Vaba eestlane , March 1, 1977

              „VABÄ EESTI AHE" M
vabade eestlaste häälekandia
IlmuhZ koFdG nädalas
teisipäevaf i@ ne
TeisijDäeyal, 1. märtsil 19''? — Tmesday, March 1, 197?
HELSINGI — Viin ja tugev
MMm põlyustasid 17-aastase Hel­singi
ikooiiõipilase surma. Ta ka­dus
uueaa&taöosel jja ieliti järg­neval
piijiiapäevail surnuna VaiMi-la
kaubaüiauditee tunnelist. Kont­rollimised
ei ilnmenud välise vä­givalla
mäiike, mistittu usütaikse,
et joobnud oiök ja 'Miim põhjus­tasid
noore ikoolipoisi surma.
HELSINGI Ligemale 220.000
reisijat ületasid Soome ja N. L i i ­du
püri Vaaiimaa piiripunktis.
See arv on il.000 võrra väiksem
kui eelmisel aastal ja-on esimest
korda 15 aasta jiObksul näidanud
kaiianemist. See olevat johtunud
Nuijamaa piiripunkti avamisest
turismile, millises paigas oli
möödunud aastal 60.000 piiriüle­tamist.
Suurim osa neist püriüle-tejalst
on soomlased, kold?:ü
150,000, järgnevad nõukogude
rahvad ja siis rootslased, kes va­rem
olid t e i ^ l kohal.
IDA-BERLIIN — Ida-Berliinis
kaotas üks naine oma Rootsi vä-lismaaJastepassi
ja hoiti feoos
mehega Icümme päeva kinni. Neid
süüdistaiti, et nad on passi välja
laenanud ikellelegi, kes tahab Ida-
Berliinist põgeneda. Perekond oli
passi kaotusest teatanud Rootsi
saatkonnale Ida-Berliinis. Ka
selile fakti teadasaamine ei kii­rustanud
asjaajamist. Perekonna
kolm last- pidid samal ajal veet
ma aja lastekodus.
Kylaliskõneleiateks senaat0rid, parlameüdil
ikeštafyd rahvast© ©siBidsf^
OTTAWA (VE) — Laupäeval, 12. veebr, tolmus Ottawas „PooIa
avaldus-koosolek poolt töölistele, kes on Jälle rahutus meeleolus, mis
seks avalikuks vastuakuks.
tt
Tööliste ja rahva mässe Poolas
on itoimunud juba 4 Ifeorda pärast
Teist maailmasõda nelja kimi
kuue aastaste vaheaegadega.*^ Tear-tävasti
ikommunistlik valitsus,
kes möödunud suvel üritas ma-
Waiter Pent ( E E N - l . albiesi-mees
Ottawas),
kellede järgnesid üksilkute rahvus­gruppide
organisaitsioonide sõna­võtud.
Ottawa Eesti Seltsi nimel
kõneles selle abiesimees A. Kim-janduskrlisi
kaitteks toiduhindu mei, 'tsiÄhide nimel kõneles
kahekordistada, pidi 24 tunni prof. dr. J . Boncek. Ta selgitas
jooksul väljakuulutatud hinnar
tõusu tühistama spontaanse mäs­su
kartusel. Ilmselt olukord ei
ole vaatamata sellele ,,stabiilisee-
HELSINGI
t,e , markade
- Sadade tühande-väärtuses
olevale
vodkalastile Helsingi sadamas
otsitakse vastuvõtjat või omanik-
"ku. Lõunasadamas võttis toli
oma valdusse umbes 13.800 pude­lit
sisaldava saadetise, mida kee­gi
ei tulnud vastu võtma. Tolliva­litsus
sai teada, et see on Root^
sist teele pandud, aga saatja jutt
oli nü kahtlusäratav, et oli põh­just
kaihtliistada salaveokatset.
Paberite kohaselt oli vastuvõt­jaks
. märgitud Ghristanssen
Steamship nimeline ettevõte Hel­singis,
millist pole üldse olemas.
N a ^ nüüd selgub, oli see viina-laadung
algselt tulnud Poolast
Rootsi, kust tuli Soome edasi
saata. Kima vastuvõtjad pole se­ni
©nd näidanud, arvavad tolli­ametnikud,
et kogu tehing oli ka­vatsetud
vüna mustale turule
laskmiseiks.
NEW YORK — Ameerika liai-ieimaks
kcikal?^ on prantslane Da-nieil
Dunas, kes palgati kdkakš
nsani aeg tagasi remonditud ja
ümberdeikoreoritud iuilcsusresto-rani
Tavem-on-(the-Greeri (40 W.
87 S t , Cen|tral Park). Ta saab
aastas 100.000 dollarit. Dunas oli
kokaiks Londoni Connaught hotel­lis,
hiljem Kanada peaminister
Trudeau ja ühtlasi parlamendi
k<3kaks.
Kummalisena näib veel „kokku-sattumus",
et Ida-Saksamaal
toimus möödunud kuu vahetu­sel
ettekavatsetumalt reservis-fide
mobilisatsioon.
Sovjetoloogid oMavad, et see
samm näitas kas abistamis-vai-misolekut
Pooda valitsusele või
taliet sellega : Ida-Saksamaa ela-n
i t o n d a paralüseerida, et seal
ei tekiks koosolekuid ja arutlusi,
mis võiksid kä-osolevas olukorras
valitsusvaenulisteks ^kujuneda.
Poola tööliste olukorrast j a ra-hutuste
põhjustest kõneles Con­cordia
Ülikooli (Montrealist)
prof. A. Kawczak. Statistiliste
võrdluste kohsiselt, kui kanada
töölisel kulub toidu ostmiseks
25.prots. teenitud paigast, siis
poola tööline ikulutab seleks 70
prots., sageli aga koguni 95 prots.
Senistest töölisraliutustest on va­litsus
Osaliselt lüle saanud esialgse­te
nõudmiste mõningatele järele­andmise
kaudu, lubades alati laia­ulatuslike
uurimusi teostada ma­janduskriiside
süüdlaste kohta.
Senini pole aga neid lubadusi,
s. o. uurimuste tulemusi veel k u ­nagi
avaldatud. Küli on aga nen­dele
järgnenud laialdased tööliste
arreteerimised, mida püütakse
võimalikult pikemal ajajärgul
teostada, et muljet jätta, et tege­mist
pole mitte massairreteeri-mistega.
Parlamendi Alamkoja liikme­test
võtsid äõna i i . Prancis (libe­raal)
j a A. Bruin (NDP), ning se^
naatoritest E. Porsey ja eestlaste­le
eriti tuntud senaator P. Yuzyk.
Viimase sõnavõtt oli kõikidest
kõige sütitavam ja kutsus esile
korduvaid aplause. Kanada ame­tiühingute
kongressi (CLC) nimel
kõneles nende rahvusvaheliste
suhete direktor J . Harker.
Ikestatud Rahvaste Ottawa
osakonna nimel avaldas soli­daarsust
ja poolehoidu poola
töölistele esimehe kohustes
„Oharter 774'', milline on vabas­se
maailma saadetud allakirjuta­tuna
ligi 450 inteüektuaali ja kä­sitöölise;
poolt. Vastavalt „Char-ter
774e" Imi sümbolile on käes­olev
aasta -'kuulutatud poliitiliste
vangide aastaks,
mille kestel Belgradi konve-edušamme
või ts^asilöök® on
toimunud alates Eelsing! kok­kuleppest
peal©.,
ülalnimetatud ^Ohaiter 77"
saadeti senaator P. Yuzyku pooit
laiali senaatoritele j a parlamendi­liikmetele.
Kuigi esimene katse
Kanada pariamendis ühehääleli­selt
hukka mõista nelja inimõi­guste
aktivisti arreteerimist
Nõuk. Liidu poolt ebaõnnestus,
siis ometi õnnestuks see päev hü-jem
esitatuna endise välisminist­ri
M. Sharpi poolt. Senaator P.
Yuzyku ettepanekul võttis 17.
veebr, k a senat taolise hukka-
Eesti noomoo kasyabamtee ja
eestiainei^ie suimamine väSa^
mates eestlaste keskustes võib
rents peab otsustama kui palju mõistva resolutsiooni vasffcu.
12. ja 13. veebruari nädalalõpul suusatasid Kalevi lipkoima
skaudid, vanemskaudid, nende gaididest õed ja juhid CJtearwi^
teri järve äärest 4 km kaugusel olevale Kotkajärvele, et seal
falvemõnusid nautides üheskoos kaks päeva veei
On tõenäoline, et eelolevad suvd korraldatakse Jõ'ekaaru>KM<'
0ja maa-aladel eesti täienduskoolid© õpetajate, lastesuv^odnie
kasvatajate ja teiste noortegf
pepäevai.
See küsimus oli -konfcreatselt
kõne all E l i K esimehe külaskäigul
Londonisse (Ont.) j a o n nüüd ro­helise
tule saanud ka Tomnto
Eesiti Naasseltsi juhtivaMt ini-mestelit,
kelle. haldusel Jõekääru
suvekodu töötab. Eesti täiendus­koolide
õi)etajate hulgas on küsi-xmse
üles võtnud Londoni Eesti
Täienduskooli juhaitaja Valdek
Lenk, kes oli õpetajaks Toronto
Eesti Täienduskoolis 1956—1959,
neist kolm viimast aastat kooli­juhatajana.-
V. Lenk käsitab Eesti Liit K a ­nadas
esinduskogu koosolekul
Toronto laupäeval, 26. märtsil
eestlaste järelkasvu küsimust
väiksemates eestlaste keskus­tes.
Samal koosolekul otsustata>kse
õppepäevade korraldamise küsi­mus.
25-liikmeline laagripere sai mu­gava
peavarju möödunud hilissu­vel
valminud Kalevi Kotkajärve
Kodus, mille oli soojaks kütnud
laagri abi juht Pearu Tamm, kes
saabus sinna reede Õhtul.
Sini-must-valge lipp heisati Ka­levi
Kodu ette lipumasti lipkonna
lau.uga ja laagri juht Arvu Oiling
selgitas laagri tegevuskava. Samal
laupäeva päraslõunal sõideti läbi
Kotkajärve suušavõistlusrada.
Suusatajad saavutasid sellel 2,5
km pikkusel rajal järgmised tule­mused:
skaudid — Mikk Jõgi 26
min. 12 sek., Toomas Kaid 29.24,
Ilmar Kütt 30.16, Elmar Oiling
27,02, vanemskaudid — Urmas Kir­sipuu
25.45, juhid — Helmut JÄö-guste
26.23. ..
Lipkoima vanem skm Enn Kii­laspea
koos poja Arnoga vedasid
laagri toidumoona ja muu häda­vajaliku
üldvarustuse oma moo­torsaanide
kelkudel Kalevi Kodu
Juurde. .
Saanidel oli raskusi kohne kuni
nelja jala sügavuses sulas lumes,
õhtuks oh saanirada siiski juba
üsna hea. .
Lipkonna juht skm'Heikki Paara
koos Urmas Kirsipuuga suusatas
kõigi kotkajärve laagri hopnete
juurest läbi, kontrollides nende olu­korda
kolme jala paksuse sulalume
koorma all.
õhtu kogunes laagripere lõkkele
hubaselt praksuva kamina ümber,
kus esitati laule ja nalju. .
Kalevi Kotkajärve Kodu käis lä­bi
esimesest laagri tuleproovist ja
kinnitas,' et pingerikas kujundami­ne
ja praktüiste ideede rakendami­ne
ehitamisel on hiljem kasuks
terve lipkonna tegevusele. Hea iso­latsioon
tagab vähese küttekulu ja
praktiline ruumide jaotus annab
võimaluse mugavalt riideid vahe­tada
ja öösel magada. Köök ori nii
käeiiärane, et toidukeetmisel .kõik
vajalikud abinõud on vähem ]mi
lihe sammu kaugusel ja siiski jääb
veel ruumi toidu jagamiseks. Ka­min
„tömbab" parajasti, nii et
vingu karta pole.
Mõlemal korral on võimalik l i ­saks
elektrikütjaid kasutada, kui
selleks vajadus on.
Plihapäeva hommikul suusatas
laagri noorpere abi juhi Pearu
Tamme juhtimisel suvisele laagri-väljakule,
kus ehitati lumest tuu-levarjund,
süüdati lõke ja küpse­tati
lõunaoödet.
Samal ajal olid .neli meest •
Urmas Kirsipuu, Arvu Oiling, Mar­gus
Tae ja Heikki Paara ametis
lume kqrvaldamisega kokkulange­mise
ohus olevaüt laagri hoone­telt.
Päästeti skautlaagri pesuma­ja,
mille katus oli juba ühest ot­sast
14 tolli rebenenud. Järgmiseks
tehti lumest lagedaks hellakeste
pesumaja katus — ka seal olic
nähtavad praod, katuse raamisti­kus.
Lõpuks aeti,lumi ära ka Jär-vetare
katuselt..
Laager lõppes kella 4 paiku, ku
viimane auto alustas Clearwater'
järve äärest sõitu koju.
NEW YORK Kasside ja
isoerte kokaraaamt ihnus Pacific
Search Books ^kirjastusel ($2.25)
mme all ,)Bon Appetit". Raama­tus
antakse nü ..ameerika, kui ka
välismaade kassi- j a koeraitoite",
kaasa arvatud praed, pudrud, su­pid,
isegi magustoidud ning „pea-lenärimised"
hammaste tervis­hoiu
mõttes.
NEW YORK — Majapi^ami-seks
kulub tänapäeval perenaisel
palju röhkiem aega, kui 50—60
aastat tagasi, M g i majapidamis­se
on tulnud rohkelt tööd kergen-davaid
masinaid ja aparaate. Se­da
kinnitab vähemalt sotsioloog
Joann Vanek.New Yorgi Queensi
koHed^ist. Sajandivahetusel oli
majapidamiseks kulunud (keet-nüne,
puhastamine, sisseostud)
6 tundi nädalas, tänapäeval aga
3—10 tundi.
Ontario Kultuuri- ja vabaaja
ministeeriumiga Icooätöös korral­datakse
jämüsel nädalalõpul, 3.,
4. j a 5. märtsil St. Lawreijce
Loungels, Macdonald Blook,.90a
Bay St. Wellesley juures, etniliste
gruppide meelelahutuslikud muu-silta-
j a tantsuettel^annete õhtud.
Seal on ettenähtud mitme rah­vusgrupi
esinemisi, nende hülgas
ka Eesti Bahvaltäntsürühm
„Küngla" reedel, 4. märtsil kl.
8-^10 õ.
on tasuta, kuid pile-tia
tulevad ealne ära tuua infor-mätsioonilauast
900 Bay St., äri­päevadel
Legislative Building'ust
informatsiooni pealauast.
Toronifios pühitsesid 18. veeb­ruaril
perekondlikus ringis oma
abielu 60. aastapäeva— teemant-puhni
— /Aleksander j a Hilda Me-liste,
kes abiellusid Pärnus 1917.
aastal. Abielupaaril on Torontos
poeg ja tütar ning %selapsed. Nü
Aleksander kui Hilda Melist© on
vaatamaita kõrgele eluale . hea
tervise juures.
Olla probleem. Pole sageli ©pert^
jäid või M M d a s e l t ö pM
Teinekord on õpetajaid, k i u d nad
ei (taha suuremat j a püsivaimat
vastutust omale võtta. /Paljudes
kohtades ^ puuduvad sellepärast
üldse täienduskoolid. Sellefpärast
on. õpetajate j a teiste eestlaste,
kes oleks nõus õpetaja ülesandeid
täitma, kckfcutoomine äärmiselt
tähtis.
Teisest küljest on taüenduskoo-lide
töö vaid osa nööri sujmst-vast
tööst.
Eestitlist "kasvatust pakuvad sUr
yel Seedrioru j a JõekääiTU suve­kodud
ning ka Vancouveiis on ol­nud
juttu lapsi suvel lühiajaliselt
„Mäeotsa" tallu kokku tuua. Sel­lepärast
on k a suvekodude kasva-tajatje
kokkutoomine samavõrra
tähtis. Peale selle tegeleb noorte
õpetamisega -mitmesuguseid teisi
organisatsioone, kes võibolla soo­viksid
õppepäevadest osa võtta,
i^ohtades,:kus koolid ja eesti
noorsootöö puudub, peaksid Ees­ti
Seltsid inimesi leidma, et neid
õppepäevadele saata.
Jõekäärust võimaliku asukoha­na
on olnud juttu p'õhjuseil, et
kokkutulek peaks ideaalselit toi­muma
suvekodu lõpuperioodis
kui SeedrioRi olelks juba uksed
sulgenud, et k a šsalt oleks võima-lik
õppepäevadele tulla.
ICuilapsefl oleksid veel laagds,
amiaks see õpetajatele ja kas­vatajatele
võimaluse näitlikke
tunde anda ja sellega ühendu­ses
Jõekääru suvekodu kava r i ­kastada.
Neil oMcs võimalus kaasa elada
välguspeole, mis igakord ph ini­mestele
sisemise elamuse andnud.
Kui E L K esindusilcogu> inis esin­dab
Eesti seltse j a teisi organi­satsioone
üle maa leiab, eit küsi­mus
on küHalt .tähtis, toimub pea-e
esinduskogu k o o s p t t u samas
programmi läliem arutamine nen­de
vahel, keda esinduskogu sel-eks
kõige kohasemaks peab.
Eeloleval kohnapäeyal, 2: märt­sil,
esineb CBC televisioonisaates
Torontos .elav eesti 'kandlemängi­ja
A.Kuus, Saade itoimub kell
8.30 hommikul (ning selle raami­des'
mängib A. Kuus oma kandlel
kaks lugu.
Kalapüügi võistlusest osavõtjad K. Laanemetsa spviia juures, kus toimus ka auliindaäe väljaandmine jä
kapsasupi söömine. Foto: E. Saar
RIO DE JANIERO Peagu
2500 inimest said viga^stada püha­päeval,
20. veebruaril toimunud
karnevalil gaasimürgist j a ööklu­bi
piduitssmisest, kus 25.000 sam-batantsljat
pidutsesid neli päeva.
Gaas, mis lekkis ühe ujumisbas-
Seltsi esimene kalapüügi võiste
lus sellel aastal toimus Simcoe
järve jääl Joyland Beaohis 19.
veebr. Suurima kala ipüüdjaks
osutus A. Nõmm, teisele kohale
tuli E. Saar, kolmandaks H . A r -
Võisitlusest osavõtjad võlgnevad gu seda viimasel võistlusel teaia-suurima
tänu K. Laanei 9tsale,ti. Võistluseks kogimemine kell
kes oma luniesaaniga või.tlejaid;7.30 e. 1. P. Aadli suvila juures,
jääle j a pärast võistlust tagasi i Võistluse algus kell 8.00.
Quebeci ülikoolide vahelisel suu­savõistlusel
19. veebruaril, mis
peeti Chicoutimis,Que. ja mülest
väga rohkesti ülikoolinoorust osa
võttiSi tuli kolmandaks eestlane
Mark Teose, kes õpib Loyola üll
koolis.
oma suvilasse sõidutas. Palutakse mitte imUstada, eti
Smämuste kalender
® Neljapäeval, 3. märtsil kell
7.30 õ. Üle keskea seeria järje­kordne
loeng „Kodu ja korteri
küsimused".
^ Laupäeval, 5. märtsil kell 3—
9 p. I., neljap. j a reedel M . 6—9
p. L T. E. Baptisti kiriku kõrval­saalis
Peeter Kaupsi ja M a r^
Kaups-Taylori maalide näitus. .
® Pühapäeval, 6. märtsil kell 3
p. I. Eestil Maja suures saalis
serni küttetorust, tekitas paanika' ro, järgnesid H . Suuma ja V. Pir-
5000 pidutseja hulgas. son.
Järgmise seltsi üritusena toi­mub
kalapüügi võistlus 19. märt­sil
Simcoe järve jääl Royal
Beachis, mitte aga 5. märtsil, na-
..KALAMEESTE ICEVADHDO" ' f ij. f^^^':
o:mub Eesti Majas 12. mä.rtsil.' * 6. marlsü keU r
. -^'^^w ^ „Hrv« ^ o ^ ^ , , ^ o. St. Lawrence Centre, Town
p«drapraad jahuneeste poolt. ^ ^^^^^^ ^ ^ ^ ^
T. õ. J . S. juhatus rllaures^tide^^ stipendiaadiä.
iiSTLÄNE
TOIMETUS J A TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kela 9-4-iii.
Telefonid: toimetus 364-7521
• talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
K a r l ' A rm 766-2057 ^
Hannes Oja 481-53^6
Kuulutusi võetakse vask:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. hömm. kella l i - n i ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella l l - n l.
KUULUTAMINE ^'
: VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul ... $3.—
esiküljel $3.50
tagaküljel $3.25
:. KUULUTUSI VÕTAVAD '
;--VASTU: .'
1. Vaba Eestlase talitus
135 T^cumseth Street
/ Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs. LeidaMarley ''
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont. «
Telefon: 223-(
„Vaba Eestlases" ilm^mud
Tommy Tomsoni fotosid saab
tellida talitusest või t e l : 423-
4558 ja 461-6916,