Vaba Eestlane, January 06, 1965

              Š
Nr 1
Rahvuspoliitiline
diskussioonide seeria
Rahvusliku Välisvõitluse Nõu-- 4
kogu rahvuspoliitiline Komisjon
pidas möödunud nädalal koos-oleku
kus moodustati komisjoni
juhatus ja koostati komisjoni lä-hem
tegevuskava üldkoosoleku
poolt vastuvõetud põhimõtete
alusel Rahvuspoliitilise komisjo-ni
esimeheks on RVN abiesimees
H Lupp abiesimeheks valiti
koosolekul H Urm ja sekre-täriks
E Salurand
Rahvuspoliitilise komisjoni pea-miseks
ülesandeks on taotleda
Kanada eestlaskonnas tugeva
rahvusliku võitlusvaimu säilita-mist
ja eestlaste koondamist üks-meelseks
rahvuslikuks ühiskon-naks
Komisjoni arutas lähemalt
teid ja viise kuidas seda eesmär-ki
saavutada Ja missugust tege-vust
selleks arendada Püstitati
tegevuseks mõningaid sihtjoon!
ja rõhutati et eeloleva Vabariigi
aastapäeva pühitsemine peaks
kujunema kõiki eestlasi ühenda-vaks
sündmuseks millele tuleb
pöörata vastavat tähelepanu
Rahvuspoliitiliste küsimuste
selgitamiseks korraldatakse laud-kondli- k
diskussiooniõhtu Toron-to
Eesti Seltsi kokkutulekute raa-mes
Koosolekul arutati lähemalt
loengute ja diskussiooniõhtute
seeria korraldamist eriti noore-male
generatsioonile meie vaba-dusvõitluslik- e
ja rahvuspolitiliste
probleemide käsitlemiseks
Uus lennuasjanduse
insener
Saint Louis University-Park- s
College of Aeronautical Techno-logy
lõpetas BS kraadiga Jaan
Tabur lennuasjanduse ala inse-nerina
Ta õppis töö kõrval töö-tades
McDonnell lennukitehases
Varem lõpetas Northrop Air-gra- ft
Institute Los Angeles Töö-tab
McDonnelli lennukitehases
St Louisis katsetamise inseneri-na
Evi Liivaku kontsert
Sudburys
Eesti tuntud viiulikunstnik Evi
Liivak esineb 22 jaanuaril Sud-bur- y
High Schooli auditooriumis
iseseisva viiulikontserdiga Kont-serdi
aupatrooniks on Laurentsiu-s- e
ülikooli rektor S Mullins ja
patroonideks Sudbury linnapea J
Fabro abikaasaga Evi Liivak kes
on sooritanud pikki kontsertmat-kasi- d
Euroopas ühendriikides
LadinaAmeerikas ja Aasias on
esinenud alati eestlasena ja saa-nud
muusikaarvustajate Ja pub-liku
poolt sooja vastuvõtu osali-seks
Kunstnik mängib Stradiva-rius- e
viiulil mis kuulus omal ajal
poola kuulsale viiuldajale Joseph
Lipinskile
A M
Vabas maailmas
120000 lätlast
Niagara ülikooli professor
moodsate keelte alal lätlane
Aleksis Rubulis andis hiljuti Ju-tuajamise
„The New Võrk Ti-mes'il- e"
kus ta väidab et lätlas-tel
vabas maailmas ilmub mitme-kordselt
rohkem kirjandusteo
seid kui kommunismi orjuses ole-vas
Lätis Rubulise toimetusel il-mus
hiljuti inglise keeles läti kir-janduse
antoloogia milles on
esindatud 30 kirjanikku
Prof Rubulis märgib interv-juus
et vabas maailmas elutseb
ümmarguselt 120000 lätlast J
umbes pooled nendest elavad
ühendriikides Tänapäeva Lätis
on ainult mõned üksikud silma-paistvad
kirjanikud Ja nende loo-ming
seisab suuremas osas kom-munistliku
propaganda teenistu-ses
Mõne läti eksiilkirjaniku
tööd on tõlgitud ka inglise keeld
ja neid on ilmunud ajakirjades
nagu näiteks Hudson Review"
Nimekamaks poeediks on Rootsis
elutsev Zenta Maurina kellel on
rohkem kui 12 luuletuskogu tõl-gitud
rootsi saksa Ja teistesse
keeltesse Minneapolises elutseva
Knuts Lesinsl novellikogu „The
Wine of Eternity (Igaviku vein
ilmus inglise keeles Minnesota
ülikooli kirjastusel
Rubulis lisas et omakeelse kir-janduse
säilitamine eksiilis on
vHga raske ülesanne kuid kõigist
raskustest hoolimata Jätkavad
läti kirjanikud ka võõrsil oma
loomingut
jaanuaril Wednesday
Kaks kes kohtusid 20 aasta järele
Maria Astok saabus N Eestist Torontosse oma abikaasa juurde
Möödunud jõulupühad tõid asja N Eestist Torontosse saabunud Maria Astokile ühel ajal
nii rõõmu kui ka kurvastust Rõõmsaks sündmuseks oli Torontos elava abikaasaga ühinemine
2~0-aasta-sc
lahuselamise järele kuid samal ajal jättis Maria Astok N Eestisse maha oma kaks
täiskasvanud last 30-aasta- se tre ja 29-aasta- se poja keda ta on omal jõul pärast sõda üles
kasvatanud ja neile mõlematel suutnud ülikoolihariduse anda Maria Astok loodab siiski et ta
ei jätnud Eestist lahkumisel ema lastega jäädavalt jumalaga ning et tal leidub võimalusi
tulevikus kohata
Astokite perekonna viis lahk
sõjakeeris K Astok sattus sõ
väelasena välismaailma kuna Mv
ria Astok jäi kahe alaealise 1: p-seg- a
Eestisse maha Elu ei olnud
esialgu kerge kuid suure visadu-sega
saadi üle kõigist raskustes
ning nüüd töötab ülikooli haridu-se
saanud poeg Tallinna Meteoro-loogia
Valitsuse ekspeditsioon
osakonna juhatajana ning tüta-o- n
kooliõpetaja
Torontos Astokite mugavas ko-dus
valitseb nüüd rõõmus J3
kordne meeleolu kuna kaks
keskikka jõudnud inimest on
üksteist üle 20 aasta kestnud
ajavahemiku uuesti leidnud
Proua Astok kannab Eestist kaa-sa
toodud mustrilist kleiti kuid
toatuhvlid on siiski Juba Kana-dast
ostetud
Abikaasa väljanõudmiseks ku-lus
mul kaks aastat" märgib K
Astok Esialgu proovisin teda
Eestist välja tuua tavalisi teid
kaudu kuid see ei õnnestunud
Lõpuks kirjutasin isikliku kirja
Nikita Hrushtshovile kes oli tol
ajal veel Kremlis suur võimu-mees
Kirja kirjutamiseks sain
isegi kusagilt venekeelsete tähte-dega
kirjutusmasina
Sellel kirjal oli mõju kuna
varsti pärast seda sai abikaasa
ene oimude nõusoleku Ees-tist
lahkumiseks"
„16 juunil olid vene võimude
poolt kõik väljasõidu küsimused
klaaritud" täiendab pr Astok
kuid siis tuli takistus Kanada või-mude
poolt kes nõudsid põhja-likku
arstlikku ülevaatust ja vas-tavaid
dokumente Ka see küsi-mus
lahenes lõpuks ja novembri
algul saabus mulle teade et pean
olema 13 novembril Moskvas
WSSkm
Punaste suurmiiting Torontos
Kanada kompartei valib jaanuari keskel uue peasekretäri
keskel korraldatakse Kanada partei rahvusliku komitee
kus tuleb valimisele partei uus peasekretär Valitav astub hiljuti surnud Leslie Morri-s- e
asemele kes s? oimule 1962 aastal Tim Hucki erruminekut Tim Huck on endiselt
partei esimehe kohal kuid tegeliku töö juhtimine kuulub peasekretärile
Punaste suurmiiting
kestab neli päeva Ja iga partei
liige võib kandideerida peasekre-täri
kohale Kui aga kandidaatide
nimekiri on suletud võivad ain-- 1
satena hääletada 62 partei rah-vusliku
komitee liiget kes moo-- '
parteis permanentse va-- '
litseva organi '
Morris ei jätnud järele mingit
ametlikku troonipärijat ja seepä-rast
võib oodata pinevat konku-rentsi
mitmete kandidaatide va-hel
Üheks tähtsamaks pretenden-diks
on elutsev Stan-ley
Hjerson kes on kuulsa On-tario
hariduselu pioneeri Eger-to- n
Hyersonl pojapoeg
Noor Ryerson on partei ajaloo
jäädvustaja ja mitmete kommu-nistlike
teoste autor Tema rivaa-lideks
on partei Ontario haru
kirjanikeliidu hää
lekandja
varem üs-na
pinnapealne
nad Eesti oma
hea Jean Cat- -
kes prantsuse publitsisti-- '
Moskvas (See
kes iseseisvuse töö- -
EESTLANE kolmapäval 1965 January 1965 Lbk
neid
-- ji[ °7ll
K I
Jaanuari Torontos kommunistliku
miiting
Torontos
dustavad
Torontos
N Eestist Mari Astok
kohtus 20 aasta järele oma abi-kaasa
Karl Astokiga
kust algab sõit läänemaailma
sain ametiasutustes ju- -
kokku veel teise õnne
likuga pr Ella Agapuuga kes
oli saanud väljasõiduloa
ning alustas Torontos-se
Sündmused arenesid nii kiires-ti
et mul polnud õimalik isegi
abikaasale teatada oma välja-sõidust
ning tema sai minu To-rontos- se
saabumise teate
Kanada võimudelt alles 24 tun-di
enne minu saabumist
Sõit läks esialgu lennukil Pariisi
ja sealt üle ookeani Montreali
kus tekkis lumetormi tõttu välja-sõidus
viivitus Tormi vaibumisel
lõpuks siiski välja sõita
ja jõudsime õnnelikult Torontos-se"
tundsite üksteist lennu
juht Magnuson Ja Manito-bas- t
William Kardash
Neile võivad lisanduda kahe kom-munistliku
toimetajad
ilmuva „Canadian Tri-bune'i- "
toimetaja
ja Vancouveris ilmuva
Tribune'1" toimetaja Torn Ewen
Kanada valijaskond ole
kaua annud punastele mingi
märkimisväärset Ja ühes-ki
provintsiparlamendis ei ole
ühtki kommunistide esindajat
rääkimata föderaalparlamendist
Winnipegis on aastaid olnud ame-tis
üks komparteisse kuuluv lin-navolinik
ja Westlockis Albertas
sai hiljuti linnanõunikuks kom-munist
John Harry
valmistab meelehär-m- a
ka et Katoliiklik
Quebec on jäänud kommunis-mi
suhtes immuunseks ja
pööret" salapärasel kombel Mosk-jva- s
varjupaika leidis!)
Tallinna funktsionäärid
art reit küsinud kus ja mida tea--
takse Prantsusmaal Eestist siis
vastanud ta et teatakse väga vähe
samuti nagu IngPsmaattki!
need kes spetsiaalselt Eeati uuri- -
miaega tegelevad teadvat rohkem
Kui Sirtrele kinnitati et Prantaut--
maal pärast sõda ilmunud
Sartrel suvisest külastusest Eestisse
Eksistentsialistist kirjani Pean-Pau- l Sartre kes praegu päe-vakangelas- eks ühenduses Nobeli kirjandusliku auhinna
lükkamisega käis tänavu suvel ka Tallinnas ja Tartus kuhu põi-kas
pärast ringreisi N Liidu Ka tema elukaaslane
Simone de Beuvolr o'i kaasas Tallinnas ja Tartus võe-ti
neid vastu mitmesuguste kirjanduslike ja kultuurifunktsio-näärid- e
poolt ja avalikkuse ees pühendati külalistele suurt tä-helepanu
Pühitseti koguni Sartre'1 sünnipäeva mis juhtus ian-gem- a
tema Eestis ajaie Sartre Ise öelnud et sünni-päevast
võtnud sscksrd rcktrn inimesi osa kui kunagi varem
pealeg! talle tundmatute inimeste poolt
Kuna Sartrest praegu palju jut- - tas prantsuse poolametliku kultuu- -
tu tehakse siis on teatud akuut-- riatasheena ja Prantsuse instituu-sus- t
ka tema käigul okup Eestisse di juhatajana ja kes pärast rigi- -
Sellest kirjutas
S ja Vasar":
Külalised rääkinud trt nende et-tekujutus
Eestist olnud
Nüüd võtnud j marsruuti tuttava
hala soovitusel
tõotavat
na on sama Cathala
ajal Tallinnas
VABA 6 — 6 3
t
_
'
saabunud
I
Tallinnas
i huslikult
—
samuti
teekonda
kohta
õnnestus
„Kas
Bruce
pärinev
ajalehe —
Torontos
Nelson Clarke
Pacific
ei Juba
toetust
Punastele
asjaolu
Kui
S
Ainult
on
tagasi
pikemat
kirjanik
viibimise
jaamas parast 20-aasta- st lahus
elamist kohe ära?" küsime uudis
pärast
lümulikult
„Nagin oma meest Juba eemalt
ja tundsin ta ära tema kõnna-kust"
kinnitab pr Astok Saabu-nud
reisijate Ja ootajate vahel oli
esialgu klaasuks mis avati alles
pärast mõne minuti möödumist
Selle ooteaja kestel oli meil või-malus
üksteist uurida Ja silmit-seda"
3a nägid tunduvalt noorem
välja kui ma oskasin seda arva-ta"
möönab K Astok muiates
„Tänan komplimendi eest"
naeratab pr Astok
Kuidas on kaugelt kodumaalt
saabunud külaline suutnud Ka-nadas
kohaneda? Kas siinne mil-jöö
ei tundu võõrana arvestades
kodumaa oludega?
Esimesed päevad olin nagu
unenäos" astab küsitatu „Ela-sim- e
Eestis hoopis teistes tin-gimustes
ja lisaks sellele on see
ma? siin ilma teistsuguse mil-jööga
eriti õõras
Kuid ma olen juba siin ja seal
ringi vaadanud ja mitme oma en-dise
sõbranna Ja kooliõega koha-nud
See aitab üle saada sisseela-mise
ja ümberorienteerumise
raskustest"
Kuidas tundusid siinsed jõu-lud
mida te üle hulga aja pühit-sesite?"
„Liiga palju valgust liiga palju
tulesid ja liiga palju reklaami
Kuid ka sellega tuleb harjuda
Meil — nagu te teate — toodi vii-masel
ajal kuused sisse aastava-hetusel
Ja nimetame neid nääri-kuuskedeks
Jõulude üleelamine
kõigi sinna juurde kuuluvate tra-ditsioonidega
oli kahtlemata
omamoodi suureks elamuseks"
prantsuse õppekeelega ülikooli-des
ei ole ühtki kommunistlik-ku
klubi
Iseloomustaval kombel ei ole
kompartei Quebeci osakonna ju-hiks
mitte prantslane vaid Juut
Sam Walsh
Viimastel aastatel on ka üha
rohkem juute hakanud lahkuma
Kanada kommunistliku partei ri-dadest
kuna nad arvavad et N
Liidus toimub Juutide tagakiusa-mine
Olukord muutus pisut pä-rast
seda kui N Liidus anti välja
vene-heebre- a sõnaraamat juudi-"keeln- e
ajaleht ja rida Iisraeli kir-janike
teoseid venekeelses tõlkes
Üldiselt arvatakse et Kanada
kommunistlikku parteisse kuu-lub
ähini kui 7000 liiget ja
nende hulgas on suhteliselt ä-h- c
noori
Partel liikmete arv on aasta aas
talt kahanenud
Tammsaare „Tõdc Ja õigus" siis
lubanud selle tingimata üles otsi-da
Aga N Vene kirjanduse kohta
öelnud mõlemad külaliseu et nad
hindavad väga kõrgelt Solzhcnit-son- i
„üks päev Ivan Denissovitshi
elu'" (sundtöölaagri teemadel!) ja
„Matrjona õu" (kolhoositeemadel)
Ja muud ei midagi
Max Laosson esitanud küsimuse
mis puudutanud filosoofiat
Sartre selgitas oma filosoofilisi
tõekspidamisi üksikasjaliselt kus-juures
peatub pikemalt oma erili-se
huvi objektil — üksikisiku ja
tema sotaiaalse keskkonna vahe-kordade- l" teatab leht lakoonili-selt
söandamata laskuda Sartre se-letuste
lähemale refereerimisele
üksikisiku keskkonna küsimustes
Kirjanikepaarilt küsitud et mi
da nad Eealis endale ootamatut
leidnud? de Beuvoir vastanud
Vana-Tallinn- a huvitav arhitek-tuur
Tartu oma SUkooliga Eesti
omapärane loodut valged
öül " (BPBj
VABA £eSTLANE
jagab klirusepreemlaid 1965 usta tellimiste pealt Järgmiselt:
IGA AASTATEIUMISE PEALT KAKS JA POOLAASTA
TELLIMISELT ÜHE
allpoolnimetatud väärtteose
(Peile selle saab Iga tellija tasuta kalendri MAJASÕBER) Preemiaraamatud:
SAADAVAL KÖITES JA BROSHEERITULT:
P Lagerkvist Barrabas R Kõamees — On lindudel pesad
K Hamsun — August A Teder — Röövel ristisambal
M Waltari — Turms surematu II R Güiraldes — Don Segundo
E Mei — Ingli saatus Sombra
F Sagan — Kaks romaani
SAADAVAL AINULT KOITES:
Kallas — Seitse neitsit M Waltari — Mikael Kirvaiala
Adson — Reisiraamat
Veskimäe — Kolmas võimalus
Rajamaa — Varjutatud süda
med
A Hmdrey — Sündmusteta suvi
Adson — Kadunud maailm
Lindemann — Maja rohelise
puuga
II Kirst — Null-kaheksa-vll- s- teist
Bang — Isamaatud
Veskimäe — Igaviku lävel
Salu — õnneraha
Timmukuru — Esimesed read
Monsarrat — Julm meri II
Sepp — Vaimud ja võimud
Mauriac — Langenud inglid
Dons — Siin lahkuvad kõik teed
Faulkncr — Võitmatud
Sepp — Võõra kutse
Sepp — Tõotatud maa
Somerset-Maugha- m — Vahe
tera
Morn — Tee ja tõde
Rajamaa Balsameeritud elu
Einer — Raudne vilepuhuja
SAADAVAL AINULT
M Waltari — Sinuhe I!
F Kool — Onupojad
Lingiaad
K Lepik — Kerjused treppidel
(luuletused)
I Grünthal —Uni lahtiste silma- -
soovin:
4 lp
või puhul:
V Sarctok — Läbi uduliniku I
V Saretok — Hiiobi tütar
S Vndset — Ida Elisabeth
O Wilde — Dorian Gray portree
V Linna — Must armastus
jA Vares — kõrves ja
dihunglis
M Waltari - Mikael Hakim II
A J Cronin — Hispaania aednik
J Lattik — Teekond läbi öö IV
A Sepp Mehed ja mered Il
J Aavik — Muusika radadelt
V Kudres — Nuta või naera
J Lattik — Minu
K Einer -- - Kui aeg saab täis I
K Einer — Kui aeg saab täis II
T Tuwkene — Urikivist ristlmls- -
astjani
A Sepp — Valgete korallide tem- -
pel
J Steinbeek — Tortilla kõrgendik
A Mau-o- is — Armastuse heitlik- -
kus
T Tuvikene — Aegadesse raiutud
näod
E J Woitk — Mälestuste tänav
BROSHEERITULT:
(luuletused)
I Paulson — Päikesele vastu
(luuletused)
A Asi — Kui valgus kaob
(luuletused)
S — Koidueelne
M
W#Mt-- f
i
(allkiri)
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box Posto! Stn C Toronto 3 Ont
Käesolevaga p?!un saata minule „Vaba Eestlane"
aastaks tavalise
poolaastaks aiaics jf! postiga
Hinna $15— $8— (vastav summa alla kriipsutada) lisan siin-juures
rahas tshekiga money orderiga
Nimi
Postiaadress
Preemiaraamatutena
(köite kohta lisan siinjuures 70 + 10 raamatu
nende laot lõppemise
Merel
album
dega
Tailo
brosh
köites
70
centl centi
) Raha saata ainult tähitud kirjaga
TELLIMISE KOHENE ÄRASAATMINE VÕIMALDAB
TEIL SAADA JUST SOOVITUD RAAMATUT
VABA EESTLANE
ilmub alates 1 jaanuarist 1905 endiselt
KAKS KORDA NÄDALAS
ja maksab
Aastas $15—
Poolaastas $8—
Veerandaastas $5—
Klripostiga lisamaks ühe kuu kohta: Torontos 50 centi Kanadas
USA-- s Ja Inglismaal 70 centi Teistesse maadesse $1 —
Aadressi muudatus 25 centi
ARUSAAMATUSTE
vältimiseks teatame siinjuures: 1 Preemiaraamatuid antakse ainult
neile Kanada ja USA tellijatele kelle tellimine KOOS TASUGA on
lehe talitusse saabunud kuni 31 jaanuarini 1965
Ükski teistsugune tellimine ega tasumise viis ei õigusta
preemia saamist
2 Preemiaraamatutest loobumine ei õigusta muud hüvitust
3 Prtemiaraamat on mõeldud brosheerituit Kes aga köite arvel
lisab 7'J centl sellele saadetakse raamat välja köidetuna