Vaba eestlane , November 27, 1980

              Nr. 89
[ka ja Kanada
täitalT raudees-ilt
Suur Vene-
Kuna Kanada
maa vallüta-
-ega tunnusta­tuselt
meil ole-ddes
eksistee-la
eriti koolide
lääkida noorte-
, või on selle
Is enamik pa­le
või pole se-id...
Jimeie võitluse-
Imisel mõõdu­kus
asuvad
I vallutati kõi-iga.
Kes hoo-kes
isegi ei
t l Need noo-^^
Inna-; ja riigi-la
toetusel tu-la
vabaduse
Id kirjutustest
Irollisid v.ene-teerika
kooli-puutumata
I Seda kogesi-
'esilind aval-fephias"
artik-lle^
s Vene ja
foojad suhted
[see artikkel'
tundmatüse-üse
-tava ko­ja
muud
Itised minema
ka kooliõpi-let
saadeti en-k^
äs tsensori
bultuurkomis-taja
• osavõtul.
It Balti rügid
fekstis ega ka
on aga see
l.ja see annab
seltkondlik-
3ödsa võima-
|s tuua meid
|ee oleks suur
: . Ä.H..
August Mäl-
Idus vaikselt,
jesti Keele ja
c'sindajad dr.
Laan, Välis-
Liidu juha-liu
Lepik, ku-
Ihal Raimond
lk ja neelab
)gu aja. La-ümberringi
^byus .
andalv tabab
pst, nagu ar-
I „tolmiiahvi"
iHestis
siis hakka-llt
niutsuma.
lahavad kõ-pd
reedavad
tät, rabavalt
J seitsme tol-
1. Äga siis
Ised maapeal
|uge eelkäija
ci puukurus.
I^üab ta en-les
ja surub
1 kädistavad
Jled tomija
|e, sõbraliku
>h: mu ven-
|uiiab ta. ent.
lina nende
rnulle äkki
^rkaudu hii-ntut
meele-ista"
igno-
|se linna oh-
M või ette-võõrastega
[flaväljakuil.
iseennastki
[õilsuses —-
s jäänd viis,
laailma va-lerida?
Kas;
last kaugest
|u tänapäe-
Nr. m WABA EmTLÄWl''neljapäeval,. 27. novembril^ 1980 — .November 27,
Lk 7
s
ADVOKAÄT-NOTÄR
Eoom l®©2, Royal Trnsi
Toronto DoMmioii Ceatre
Postiaadress; P.O. 32®, Toronfeo
: Ont.:<Bay &; Kiag) M5K 1K7
Telefwi: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
133 Richmond S t W., Ste 7(D5
Toronto, M5H 2LS .,
Tel. 364-7072
HETHERINGTON, FALLIS
Ädvokaadid:iiotarid
Bäy St., S Ä 401. 3634451
(!^tuti 447-2017\ või 929-3425
: ; A D V O K A A T N O T A R
Yorkdale Place, 1 Yorkdale
^^^^^ ^ S
Twonto, Ont. M6A 3Ä1
Telefoa 781-5556, 789-757S
feodas 489W^^
Advokaat-iiotar
Augusti lõpul saabus Kihnu ka-lureile
jälle võrkude panemise aeg.
Esimesed tsentnerid suurt rasvast
sügisräime on juba kaldale toodud.
Ka -Pärnu kalurid käivad sügisräi­me
püüdmas Kihnu lähedal Tib-r
M ja Molli madalikeL
Tapal on raskusi saunamõnude
saamisega. Võivat juhtuda, et kui­gi
võtad, saunatee jalge alla, võib
säunamõnu jääda saamata, sest
keegi ei oska ära arvata, millal on
saun avatud. Kui e i ole sauna­päev,
siis ilutseb saunaaknal suur
silt, kus on kirjas päevad ja kella­ajad,
miila! saun töötab. Aga sel
päeval kui saun peaks lahti olema,
sigineb samale aknale teine silt:
,,Suletud". Ja kui satudki sauna
minema; õnnelikul päeval, mil saun
on avatud, siis pole kindel, et end
korralikult puhtaks pestud saad:
mõnikord pole leili, vahel puudub
soe vesi, vahel on mõni muu viga.
Valga jaamas rongilt mahaastu-jat
ei häirivat esialgu miski, sest
perroon on sile ja korras, umbrit-.
setud valge randiga. Kud kuiva ja­laga
jõuab siiski ainult jaamahoo­nesse,
sealt Imna suunduvale täna­vale
pääseda on aga tõsine kunst^
tükk. Jaamast linna väljujat võtab
vastu jube korratus. Taksojuhid
pelgavad ammugi jaamaesist oo-tekohta.
Juba pikemat aega kuju­tab
too pafkimisplats asfaldiauku-de
rägastikku, vihmasaju korral
• aga ühtainust suurt porilompi. Val­ga
raudteejaam teenindab ka Läti
linnaosa. Suvel alustati tänavate
korrastamisega, tehti üks lõik ko­guni
korda^ aga siis jäi töö soiku.
I Osa trasse aeti korralikult kinni,
osa aga seisab lahtisena ning neis­se
koguneb roiskvett. Öeldakse, et
saadi üle koerast, aga sabast enam
üle. ei pääse.
Kodumaal toimus kolmas maa-asulate
haljastamise alane nõupi­damine.
Sadakond nõupidamisest
osavõtjat tutvusid mäa-asulaste
ca aa
789 DoEi Mills
: Tel.:429-311l) '
kodus 699-232)5
planeeriniise kavanditega, mis oli
elgetow. He«dy, Shirer ^UnHdvi; 'ehüid ^^atei aleviku. Pärsti^-:
. ^. la 3a Saku aleviku jaoks; Ettekan­netest
selgus, et oleks aeg teoree­tiliselt
täpsustada, mida üldse hal-j
astamise all silm as peetakse.
Selleks tuleb maastikuarhitektuuri
vaadelda kui ruunli esteetilis-f
unktsiona alset organiseerimist,
suhtuda haljastusse kui kunsti.
Lõpuks leiti, et on tungiv vajadus
spetsialistide järele. Kuid Eestis
pole võimalik omandada ei tehnik-haljastajä
ega kõrgema hariduse­ga
maastikuarhitekti eriala.
Ruhnu saarel hakkas Metsamsti-tuut
katsetama fasaanide kasvata­misega.
Esimene osa tellitud lin­dudest
on juba- toredates sulekuu-bedes
saarel jalutamas. Teiseks
katsetatakse saare tingimustes ka-mesüaste
pidamisega.
kaasa energici
Miništry of
[nergyr ©MS i@x 37, QyeeH^s
iLÖ OM HEÄ ONTARIOSe
Q33
JOHN
of Energy
Hon. Robert Welch„
Ontario
Energy
Ontario
. • V;;Tel..862-711S .
Toronto, Ont. M5l 237
losseumi interiööre ning linnade
elamuid, pannes meidki sellesse
uskuma.
Turner on koiitroversiaalne Ja
ekstsentriline isiksus, kuid väga
produktiivne kunstis (üle 300 õli-
BOCTOR OF
212 Biniiick ür.
Tel. 489-0562
OPTOMETRIST (OPTIK)
Tel. 531-4251
•412 RONCESVALLES AVlä»
AT HOWARD PARK
O P T I C A L S T U D IO
R. SCHMID, saksa o
Situr valik euroopa prilliraame:
Zelss, Rodenstoek, Metzler
SpetsJaliseerunud cositact lenside
alal
158S BLOOR ST. W . l tänav Sääne
pool Dnndas*e subway'd
TELEFON 535-6252
Kümme aastat kestnud tööde tu- .
lemusena jõuti Tallinnas avada „Turner and the sublime" peal- maks km inimest ennast Ja vaadel-
RÜkliku Kunstimuuseumi osakond kirja aU esitab Ontario kunstigale- des tema kirjeldusi suurejoonelisest
Tarbekunstimuuseum; Muuseumi valiku inglise kunsti suurmeist- arhitektuurist, katedraalide ja ko-asupaigaks
õn üks Tallinna vana-'JosepM^^^ M
linna omanäolisemaid hooneid, meri (1775-1851) akvarelle,^jooms-
Aida tänavai asuv 3Ö0-aaštane en-:^wsi Ja graafüisi leMi, kogusum-dine
;,Kraamiait''. Projekti auto- nia§i23 tööd, Näitus on kokku sea-rid
olid arhitekt Aala Buldas, in- tud subliimsete elementide de-sener
Vello Buldas, arheoloog monstreerimiseks Turneri loomin-
Jaan Tamm, töpde üldjuhataja oli g«s ja galerü väite kohaselt pn see maal Ja 20.000 akvar kfeda
kunstiteadlane VUlem Raam, näi- ilähtsaim sellelaadiline näitus, mis võib pidada impressionismi eelkäi-tüseruumi
sisekujundaja Mait Sum- ®2i toimunud Kanadas^^^ V maastiku
matavet. Esialgu on käigus muu- ^ogu maäümas. Näitus jääb ava- ja looduse nägemusi on olemuselt
seumi esimene osa, näituseruumid, tuks 4. laanüarim 1981. abstraktsed. On teada, et otsides
Kunstimuuseumis on juba 50 aas- Subliimsuse mõiste loovaks Ja elamust j a kogemust merest 3
tat püsivalt kogutud ja süstemati- kirjeldavaks autoriteediks peetak- tormist laskis ta end siduda tor-seeritud
nüüdset eesti ja varajase-. kreeka kirjameest Longinust misse suunduva laeva masti kül­ma
perioodi tarbekunstiesemeid/ ü sajand pr K r . ) , kes väitis, et ge.
Praegu on käima ülevaatenäitus, subliimne elamus on see mis Turneri vesivärvimaalid on raja-
„ . lifts up tiie soul ta e x a l t i t tud Vähem koloriidi kui nüansi rik-into
estacy". Kirjeldatud ekstaas kusele, otsides uusi tehnilisi võima-võib
olla nii esteetiline kui ka Mr- lusi ja kasutades minimaalselt
muelamuslik, .-vähemalt seda eeljoonistust. Ta on ise valmista-aktsepteeriti
18. Ja 19. sajandil. Siis nud, ja tema loomingu ainestikul
subliimne tähtis lööksõna loö- on teised kunstnikud valmistanud,
rienergiaga mandrilt. Et rüsijää
kaablit ei vigastaks, ohitakse pae-kallastesse
mitmesaja meetri pik­kused
süvendid.
ii
kus on väljapandud 2000 eset. Lõp­likult
loodetakse muuseum valmis
saada 1983. aastal.
Suurde Väina paigaldatakse prae- , ..... . •
gu uut merekaablit, mis on ette min^s Ja filosoofias. Eesti keeles graafihsr^^l^^^^^^^^
nähtud saarte varustamiseks elekt- on kõige lähedasem mõiste subliim- tinjo tehnikas.
sele iilev, vaimustav. Turner šuri 76-aastasena jouka.
Käesoleva näituse valik ön teh- erakliku ja varjunime all elava me­iud
maalidest, mille subliimne ins- hena. Vanemas põlves maalis ta
pirätsioon tulenes looduse avaruse, palju päikesetõususid Ja loöjan-mägede
Jä mere dramaatilisest giüd, hing väidetakse, et ta viima-võimšusest
või päikese tõusu Ja sed sõnad olid olnud ,,Päike on Ju-loojangu
taevalaotuse romantilisest
valguse mängust. Paralleelselt de-monstreerib
turner inimese väik­sust
Ja abitust looduse majesteetli- Enne raiuti puid maha, et porist
ku Jõu eies. läbi silda^^^^^e^^^ nüüd murtakse
Vastassuunalisena imetleb Tur- inimesi maha, et teed parem tule-ner
oma loomingus aga käinime-viku poole teha.
;se-saavutusi, pidades neid. võimsa- • A.: H.;Tammsaare. .
162 0akdale Rd.
majade juures:
elekter, torud, puutööd jne.
Helistage - r - J . MEIUSI 225-3283