ ^"^^ ^"^^ . 1 ^^^^^^ ülesandeid, mis pidevalt muutuvad ^ ^ '
komplitseeritumaks ia laialdase­maks.
Kaddafil olevat USA and­meil
ülemaailmne terroristide
võrk, mis nõuab ka- ülemaailmset E"nger ütleb, et
valmisolekut vastyvianuks kas pre- märkimisväärselt selge
haga." Eksiilpeaminister, sõbralik ^rgiks sa^b o»la suveräänsii^^^^
„PooBa rahvas m raskela puimaS" poolakas, ei tee saladust tema valit- ^"'^^"^^..^.'^andmine neile^
HaHav pähkel." suse kontaktidest Solidaarsuse lii- sun säilitatud nu paljude aas- ^.^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^.^^ ^^^^^^^^^^^^^^ •
kumise põrandaaluse osga: „Me ai- ^ate jopksu . ^ Muus osas pakub ajakiri mitme-
:zynski 00 ^^^^ ^^-^ majanduslikult. On ole- :,^^Petpeks^^^^^^^^n^^
mõistusega, ^^^^^^ põrandaalust pub^^^^^^^as ka Eesti Vabariigi eksi^^ l ä ja fotosid kanada soomlaste
ventiivselt vÄi selliste tugevate arvestades tema 93-e eluaastat. UKatsiooni ja nad jõuavad kõik '^^sus, mis formeeriti oma praegu-rünnakutega
nagu oli äsjane akt- ^ ^ eksiilvalitsus Londonis siia.- '^!„^"J^|, ^^.f' aast^;\alguses;ja. ,
«jjwvj, I J, i I- .-^ • • mille südamik asub Rootsis.^
Presideirdist, l.-st minist- p^^,^ eksiilvalitsus on kontaktis o».«;UvoiS#«„,. ««hs*,^h «"""^^^^^^^^^^^
Sellele on hukkamõistjaid, kuna nst ja kolmest mimstn asetäitjast. ligikaudu 12.e l^.
selle tõttu hukkus palj. tsiviilela- See on olnud ooteseisundis 1945. SlirJolSa ^ t j o L pä^ nmeeed.le^ mis uhjüib tegasr^ie- M A A ^ ^^
nikke, kes võisid koruni olla vasta- -stast ^adik siis km tookordsed ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ ^ mase pohiseadushkti^^^^^^^
sed Kaddafi noliitilistele amhitsioo- ^"tlsed (ühendriigid. Suurbritannia T ' ^ ^ ^ .
nidele. Aga kas mõnel USA hukka- Ja N. Liit) arbitraarselt määrasid
mõistjal oleks nõuanne küsimuse ametisse uue Poola valitsuse, võttes
rahulikul teel lahendamiseks? tagasi oma tunnustuse Poola riigi
sõjaaegselt juhtkonnalt, kirjutab
Rünnak tegelikult siiski jahma- Eringer. Eksiilvalitsuse peaminister
tas inimesi i^al pool maailmas, jku- Kazimbierz Sabbat ütles ajakirja­na
seni on vaid üksikud riigid käi- ,^ikule: „Meäe peame ennast ainu-nud
naaberriike nommitamas ilma leseks legaalseks, põhiseaduslikuks
sõjalise vahekorrata. Kui see pooj^ valitsuseks. Praegune valitsus
saaks üldiseks .tavaks, mis
inimesega mittekommunist- bariigi'peaministri J ü r i ^W
, * r twio^^^ii yaistsus ei öMiD- j^gg pääses vangistusest esiniese
DBUsta Poola eksiilvalitsust amet- nõukogude okupatsiooni aastal
lokult (Vatikan oli viimane, kes i940-_i94i ja kes formeeris sak- v Ä lo
lõpetas ametliku tunnustamise ^.^ mägede Eestist lahkumise ajal ^6i,jes $18--
aastal 1963), on need eksiilvalit- septembris 1944 tekkinud interreg-^^^^^.^ .BroshMris hind $10.--
suse esindajad väga prominent- numis peaminister Otto Tief'i valit- ^^^^^^^^^^ +
a rahvMsgruppi- s^^se n^is sai ag^ ^ ^ ^^^^ v
ainult m õ n ^ päevad enne^estiS^^^^^^^
visati Poolale kaela kolme välissaa- ih«i,ent,mA<^rJm;«t N i H/^n
siis maailmast kus pidevalt on käi- jij^^, po^las ei olnud min,- t)hendriikidest kuoi Tansaania'ni ja f^J^^oKupeenmisi i ^ . L u au
mas sõda ilma antetliku sõiata ja gej^vah^^
millele ei oleks näha üldse lõppu? ^aa neid olla "kuna need i'/^r»fr.^.w;c ^ m a f^snWnhjimanfflp vc^Wu
iiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiin
1 r.ra kommunistliku võimu.*
oma
süstega.-
USÄ vast Ui
-Eringer • kirjeldab seda. :mida l a Vahekorrad: Briti valitsusega on
nimetab Poola eksiilvalitsuse prS- head. Eksiilpearminister Sabbat ju-vaatseks
maailmaks. tust^ab selles seoses järgmise loo:^^^
,,Siis kui 1945v aastal m^^
, Selle: peakorter :asiBlb, elegante i^^^ ä^a võeti nõudis-^uüs^rssavi
hoones Londoni ekskBusiivses raadik inglastelt, et nad lõpetaksid
Paljudes kohtades toimusid USA- ielgravia rajoonis. ^leie tegevuse. Välisminister vastas
vastased demonstratsioonid, nende
hulgas ka Torontos ja Montrealis ff^.^" ^^^^^^^^^ möödunud sajandil oli meil siin
USA konsulaatide ees Enti arvu- kardinad ia s!^^^^^^^ ^^^g' ^ar! Marx'i nimeline härras-kad
on olnud protestidemonstrat- metkardina<S ja suured õlimaalid & kirint^^ Das KanitaPi^'
sioonidest osavõtjad Inglismaal elegantsetest Poola ohvitseridest ka-- ^ Shinertl^
Lääne-Saksamaal, Itaalias ja Root- ^avad hoone kõrgeid semu. eT seLnud ^^^^^^^^^^ me k^^^^^^^^^
si^. Manilas, Filipiinidel, üks ka- Poola eksiilvalitsusel ei ole min- ^^j^^^^^^ poliitikat"
nädalane, keda peeti ameerikla-git kontakti, ametlikku või teistsu-seks.:
Sai4änäval'::peksta, :;Peaminister Sabbat. d ole Btiu^^
Uued heliplaadid:
E. TUBINA SüÄoriia nr. 2,.
J. SIBELIUSE Lemminkäinen süit
PAAVO JÄRVI' juhatusel Mozarti
me ja sinfoonia 9IIF. 6
serenaadid
Saadaval ka kõik endised heliplaadid soodsa hinnaga neile, kes
otse kodust aprillis jä mais.
f EEER, 29 Bowden Št., Toronto, Oni M4K 2X3
Tel. 465-5382
•.; s