Vaba eestlane , February 5, 1981

              ?ÄBÄ EESTLANE neljkpäeval, 5. veebruaril 1981 — Thursday, February 5,1981 Nr. 10.
LAHKUS MINU: ÄMMAS ÖDE
Surnud Talliimas
Pubka ralius
Kodumaa
Sügavas lelnsis
EVALD RAUA
Mälestame armast vilistlast'
sündinud 4. jaanuaril 1903 Tallinnas
surnud 2e veebruaril 1981 Montrealis Eesti Gaiderite Kogu Kanadas Koondise Talihari '81 oli pühendatud poetess Maria Underile. PUdü va­sakult
TÜna Norheim, l o Maimets Ja Leena Tiisman esitamas M. ünderi luuletust.
Foto: Vaba Eestlane
Välis-Eesti Korp! WäiiBla vilistlast
Äündinud 4. jaanuaril 1903 Tallinnas
surnud 2. veebruaril 1981 Montrealis
Salapärane tegevus SUhmiid
saa' uraan vene tuiimapommides?
EESTS KORPORATSIOONIDE LUTT
siirnyd
STOKHOLM (EPL) — Stokhol-mis
Ersta Diäkonissanstalti haiglas
suri pärast pikemat haigust üks
suuri Eesti ja eestlaste'sõpru Root­sis
— piiskop Sven Danell 77-ndas
eluaastas.
. Piiskop Sven Danelli noorusaeg
oli tihedalt seotud Eestiga, kuhu ta
saabus kaks aastat pärast õpetaja­ametisse
pühitsemist 1930, et tee­nida
Noarootsi kogudust.'
Kuna Noarootsi koguduses jagu­nesid
eestlased ja rootslased peaae­gu
pooleks, siis õppis Sven Danell
ära ka eesti keele ja avansseerus
eesti ev. luteri kirikus Saarte-Lää- Need, kellel on Juhust olnud tutvuda Eesti ilmunud entsüklopeedilise teatmeteteosega „Nõukogude
neabipraostiks, olles sam^l ajal ka Eesti", on selles raamatus tähele pannud Sillamäe kohta käivate andmete njippust. Imelikuna paistab,
koojiõpetäjaks Pürksi eestirootsi et selles raamatus leiduvatel kaartidel õn SiUamäe märgitud ,,VabariiWiku aUuvusega linn*^Teisfest va-rahvaülikoolis
ja Haapsalu rootsi bariikliku aUuvusega linnadest on Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Narva ja Pärnu "kõik üle 50.000 elanikuga,
eragümnaasiumis. kuid miks on 15.500 elanikuga Sillamäe nende hulgas? SeUest palju suuremad linnad Viljandi, Rakvere, Vai-
' Oma seitsmest Eesti-aastast kir- ga ja Võru ei kuulu selle kategooria alla ja selleks peab mingi põhjus olema.
jutas ta raamatu ,,Kuldrannake", ^^.^^^^ ^^^^^ raamatus Ees- vastu. Sealne piirkond on hea p51- vaid 300 grammi, uraani tonni kõh­nus
origmaalkeeles „Guldstrand ^. ^„„^^^^^^ ^^^^^^ m^gMd, et lumaa, mis kaevandamise korral ta.
Ilmus alles enne tenia surma uus- ^^^^^-^^-^ on „muu kergetööstus'', läheks täielikule hävinemisele. Eesti kohta võib öelda, et sealne
truKis snn Kootsis. ^ellest, raama- ^^^^^^ sisaldab ka üksikasjalise Uraani lademed, mida leidub üle kiltkivi peaks kindlasti uraani si-sooirnoLle
T^^^^^^ ^^^^^1" tööstusettevõtete . kohtaf kogu maaüma, on enamikus .geo- saldama. Kust mujalt võis Eestis
tavale Eesti rahvale ning annab tööliste arvu. Sadades-, loogiliselt seotud ürgaegsete raud- hästi tuntud meremuda' oma raa-
' : se ulatuvale igat tüüpi tööstuste, kivist hiigel-küpide ääremaadega, dioaktiivsuse saada, kui mitte me-tehaste,
töökodade ja kombinaatide üks selliseist on Fennoskandia re poolt väljauhutuna kiltkividest,
hulgas ei leidu midagi Sillamäe kilp, mis oma alla võtab Skandiaa- mis uuesti sadestusid mudases me-
Forf^mdi dbikciCISCO "^"^ kergetööstuse" kohta. via, Soome ja Karjala: Seega nii re setetes, nagu seda on meie me^
suri
sündinud 5. juunil 1899
sümud 2. veebruaril 1981
• mälestalj^leMas
abikaasa TME
Palm Springis, Kai. suri 6. jaa­nuaril
insener leidur USA suurtöös­tur
GlairL. Farrand, 85 a. vana,
kellaga oli abielus 30. detsembrist
i-t,
sündinud 5. juunü 1899
surnud 2. veebruaril 1981
HELMI RASIMA
:B.,SIIMAN perekonuaga
SUGULASED kodmnaal
Veel m selles raamatus äratoo- ""^^^"^ sisalda- remuda. (Samale põhimõttele ori
veel OM seues raamatus^ vad kiltkivid asuvad loomulikult Kanadas rajatud väga laialdaselt
dud, et Sülamael asub uks keskv , V » t ^ v • v i J
t, 'A IM " * w i ^ . ^ . « ^ « i ^ c selle kilbi aarel. kasutusel olev uraam; leiukohtade
hariduslik maetehnikumvenelas- , , , , ., v . , , . .v ^
tele (!) Valdav enamik praegusel ajal avastamine; mida-tehakse
maailmas kaevandamisel olevaid, põlijäniudästvõetüd_
Ajakirjanduse kaudu on meü ju- uraanUademeid sisaldavad kaks milise analüseerimise kaudu); Meil
J963. a. meie omaaegne teanise- ba varem teada, et tavalistel isücu- kilogrammi uraani tonni kohta; Ku- ei ole võimalik teada saada, kui
meister Vera Nõmmik. tel ei ole ligipääsu Sillamäele. See- lud maagi kaevandamiseks ja läbi- suur on uraani sisaldavus Sillamäe
Ins. C. L. Ferrandi ja tema abi- ga võib oletada, et seal tehakse töötamiseks on samad vaatamata kUtkivis, kuid võrreldes seda Root-kaasa
Vera Nõmmiku teine kodu midagi saladuskatte all. Nüpaljü sellele (kui palju see uraani sisal- siga, võiks kahelda, kas see ületab
on Bronxvilles, N.Y., kus nad ela- on siiski teada, et seal tegeletakse dab. Järelikult, mida kõrgem on 500 grammi tonni kohta, mis ise-sid
suveti. Talveperioodid veetsid mingisuguse musta kiviga. uraani sis'aldavus seda tasuvam on enesest ei ole majanduslikult ära-nad
oma majas Palm Springis. C. Geoloogilistel andmetel on ainu- maagi tootmine. Normaalselt ma- tasuv. Kuna aga venelased seda
L. Farrand, kes oli USA häälekõ- keseks mustaks kiviks Eesti maa- jändusliku tasuvuse alammääraks se'al siiski kaevandavad, tuleb jä-vendajate
leiutajaks ja lisaks;veel põues dü^tüöneema kiltkivi (meie oleks 1 küogramm uraani ühe tori- reldada, et Venemäar on raskusi
250 patendi omanik, mitmete suu- vanemale põlvkonnale on kiltkivi ni maagi kohta: Muidugi maailmas uraani saamisega,
remate tehaste peapmanik, ka hästi teada, kuna nende lapsepõlves on lademeid, eriti aga Kanadas .. . "
•elektroonika alal, kes kaasa töötas õpiti ja harjutati kirjutamise os- Saskatehewanis, millede sisalda- "^^^^ ilmunud „National Geogra-maaihnaruumisõidukite
probleemi- kust kriidiga tahvlü, mis oli tehtud vus kõigub 20-30 kilogrammi va- Magazine" veebruari numbris
des, oli selle kõige kõrval -vaimus- ühest kõvemast kiltldvi liigist). hei tonni kohta. Kõige rikkam on äratoodud maailma maapõues lei-tatud
tennisespordi entusiast. Maakihina. tuleb diktüöneema Cluff Lake, Sask., mis sisaldab 82 f^^^^^ energiavarude asukohtade
C. L. Farrand sai Vera Nõmmi- kiltkivi päevavalgele Põhja-Eesti kilogrammi uraani ühe tomii maa- ^^5^^ ^^^^1^ " ^ f
kuga tuttavaks Stokholmis toimu- p^^^alda jalamil, terve Soomelahe gi kphta. ^ohal uraam Ie;ukoht.
nud ballil. Vera Nõmmik oh Root- y.^^^^ pikkusel.
sis lesestunud. Järgnes/harmoonili­ne
abielu, mis kestis ^ . jaanuarini. Kaugemal läänes tulevad Samad
maakihid välja Västergotlandis
Kesk-Rootsis, sealse kahe suure
KOTKAS'*
iisministrlg^i
MOSKVA
Kui aga majanduslik-poüitili. J
sed eesmärgid mängu tulevad, Toiiy OtS fcambäll!!
siis ei ole kaevandamise majan- >-L}-f«Äci#lÄi«*
duslik tasuvus enam oluline. """P"^®^*?®"!
järve Väneri ja Vättemi piirkon- on Rootsi energiavaene maa, | Westlake Village'is: Ka^^^^
nas, ^y|g|3 sellega läbi ajada,-mis Raypak Inc. on. m^^^
kus neid tuntakse alum kütkivide- saadaval on ning seda ükskõik mis^ ^^o^Pf" ^ Tony
N. Liidu kõmmu- na.
mälestavad tebinses
m.
hihna eesti. Seega, et kindlustada ^P^' .^^^^^ ^^^^^^
nistliku partei peahäälekandja Tähelepanuväärt on | asjaolu, et uraanivaru aatomijõujaama- ^li^iosakondade vahelise töö ko-
„Pravda" atakeerib Kanada valis- Rootsi alumi kiltkivid sisaldavad dele, tahavad rootslased Ranstadis ^rdineerimine. Teadaandes märgi-minister
Mark MacGuigan'i, kes 300 grammi uraani tonni kohta, kaevandada maaki, mis sisaldab l kompaniisse
oma hüjutisel külaskäigul Washing- mis tähendab seda, et iga kaevan- ' oma laialdased kogemused insene-riteaduse
ja finantssüsteemide, vab-
Puhka rahus,
suur isamaa poeg!
ENDEL TALVE
EDUARD TOBRELUTS abikaasaga
ENDEL NAAGEL abikaasaga
riku juhtimise ja produktsiooni
alal. Ta on varem töötanud tihe­dalt
koos vaUtsuse ja standardisee­rimise
komiteedega, viimastel aas­tatel
energiaprobleemidega seoses
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks
MATUSEMAJÄ
Matusemaja on ül© llS. aaštf. teeninud MetropolitM Toroatot
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal Ja
küllaldaselt parkimiseruumi.
362 Banlorth Ave.
Toronto; Offlt
M4K im
ERAL HOMES LT
T. L. MORRISON ~ Fimeral Director
šiert^nme Sft., Tortonto, Omi M4S ISŠ
Telefon 924-14Ö8
toni deklareeris, et ta annab oma datud ja läbitöötatud tonn maaki - '
toetuse Ühendriikide uue administ- annab 300 grammi uraani. Viima- ^„ TÄnii P#i m*
ratsiooni kõvakäelisele välispoliiü- sel ajal on Rootsis tekkinud õige rarmingii
kale. ,,Pravda" kirjutab, iet Eana- suuri lahkhelisid^ kuna valitsus l'0'eng Marylandi
da en esimesi riike, mis langes pooldab nende kütkivide ^^suta- V .
Washingtoni poolt avaldatud surve mist uraani tootmiseks^ millele aga • • u • - J • . ' •, , .
ohvriks. kohalikud elanikud on ägedasti Marylandi ÜUkooli ühiskonna- 1!!'^ ,fT°'n. ''^«^^^^''«W'^:
- teaduste professor dr. Tõnu Par- t!^TT Ot^.onjaxem olnud
ming, kes on oma erialadeks v a l i - ^ ^
nud wiriÄööde näolrshW ja
,,i,„ootiv„wi.i™,. J - ••• xTR^- Laars Toronto osakonna peama- ^ d ^ r l^V^ 7 - - ^ T ^ ^ nadzheriks.; Viimane t ö ö k » oli S^tJn^r ' • "'^^^^ Gärrier Corp: juures tos Angelesi
lahsloengu Washingtonis asuvas jahedal ? ^
Kennan Institute for Advanced T„ „ . ; A t c ^ w ^ i
TJntiior, C h . A - i . «: i- lony Ots pn Waterloo ulikoo i
USA.s^>^ukpgude k u s ^ ^ ^ ,«"n- KaJep otsr po^^^
misalal. Tema pooU kolmapäeviti^^^^^^^^.^^^^^^^^
korraldatavad Eriloengud toovad ^ •
kokku föderaalvaHtsuse^^:e^^^
sed ning Washingtoni piirkonna v: -
^ õpetlased arutehjks.:vl^-^^
T. Parniingu; teemaks loengul oli^^0^ Lu-
„Helsingi kokkulepete mõju ^^u- mela^^^ 1981 toimub brga-kogude
Liidu rahvüsküsimüsiie"^ nisatsiöoriflistel põhjustel mitte
miÜest, ta on varem rääkinud ka veebruaris vaid 14. ja 15. märtsil:
Torontos Tartu GoUege'is ja 1979. kotka^
a. siigisel New Yorgi Eesti Majas, b^^
FLOWERS & GIFTS
Tel. 46Mf51 VÕI 466-1502
Värsked ja esmaklassUised Iffled igaks sündmuseks,
EnmstkWöid kinkideks: ehted, merevaik, nahktõod.
puunikerdnsed, keraamika.
Haagitakse eesti, läti ja iiglise keelt.
4812 YONGE STREET
J.OWDALE
Funeröl Directon
ONTARIO
V
N
E
vi
21
Jl
de
veel
leg|
tei
mai
vääl
vait
3:2
näoli
wa
raab
dusel
de
peale
ti Kc
di,
vintsi
tu ot
födei
deai
rand^
mist
Väi
kell
väi
Kaj
T