1984-04-10-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. m
ifaar
liivad
lesse
bu sportlaste tulek
}imuvaile olümpia"
lanud laiemat tä-fkuliste
küsimust®-
[ogude sportlased
beavad emamaad
jena, nagu ou juba
it" kui väljaspool
londi.
ainult sportlased»
ka amatöörspioo^
Itud kuulata, tähe-.
Irteerida; vaid nad
Initud spetsialistid
Seda teeb võimali-lapärane
süsteem»
is olümpiamängu-bortlased
on ama-lane,
kes saab ra->
ilka oma esmeml-võtmatu.
Neil kõi-litegevusest
väljas-
Uhad v5r käivad
le on ainult OSSI
»i väga tähtis.
)ortlased elukutse-
M elavad luksus»
lad yõivad kaota-bemised
nõrgene-võitmine
on kaua
)aganda N. Lüdis
Liidu sportlased»
^ia tööl, koolis võB
nagu on tavaks
maailmas;
väljaõppe spio-
[väd uurida jooke,
lokumente „plüat-
|ad tähelepanekuid
la millised detai-ieeles
pidamiseks
fcks. :
ladUisest spionaa-
^id dr. Boris Eorc-topeltagent,
kes
\t 10 prots. N. Lii-spioonid.
Sport-eliit,
vähetuntud
Ikes tuntud Voiska
jznachenja (Spetz-leed
tulevad KGB,
tsei iuureüksusest,
|mli sõjalise sala-rRÜkäsi.
rganisatsioon, kes
laü ja 1950-ndaiI
lisaladüsed, mille
lius ja Ethel Ro=
jtüd surmanuhtlus
laladtiste reetmise
[ffganiseeriti 1970-
Iseda kasutatakse
tsialiseeritud mis-ps
nende eesmär-
(šed kui ka tehno-
[aist teatakse, et
juhtisid äsjaseid
landeid Rootsi ter-
Itides mini-allvee-lipsama
Rootsi
sportlaste võist-
J kate spioonidele.
Inpioonid on huvi-
Igraäfiast psühho-spioonid
on va-laalsuse
ja füü-
Itõttü ja saavad
spionaazhialase
lülastavad iilikoo-
|d rääkida igaühe-äga
kogu aeg^
iiy mis sobib nel-kib
olla mitme-
]• spioonid jätavad
lläädvustavad po-mäletavad
mee-ivad
tähele topo=
J sbniktuuri, silda-
(de iseloomu. Välje
võib osutuda
>pagandaks või
[S tulevikus. Ko-fmis
mitmelt saa-andud,
võib olla
feributsiooniks N.
)liitilisele, propa-^
brmatsiooni. pr(i>'
>litseiülem Därxl
lekohase küsimu-
[, aga ta pehmen-kui
olümpiamän-
Iseloomustasid te-olümpiamängu-ma
on alati olnud
|osa, kus kuldme-
(JIPgliLg)
1
II
• Tvl
VABA EESTLANE telsi^eval, W. aprülü
Mr-ja 15.apv. /;
dr. M, Leeament, tel. 481-6834
, 21. ja 22 apr.
dr. A, tel. 461-6383
Õnnetus kalapüügi
Innustatud kala&portlasena tuntud
ja palju oma vabast ^jast sellele
pühendanud Uno Kurisoö oli
ka 17. märtsil järjekordsel kalas-tusretkel,
seekord Bear Mountaini
Harriman Parkis asuval ühel vähemal
järvel, kus ta kalastas läbi jää.
Et ta õhtul lubatud ajaks koju
ei tulnud, teldds abikaasal kartus
|a kahtlus ja ta asus meest otsima,
teades, kust teda võib leida. Jõud-aud
järvele leiti selle jääl kadunu
kinnas. Oletada võis kõige halvemat.
Ja kartus osutus karmiks
üöeks. Kadunu leiti püügikoha
Ihedusest jää alt uppununi
Uno Kurisoo pärines Tallinna lähedalt,
Viinistult. Ta oli suurte kogemustega
ja vilunud kalasportla-ae.
kuidas järvel õnnetus juhtus,
jääb teadmatuks, kuna selle juures
d viibinud nägijaid. Arvata tohiks,
et ta kukkus vette l^bi kevadise
murduva jää, * |VES
Kultuurimärkmelci
lootsist *
Eesti Kultuuri Koondis Stokhol-mis
on hakanud ettevalmistusi tegema
Karin Lutsu tööde näituseks
eeloleval siügisel.
Eesti sotsialistide juht Rootsis Johannes
Mihkelson on lõpetamas
oma mälestuste kirjapanekut. Nende
ilmumist raamatuna hn oodata
tuleva aasta sügise poolp.
Leinaf eateid
Väga rohkearvuliseks on kasvanud Eesti Rahvapillid®
Seltsi poolt korraldatud IH kevadpopurrill.
. Pudil orkester eshiemas T. E.
Foto: Vaba Eestlane
Ralivysvaheliiie sümpoosion ja ÄABS'i üheksas bsaverents
Eeloleva! junnlkniillelab Montrealis aset kaks Balti teaduslikku konverentsi. Esimeseks Eeiston rah-vnsvaheline
sümpoosion teemal „Šoome {& Balti provintsid Vene impeenumis^S kuna teiseks on Balti tea-dusükn
ühmgu AABS'i ulatuslik teaduslik konverents, mis regulaarselt aset leiab igal ülejärgmisel aastal.
Mõlemad konverentsid toimuvad Montrealis sealse üllkooii imimiides, jsusjuures üniversite de MomtresS
Soome-fialti sümpoosion toimub kohta, samuti 3hii ka erisessioon Olgu märgitud, et kogu selle
13. ja 14. juunü, kuna AABS'i üliõpilastele. ÄABS'^ konverentsi programmi or-üheksas
Balti Uurimuste konve^
rents leiab aset 14.—16. juunil.
Kõik loengud, nõupidamised, näitused
jne. toimuvad ülikooli ruumides,
välja arvatud laupäeva, 16.
gäniseerijaks ja üldkorraldäjäks on
^ prof. Toivo Müjan (Wüfried 1^^^
peab AABS1 auliige prof. AIgi^ riejU).
'das-Greimas.:
_ . , - J J ... J X pikemata on selge, et
Esialgsed andmed näitavad, ©AABS' ! eelseisev konverents pakub
juuni õhtul toimuv bankett, mis AABS'i üheksandal konverentsil u huvitavaid ettekandeid, mis
leiab aset Queen Elizabeth hotel- tuleb ettekandmist 1^0 S
raske valiku ette, kuna ulatusliku
Soome-BalüÄiK)osiom onsuu^ pr^n^^^^^^ ajalugu, mitej^^^^ tõttu tuleb loenguid pidada
Edward Tliaden U. of lUmois), Anderson. Ajaloo loengud moo-^^^^^^^ j^^^^^
kes onl981. a. ^^nud raamatu dustavad veerandi kogu konveren^^^
v w f .n^F^^^^^ on oodata, et ^ aukohta on
ajaloolast El ole sugugi huvi- ametiikeks keelteks inglise, saksa
See raamat, miUes Eesti peatüki 1^^^
Mijntas protlbivo Raun (CaK-^^, ™ ^ tf. -ru
fomia State U.), sai väga hea mis näitab suurt huvi t^ksikasjalikum
vsistuvõto osaliseks. Balti maade ja rahvaste ajaloo konverentsi kohta
Informatsioon
vastu.
Viimastel aegadel on Sao Paulo
eestlased kõige sagedamini kohanud
üksteisega oma sõprade, kaaseestlaste,
ärasaatmisel nende viimsele
teekonnale. Vümastel kuudel
on surnud:
Cari Leopold Kwamström, sünd.
2. nov. 1912 Eestis, surn. 4. nov.
1983 Sao Paulos. Heatahtlik, sõbralik,
tõõmsa iseloomuga, sellena
tundsid kõik Leopold Kwamströ-mi.
Omades meeldiva hääle ja
laulnud Eesti Seltsi laulukooris,
tundis ta hästi eestllaule ja oli igal
koosviibimisel nende algatajaks. Ta
töötas hambatehnikuna ja jätkas
seda tööd ka pärast puhkepaigale
minemist kuni surmäni.-
Linda Klement, sünd. 17. juulil
1906 Eestis, suri , 14. nov. 1983
Sao Paulos. Töötas peamiselt äri-alal
ja tundis oma kutsealalt paljusid
brasiillasi, kes olid teda ära
saatmas ühes eestlastest sõpradega.
. Woldemar Goetz, sünd. 10. aug.
1906, suri 15. jaan 1984 S. Paulos.
Ta oli omal ajal. aktiivsemaid
Eesti Seltsi koorijuhte ja vaevalt
leidub vanema põlve eestlastest kedagi,
kes tema taktikepi all ei
oleks laulnud. Teda leinab eestlaste
pere Sao Paulos.
VES/A.H.L.
Juunis toimuv sümpoosion on hagii Teiseks väga populaarseks alaks saadetakse asjasthuvitatuile välja
mainitud raamatu jätkuks, kuna AABSl konverentsidel on alati d - - märtsikuu jooksul, nagu
gffiga teise suurema loengute gm- Samuti toob konverentsi kohta iik-piiiheksandal
Balti Uurimuste\sikasjalikku,Mormatsio^^^ märtsis
konverentsil. ilinuv ,,AABS. Newsletter".
Muudatusi Eesti
pärast raamatu ihnumistselgiK, et nud loengud kirjanduse d^^^^ AABS'i eksekutUvdkektor Janis
selle küsimuse ja ajajärgu vastu oli
suur huvi olemas.
Eelinformatsiooni kohaselt võtab
Soome-Balti sümpoosionist osa
22 ajaloolast, neist 11 Ühendriikidest,
6 Saksamaalt, 2 Soomest ja
3 Nõukogude Baltikumist; Vüihas- sz^^xs^i^^j^^jsL
te hulgas on ka dr. Ea Jans^n eeSti dirB|enf
(kunstnik August Janseni tütar), Stokholmis
kuid on küsitav, kas tal tegelikult •
on võimalik sümpoosionist osa Stokhohni sümfcomaorkestrit Eesti NSV 'Ülemnõukogu Fre-^
võtta. käis esikontserdiga 16. veebruaril siidium otsustas nimetada Arnold
Soome-Balti sümpoosioni kava J^^timas Tallmnast dirigent Eri Karli p. Greeni Eesti NSV väUs-näeb
ette 17 teaduslikku loengut, Klas, esitades Tubina 9. sümfoo- ministriks ja vabastada teda EN-nia,
Sven-David Sandströmi „Cul- SV Ministrite Nõukogu esimehe
nende hulgas ka prof. T. Raunl minations" ja Tshaücovški 6. süm- asetäitja ja Eesti NSV välisminist-
^Eestlased 190S-^ foonia; Rootsi arvustajate seisu- ri kohustest kohakaasluse alusel,
kohad mi muusika kui ka juhtimi- see tähendab, et ta oM seni välis°
uu
Dr. Ea Janseni ettekande teemaks se kohta olid erinevad. ministriks vaid osalise ajaga.
(Algus lk 2) ,
dalite võitmine on seotud selle riigikorra
paremusega, füüsüise ülekaaluga
ja parema poHütilise süsteemiga,
mis tagab võiduvõimalu-
Vaatlejad osutavad, et ka see oli
„poliitUine" samm, kui Kanada valitsus
peremeesriigina saatis Vaba-
Hiina atleedid tagasi ja eelistas
nende asemel Puna-Hiina sportlasi.
Kui aga olümpiatuli süüdataikse ja
hüütakse: ,,Laskem mängudel alata!",
siis alustatakse samaaegselt
^gevust ka. spionaazhis ja polüti-
• /kas.;- • (•
Balti Vabadusliit on hoiatanud
USA valitsust ohu eest, mida sadade
N. Liidu spioonide maalelaskmi-ne
eeloleval suvel võivat tähendada.
Seda arutati ka hüjutisel in
inimõiguste koiverentsilo
'SL.
on „Tsarism, baltisakslased ja eesti .^^^^"^^^^^^^^^^^^^^^ Uueks Ministrite Nõukogu esi-rahvuslik
liikumine" ""^ „Svenska Dagbladet'is"i et Tu- mehe asetäitjaks nimetati Indrek
Vastupidi mainitud Soome-Balti ^^^^ ^^^^^^^^^^^^'^ Herberti p. Toome,
sümpoosionile, mis haarab ainult Ja tuua", kuna ta olevat hooletus- A. Green on sündinud 1920. a.
Soome ja Baltikumi ajalugu, on jäetud. Tubina muusika olevat ja nagu ametlik teadaann^
AABS'i konverentsid alati olnud ''^^^^^'''^"^^P®^^^^'^^^^ eestiane. Parteilü-väga
ulatuslikud oma ainevalla ^^^^^^^a. Eri Klasü olevat jõud^ ge aastast 1942, kõrgharidusega
poolest, samal ajal siiski piirdudes ^^^^^^^^^ "^^^ poüitüisel alal, lõpetanud N. Liidu
Baltikumiga. Kuigi AABS'i übek- liigutab keha kuni sõrmedeni. Kommunistliku Partei Keskkomi-sanda
konverentsi teemaks Mont- Camüla Lundberg „Expressenis" ^ee Kõrgma Parteikooli,
realis on ,,SUlad prantsuse keelt DÜnetah^^^T^^ suureks rootsi Ta õn olnud kõrgeü ametikohta-kõneleva
maaüma ja Baltikumi va- sümfoonikuks ja mainib, et Nee- del juba aastaid. 1953. a. Eesti
hei", leiame ka seekord konvereht- me Järvil on suuri teeneid Tubina NSV Ministrite Nõukogu esimehe
si kavas ettekandeid paljudelt ala- tutvustamisel Rootsis, Eri Klasi asetäitja, 1958—1960 haridusmi-delt
nagu: rahvaluule, ajalugu, mü- tõlgenduses kujunes see kaunis öister, 1960. aastast Ministrite Nõu-toloogia,
kunst, majandusteadus elutuks. kogu esimehe asetäitja ja 1962. a.
keskkonna probleemid, loodusva- Hans Wolf „Dagens Nyheteris" ^^^^lasi ENSV välisminister. Võt-rad,
keeleteadus, muusika, sotsio- kiidab dirigenti, räägib lüürilisu- korduvalt osa ÜRO peaas-loogia
jne. . sest Tubma esituses ja efektidest, samblee istungijärkudest. EKP
Lisaks erialalistele loengutele on Pole rahul, et järgnes Tšhaikovski,J^f^^omitee liige, seitsme ENSV
oodata ettekannet Fulbright stipen- pidanuks olema mõni kaasaegne ülemnõukogu liige ja on saanud
oma tegevuse eest venelastelt mitmesuguseid
ordeneid ja aukirju.
Teate juures on märgitud, et
ENSV mmistrite: Nõukogu seadis
sisse Eesti NSV välisministri vabastatud
ametikoha. Ei nimetata
lähemalt selle sammu vajadust ja
tuleviku tegevusplaane.
Uus Ministrite Nõukogu esimehe
asetäitja Indrek Toome on noorem
mees, sündinud 1943. a. Ka
teraa puhul rõhutatakse, et ta on
eestlane. Parteiliige aastast 196.8.
Haridus mitmesugustes N. Liidu
parteiülikoolides. 1976. a. peale
EKP Keskkomitee liige, 1981. a.
peale Keskkomitee büroo lükme-kandidaat.
Olnud mitmes Ülemnõukogu
koosseisus, saanud ordeneid
ja medaleid nõukogude
eest Eestis.
diumite kohta, siis immigratsiooni eesti töö.
OYER 50 -YEARS OF GMSALES AND SERVICE
GM
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough. Ont. M1S 4L9
Müük ja rentimine
TeL 291-5054. kodos 423-57M
flowers
forEaster
withTHefbra^new
terBouquet
fillawhiteceram
eggplatter
accents. To send
itariywherein
the(X)untryi
ör visit our sl
BARBEHM
FLOWERS & GIFTS
Tel. 466-1951 Või 466-150:
362 Danforih Ave. Toronto, Ont.
M4klN8
'Meflom
J
HELLARRA
S E R V i G E S
1389 Daoiorth k%. Toronto Ont.
^skvalitsuse
;aks korda
$51.-
Poolcicista $28.-
Yeerondaostas $15.-
$65.-
$35.-
$18.-
Sanadass
J56.^ + $ 4^
$30.— + $21w- I $24-
w©röndac8s#®i $16.-^- + $10.5® H
YAUASPOOLK^
ySNNIJPöStlGA. määs $129.—, poolaastas $67.— fa ?eenmä°
aastas $35.
Aadressi muudatus 70 centi. V Üksiknumbri hind 70 ceatl
^mada ^dressidele palmne märkida ,,PpSTALCODE** ^
USA aadressidele ,,ZIP CCpE**
Pangatshekk või rabakaart kilrfuitads}
Free Elstonian Pnblishers nimele.
Tefffinliie scrdfa:
VABA EESTLANi
1f55LeslieSt.,DönMUIs,On^^^
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
................ 19..Tellimise katteks lisan $. siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Maha saata
Nimi
S
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 10, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-04-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840410 |
Description
| Title | 1984-04-10-03 |
| OCR text | Nr. m ifaar liivad lesse bu sportlaste tulek }imuvaile olümpia" lanud laiemat tä-fkuliste küsimust®- [ogude sportlased beavad emamaad jena, nagu ou juba it" kui väljaspool londi. ainult sportlased» ka amatöörspioo^ Itud kuulata, tähe-. Irteerida; vaid nad Initud spetsialistid Seda teeb võimali-lapärane süsteem» is olümpiamängu-bortlased on ama-lane, kes saab ra-> ilka oma esmeml-võtmatu. Neil kõi-litegevusest väljas- Uhad v5r käivad le on ainult OSSI »i väga tähtis. )ortlased elukutse- M elavad luksus» lad yõivad kaota-bemised nõrgene-võitmine on kaua )aganda N. Lüdis Liidu sportlased» ^ia tööl, koolis võB nagu on tavaks maailmas; väljaõppe spio- [väd uurida jooke, lokumente „plüat- |ad tähelepanekuid la millised detai-ieeles pidamiseks fcks. : ladUisest spionaa- ^id dr. Boris Eorc-topeltagent, kes \t 10 prots. N. Lii-spioonid. Sport-eliit, vähetuntud Ikes tuntud Voiska jznachenja (Spetz-leed tulevad KGB, tsei iuureüksusest, |mli sõjalise sala-rRÜkäsi. rganisatsioon, kes laü ja 1950-ndaiI lisaladüsed, mille lius ja Ethel Ro= jtüd surmanuhtlus laladtiste reetmise [ffganiseeriti 1970- Iseda kasutatakse tsialiseeritud mis-ps nende eesmär- (šed kui ka tehno- [aist teatakse, et juhtisid äsjaseid landeid Rootsi ter- Itides mini-allvee-lipsama Rootsi sportlaste võist- J kate spioonidele. Inpioonid on huvi- Igraäfiast psühho-spioonid on va-laalsuse ja füü- Itõttü ja saavad spionaazhialase lülastavad iilikoo- |d rääkida igaühe-äga kogu aeg^ iiy mis sobib nel-kib olla mitme- ]• spioonid jätavad lläädvustavad po-mäletavad mee-ivad tähele topo= J sbniktuuri, silda- (de iseloomu. Välje võib osutuda >pagandaks või [S tulevikus. Ko-fmis mitmelt saa-andud, võib olla feributsiooniks N. )liitilisele, propa-^ brmatsiooni. pr(i>' >litseiülem Därxl lekohase küsimu- [, aga ta pehmen-kui olümpiamän- Iseloomustasid te-olümpiamängu-ma on alati olnud |osa, kus kuldme- (JIPgliLg) 1 II • Tvl VABA EESTLANE telsi^eval, W. aprülü Mr-ja 15.apv. /; dr. M, Leeament, tel. 481-6834 , 21. ja 22 apr. dr. A, tel. 461-6383 Õnnetus kalapüügi Innustatud kala&portlasena tuntud ja palju oma vabast ^jast sellele pühendanud Uno Kurisoö oli ka 17. märtsil järjekordsel kalas-tusretkel, seekord Bear Mountaini Harriman Parkis asuval ühel vähemal järvel, kus ta kalastas läbi jää. Et ta õhtul lubatud ajaks koju ei tulnud, teldds abikaasal kartus |a kahtlus ja ta asus meest otsima, teades, kust teda võib leida. Jõud-aud järvele leiti selle jääl kadunu kinnas. Oletada võis kõige halvemat. Ja kartus osutus karmiks üöeks. Kadunu leiti püügikoha Ihedusest jää alt uppununi Uno Kurisoo pärines Tallinna lähedalt, Viinistult. Ta oli suurte kogemustega ja vilunud kalasportla-ae. kuidas järvel õnnetus juhtus, jääb teadmatuks, kuna selle juures d viibinud nägijaid. Arvata tohiks, et ta kukkus vette l^bi kevadise murduva jää, * |VES Kultuurimärkmelci lootsist * Eesti Kultuuri Koondis Stokhol-mis on hakanud ettevalmistusi tegema Karin Lutsu tööde näituseks eeloleval siügisel. Eesti sotsialistide juht Rootsis Johannes Mihkelson on lõpetamas oma mälestuste kirjapanekut. Nende ilmumist raamatuna hn oodata tuleva aasta sügise poolp. Leinaf eateid Väga rohkearvuliseks on kasvanud Eesti Rahvapillid® Seltsi poolt korraldatud IH kevadpopurrill. . Pudil orkester eshiemas T. E. Foto: Vaba Eestlane Ralivysvaheliiie sümpoosion ja ÄABS'i üheksas bsaverents Eeloleva! junnlkniillelab Montrealis aset kaks Balti teaduslikku konverentsi. Esimeseks Eeiston rah-vnsvaheline sümpoosion teemal „Šoome {& Balti provintsid Vene impeenumis^S kuna teiseks on Balti tea-dusükn ühmgu AABS'i ulatuslik teaduslik konverents, mis regulaarselt aset leiab igal ülejärgmisel aastal. Mõlemad konverentsid toimuvad Montrealis sealse üllkooii imimiides, jsusjuures üniversite de MomtresS Soome-fialti sümpoosion toimub kohta, samuti 3hii ka erisessioon Olgu märgitud, et kogu selle 13. ja 14. juunü, kuna AABS'i üliõpilastele. ÄABS'^ konverentsi programmi or-üheksas Balti Uurimuste konve^ rents leiab aset 14.—16. juunil. Kõik loengud, nõupidamised, näitused jne. toimuvad ülikooli ruumides, välja arvatud laupäeva, 16. gäniseerijaks ja üldkorraldäjäks on ^ prof. Toivo Müjan (Wüfried 1^^^ peab AABS1 auliige prof. AIgi^ riejU). 'das-Greimas.: _ . , - J J ... J X pikemata on selge, et Esialgsed andmed näitavad, ©AABS' ! eelseisev konverents pakub juuni õhtul toimuv bankett, mis AABS'i üheksandal konverentsil u huvitavaid ettekandeid, mis leiab aset Queen Elizabeth hotel- tuleb ettekandmist 1^0 S raske valiku ette, kuna ulatusliku Soome-BalüÄiK)osiom onsuu^ pr^n^^^^^^ ajalugu, mitej^^^^ tõttu tuleb loenguid pidada Edward Tliaden U. of lUmois), Anderson. Ajaloo loengud moo-^^^^^^^ j^^^^^ kes onl981. a. ^^nud raamatu dustavad veerandi kogu konveren^^^ v w f .n^F^^^^^ on oodata, et ^ aukohta on ajaloolast El ole sugugi huvi- ametiikeks keelteks inglise, saksa See raamat, miUes Eesti peatüki 1^^^ Mijntas protlbivo Raun (CaK-^^, ™ ^ tf. -ru fomia State U.), sai väga hea mis näitab suurt huvi t^ksikasjalikum vsistuvõto osaliseks. Balti maade ja rahvaste ajaloo konverentsi kohta Informatsioon vastu. Viimastel aegadel on Sao Paulo eestlased kõige sagedamini kohanud üksteisega oma sõprade, kaaseestlaste, ärasaatmisel nende viimsele teekonnale. Vümastel kuudel on surnud: Cari Leopold Kwamström, sünd. 2. nov. 1912 Eestis, surn. 4. nov. 1983 Sao Paulos. Heatahtlik, sõbralik, tõõmsa iseloomuga, sellena tundsid kõik Leopold Kwamströ-mi. Omades meeldiva hääle ja laulnud Eesti Seltsi laulukooris, tundis ta hästi eestllaule ja oli igal koosviibimisel nende algatajaks. Ta töötas hambatehnikuna ja jätkas seda tööd ka pärast puhkepaigale minemist kuni surmäni.- Linda Klement, sünd. 17. juulil 1906 Eestis, suri , 14. nov. 1983 Sao Paulos. Töötas peamiselt äri-alal ja tundis oma kutsealalt paljusid brasiillasi, kes olid teda ära saatmas ühes eestlastest sõpradega. . Woldemar Goetz, sünd. 10. aug. 1906, suri 15. jaan 1984 S. Paulos. Ta oli omal ajal. aktiivsemaid Eesti Seltsi koorijuhte ja vaevalt leidub vanema põlve eestlastest kedagi, kes tema taktikepi all ei oleks laulnud. Teda leinab eestlaste pere Sao Paulos. VES/A.H.L. Juunis toimuv sümpoosion on hagii Teiseks väga populaarseks alaks saadetakse asjasthuvitatuile välja mainitud raamatu jätkuks, kuna AABSl konverentsidel on alati d - - märtsikuu jooksul, nagu gffiga teise suurema loengute gm- Samuti toob konverentsi kohta iik-piiiheksandal Balti Uurimuste\sikasjalikku,Mormatsio^^^ märtsis konverentsil. ilinuv ,,AABS. Newsletter". Muudatusi Eesti pärast raamatu ihnumistselgiK, et nud loengud kirjanduse d^^^^ AABS'i eksekutUvdkektor Janis selle küsimuse ja ajajärgu vastu oli suur huvi olemas. Eelinformatsiooni kohaselt võtab Soome-Balti sümpoosionist osa 22 ajaloolast, neist 11 Ühendriikidest, 6 Saksamaalt, 2 Soomest ja 3 Nõukogude Baltikumist; Vüihas- sz^^xs^i^^j^^jsL te hulgas on ka dr. Ea Jans^n eeSti dirB|enf (kunstnik August Janseni tütar), Stokholmis kuid on küsitav, kas tal tegelikult • on võimalik sümpoosionist osa Stokhohni sümfcomaorkestrit Eesti NSV 'Ülemnõukogu Fre-^ võtta. käis esikontserdiga 16. veebruaril siidium otsustas nimetada Arnold Soome-Balti sümpoosioni kava J^^timas Tallmnast dirigent Eri Karli p. Greeni Eesti NSV väUs-näeb ette 17 teaduslikku loengut, Klas, esitades Tubina 9. sümfoo- ministriks ja vabastada teda EN-nia, Sven-David Sandströmi „Cul- SV Ministrite Nõukogu esimehe nende hulgas ka prof. T. Raunl minations" ja Tshaücovški 6. süm- asetäitja ja Eesti NSV välisminist- ^Eestlased 190S-^ foonia; Rootsi arvustajate seisu- ri kohustest kohakaasluse alusel, kohad mi muusika kui ka juhtimi- see tähendab, et ta oM seni välis° uu Dr. Ea Janseni ettekande teemaks se kohta olid erinevad. ministriks vaid osalise ajaga. (Algus lk 2) , dalite võitmine on seotud selle riigikorra paremusega, füüsüise ülekaaluga ja parema poHütilise süsteemiga, mis tagab võiduvõimalu- Vaatlejad osutavad, et ka see oli „poliitUine" samm, kui Kanada valitsus peremeesriigina saatis Vaba- Hiina atleedid tagasi ja eelistas nende asemel Puna-Hiina sportlasi. Kui aga olümpiatuli süüdataikse ja hüütakse: ,,Laskem mängudel alata!", siis alustatakse samaaegselt ^gevust ka. spionaazhis ja polüti- • /kas.;- • (• Balti Vabadusliit on hoiatanud USA valitsust ohu eest, mida sadade N. Liidu spioonide maalelaskmi-ne eeloleval suvel võivat tähendada. Seda arutati ka hüjutisel in inimõiguste koiverentsilo 'SL. on „Tsarism, baltisakslased ja eesti .^^^^"^^^^^^^^^^^^^^^ Uueks Ministrite Nõukogu esi-rahvuslik liikumine" ""^ „Svenska Dagbladet'is"i et Tu- mehe asetäitjaks nimetati Indrek Vastupidi mainitud Soome-Balti ^^^^ ^^^^^^^^^^^^'^ Herberti p. Toome, sümpoosionile, mis haarab ainult Ja tuua", kuna ta olevat hooletus- A. Green on sündinud 1920. a. Soome ja Baltikumi ajalugu, on jäetud. Tubina muusika olevat ja nagu ametlik teadaann^ AABS'i konverentsid alati olnud ''^^^^^'''^"^^P®^^^^'^^^^ eestiane. Parteilü-väga ulatuslikud oma ainevalla ^^^^^^^a. Eri Klasü olevat jõud^ ge aastast 1942, kõrgharidusega poolest, samal ajal siiski piirdudes ^^^^^^^^^ "^^^ poüitüisel alal, lõpetanud N. Liidu Baltikumiga. Kuigi AABS'i übek- liigutab keha kuni sõrmedeni. Kommunistliku Partei Keskkomi-sanda konverentsi teemaks Mont- Camüla Lundberg „Expressenis" ^ee Kõrgma Parteikooli, realis on ,,SUlad prantsuse keelt DÜnetah^^^T^^ suureks rootsi Ta õn olnud kõrgeü ametikohta-kõneleva maaüma ja Baltikumi va- sümfoonikuks ja mainib, et Nee- del juba aastaid. 1953. a. Eesti hei", leiame ka seekord konvereht- me Järvil on suuri teeneid Tubina NSV Ministrite Nõukogu esimehe si kavas ettekandeid paljudelt ala- tutvustamisel Rootsis, Eri Klasi asetäitja, 1958—1960 haridusmi-delt nagu: rahvaluule, ajalugu, mü- tõlgenduses kujunes see kaunis öister, 1960. aastast Ministrite Nõu-toloogia, kunst, majandusteadus elutuks. kogu esimehe asetäitja ja 1962. a. keskkonna probleemid, loodusva- Hans Wolf „Dagens Nyheteris" ^^^^lasi ENSV välisminister. Võt-rad, keeleteadus, muusika, sotsio- kiidab dirigenti, räägib lüürilisu- korduvalt osa ÜRO peaas-loogia jne. . sest Tubma esituses ja efektidest, samblee istungijärkudest. EKP Lisaks erialalistele loengutele on Pole rahul, et järgnes Tšhaikovski,J^f^^omitee liige, seitsme ENSV oodata ettekannet Fulbright stipen- pidanuks olema mõni kaasaegne ülemnõukogu liige ja on saanud oma tegevuse eest venelastelt mitmesuguseid ordeneid ja aukirju. Teate juures on märgitud, et ENSV mmistrite: Nõukogu seadis sisse Eesti NSV välisministri vabastatud ametikoha. Ei nimetata lähemalt selle sammu vajadust ja tuleviku tegevusplaane. Uus Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja Indrek Toome on noorem mees, sündinud 1943. a. Ka teraa puhul rõhutatakse, et ta on eestlane. Parteiliige aastast 196.8. Haridus mitmesugustes N. Liidu parteiülikoolides. 1976. a. peale EKP Keskkomitee liige, 1981. a. peale Keskkomitee büroo lükme-kandidaat. Olnud mitmes Ülemnõukogu koosseisus, saanud ordeneid ja medaleid nõukogude eest Eestis. diumite kohta, siis immigratsiooni eesti töö. OYER 50 -YEARS OF GMSALES AND SERVICE GM 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough. Ont. M1S 4L9 Müük ja rentimine TeL 291-5054. kodos 423-57M flowers forEaster withTHefbra^new terBouquet fillawhiteceram eggplatter accents. To send itariywherein the(X)untryi ör visit our sl BARBEHM FLOWERS & GIFTS Tel. 466-1951 Või 466-150: 362 Danforih Ave. Toronto, Ont. M4klN8 'Meflom J HELLARRA S E R V i G E S 1389 Daoiorth k%. Toronto Ont. ^skvalitsuse ;aks korda $51.- Poolcicista $28.- Yeerondaostas $15.- $65.- $35.- $18.- Sanadass J56.^ + $ 4^ $30.— + $21w- I $24- w©röndac8s#®i $16.-^- + $10.5® H YAUASPOOLK^ ySNNIJPöStlGA. määs $129.—, poolaastas $67.— fa ?eenmä° aastas $35. Aadressi muudatus 70 centi. V Üksiknumbri hind 70 ceatl ^mada ^dressidele palmne märkida ,,PpSTALCODE** ^ USA aadressidele ,,ZIP CCpE** Pangatshekk või rabakaart kilrfuitads} Free Elstonian Pnblishers nimele. Tefffinliie scrdfa: VABA EESTLANi 1f55LeslieSt.,DönMUIs,On^^^ Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ................ 19..Tellimise katteks lisan $. siinjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Maha saata Nimi S |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-04-10-03
