1980-08-26-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
irinti esimesena et-rgi
Peetri kii'ikus
I tolles kia-ikus OÜ
ida ITO-iiikmelist
jelist orkestrit. •'
Saizburgi • rahvale
|s tuttav,'ja neile
le. Kbgit aeg oli
bie, et -/anameis-lab
ise taevast —
:atades.
lette Anton Bruck-lollislinži
vanas
esiettekanne oli
^siettekandel> lauldi.
jiimaJateemstu-fe
Edwards; Äp-
1 olnud, kliid kuivi
Ipalju pärast seda
perworks SjTupO"
)d- ka tuleval su-
Berliozi Rekviem
Shäw juhatusel
>Adoms ja Vünis.
k kutsuti liikHieks
trd.of Directois.
ilniurrad Jõe-luhindade
ja kärestikust
on eksi-änud'
mõned ni-'
le teatatakse, et
[ele võitis karika
lauatennises tü-
[etsala ja tenni-itub
okiipatsiob-midesse,
agä ap-
Imi kuuleb eesti
te võimalus rah-
Muuks vastu-
|.alusi. Märgitak-
Lus eestlastele
limus.
¥ABA EESTLANE. I, 26. augustil
_Ji_U. I I I III I I I I I I I
August 26,1980
UsüteadusÜku Mstitntaii kolmanda kursuse piiskoplik ayajiiiajalat©en!stiäs Mmm möööuMd- pülaa»'
Toronto ÜlikooMTrinity G^^^ kolmanda Toronto eesti
kogudusena E E L E Jakobi kogudus, kes õppetegevuseks on saanud kasutada ülikooli kiriku. Ävajuma-lateenistusest
võttis osa püskopK.RaMsepp,^^p^^ Yõõbus Ja teisi vaimulikke ning
Usuteadusliku Instituudi õpilased, kes kogunesid Torontosse oma õpiigite kolmandaks ja vümaseks
kursuseks.
Alberta provintsivalitsuse väljaandel
ümuv ajalooline ja etniUsi
gruppe ühendav ajakki ,,Heritage"
on pühendanud oma juuli-augusti
numbris erakordset tähelepanu
eesti rahvusgrupile, kelle liikriied
kuuluvad Alberta asüstajäte hui-
:ka. :
' õpilaskond, esmakordselt ena- Täna toob see yälja õpilastega
muses mustades talaarides, ees H. seoses erilise rikkuse varjundi.
Kivi suure ristiga, vaimulikud ja Nad on timdnud Jumala kutset,
viimasena piiskop ,K. Raudsepp, si- Kui õpilased te olete järgnenud
senesid protsessioonina kirikusse, kutsele, te olete kuulnud Jumala
Algussalmid luges õpilaskonna esi- ^äält, võttes ülesandeid ja kohus-rnees
V, K4ldma, müle järel piis- ^^^si, et valmistuda ülesandeks, riigi aupeakonsul^I.
lumalateenistust,
muusikalist osa ka kaunistas
Ise lauluga sopran Valve Tali, ku-
.na Leida; Pilt saatis orelil, • ütles
instituudile tervitusi Eesti Vaba-a
kaanepildil on . toodud
Calgarys elav eestlanna Ruuti Ka-jak,
kes on ümbritsetud eesti käsitööde
väljapanekutest ja eesti sini-must-
yalge lipust. Ajakirjas on
esilehelcüljel sulejoonis .muhu rah-
_ varõivais eesti tütarlapsest ja rah-
^ -1 . i- ^®^"^^*^^^varõiva kirjeldusest^^^^m^^^
kop K. Raucisepp oma pihikones miUest ei ole kõrgemat." koguduse nõukogu esimees hr. Järgnevad kaks artiklit eestlastest,
tervitas õpüasperet, märkides, et Eestpalves Jakobi koguduse õpe- ^yj^- Üks neist kannab pealkirja„Älber-alatakse
kolmanda aasta tööd, taja abipraostT. Nõmmikrõ^^ ^' tä eestlased'' ja seU6.on kirjutanud
kummardudes selle ettev kes on oi- selles me' mõtleme:kodumaale Esimene tõstis esüe meie rahvus- Johannes Wenzel, kuna teine artik-nud
ae - •
vesti püsima
E. Lmeste, evangeeliumi õpüane ^ähevad^^I^^^ . ülevaate eesti ajaloost ja oma elu-
P. Kiive ja usutunnistuse opüane^^s^i^est lõppes hümm käigust Albertas SeUe artikli on
T. TraHa. V ; miga.. instituudi töö toimub käesoleva j^^^^^^^
: Kirikupalve pidasid õpilased K. nädala jooksul. Eeloleval l^^päe- ^j-i-^i^^^^^ ^^^^^^^^^
Prof. dr. A.Võõbus sidus oma Pinna, A. Roost, 0. Pint ja W. vai, 30. augustü toimub Usuteadus-, j^^^p^j^^^^^^ eestlaste piltidega jä
jutluse usuteadusliku, Instituudi Taal, mÜlele järgnes armulaud, liku Instituudi lõpu jumalateenistus kujutavad abielupaari Peter ja
^eesmärkidega, mis -^-^ — - A - , „ 4 n . _ . ^«^o. i . ^ ^ ; ! . » rro^ « 4 , r o / ! wv^oixHi. _ . . ^ .
sõnade kohane:
sind loonud ja kujundanud,
sind
l i u u u c a öciAc cttc^ uu Ui- "*-«v,x. . v . - - v ' ^ " " ' ^ " " * ^ - jQ^buntjue tut»ub cauc i « l i v J u u a u u e s wenzei,Kunaiemear^
jgade algusest ja jääb iga- o^^a rahvale, olles rõõmsad, et kiriku osa eesti ühiskonnas, teine kel on pühendatud vanaeestlasele
üsima. Epistli luges õpilane ^õime valmistada ette neid õnnis- Ado Tipmanile, kes annab väikese
on prohveti mülest Õpüased ja vainudikud, samas kirikus. Teenivad ^^alvü- jj^ig^ j^g^g^^^.—^
IV|ina olen aga ka muid osa võttis. Armulauda bivad vaimulikud ja instituudi õpi- Ustiiia-Oro't Nurmi Simmi' oma
'-"-^ ' jagasid praost 0. Puhm, - l^sed, kU|ia j ^ ^ ^
Voõbus:ja õp. E : Pähh. Taul Inglismaalt.
: Seoses-ESTO-SO-ga peeti .teisipäeval, 8^ Juulil Eesti Kooli ruumides
Stokholmiyanalinnas Eesti õpetajate III ülemaailmne konverents.
Osa võttis iile saja õpetaja seitsmelt maalt — Austraaliast,
Kanadast, ys,Ä-st, :§aksamaa!t, Inglisma.alt.ja Rootsist/ :
Konverentsi avas Eesti õpetaja- tiivselt taotleda; Oma asukohamaa
te Keskühingu esimees Henno K i - koolide kutselised eesti õpetajad
likmäe, kes ütles tere tulemast peaksid-kõigiti vahiks olema eesti
Stokholmi. Eesti' Kooli ja avaldas keele ^ ja; kultuuri- viljelemisel.;. .}
lootust,, et see rohkearvuline kokkutulek-
kinnitab usku eestluse,, ees- ta jäte täienduskursusi'.
ti kooli ja eesti keele püsimisse vaabas
maaümas._ •
Konverentsi juhatajateks valiti
7. Eesti koolides töötavad õpeta-Ühenduses
ESTO-80-ga lavastati
mitiheid teatrietendusi, kuid kahtlematult
üks paremaid oli lastetea-ter.
Etendus .toimus samal päeval,
kui tjlemaailmne Eesti õpetajate
Konverentsi Kindlasti oli see nü
kavandatud, et õpetaji
silt vahetult saaksid minna teatrisse.
Niisiis siirdutigi ühiselt Skans-tulli
gümnaasiumi aulasse, et nautida
laste esinemist.
Stokholmi Eesti Algkooli Lasteteater
esitas muinasmängu neljas
elupaad Bob Tipmani oma kahe
lapsega, vanaeestlast Ado Tipmani,
kes on sündmud Stettleri
asunduses 1905. aastal ning tegutsenud
All^ertas farmerina ja 35'
aastat kooliõpetajana ning lõpuks
näeme fotot lihtsast väikesest ees-fl
puukabelist, mis on rajatud
1906. aastal lagedate põldude keskele.
•
gse" artiklid suhtuvad
eestlastesse. Johanna Wenzel
annab põgusa ülevaate ka Ees-konverent-
kirevast ajaloost, esimeste eestlaste
saabumisest Albertasse ja
Alberta eestlaste praegusest tegevusest
oma keele ja kultuuri sUili-tamisel
Jäätmete kogumist ei tounu esmaspäeval^ 1. septembril, 1980.-
Normaalne esmaspäevane kogumine toimub TEISIPÄEVAL.
Normaalne teisipäevane kogumine toimub KOLMAPÄEVAL.
Kohnapäeval, 3. sept. p toünu M A L l l H T E D E ja suuremate
esemete (külmutuskapid, tugitoolid, madratsid, puumaterjal,
oksad, jne) äravümišt.
Säilitage oma ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeval, 10.
septembrü toimuvaks kogumispäevaks. : .
Märkus: Torontos on 17 Maasi ja metallesemete ümbertöötlemise
depood. Lähema informatsiooni saamiseks helistada 367-7850.
• : E.m BREMNSR, P.Eng., FJ.G.E. _
Commissioner of Public Works
55
(Austraalia),;
ja Henno
Tiiu . Salasoo
MüUerbeck'
:Kirikmäe (Rootsi).'Sekretärideks
valiti:: Aime Andra- (USA);'v;ülo
Semmel (Saksamaa)'ja: Leida
Sulg (Rootsi). ^ : :
pildis, mille oli kirjutanud ja la-jad
peaksid saama sama tasu, mis yastäs Ao Vaks. Muusika sellele
nad saaksid asukohamaa võõrkeel- loonud helüodja Toomas Tuul-ses
koolis. se, tantsud — Änne*ri
Oulus üumv ajaleht ,,Kaleva"
avaldas 8, juulil pikema,.- suurte
, 8. On hädavajalik, et vabas maa- kostüümid. — ÕUme Vaks, dekorat- fotodega/illustreeritud kirjelduse
ilmas leiduks vähemalt iiks täielik siopnid[ ---•Eöman Väli. Tallinna laulupeost. Selles rõhutati,
eesti köolj mis annaks eestikeelse Muinasmängu sisuks on üks. tä- et laulupidu on ,,rahvustunde aval-põhihariduse
ja oleks samaaegselt napäevä põlevamaid probleeme — dus". Eestlased olevat elanud seUe
praktikakohaks tulevastele eesti saastamine. Vabrik on lasknud üle„taltsutatud harduses", millest
pedagoogidele. jõkke hirmsat vedelikku, kui uju- väljaspoole on pais^^^^^ ainult vä-
9. Rahvusliku kasvatuse tõhusa- ma läheda oled müst^^k^^
ma teostamise huvides on vajalik tu Kuldjala ema on treeninud oma — eriti sel puhul, kui lauldi rahva-
- .1 . senisest tihedam ja ulatuslikum tütart meisterujujäks j a enne kui le armsäiks saanud laule.
Ligi paari; tunni jooksul i^™^'^jjoostöö^ liksikute maade eestlas- see; kohutav uudis selle jõe veest Kõik olevat toimunud rahulikult,
kondade yahel" informatsiooni va- jõuab temani, on Tuttu K u p a l g ju- üma „tundetormideta". Laulupeo
hendamise,' koordinatsioon! jä^ iil- ujumas. Kui ta veest välja tu- lõpus oli pinevusega oodatud, kas
dise iseloomuga ülesannete Iahen-l<eb, on ta Jalad mustad ija valu- Ernesaks ikka tuleb laululavale,
damiseks. koostöö teostamiseks tavad ja ta ei saa eriam iialgi uju- Fotol laulupeo publikust on mär-
Kavas oUd ülevaated olukorrast
ja probleemidest kasvatuse
alal ülemaailmses ulatuses.
Jõekääru suvekodu õnnestumisele aitas mõjuvalt kaasa tulbi köögipersonal.
PildU suvekodu juhataja Martin Jõgi ulatab noorele perenaisele
Elva PaIo'Ie kimbu metsalilli tunnustuseks ja tänuks hea
eest. Vasakul nooruslik köögi personal. Foto: J. Saagi
risid oma asukohamaa eesti koolide'
tegevust kuus kõnelejat: Kersti
Linask (ÜSA), Aime Andra (USi^),-
Tiiu Randma (Austraalia)^, Ivar
Paljak (Rootsi), Leida Marley (Ka-^
nada) ja Ülo Semmel (Saksamaa),
Eesti õpetajate pädevuse kiisimu-sest
kõneles Johan - U^^
Rootsist:; tjlevaateüe järgnes pildistamine
ja koosviibimine lõunalau-
; as.'-' ' .
Läbirääkimistel*, arutati, koolielu
alduaalseid küsimusi ja võeti vastu
resolutsioonid. ^
tuleb kas luua ülemaailmne rah- da. Professor Uhuu aga teab, et gata noorte inimeste sulgunud nä-vusliku
kasvatuse keskus yõi voli- kusMl on Hõbeallikas, mille vesi gusid, mida rõhutab ka pildi allki-tada
mõnd olemasolevat rahvusliku rikkumata. Miiinakse Hõbeallikat r i : ,,Näib, et lauludmeelitayad eest-kasvatuse
küsimustega tegutsevat otsima, milline seiklus annab palju laste silmi pigemini pisarad kui
organisatsiooni neid ülesandeid värvirohkeid pilte, huvitavaid jä naeratuse",
täitma. " kummalisi tegelasi. Mängus teeb Teises artüdis kirjeldatakse olu-
10. Alustada käibelt lõppenud ^aasa üle 40 noore näitleja, kes sid praeguses Eestis - see^ or
eestikeelsete laste- ja noorsooraa-^^ik sobivad oma osadesse, luues identne artiklitega, mis on ilmu-matute
paremiku ajakohases kee-kordustrükiste
väljaandmisega
sellest muinasmängust huvitava nud juba Helsingi ajalehtedes,
esitades seda ühtlasi lait-
Konverentsi lõpus võttis sõna maade vahelises koostöös/ja seUeks:^^tus eesti ^ ^ M^
eesti kooütegelane ja endine luua EesÜ õpetajate Keskühingu v a s e l t , liuidugi ^4 ^ ka
kauaaegne Eesti õpetajate Kesk- ^ahendusel vastav maadevaheline « ' ^ ^ ^ ^ kosüiumid j a dekoratsi
ühingu-, esimees Hermaa. • Kaja- toimkond,
maa.
oonid soovida.
- ^ ^ ^ J , - . , ! ! • T!Ti .V " 1 1 . Ao Vaks on .ligi 15,-aastat oma töö
l l ^ : » i k k a ja^seMest .ulespo^ Stokholmi- Eesti. • Algkooli
T a i ^ h u y ^ o ^ ^
ja, et meie tähtsaimaks, ü l e s a n d e k s ' k i r j u t a n u d ja lavastanud kaks näi- Nagu"^^^^^^^^ eesti arstide „Tänapäeva suunad N."Liidu pealkirjaks oli ..Rahvästlkulised
on eesti;keele säilitamine. Eesti ^eS^s^Sf^ s ^ ' ^ " ^ ^ ^ ^ '^^ ülemaaümsel kc^unemisel Stokhol- väliemusralivaste; küsun^s'^ muudatused sõjajärgses Baltiku-õpetajate
III ülemaaünanekom^e-^^e^e^ lastenäidendi. Lasteteater Institutetis, oli Ees- tor käsitas oma ettekandes mit- mis
[ STOKHOLM (EPL) — Vist kunagi
ei ole ühelgi eestlaste üritusel
olnud nü palju arste kui möödunud
lasteteatriga tegelenud, igal aastal stokholmi-Estol
Kotlsajärirel lõppes möödunud laupäeval piduliku õhtusöö^ga
Metsaiilikooli järjekordne kursus. Korraldajad kiimitavad, et Metsaülikooli
töönädal möödus ka seekord ilusate ilmade soodustusel
hoogsalt ja pmgelise töö tähe aU, millele andsid vajalto
gekvaliteedilised ja sisutihedad loengud mitmesugustelt aladelt.
Osavõtjate huvi loengute ja Metsaülikooli tegevuse vastu oli SUUTJ
mis näitab, et taolise institutsiooni järele on meil suur vajadus nmg
et seda tööd tuleb tulevikus jätkata, ^
Metsaülikooli tööprogrammi alu- pealkirjastades oma ettekande
sel oli iga päev ette nähtud kolm „Mees ja Ihin--. Eda Sepp esitas
tüsedat loengut. Esmaspäeval olid ettekande „Sürrealism meil ja mu-kavas
W. Rand'i loeng ,J>iinäami- j a l " ,
line eesthis", müle raamides refe- Reedel o l i praktüine loeng Hilja
rent esitas mitmesuguseid teoo-Jukkumüt, kelle teemaks oli „Eest-riaid
eestluse kohta. Teisena refe- laste toidulaud*.'. Tõnu Parmmg
reeris T. Parming aktuaalsel tee^ esitas päeva teise loengu,' mille
Tents lõppes hümniga.;
Võeti Vastu järgmised resolutsioonid:
koduõpetus, müle väl^ esinemist. Vaevalt leidubr koolis
1. Eesti keele säilitamine võõrsU jaarendamine on praegu veel; alles
on meie snurim ja tähtsaim mes-algasM^^^^
anne. ^ '13. EriHselt tuleb panna
laštevanema-.e^s^i ^€^6^^^^^^
L.l
tähel, epanu omi.s t^a d>.a . onv k oo- litöö ik iõrr val •m uutun,u d põue-p"ji p^^^^^„^^^sd^e^i tuöl^^^^^^ õ-htiul. /ol, i k, ak. s .t eat. ri.e t*e ndJus. t x
12. Puuduvate eesti koolide a s e 4 £ S « ^
^°s^"^tsioonidega 3a naigiai^^ Lee loeng ,,Juri Ä m k ja.tema mis käsitasid saastamise p^
ga ning kuulati teaduslikke ette- jj„„s|«^; ^ • leeme. -
kandeid.. : .•,. • ; ' V V : - • .•••.••* V-v ••;
Kõigi mandrite arstid veetsid Teisipäeval esitas W . R ^ ^ esitas Jyri Kork loengu'
pärast ühise lõpuõhtu seltskondliku loengu teemal ,,Dünaamüme eest- ,,Tuhat aastat eesti nägusid". ^
lus". R. Toi käsitas jällegi meie Laupäeval oli ette nähtud kursü-rahvamuusikat
ja oli valinud oma se lõpetamine piduliku ohtiisöögi-ettökande
teemaks ,,Esunesi/doku-g^^ ja peoõhtuga.
kes ei taha kaasa
Tänu Ao Vaksile, tema
väikestele.
Eesti NSV ülemnõukogu Presii-teie
kakskeelsuse Ja eesti rahvus- öisele Ja eestikeelsete raamatute
liku kasvatuse tähtsust ja'korral- lugemise populariseerimisele,
dada sellekohaseid tosusi. 14. Tuleks leida võimaljist kasu-
3 Peale eesti kodu oueesü kool ^a^a Eesti Vabariigi summasid
kõige tähtsam asutus eesti rahvus- emakeelse hariduse soodustamiseks ^ ^ ^ V ^ ? ^ ^
liku õpetuse ja kasvatuse teostami- maades, kus puudub vastav riikUk dmmr seadlusega 17. juulist^ 1 ^ ^ p
seks. Tuleks teha kõik, mis on iganes
kellegi võimuses>>et eesti koolid
leiduksid
ealisi eesti noori.
koosviibimise vormides.
(EPL/AM).
mentaalseid jälgi eesti rahvaviisidest".
Õhtul esitas E . Luuk Eestis
valmistatud füme, nende hulgas ka
1%5. aastal korraldatud üldlauludati
Maardu alev ümber linnaks J@Cip^|||>^©f0 pidu ja filmi „Kihnii naine":
ning aUutati administratiivselt ^
Tallinna l^ererajooni Rahvasaadi- TOKIO ~ N. Liidu vedurlaevad Kohnapäeval esmes esmiese ^
kute; Nõukogule. Tegelikult kuubis vüsid Jaapani ranniku lähedal põ- loenguga Margus Jukkum, a n a M - WASHINGTON - K a i t s t o i s t e e -
Maardu juba alevina samasse-Tal- lema süttinud ja vigastatud; vene sides eesti filmi. rium kinnitas möödunud reedel, et
ühendrnkides on konstrueeritud
lennuk, mida vaenlase radarivõrk
ei suuda avastada. Ametlikult
EesÜ keeleõpetajatele välja- (D Oldenburgis sm*! 9. juimil onia-^^i^^ allveelaeva vaatamata Jaapani
õppe andmine ja seUe täiendami- aegne tuntud põllutöö 1972. aastal protestile -üle Jaapani territoriaalne,
eriti eesti keele kui võõrkeele j a ^ a endine: Esinduskogu luge 7368^ Asulat hakati ehita- vete kodusadamasse Vladivostokki,
õpetamine, tuleb vüaülemaaümse- ning Lingeni eesti gümnaasiumi ma 1939. a. kops „Eesü Fosforiidi" Jaapanlased kardavad, et aatonii-le
alusele, kasutades igasuguseid viimane direktor Albert Leesmen^ tehasega. 1951. a. sai Maardu jõul liikuva allveelaeva seadmed
võimalusi nii ajakirjandune^ kui Lahkunu on sündinud 5. yeebrüa- aleviks, 1962. a. allutati Tallinna oh: vigastatud ning võivad radioak-ajakirjadekaudu.^^^^^^^^^^
ril 1891. Ta töötas vinnati enne^k^^^^^^
'5. Eesti Õpetajad on teinud täni- dumaalt lahkumist aastaid Vana- t i rahvarohkeim alev. Maardus ön Jaapani reaktsioon vene omavoli melo rahvusvahelisel teemal „Va- seal ettenähtud ülesaiid^. Amee-väärse
töö eesti koolides, samuti Võidu põilutöököö^^^^ kõikjal Eestis, vastu oh esialgu äge, küid Jaapan- badüse postiüaat õigluse kriteeriü- ri
nn: kodukeele Õpetajatena Rootsis, valiti paguluses mitme^^E^ asunud suurte plaanidega maapõue- lased, muutusid leplikumaks kui N : inma". Tfeineyte katseid sooritanud uut
õpetajatel, kellel ei ole veel vor- gu liikmeks, kus o l i köolitoimkoB- varade hävitamisele, mistõttu ka Liidu saatkonnast Tokios kinnitati, nurmelt, kes analüüsis Jaan Kros- lennukitega, niis toovad tõ<
milist kompetentsi, tuleb' seda ak-;na juhatabaks. - ; ^ : rahvaary on suurenenud.. et laev ei leki radioaktiivsust. si teost „Kohner:katku vahel",, selt revolutsiooni õhusõtta.
Teine loeng oli Inno Salasõolt
teemal ,,Vanu eesti ravimtaimi".
õhtusel lõkkel oli loeng Heino, _ ... . , .
Ju•^os^eu-l.n^t d " t, eema,l ^,j :esti ra,hv„a . mpoüoeltn mnua,km.idi,t ayko«si.ey ,a' .ed^t nuäuhtt taumupa%ti ,up^ltto .m j-a-
' l avastamatult lennata kaugele
Neljapäeval kõneles IhharTam- vaenlase tagalasse ning sooritada
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 26, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-08-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800826 |
Description
| Title | 1980-08-26-05 |
| OCR text |
irinti esimesena et-rgi
Peetri kii'ikus
I tolles kia-ikus OÜ
ida ITO-iiikmelist
jelist orkestrit. •'
Saizburgi • rahvale
|s tuttav,'ja neile
le. Kbgit aeg oli
bie, et -/anameis-lab
ise taevast —
:atades.
lette Anton Bruck-lollislinži
vanas
esiettekanne oli
^siettekandel> lauldi.
jiimaJateemstu-fe
Edwards; Äp-
1 olnud, kliid kuivi
Ipalju pärast seda
perworks SjTupO"
)d- ka tuleval su-
Berliozi Rekviem
Shäw juhatusel
>Adoms ja Vünis.
k kutsuti liikHieks
trd.of Directois.
ilniurrad Jõe-luhindade
ja kärestikust
on eksi-änud'
mõned ni-'
le teatatakse, et
[ele võitis karika
lauatennises tü-
[etsala ja tenni-itub
okiipatsiob-midesse,
agä ap-
Imi kuuleb eesti
te võimalus rah-
Muuks vastu-
|.alusi. Märgitak-
Lus eestlastele
limus.
¥ABA EESTLANE. I, 26. augustil
_Ji_U. I I I III I I I I I I I
August 26,1980
UsüteadusÜku Mstitntaii kolmanda kursuse piiskoplik ayajiiiajalat©en!stiäs Mmm möööuMd- pülaa»'
Toronto ÜlikooMTrinity G^^^ kolmanda Toronto eesti
kogudusena E E L E Jakobi kogudus, kes õppetegevuseks on saanud kasutada ülikooli kiriku. Ävajuma-lateenistusest
võttis osa püskopK.RaMsepp,^^p^^ Yõõbus Ja teisi vaimulikke ning
Usuteadusliku Instituudi õpilased, kes kogunesid Torontosse oma õpiigite kolmandaks ja vümaseks
kursuseks.
Alberta provintsivalitsuse väljaandel
ümuv ajalooline ja etniUsi
gruppe ühendav ajakki ,,Heritage"
on pühendanud oma juuli-augusti
numbris erakordset tähelepanu
eesti rahvusgrupile, kelle liikriied
kuuluvad Alberta asüstajäte hui-
:ka. :
' õpilaskond, esmakordselt ena- Täna toob see yälja õpilastega
muses mustades talaarides, ees H. seoses erilise rikkuse varjundi.
Kivi suure ristiga, vaimulikud ja Nad on timdnud Jumala kutset,
viimasena piiskop ,K. Raudsepp, si- Kui õpilased te olete järgnenud
senesid protsessioonina kirikusse, kutsele, te olete kuulnud Jumala
Algussalmid luges õpilaskonna esi- ^äält, võttes ülesandeid ja kohus-rnees
V, K4ldma, müle järel piis- ^^^si, et valmistuda ülesandeks, riigi aupeakonsul^I.
lumalateenistust,
muusikalist osa ka kaunistas
Ise lauluga sopran Valve Tali, ku-
.na Leida; Pilt saatis orelil, • ütles
instituudile tervitusi Eesti Vaba-a
kaanepildil on . toodud
Calgarys elav eestlanna Ruuti Ka-jak,
kes on ümbritsetud eesti käsitööde
väljapanekutest ja eesti sini-must-
yalge lipust. Ajakirjas on
esilehelcüljel sulejoonis .muhu rah-
_ varõivais eesti tütarlapsest ja rah-
^ -1 . i- ^®^"^^*^^^varõiva kirjeldusest^^^^m^^^
kop K. Raucisepp oma pihikones miUest ei ole kõrgemat." koguduse nõukogu esimees hr. Järgnevad kaks artiklit eestlastest,
tervitas õpüasperet, märkides, et Eestpalves Jakobi koguduse õpe- ^yj^- Üks neist kannab pealkirja„Älber-alatakse
kolmanda aasta tööd, taja abipraostT. Nõmmikrõ^^ ^' tä eestlased'' ja seU6.on kirjutanud
kummardudes selle ettev kes on oi- selles me' mõtleme:kodumaale Esimene tõstis esüe meie rahvus- Johannes Wenzel, kuna teine artik-nud
ae - •
vesti püsima
E. Lmeste, evangeeliumi õpüane ^ähevad^^I^^^ . ülevaate eesti ajaloost ja oma elu-
P. Kiive ja usutunnistuse opüane^^s^i^est lõppes hümm käigust Albertas SeUe artikli on
T. TraHa. V ; miga.. instituudi töö toimub käesoleva j^^^^^^^
: Kirikupalve pidasid õpilased K. nädala jooksul. Eeloleval l^^päe- ^j-i-^i^^^^^ ^^^^^^^^^
Prof. dr. A.Võõbus sidus oma Pinna, A. Roost, 0. Pint ja W. vai, 30. augustü toimub Usuteadus-, j^^^p^j^^^^^^ eestlaste piltidega jä
jutluse usuteadusliku, Instituudi Taal, mÜlele järgnes armulaud, liku Instituudi lõpu jumalateenistus kujutavad abielupaari Peter ja
^eesmärkidega, mis -^-^ — - A - , „ 4 n . _ . ^«^o. i . ^ ^ ; ! . » rro^ « 4 , r o / ! wv^oixHi. _ . . ^ .
sõnade kohane:
sind loonud ja kujundanud,
sind
l i u u u c a öciAc cttc^ uu Ui- "*-«v,x. . v . - - v ' ^ " " ' ^ " " * ^ - jQ^buntjue tut»ub cauc i « l i v J u u a u u e s wenzei,Kunaiemear^
jgade algusest ja jääb iga- o^^a rahvale, olles rõõmsad, et kiriku osa eesti ühiskonnas, teine kel on pühendatud vanaeestlasele
üsima. Epistli luges õpilane ^õime valmistada ette neid õnnis- Ado Tipmanile, kes annab väikese
on prohveti mülest Õpüased ja vainudikud, samas kirikus. Teenivad ^^alvü- jj^ig^ j^g^g^^^.—^
IV|ina olen aga ka muid osa võttis. Armulauda bivad vaimulikud ja instituudi õpi- Ustiiia-Oro't Nurmi Simmi' oma
'-"-^ ' jagasid praost 0. Puhm, - l^sed, kU|ia j ^ ^ ^
Voõbus:ja õp. E : Pähh. Taul Inglismaalt.
: Seoses-ESTO-SO-ga peeti .teisipäeval, 8^ Juulil Eesti Kooli ruumides
Stokholmiyanalinnas Eesti õpetajate III ülemaailmne konverents.
Osa võttis iile saja õpetaja seitsmelt maalt — Austraaliast,
Kanadast, ys,Ä-st, :§aksamaa!t, Inglisma.alt.ja Rootsist/ :
Konverentsi avas Eesti õpetaja- tiivselt taotleda; Oma asukohamaa
te Keskühingu esimees Henno K i - koolide kutselised eesti õpetajad
likmäe, kes ütles tere tulemast peaksid-kõigiti vahiks olema eesti
Stokholmi. Eesti' Kooli ja avaldas keele ^ ja; kultuuri- viljelemisel.;. .}
lootust,, et see rohkearvuline kokkutulek-
kinnitab usku eestluse,, ees- ta jäte täienduskursusi'.
ti kooli ja eesti keele püsimisse vaabas
maaümas._ •
Konverentsi juhatajateks valiti
7. Eesti koolides töötavad õpeta-Ühenduses
ESTO-80-ga lavastati
mitiheid teatrietendusi, kuid kahtlematult
üks paremaid oli lastetea-ter.
Etendus .toimus samal päeval,
kui tjlemaailmne Eesti õpetajate
Konverentsi Kindlasti oli see nü
kavandatud, et õpetaji
silt vahetult saaksid minna teatrisse.
Niisiis siirdutigi ühiselt Skans-tulli
gümnaasiumi aulasse, et nautida
laste esinemist.
Stokholmi Eesti Algkooli Lasteteater
esitas muinasmängu neljas
elupaad Bob Tipmani oma kahe
lapsega, vanaeestlast Ado Tipmani,
kes on sündmud Stettleri
asunduses 1905. aastal ning tegutsenud
All^ertas farmerina ja 35'
aastat kooliõpetajana ning lõpuks
näeme fotot lihtsast väikesest ees-fl
puukabelist, mis on rajatud
1906. aastal lagedate põldude keskele.
•
gse" artiklid suhtuvad
eestlastesse. Johanna Wenzel
annab põgusa ülevaate ka Ees-konverent-
kirevast ajaloost, esimeste eestlaste
saabumisest Albertasse ja
Alberta eestlaste praegusest tegevusest
oma keele ja kultuuri sUili-tamisel
Jäätmete kogumist ei tounu esmaspäeval^ 1. septembril, 1980.-
Normaalne esmaspäevane kogumine toimub TEISIPÄEVAL.
Normaalne teisipäevane kogumine toimub KOLMAPÄEVAL.
Kohnapäeval, 3. sept. p toünu M A L l l H T E D E ja suuremate
esemete (külmutuskapid, tugitoolid, madratsid, puumaterjal,
oksad, jne) äravümišt.
Säilitage oma ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeval, 10.
septembrü toimuvaks kogumispäevaks. : .
Märkus: Torontos on 17 Maasi ja metallesemete ümbertöötlemise
depood. Lähema informatsiooni saamiseks helistada 367-7850.
• : E.m BREMNSR, P.Eng., FJ.G.E. _
Commissioner of Public Works
55
(Austraalia),;
ja Henno
Tiiu . Salasoo
MüUerbeck'
:Kirikmäe (Rootsi).'Sekretärideks
valiti:: Aime Andra- (USA);'v;ülo
Semmel (Saksamaa)'ja: Leida
Sulg (Rootsi). ^ : :
pildis, mille oli kirjutanud ja la-jad
peaksid saama sama tasu, mis yastäs Ao Vaks. Muusika sellele
nad saaksid asukohamaa võõrkeel- loonud helüodja Toomas Tuul-ses
koolis. se, tantsud — Änne*ri
Oulus üumv ajaleht ,,Kaleva"
avaldas 8, juulil pikema,.- suurte
, 8. On hädavajalik, et vabas maa- kostüümid. — ÕUme Vaks, dekorat- fotodega/illustreeritud kirjelduse
ilmas leiduks vähemalt iiks täielik siopnid[ ---•Eöman Väli. Tallinna laulupeost. Selles rõhutati,
eesti köolj mis annaks eestikeelse Muinasmängu sisuks on üks. tä- et laulupidu on ,,rahvustunde aval-põhihariduse
ja oleks samaaegselt napäevä põlevamaid probleeme — dus". Eestlased olevat elanud seUe
praktikakohaks tulevastele eesti saastamine. Vabrik on lasknud üle„taltsutatud harduses", millest
pedagoogidele. jõkke hirmsat vedelikku, kui uju- väljaspoole on pais^^^^^ ainult vä-
9. Rahvusliku kasvatuse tõhusa- ma läheda oled müst^^k^^
ma teostamise huvides on vajalik tu Kuldjala ema on treeninud oma — eriti sel puhul, kui lauldi rahva-
- .1 . senisest tihedam ja ulatuslikum tütart meisterujujäks j a enne kui le armsäiks saanud laule.
Ligi paari; tunni jooksul i^™^'^jjoostöö^ liksikute maade eestlas- see; kohutav uudis selle jõe veest Kõik olevat toimunud rahulikult,
kondade yahel" informatsiooni va- jõuab temani, on Tuttu K u p a l g ju- üma „tundetormideta". Laulupeo
hendamise,' koordinatsioon! jä^ iil- ujumas. Kui ta veest välja tu- lõpus oli pinevusega oodatud, kas
dise iseloomuga ülesannete Iahen-l |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-08-26-05
