Vaba eestlane , August 26, 1980

              BB fÄBA EESTLA BB
Teisipäeval, 28. augastSl 1980 — Tuesday, August 26, 198®
Ilmub 2 fcorddiBödolss—
teisipäeval ja fielfopäevol
lo
HELSINGI -^Soome põhjapool-^^^p^^^^ keskosas Fagemes
semaš tipus,as^bNuorgamrasula, ji^^j^^^^^^ peatume eineks ja tee-mis
on saanud oma vaesusele v a a - ^ oste/Hinnad on otse shol
tarnata tah^epanu objeMto Nor- ^^j^^
ras ja Rootsis,,Soomes olevad mär­gatavamalt
inadalamad himiad
meelitavkd sadade kilomeetrite
kauguselt naaberriikide elanikke os-turetketele.
Lisaks otseselt odava-mäile
elatistarbeile,, on Mnnad
me oste. Hinnad on otse shokeeri-ura-.
bes US $1.—, korralik võileib |4.—
kuni 5.—, vähimatki suveniiri ei
saa alla |6.— või 7.. .Ja ilus villa­ne
norra kampsun maksab $75,^
kuni 100.— Odavat pole midagi.
sood, samad, k, a ^te, kstuli, k•>l^aa siMka u- Õ_ igu,p ool. est, polrek- s põ• hjuTs»t •h a4m.-. apvaudueo al aehituštarvet^ e a,l al, . AA su,l as m, astumvisuek- so, olime^ ju Roo^t sis ja
pauK: ja ^ tulime labi Soomest ~ aga sns-oleva
neljakümne ari kaudu viiak-j^.
se Norrasse ja Rootsi kuni 150 mil- o:.* ..... , ,^ .endast sügavad lõhanguorud jär- tee lahti isegi talvel ja kasutatav.
^ Sõidame mooda suurest valgest oiCu^. « « ^ o n c t ^ ^ o ir^i^
•majast.
restikulise mägestikujõe kaldal, vedega, vaid ka kitsas, raskusi on
Selle vahusveelisest kosest püüa- vastutulejatega ja mõnigi kord tu-vad
lõhed kudemise ajal vastuvoo- leb bussil nagu kaljuserval. rippu-lu
üles hüpata. Neil on küll tehtud des taganeda, et teist mööda las-jõe
teist haru pidi mingid redelitao- ta. See pn kohutav, see on hkmu-lised
moodutised, kust nad kerge- tav ja kümneid kordi olen ma
mini üles pääsevad, ent sellele nõus selle mäeosa jalgsi üles mars-vaatämatä
püüavad nad seda teha sima. Ainult häbi kalliste kaas-otse
kose kohal. Peab tähelepane- maalaste ees end nü arana näida-likult
jälgima, vahest neid näeb ta sunnib end vaid sügavamale
javahest ei, oma suureks,rõõmuks istmeligi tõmbama ja vümases hä-näen
lõhede meisterhüppeid veest das panen lihtsalt silmad kinni,
välja tervelt vüel korral. Teeosa pikkus on 1^ km, tõusu
Laederdälis veedetud öö järele sealjuures 400 m. Kui:tee vaid Ijü-viib
meid parvlaev Revsnesi sada- em oleks!
mast välja fjordidesse, mis oii ise- Bussijuhi jutu järgi olevat see
joni Soome märga (ca $40 milj.) .^.o^^- sult merre laskuvas mäestikus. Ma ei suuda seda uskuda. Kolm
väärtuses kaupa aastas. Mdnel "^^^^^ ' Eõrgmäestikest laskuvad lõhan- korda olen selle ülessõidu jooksul
mää,ral on ka vastupidist ostutege- ^^»See on alkohooliküte-kodu, aga guisse rohked Mhikesed kuid vee- paberile kirjutan
vust, soomlased käivad naaberriiki- ainult meestele,?' teatab gii^v vii-^jj^^^ j5e^^ J^QQ^^^^^ tuurijuht näitab mitme-dest
ostmas piimasaadusi,suhkmt^^^^^^^^^^^^^^ ülekohtule, sest j^g^g-^^^ j^^g^i ja kärestikke, ühtla- le ehitused-oleyale tunnelilt öel-ja
msiijahu/Ms see on veidi oda-varn.
^^^^^^^^^^^^^^^^^.^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^ ; ,,Mõne aasta päjrast pole sõit
. ^ . _'lusaks probleemiks. See on võrratu ^õit j ä viib meid enam nii kohutav, mitmed järsakud
BONA' — Erakordne vina on. mil- ja selle järele olemegi maailma- ^Q^^^ kauneima fjordi Sognefjordi kaotatakse, sõidate selle asemel pi-legipärast
iihel Baden-Badeni ela- jjuuig j^õneti medas tunnelis ega näe midagi.*'
nikul autode vastu. Olles pensio- mis on vanim säilinuist mitte üksi ^uig^ab ta meelde laevasõitu t^as Aga seegi a meeldiks, kuigi tunne-mr,
istub ta päevad läbi oma maja Norras, vaid vanim allesolev PUU- j^^ssg j^^s samuti kaljuseinad leid tuleb läbida nüüdki arvutul
rödul Jinna k õ r g e m a i l a l ja uu-^^.e^^^^ püstloodis vee-tulgal, üks neist koguni 3 km pikk.
Tib ^leskoobi aM
autode parkimist Niipea kur ^ ta puutumatult vastu :suutnud panna sid merre saates ja ka sim mäxka-
KohaUk politsefflem » s , et } St e ^
sdlele antodevilii^ajale on pol^^^
tema piirkonnas : vumase aasta tõenäoliselt ön töödeldud mingi šemineniaadpidi aga on sageli võ- * *
jooksul kasseerinud ^automeestelt erüise,menetlusega juba enne ma- „,ätu ja kasutada tuleb veeteed. '
trahvirahana sisse juba mitu tuhat haraiumist, mida: kahjuks aga ; .
dollarit. ; praegu enam teada ei ole. Samuti
HELSINGI'^Hispaaniasist pas- ^^itasid norralased! ka oma Vikin.
sikontroUijad on lõpuks kmiastunud^i'l^«v«'«^is^^^^v^^
soome grupüendude purjus ^^r^^^^^^^^ K.XU...
jäist. Seni on üksikuid ähvardusi ^^^^^^^^^aü kasutam^^
antud Finnairile ja lubatud n^^^^
lennukid varustuseta jätta, vähe­malt
Kanaaria saarte ametivõimu-
Kuna buss on meiega
on lühemad ja jooksevad
ratastel. Vpss ongi õigupoolest
just kuulus süusamägedega tali-kuurort,
aga leiab kasutamist ka
suvituskohana.
: Kuna hakkame lähenema lääne-kaldale,
siis saame juba aegsasti
nilise laevatee järele edaširänd . omase» t%ug ev.a - .jja , ätk iliis e
: • ,. • ^. vihmasaju omale bussisõidul kaela
jaUegr maad pidi ja varsti olemegi järgmise sihtkoha Bergeni
sel e teeosal. miUekoWa meie se-^^^^^^^^^^^^^
de poolt.' Hispaania ametivõimu- gorgundi puukirik on erüaadselt^i^^^^ hullemat oodata,
* ' ' • •* ' • ' suhtes tuurijuht ikka vastanud on: \ .-u . , . .
seal sajab mi, et juba beebidki sun-
„See pole midagi, oodake _vaid, j^^^ vihmavari peos," ja keegi
delt ei ole sellist ähvardust siiski omapärane ka sisedekoratsiooni ja
veel saadud; Soomlased on lemiü-: puulõigete ^^^^P^^ ^
.kilt tulles sagdiselUsesohikorras,puuväätidesse nikerdatud lohed J^ni;Jöuame Stalheims teab kinnitada, k Bergenis
et nad pole võimehsed omil jalul viitavad surema ' sajab 364 päeva aastas,
käima, ja on kasutatud esmaabi ja omavad mitmeid sümboolseid Seal me siis nüüd olemegi. lYs Nähtavasti^saabusime Bergenis-tähendusi.
km pikk teeosa on Euroopa kõige se siiski sell^ ülejäänud ühel päe-
Sama päeva rõõmude hulka kuu- järsum tee. Ta ei ole mitte üksi vai aastast, sest saabumisel säras
nende hoidmiseks.
NEW YORK — Ühendrükide sa
laluurekeskus CIA uuris
-^ggg__,75 lub veel lüks erilaadne peatus kä- järsk ja erakordselt tugevate kur- päike, kuigi järgmisel päeval seal
aastate vahel saarmaste, huigete,
kasside, koerte ja muude loomade
kasutamist spionaazhivajadusteks.
New York Times isai oma katte
3000 lehte protokollidest, mis kä­sitlevad
eksootilisi relvi ja menet­lusi.
Loomi õpetati vüma plahva-tusäineid
ja mikrofone kohtadesse
kuhu inimesed ei saa minna. Uuri­jate
lemmikuiks osutusid saarmad,
kuna need on kodus mi vees kui
maa peal ja on eriti arlikad.
• NEW T O R K , - te Roohey,
kes koOs Ann Milleriga esineb
praegu hiilgava eduga Broadway
layastuses ,,Sugar ||Babies", ütles
ajakirjanikele, et ta avab peatselt
Bergen Countys, New Jerseys kiir­sööklate
ahelpoed, kus hakkab
müüma uudset moekaiipa — rõn-gakujulisi
viinereid elik hot doge.
Neid serveeritavat hamburgeri
saial. Peale selle ta tahtvat asuta­da
mingit uut tüüpi pehmete jooki­de
äri. Uudne jook kandvat nime
,;Thirst" (Janu).
HELSINGI — Soome tuumaener­giat
kasutavais elektrijaam.ades on
vümasel kuul pinud tehnilisi prob­leeme,
mis on põhjustanud eriolu­korra
Soome elektritoodangus. Tek­kinud
elektripuudusel ön toodud
elektrit Rootsist ja N. Liidust, Sa­muti
on tulnud kasutada täie võim­susega
kivisöega käivitatavaid
generaatoreid, mis on äga liiga kal-
HELSINGI — Soome viõib saada
N. Liidult kahjutasu tanklaeva
„Antonia Gramsci" poolt tekitatud
õlikahjustüste puhastamise 15
miljonilisest üldkuludest ainult 3
miljonit Soome marka. Sellekoha­sed
nõupidamised käisid Helsingis
pikemat aega, kuid otsus on seni
kuulutatud salajaseks. Kes selle
summa maksab, pole veel teada.
Soome ei kuulu rahvusvahelisse
õlitõrjumise kindlustuse alla, mis
kattis Rootsi õlikahjustused juba
ca 30 miljoni dollari ulatuses. Kui­gi
Soome saaks N. Ludult kolm
müjonit marka, jääks suurem osa
D a
vihma siiski saime.
Meie hotell asub sadama vastas,
keskaegse kindluse ja kunagise ku­ninga
residentsi kõrval. Oma toa
aknast näen laevu tulemas jä mir
hemas ja kalasadamgi pole kau­gel.
Hommikul soovitatakse seda
vaatam.a minna. Juba poolel teel
sammuvad sõbrad turult tulles
vastu ja jutustavad:
„Kui tahate merevähki ehk lobs-terit
süüa või hännakuid maitsta,
sõitke tagasi Torontosse, siin on
kõik kallis." Nii ongi. Samas on
ka marja- ja lilleturg. $2.50 eest
ostame karbikese vabamaid, on
värsked jä verevad, ©tse kodumai­se
Peetri kirik teatab, et pühapäe­val,
31. äugustü 1980 jpl) jumala­teenistus
ära. ;
Nagu teada, koosneb inimese
keha; suujpemalt osalt veest. Se­da
on vist tervelt 80%. Et nüüd
seda vedelavõitu massi kuidagi
koos Ja sirgelt hoida, selleks on
loodud inimesele selg, mis on
selline nii öelda kõv^ põhi ter­vele
inimese olemisele.
Isegi rasva seljapoolele suure­mal
hulga ei kogune, vaid seda
korjatakse enam kõhupoölse
fassaadi peale. See annab ini­mesele
rohkem nagu tasakaa­lustatud
väljanägemise, selg on
ikka sile ja lame, aga rasvakiht
— nü palju kui seda kellelegi
antud on — kogutakse mäe- ehk
poolkera-moel esimese külje
peale, seüešt moodustub sus
Vastavalt kõht, mida võiks lu­geda
iga härrasmehe jõukuse
ja nõukuse tunnusekSi Äga sel­lest
meie täna ei räägi.
Selja sees on selgroog ja see
omakorda on üks tähtis organ
või organisatsioon, sest et ta
inimest sirgelt seista aitab. Selg­roo
küljest lähevad väi ja kõik
need teised lapikud kondid, mis
selja kõvaks ja tugevaks tee-
• vad.
Kõik näib ju siiani korras
olevat ainult, et see selgroog ti­kub
inimestele valm ja häda te­gema;:':
•
Hiljaaegu üks väga nimekas
ajakiri andis teada^ et kaheksa
igast kümnest oma elujooksul
seljavalu tunda saal) Ja et ter­velt
75 miljonit ameeriklast
kannatab seljahäda käes. Hir­mus,
lihtsalt kole ja seda jube­dat
valu teavad kõige paremini
need, kes ise sellega hädas on
olnud ja valudes vaevelda saa^
nud.
Aga teadusmehed on ka Mnd-laks
teinud, mülest see kõik tu­leb
ja kuidas asjast üle saab-
Nimelt ei ole immene üldse loo­dud
kõncüma kahel jalal, vaid
ta peaks käima oma kõigel nel­jal.
Nõnda olevat ta kõndinud
ürgseü aegadel, sedamoodi käi­ma
or ta Juba algusest peale
looduu ja sellest ajast alates,
kui talle selgeks sai, et püsti ja
kahel jalal seistes näeb paremi­ni
ja kaugemale, need seljahä­dad
algasid.
Mida teha? Ainus ja õige tee
on — tagasi looduse rüppe ja
endiste aegade juurde! Käig^
käpukile nagu me selleks sea­tud
oleme! Ja kui meü oinal
sellega alles raskusi on, siis
järgmme generatsioon peaks
sellega hõlpsasti toime tulema,
kui neid beebistpeast peale kar
hei jalal kähna EI õpetataks.
Ühesõnaga, uueks devüsito ja
lööklauseks olgu: ,,Tee tervise­le—
kõik käpuü!"
Mmdugl, öledakse nüüdki, et
mõned mehed käivad oma nais­te
ees, mõned ülemuste.ees kä­puli,
aga see on rohkem süm­boolika
ja sihukest meest pde
mina nämud eluseeski.
Mitmed psühhiaatrid on leid­nud,
et seljavalu on paljudel
juhtudel psühhosomaatilise pä­ritoluga
ja kuigi valu on päris
tõelme pole põhjus mujal, kui
vaid inünese peas. Õrnadel
naishmgedel eriti, saate aru.
Aga see kõik võib ka väga ker­gesti
vale jutt olla ja ärgu hei­dutagu
neid sugugi, kes peast-leitud
seljav^ siiski kasutada
kavatsevad.
Mõned tohtrid on leidnud, et
kõhuli magamine pole hea ja
venitab selgroolülid valepidi
kõverusest välja. No olge hea
ja proovige! Kuil olete harjunud
kõhuli magama jääma, võite
seljali või küljeli proovides tun-dide
kaupa pimedat lage või
seina vahtida Ja uni ei tule. Kõ­huli
võid aga poole sekundi
jooksul ära uinuda ja magada
kui karu.
Kui aga nüüd peaks juhtuma,
et teüe öeldakse, et olete selg­rootu
looniake, süs ei tule sel­lest
mitte arusaada nü, et olete
saanud hea elu peale jä seljava­lu
karta ei ole, vaid see tähen­dab
hoopis midagi muud. Teate
ju isegi, mida ja kes need selg­rootud
olevused on!
Peale valutamise on selgrool
veel teisigi ülesandeid. Selja
ülemisse otsa on kinnitatud pea,
mida peetakse ka üheks täht­saks
objektiks ja mida muidu
tuleks ehk kaenlais kanda. Selg­roo
külge on ta pandud kaela-lülide
abü, et teda süa-sinna
keerata võiks ja neid kaelalü­lisid
on vist vüs või kuus tiikki
(proovism omal ära lugeda, aga
nad on sedasi nagu rasvakihi
sees, nü et ei saanud).
Teiselpool selgroo otsas, kus
on sabalülid ja kus selg oma
ausa nime kaotab, on puusad ja
nende küljes koivad ehk jalad,
mida inimesel on ainult kaks.
Käpuli käimiseks, mida teevad
lapsed ja mõnmgad täiskasva­nud
kui nad alkohöolikumi mõ­jutusel
meeleolult seitsmendas­se
taevasse jõuavad, tuleb po­sitsiooni
saavutamiseks Ja tasa­kaalu
hoidmiseks ahiks võtta
käed. Nagu öeldud — hoiab see
käpulikäimine ära seljavalud ja
on seetõttu igale soojalt soovi­tatud.',
v
Kes aga seda asja paremini
organiseerida oskab ja ehk vas­tavat
seltsi ellukutsuda kavat­seb,
olgu teretulnud ja võtku
mind esimeseks liikmeks vastu!
aa
Hamiltoni eesti organisatsioomd
on palutud osa võtma nõupidami­sest
kiriklas, teisipäeval, 23. sep­tembril
kell 19.00. Päevakavas ki­riku
ja kirikla kasutamine j.m.
päeva õhtuti, kui aga leitakse, et
mõni teine aeg või päev on sobi­vam,
süs otsustatakse see küsimus
esimeses tumiis.
0SfKE NÜÜ©^ MÄKSEE ffilJEM
Meil on ka mm valik nahk ja
seemisiahkmaEitleid Ja Jakke.
Bl EGLSNTON. A¥E. EASTT — TELEFON m-mi
• Avatud 9.30—ö.ilM), Eeljap. kella T-iri, laup* 3-i!.
MÄSTER CHÄRGE , •
LISSABON - Portugali valitsus
saatis maalt välja neli nõukogude
diplomaati, keda süüdistatakse
spioneerimises ja spionaazhivõrgu
organiseerimises. Maalt välja saa^
detisaatkoimanõcimk Albert Mat-vejev,
säatkoima esimene sekretär
Yuri Semenötshev, mereväe atas-hee
abi Vlädimh' Könjaev ja sõja­väelise
atashee sekretariaadis töö­tav
Alexaader Eulagin. Moskvas
tembeldatakse spioomde välja­saatmist
ebasõbraliku aktina N.
Lüdu vastUv
Lääneriikide salaluure tembeldas
Matvejevi ja Semenõtshevi KGB
ohvitserideks ja šalaikuulajateifcs
juba 1974. aastal kui nad Portugali
saabusid. Sel ajal oli aga kommu­nistlik
partei Portugalis oma hul­guse
tipul ja valitsus ei teinud nu-dagi
mölema''spiooni välja saatmi-seiks/
Pensionäride iganädalased koos-bäimised
algavad uuesti neljapäe­val,
18. septembril keU 14.00 kirik­las.
Kõik pensionärid ja sõbrad
südamest teretulnud!
•• ' ... - • * ; ; • • •
Lühüeer täiskasvanutele toimuks
kavakohaselt septembri lõpul — ok­toobri
alguses. Lähemalt koguduse
õpetajalt.
Segaleer noortele algab novemb­ris.
iAvateenistus 9. novembril.
Noori, kes leeriõpetusest huvitatud,
palutakse astuda kontakti koguduse
õpetajaga enne 31. oktoobrit. Õn­nistamine
24. või 31. mail-1981. a.
Esimene piiblitund sügisel toi­mub
teisipäeval, 7. oktoobril kell
19.00. Vaatluse all: Rooma kiri.
Esialgu kava kohaselt toimuksid
pübiitunnid ka sellel aastal teisi-
Pühapäeval, 14. septembril kolm
teenistust: kell 10.00 mgliskeelne
teenistus Hamütonis, teenib läti
õpetaja; keU 11.00 kalmistupüha
Kitcheneri Peetri koguduse kahnis-tul,
laululehed; kell 16.00 jumala­teenistus
Hamiltoni kirikus.
Laupäeval, 20. septembril kell
10.30 alustab tegevust eesti kool
St; Columbia kooli ruumes. Kõik
eesti lapsed teretulnud! Informat­siooniks
helistada pr. I. Laurimaa,
tel: 560-6954 või pr. L. Randoja,
tel: 634-7583. - -
Kirikla korrastamise talgud, lau­päeval,
27. septembrü kell 10.00.
Koguneda kirikla juurde. Kavas
paranduse, värvimis- ja puhastus­tööd.
Supp ja kohvi serveeritakse
kohapeal. Abilised teretulnud!
(Vihmase ilma puhul toimuvad tal­gud
nädal hüjem, laupäeval, 4. ok- >
toöbriil,keU 10.00).