1984-04-10-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'National Library 55253
Gcn» Acquisitions Scction
OTTAWA^ Ont. KU. 0N4
^cond dm maš"
innumber
mmoH Ots j.vü;;r{..jx I
MMÜB IGAL TmSIPÄEYAL
lANEUAPÄEVAL
Nr. 28 (3045) XXXIII aastakäik Teisipäeval, 10. a p Ä 1984 Tuesday, Apiil 10,1984 DksSknmnlxrihiDd 70ccatS
M (EÜS) laureaadid 1984
k i i r e a a i t i s t iiks sakslane, t e i n e e e s li
$6000 t e a d u s l i k u i ö ä h i n d o m i s e b
kestnud 'kogumisele ja laiale literatuuri
tundmisele põhinevate ja
väga kompetentselt läbiviidud
uurimustega on nende artikäte autorid
näidama, et füateeliä jä nn.
eelfilateelia kui kommunikatsiooni-vshend
ujatub eesti alai tagasi 17.
Stefan Hart- esimesel ppoiel rootsi rü^^ saian<öi kaskpaVsam, tes]^. oidu a,<£-
Pam, Saksamaal ilmunud raama- poolt ja hiljem kasutatud redviki- gsi, mis ön oluliseks täienduseks
žfÄ eest Reval im Nordischen Krieg, siooni ajal balti mõisnike valduste eesti vanema ajaloo tundmisele.
Bonn-Godesberg, 1973 (12000). raamatu- ühüasi tabab A. Puksovi Fond sel-siitades
originaalseid aliikmaterja- kogus. Nõnda ta määritielj-piiritleb lega ka tähelepanu juhtida filate-le,
peamiselt Tallinna Limia-arhiivi selle matenali tuleviku uurijate listikale kui ühele konkreetsele aja-kpgudest,
toob see töö hidganisti jaoks, andes tõMsät lisa ül^^ meie loo mõistmise abiteadusele,
üüsi teadmisi ja arusaamisi nii maa rootsiagse põhilise allik-kate-
Talliima kui talMaste minevikust, gooriatundm Dr. A. Puksovi Fondi Zhürü koosaga
ka terve Läänemereruumi koh- seisu kuuluvad KieH- ülikooli Põh-ta,
sellel äärmiselt murrangulisel ^^v ^^^^"^ Arens, a) „Mida ja-Euroopa ajaloo professor dr.
perioodil, milleks oli 17/18 sajan- ^^^^ kardinal-asehaldur vürst J. Hain Rebas (esimees), Taani riigi-di
vahetus. Süsteraaatinse vaatluse ^^^^^ oma visitatsioonireisil arMvaar dr. VeUo Helk ja dr. P^^^
aHaon võetud väüste sündmuste ^^^^^^^^ Mana nr. p. Rebane, ajaloo professor
külg kui ka sisemine linna ^areng/ "^"^ ristiusk tuli Pennsylvania üükoolis, USA. Ette-kiriku-
ia iniltiiiiriAiu nintf V ^ B panekud 1985. a. auhindadeks tule-ti
Kirik nr. 2 — 1983 ja c) „Über vad saata hiljemalt 3. oktoobriks
die Rechtsordnung aufOesel und s.a.: Prof. dn
Dr. Svante Jakobsson. Osilia- Gerichtsbarkeit der Oeseler Esten risches Seminar, Oldhausenstr.
Maritima 1227—1346. (ehk Osilia/ urn 1640-1670", Journal of Baltic Štu- 40^0, Universität Kiel, 2300 Kiel
ösel — Maritima/Wiek), Aeta Uni- dies, nr. 4, 1982. ($500). Tuginedes i , West Germaniy. Muudes Fondi
versitatis Upsaliensis 112, 1980. mõnele varem mittetuntud ürikule küsimustes: Prof. dr. Karl Aun,
(11500). Raamatu autor on erit^^ Taani ja Rootsi riigiarhiivides ja Wilfrid Laurier University, Water-md
huvitunud rootsi kolonistide konkreetsete näidete varal jõuab loo, Önt., Canada N2L3C5.
tulekust eesti saartele ja looderan- artikH autor viimati mainit^^^
mikule ja leiab, et nende tulek sin- tulemusele, et vähemalt saarlased Fondi ülesandeks on anda auhinna
oÜ siiski hiljem kui seda seni^ ^^k^
ISLÄMBÄB N. M arvatud, arvulisemalt lutatud mõisaomanike ja riigiaiiiet- eejst, mis käsitavad eesti ajalugu
probleemide lahentilaöaiseljs, uskudes ,N. LiidiB kuulid, mitte EbMakiBiiised võiksid lõpetada iselja-aastä- alles 13. sajandi lõpust ja 14. sa- nike meelevallale. Sellega ta täien- peamiselt ^nne 1721. aastat. Seega
se sõja. _ ^ jandi esimesi poolel, osalt ka veel dab või korrigeerib varasemate, omab Fondi ülesanne ka rahvus-
^ j .peale Jüriöö^
da vabadusvõitlejate | $ ^ i r ^ « ^raat) autorite seisukohti. Autor Fcmdi esmaseks eesmärgiks on
s i s s e v o o l u . . ; ; Gotiandilt. Oma ^^^^ üldiselt Saaremaa õi- õhutada eesti ajaloo uurimist noo-
Kuid seU^k$.^^^-a^^^ ka gusUkku korda, eestlaste kohtuaUu-remate eestlastest teadlaste seas. ^
dud mingit kok^epet. Lahenda- a^ä^^esti^^^^^^^^ õiguslikku kaitset 17. sajan- Praeguse zhürii liikmed on ; kõik
mata jäi ka võtmeküsimus,^^^^^^^^ eesti ajaloo eriteadlased jä on ise
>erida** peatüläco „^ . : __ . _ _ varem olnud Fondi laureaadid.
kiriku- ja kultuurielu ning ka selle
ga seotud tavad ja kombed.
5>
ts Heidi Laikve, Linda ILaikve Ja Evi Valg®,
Uue juhi acyan^ine, mida on rema nõukogude
/ kugdud Indias ja Pakistanis, tär millega alustati nädal tagasi Afga-liendavat^
idapotdses ^angariiai^ pro-Ändröpovi
vintsis,
nud esiktAa^ Ä -^^^^^^^ ^ ^
ganistani küsimuste lähendamisel-v^^!^^se,
nagu üks:
TsLrnenkoei:so(Wivat, etl^^^
Võiks
Kui Pakistaiü president kindral bö . ., Svenska Riksarki- jad". Eesti Füatelist nr. 28, 1982, j^^j^g^^^ j ^ ^ ^ on- senini
li ressursid Olevat s ^ ^ ^utiiniiS Mohammed Zia üt Haq läks Mosk- vetl982. ($1000). Selks artiklis on ja Elmar Ojaste,.: Viljandi postid ^j^tes a. 1976, ^ d auhindu ko-
..garanteerida" mittes^^ ^ ^
siseasjusseja juh-/ 5 0""^^'"^ Vambola Hurt. .^Estonian Fore- g^ii^ä^äst Fondloo^^
^ ^ , ^ vus" läheneb selle vüendale sõia- ^ - " ^ ^ S ® ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ llag., (miIie.) Jakob Koit. eelfüa- j^s eesti ajaloo vastu suuremat hu-
™ võil^ sa^^^^^^ samuti riiki s d a j a j ä r g t ü . d ^ öl^eHstlikud eelkä^ ^ i ^ ^
©ma saamatuse tõttu Afgamstäms.^^^J^^f'....^^^^ mternaismaaisea p^^.^,^^. MpVAma" ÄVMISVA iiiksariri^ iaH" Festf FHatelist nr 1982 J ? . ^ ^ JÜ.
Aeg jai ressursid olevat selgelt N. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ P^^^«g" v^^^"
Lüdu
Jha märke, et nad valmistuksid . ^ , , - t.* w
mingisugusele komprcmissüe. r^aste^hiügaj pole N. Ijit mitte
y mi määritud Afgamstani okupat-
Uiis Kremli mõtteviis toetuvat siooM
faktile, et neil on ÄIgänistams ise bUd kartnuii : _
ilO.0O0-meheline H. Liidu sõjavägi, - ,; ; ; .
Ühest Pakistani allikast on saa-kestofetab
president Bab ^ -
Karmeü rezhiliBi^^^^^^ selle tagasi Kikanud.
liuhande-mehelist kaotust^ mida teegilisi positsioon Aga matusel ei olnud sellist võt
J 1'. kü-jelds^ud Eestimaa provintsi ka- Vüjandi^—
^l^Mi^Qlmid valima heksat vanimat 'n.i^kameraalset veyupto 1944", Eesti FüateHstnr.
— ??v^ juhile, et ^ . koopiaraamatut (koostaüid 17. saj. 29, 1983. (Kumbki <$500). Aastaid
seiselt raakida Pakistani- '
läbirääkimistest.
I*akistan oli mõelnud sellisele sam^.
muie ühel varemal juhtumil, aga
venelased m siiani igal aastal
kandnud.
Meist 300 lOlevai tegelikus võiflusts^
gevuses siirma saanud, ülejäänud -
ön surnud haigustest, kollatõvest ja
k)halikust palavil^ alkoholimürgitustest,
ärahüppamistest ja ene-setapmistest
- • •-_
Mida afgaanide vabadusvõitlejad
võiksid saavutada, oleks jõuda läbirääkimistele
N. Luduga tülevikukü-
Moraäl venelaste üksustes offl simuste pärast, aga seni, vaatama-madal,
kuigi ^iniilt 15.000--20.000 tä kaotustele ja ebaõnnele pole nad
olevat otseselt seotud sõjategevur seda suutnud läbi suruda.
sega. teised on seotud afgaanide ; , . . ,
õpetamise ja pomtüise ümbericas-N. L u d n t u^
vatamise prögramihiga, ehitades Pe^imuseks neil^ kes ^^o^^
misi lennuvälju ia kc^mmunikatsioo- f ^ Andropovile fai^k^^
nikeskusi; tegevale mehele ÜRO. läbirääkimis-
* : te ajal möödunud kevadel, kui
Nähtav muudatus N. Liidu pM-TMoskva^^^^^^te
leemide lahendamisel Afganistanis kohaselt aste-astmelt tõmbutak-ennustavät
halba ÜRO vahendajale se välja Afganistanist 18 kuu jook-
Diego/Cordovezile, ' •:r'^sül,;;;
> maiust. Vaatamata kahele anitud
Nende õhu- ja maajõudude paigu- intervjuule, Tshemenko - selgesti
tamin^ annab neile tugeyire^ kas- ignoreeris Pakistani riigipead,
või Iraani ründainiseksiainfl^^ Tshemenko kohtus seUe asemel
Lõuha-Aasia esindajatega nagu India
peaminister Indira (Jandhi, Afganistani
Karmal ja suhteliselt
ookeanini
jõudmiseks.
tundmatu Bangladeshi admiral. ' ^ ^ « « ' « « « t ^ y t v M ^^
B. ^rilffli984, Skra^^ 7.
Cantate Domino dr. ROMAI^ ItM
John Šteinert kantaat
solisüds tenor.GEORG SOANS,
OJKORJANDUS
ri ulatuses, mille saajaist valdöv
enamus on olnud eestlased (72
protsenti), ülejäänute seas ka mitmeid
Eestist pärit oleval^ ajaloolasi,
kes rahvuselt ei ole eestiased.
Fandi põhialuseks on see tunnetus,
et eesti vanemat ajalugu ei ole yeel
küllalt põhjalikult uuritud või ka
mitmed varasemad uurimused on
ohiud tihti ühekülgsed, nii nagu on
ühekülgsed ka praegu kodumaal
tehtavad uurimused. Dr. A. Puksovi
Fondi põhieesmärgiks on eesti
ajaloo erapooletult ja õieti valgustamine
teadusKke uurimuste kaudu,
mille tegijaiks peaksid olema
esmajoones eesttastest teadlased
ise.
fees jõudis möödunud nädalal Pa- Pakistanlarsed tegid vastuettepa-kistani
täitma ÜRO-It saadud neku vene vägede väljaviimiseks
ülesannet teha katset sõja lõpeta- 4—6 kuu jooksul,
miseks. lubades vastutasuks sulgeda oma
Tema külaskäik sattus kokku suu- piiri Afganistani vastu ja lõpeta-aPPEMSTÄ
LOil^^
Wycliffe CoUeges, Towmto Ülikoolis, 5 HosWn Ave., Toronto
. »ffltabprof.di^^^A^ ^Korraldaja piiskop K. RAUDSEPP'
lUktoriij dr. A.^ V R. T©!,;
Haag. R. EiviraiBna, mag. T. Nõmmik*
CDsavotmnaks $40.—.Uiied õppijad ja endised teretuInwdJ Hea võtmalus emd täiendada koguduste
õpetajail ja piibKtimdidepida|ail
Registreerida tingimata kirjalikelt enne l§o junnit piiskopile aadressil: P.O. Bos 291, lordam Sta-tton,
Ont, Canada LOR ISO. ^
AVA-JIJMALAIEE]!»^^ Vana Andrese kirikiö.
N. Liidu sSgavarustus
Iraagil©
LONDON — N. Lüdu sõjavarus-tus
Iraagile viiakse läbi Jordaania
sadama ja mõned Lääne diplomaar
did kardavad, et nende hmgas /on
ka keemilisi aineid, mida kasutatakse
Iraani vastu Pärsia lahe sõjas.
Jordaania sadamalinnas Aqa-bas
oli rida punase lipuga laevu,
mis tähendab, et laevalast oli plahvatav
või koosnes teisiti ohtlikust
materjalist.
II
ID
MAI-BALL
l ä u p . , 12;'
Miss K a n a da
Füetite teflimiiie tel 482-021^
flleti tkod $35.---JbM
TORONTO .EESll BAFTISTI KOGUDUS
883
Reedel, '20. aprillil kell 4»®0 pj.
segakoor CW Kipper! johatüsell
.Wilbiksjt,
Sissej^ vaba. Kirikuko Kõikteretiilirad
ipühapäeva], 29. aprillfl keU 12
Eesti Maja keskmises saalis
i KOIK TERETULNUD
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 10, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-04-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840410 |
Description
| Title | 1984-04-10-01 |
| OCR text | 'National Library 55253 Gcn» Acquisitions Scction OTTAWA^ Ont. KU. 0N4 ^cond dm maš" innumber mmoH Ots j.vü;;r{..jx I MMÜB IGAL TmSIPÄEYAL lANEUAPÄEVAL Nr. 28 (3045) XXXIII aastakäik Teisipäeval, 10. a p Ä 1984 Tuesday, Apiil 10,1984 DksSknmnlxrihiDd 70ccatS M (EÜS) laureaadid 1984 k i i r e a a i t i s t iiks sakslane, t e i n e e e s li $6000 t e a d u s l i k u i ö ä h i n d o m i s e b kestnud 'kogumisele ja laiale literatuuri tundmisele põhinevate ja väga kompetentselt läbiviidud uurimustega on nende artikäte autorid näidama, et füateeliä jä nn. eelfilateelia kui kommunikatsiooni-vshend ujatub eesti alai tagasi 17. Stefan Hart- esimesel ppoiel rootsi rü^^ saian<öi kaskpaVsam, tes]^. oidu a,<£- Pam, Saksamaal ilmunud raama- poolt ja hiljem kasutatud redviki- gsi, mis ön oluliseks täienduseks žfÄ eest Reval im Nordischen Krieg, siooni ajal balti mõisnike valduste eesti vanema ajaloo tundmisele. Bonn-Godesberg, 1973 (12000). raamatu- ühüasi tabab A. Puksovi Fond sel-siitades originaalseid aliikmaterja- kogus. Nõnda ta määritielj-piiritleb lega ka tähelepanu juhtida filate-le, peamiselt Tallinna Limia-arhiivi selle matenali tuleviku uurijate listikale kui ühele konkreetsele aja-kpgudest, toob see töö hidganisti jaoks, andes tõMsät lisa ül^^ meie loo mõistmise abiteadusele, üüsi teadmisi ja arusaamisi nii maa rootsiagse põhilise allik-kate- Talliima kui talMaste minevikust, gooriatundm Dr. A. Puksovi Fondi Zhürü koosaga ka terve Läänemereruumi koh- seisu kuuluvad KieH- ülikooli Põh-ta, sellel äärmiselt murrangulisel ^^v ^^^^"^ Arens, a) „Mida ja-Euroopa ajaloo professor dr. perioodil, milleks oli 17/18 sajan- ^^^^ kardinal-asehaldur vürst J. Hain Rebas (esimees), Taani riigi-di vahetus. Süsteraaatinse vaatluse ^^^^^ oma visitatsioonireisil arMvaar dr. VeUo Helk ja dr. P^^^ aHaon võetud väüste sündmuste ^^^^^^^^ Mana nr. p. Rebane, ajaloo professor külg kui ka sisemine linna ^areng/ "^"^ ristiusk tuli Pennsylvania üükoolis, USA. Ette-kiriku- ia iniltiiiiriAiu nintf V ^ B panekud 1985. a. auhindadeks tule-ti Kirik nr. 2 — 1983 ja c) „Über vad saata hiljemalt 3. oktoobriks die Rechtsordnung aufOesel und s.a.: Prof. dn Dr. Svante Jakobsson. Osilia- Gerichtsbarkeit der Oeseler Esten risches Seminar, Oldhausenstr. Maritima 1227—1346. (ehk Osilia/ urn 1640-1670", Journal of Baltic Štu- 40^0, Universität Kiel, 2300 Kiel ösel — Maritima/Wiek), Aeta Uni- dies, nr. 4, 1982. ($500). Tuginedes i , West Germaniy. Muudes Fondi versitatis Upsaliensis 112, 1980. mõnele varem mittetuntud ürikule küsimustes: Prof. dr. Karl Aun, (11500). Raamatu autor on erit^^ Taani ja Rootsi riigiarhiivides ja Wilfrid Laurier University, Water-md huvitunud rootsi kolonistide konkreetsete näidete varal jõuab loo, Önt., Canada N2L3C5. tulekust eesti saartele ja looderan- artikH autor viimati mainit^^^ mikule ja leiab, et nende tulek sin- tulemusele, et vähemalt saarlased Fondi ülesandeks on anda auhinna oÜ siiski hiljem kui seda seni^ ^^k^ ISLÄMBÄB N. M arvatud, arvulisemalt lutatud mõisaomanike ja riigiaiiiet- eejst, mis käsitavad eesti ajalugu probleemide lahentilaöaiseljs, uskudes ,N. LiidiB kuulid, mitte EbMakiBiiised võiksid lõpetada iselja-aastä- alles 13. sajandi lõpust ja 14. sa- nike meelevallale. Sellega ta täien- peamiselt ^nne 1721. aastat. Seega se sõja. _ ^ jandi esimesi poolel, osalt ka veel dab või korrigeerib varasemate, omab Fondi ülesanne ka rahvus- ^ j .peale Jüriöö^ da vabadusvõitlejate | $ ^ i r ^ « ^raat) autorite seisukohti. Autor Fcmdi esmaseks eesmärgiks on s i s s e v o o l u . . ; ; Gotiandilt. Oma ^^^^ üldiselt Saaremaa õi- õhutada eesti ajaloo uurimist noo- Kuid seU^k$.^^^-a^^^ ka gusUkku korda, eestlaste kohtuaUu-remate eestlastest teadlaste seas. ^ dud mingit kok^epet. Lahenda- a^ä^^esti^^^^^^^^ õiguslikku kaitset 17. sajan- Praeguse zhürii liikmed on ; kõik mata jäi ka võtmeküsimus,^^^^^^^^ eesti ajaloo eriteadlased jä on ise >erida** peatüläco „^ . : __ . _ _ varem olnud Fondi laureaadid. kiriku- ja kultuurielu ning ka selle ga seotud tavad ja kombed. 5> ts Heidi Laikve, Linda ILaikve Ja Evi Valg®, Uue juhi acyan^ine, mida on rema nõukogude / kugdud Indias ja Pakistanis, tär millega alustati nädal tagasi Afga-liendavat^ idapotdses ^angariiai^ pro-Ändröpovi vintsis, nud esiktAa^ Ä -^^^^^^^ ^ ^ ganistani küsimuste lähendamisel-v^^!^^se, nagu üks: TsLrnenkoei:so(Wivat, etl^^^ Võiks Kui Pakistaiü president kindral bö . ., Svenska Riksarki- jad". Eesti Füatelist nr. 28, 1982, j^^j^g^^^ j ^ ^ ^ on- senini li ressursid Olevat s ^ ^ ^utiiniiS Mohammed Zia üt Haq läks Mosk- vetl982. ($1000). Selks artiklis on ja Elmar Ojaste,.: Viljandi postid ^j^tes a. 1976, ^ d auhindu ko- ..garanteerida" mittes^^ ^ ^ siseasjusseja juh-/ 5 0""^^'"^ Vambola Hurt. .^Estonian Fore- g^ii^ä^äst Fondloo^^ ^ ^ , ^ vus" läheneb selle vüendale sõia- ^ - " ^ ^ S ® ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ llag., (miIie.) Jakob Koit. eelfüa- j^s eesti ajaloo vastu suuremat hu- ™ võil^ sa^^^^^^ samuti riiki s d a j a j ä r g t ü . d ^ öl^eHstlikud eelkä^ ^ i ^ ^ ©ma saamatuse tõttu Afgamstäms.^^^J^^f'....^^^^ mternaismaaisea p^^.^,^^. MpVAma" ÄVMISVA iiiksariri^ iaH" Festf FHatelist nr 1982 J ? . ^ ^ JÜ. Aeg jai ressursid olevat selgelt N. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ P^^^«g" v^^^" Lüdu Jha märke, et nad valmistuksid . ^ , , - t.* w mingisugusele komprcmissüe. r^aste^hiügaj pole N. Ijit mitte y mi määritud Afgamstani okupat- Uiis Kremli mõtteviis toetuvat siooM faktile, et neil on ÄIgänistams ise bUd kartnuii : _ ilO.0O0-meheline H. Liidu sõjavägi, - ,; ; ; . Ühest Pakistani allikast on saa-kestofetab president Bab ^ - Karmeü rezhiliBi^^^^^^ selle tagasi Kikanud. liuhande-mehelist kaotust^ mida teegilisi positsioon Aga matusel ei olnud sellist võt J 1'. kü-jelds^ud Eestimaa provintsi ka- Vüjandi^— ^l^Mi^Qlmid valima heksat vanimat 'n.i^kameraalset veyupto 1944", Eesti FüateHstnr. — ??v^ juhile, et ^ . koopiaraamatut (koostaüid 17. saj. 29, 1983. (Kumbki <$500). Aastaid seiselt raakida Pakistani- ' läbirääkimistest. I*akistan oli mõelnud sellisele sam^. muie ühel varemal juhtumil, aga venelased m siiani igal aastal kandnud. Meist 300 lOlevai tegelikus võiflusts^ gevuses siirma saanud, ülejäänud - ön surnud haigustest, kollatõvest ja k)halikust palavil^ alkoholimürgitustest, ärahüppamistest ja ene-setapmistest - • •-_ Mida afgaanide vabadusvõitlejad võiksid saavutada, oleks jõuda läbirääkimistele N. Luduga tülevikukü- Moraäl venelaste üksustes offl simuste pärast, aga seni, vaatama-madal, kuigi ^iniilt 15.000--20.000 tä kaotustele ja ebaõnnele pole nad olevat otseselt seotud sõjategevur seda suutnud läbi suruda. sega. teised on seotud afgaanide ; , . . , õpetamise ja pomtüise ümbericas-N. L u d n t u^ vatamise prögramihiga, ehitades Pe^imuseks neil^ kes ^^o^^ misi lennuvälju ia kc^mmunikatsioo- f ^ Andropovile fai^k^^ nikeskusi; tegevale mehele ÜRO. läbirääkimis- * : te ajal möödunud kevadel, kui Nähtav muudatus N. Liidu pM-TMoskva^^^^^^te leemide lahendamisel Afganistanis kohaselt aste-astmelt tõmbutak-ennustavät halba ÜRO vahendajale se välja Afganistanist 18 kuu jook- Diego/Cordovezile, ' •:r'^sül,;;; > maiust. Vaatamata kahele anitud Nende õhu- ja maajõudude paigu- intervjuule, Tshemenko - selgesti tamin^ annab neile tugeyire^ kas- ignoreeris Pakistani riigipead, või Iraani ründainiseksiainfl^^ Tshemenko kohtus seUe asemel Lõuha-Aasia esindajatega nagu India peaminister Indira (Jandhi, Afganistani Karmal ja suhteliselt ookeanini jõudmiseks. tundmatu Bangladeshi admiral. ' ^ ^ « « ' « « « t ^ y t v M ^^ B. ^rilffli984, Skra^^ 7. Cantate Domino dr. ROMAI^ ItM John Šteinert kantaat solisüds tenor.GEORG SOANS, OJKORJANDUS ri ulatuses, mille saajaist valdöv enamus on olnud eestlased (72 protsenti), ülejäänute seas ka mitmeid Eestist pärit oleval^ ajaloolasi, kes rahvuselt ei ole eestiased. Fandi põhialuseks on see tunnetus, et eesti vanemat ajalugu ei ole yeel küllalt põhjalikult uuritud või ka mitmed varasemad uurimused on ohiud tihti ühekülgsed, nii nagu on ühekülgsed ka praegu kodumaal tehtavad uurimused. Dr. A. Puksovi Fondi põhieesmärgiks on eesti ajaloo erapooletult ja õieti valgustamine teadusKke uurimuste kaudu, mille tegijaiks peaksid olema esmajoones eesttastest teadlased ise. fees jõudis möödunud nädalal Pa- Pakistanlarsed tegid vastuettepa-kistani täitma ÜRO-It saadud neku vene vägede väljaviimiseks ülesannet teha katset sõja lõpeta- 4—6 kuu jooksul, miseks. lubades vastutasuks sulgeda oma Tema külaskäik sattus kokku suu- piiri Afganistani vastu ja lõpeta-aPPEMSTÄ LOil^^ Wycliffe CoUeges, Towmto Ülikoolis, 5 HosWn Ave., Toronto . »ffltabprof.di^^^A^ ^Korraldaja piiskop K. RAUDSEPP' lUktoriij dr. A.^ V R. T©!,; Haag. R. EiviraiBna, mag. T. Nõmmik* CDsavotmnaks $40.—.Uiied õppijad ja endised teretuInwdJ Hea võtmalus emd täiendada koguduste õpetajail ja piibKtimdidepida|ail Registreerida tingimata kirjalikelt enne l§o junnit piiskopile aadressil: P.O. Bos 291, lordam Sta-tton, Ont, Canada LOR ISO. ^ AVA-JIJMALAIEE]!»^^ Vana Andrese kirikiö. N. Liidu sSgavarustus Iraagil© LONDON — N. Lüdu sõjavarus-tus Iraagile viiakse läbi Jordaania sadama ja mõned Lääne diplomaar did kardavad, et nende hmgas /on ka keemilisi aineid, mida kasutatakse Iraani vastu Pärsia lahe sõjas. Jordaania sadamalinnas Aqa-bas oli rida punase lipuga laevu, mis tähendab, et laevalast oli plahvatav või koosnes teisiti ohtlikust materjalist. II ID MAI-BALL l ä u p . , 12;' Miss K a n a da Füetite teflimiiie tel 482-021^ flleti tkod $35.---JbM TORONTO .EESll BAFTISTI KOGUDUS 883 Reedel, '20. aprillil kell 4»®0 pj. segakoor CW Kipper! johatüsell .Wilbiksjt, Sissej^ vaba. Kirikuko Kõikteretiilirad ipühapäeva], 29. aprillfl keU 12 Eesti Maja keskmises saalis i KOIK TERETULNUD |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-04-10-01
