1977-03-01-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 18
Nr. 16 VABA EESTLANE t e l s i j ^ m l , 1. mäptsä , MaMi 1, 1977
)V1-
. püüdis ta võõrast
[iratud aja jooksul
lalik, suundudes
loole. Nad jõudsid
ptüveni, kus üks
[lles mõne tunni
oli valmistanud.,
olid alles soojad
"eller paar potti
iega ja puust tule-fid
ka Kamtshatka
|id. Jäüe välgatas
^: sünsed elanikud
elanikud on sama
võib elada veelgi
nende poolt alJes
Ijaosas. Sest oma
btud paatidega ei
üle Vaikse ookea-
(õudis Steller jalg-
'aksu ja^medas-feenemist
keelas ta
jiise relvatarvita-
|i hambuni relvas-ja
sõjakirvega,
jakuudi pistoda,
^es peamiselt vaid
]urimisekš kaasa
käimise järgi
rohuga kinnikae-pd
paika. Kärmes-
' rohu ja nad nä-
^õi luuki. Suured
[d asetatud palki-omakorda
nende
H katuse, leidsid
|kus oli paljukui-iar
rulli lehtmän-ji^
ekoort, mida l i -
l^orral tihtipeale
Eeedel, 18. veebruaril toimus Seneca College*is Eesti Rahvusteater Kanadas 25. aasta juubeli tähistamine
Gert Helbemäe näidendiga ,iüleliigne inimene" ( » am Liivi eliast). PildSl osa näidendi
tegelasi ja k i M s i Iljin on the Parkis peetu
* Foto: Tcmmy I t o s on
0 9 0
Eesti ühendvõistkond tuli ülekaalukaks võitjaks mnardmaiars^dadel
19. veebruaril Devil's E!bow-is t^fimunnd balti suusavõistlust^.
Slaalomis ja suur-slaalomis domineerisid aga leedulased ja lätlased.
Päiksepaisteline kevadilm nullpunkti
läheduses võimaldas küret
laskumist. Mäevõistlustest võttis
osa 40 suusatajat, ning pärast dlsk-vaüfitseerimisi
lõpetas 11 eestlast,
11 lätlast ja 14 leedulast. Tulemused
on vümistl^misel, kuid korraldajate
andmeil võitis meeste eliitklassi
Peeter Väljas ja noorteklassi
Toivo Lainevool. Mäes^it toimus
sla^iiomi ja suur-slaalomi kujul,
Imsjüures igale võdsitlejale anti
käk? sõitu
Pakasega harjunud murdmaa-vöistlejatel
oli raskusi leida sobivat
kevadmääret.
2,5 km ja 5 km pikkused kiired
topeltrajad olid W. Hohnbergi ja
M. Reigami juhendusel sissesõidetud
kergete tõusude ja langustega
noores männimetsas. Olukord andis
häid eeliseid neile, kes harjunud
tugeva paaristõukeline võist-luslehnikaga.
Poolsada , suusatajat võttis osa
murdjnaätegevusest, nendest 29
võistlejatena. Clevelandist saabunud
leedulaste esindus võttis küll
hoogsalt osa, kuid ena'mus valis
lühema raja kui ette nähtud.
ühendriikides o& murdmaasuusatamine
mõnevõrra aeglasemalt
arenenud kui Kanadas ning
voistluskogemukte omandamine
on seal raskem.
Kõige kiiremad ajad saavutati
veteranide ja vanemate meeste
/ klassides, kus Jaan Roos ja Uno
Limit leidsid eriti märgatavat t u ge
käesoleva hooaja võistlustree-ningust.
Miu-dmaasõidu tulemused
10 km vanemad mehed (üle 45
aasia): 1) U. Lünit 37.55, 2) T. Vel-lend
41.04, 3) L. Saar,45.21, 4) H.
Jaaguste 47.14, 51 A. Purje 48.29,
.6) V. Ciurlionis (Le) 49.01.
10 km veteranid (35-44): 1) J .
Roos 34.35, 2) J . Lepp 49.06, 3)
J . Lainevool 50.15.
10 km meeste eliitklass (20—34):
1) A. Tamm 45.31, 2) V. Zagarsko
(Le) 54.05. '
5 km poisid (15—16): 1) A. Tralla
2146, 2) T. Kijauskas (Le) 22.10,
3) E. Oüing 22.1L
2,5..km poisid (13-14): D R . Tae
-iS.Gj, 2) R. Lainevool 13.34.
2,5 km poisid (11-12): 1) P. K i jauskas
(Le) 13.33, 2) A. Jõgi 15.28.
2,5 km noored poisid (10 ja alla):
1) T. Lainevool 1428, 2) M. Holm-berg
18.45.
5 km senior naise^: 1) Reet Roos
23.11, 2) Siiri Lepp 27.42, 3) Imbi
Lainevool 27.46, 4) Paulette Tae
53.39
5 km naised (20—34); 1) Liina
Purje 26.42.
5 km tiidrukud (15—16): 1) L.
Dobereiner 27.40.
2,5 km tüdrukud (11—12): 1) V.
Kijauskas (Le) 18.06,
Võistluste korraldajaks oli Kalevi
Suusaklubi, üldjuhiks Mark Olo,
murdmaavõistluste juhiks Hebnut
Jaaguste ning mäesõidu juhiks
Kulno Veskoja. Neid aitasid üle
20 abüise.
Balti suusavöistlusi korraldatakse
igal aastal Lõuna-Ontarjos,
kusjuui*es korraldus toimub rahvusgruppide
vahel kordamööda.
Järgmisel aastal on võistluste korralda
jaiks leedulased. .
Pühapäeval, 6. märtsü toimub
murdmaavõistlus Paas järvel, Nor-landis,
mida korraldab Eesti Suusaklubi
Torontos. Populaarseks
saanud Paasjärve võistlus moodustab
Lõuna-Ontario suusaliidu
lahtiste võistluste sarjas traditsioonilise
lõpupäeva. Eelregistreerimise
vümane tähtpäev on 1.
märts, aadressil 61 Glen Davis
Cresc, Toronto. Informatsiooniks
telefon (416) 699-7579.
(Aigus lk. 2)
Võitlus meie snaa ja rahva itaas-vabastamiseks
ca samaaegselt
võitlus ka meie a&uipaigamaa vabaduse
säilitamise eest!
Rahvusvahelise õigus© jjöhi-itiõtted
J a riigiõiguslikud normi-sätted
on veel 'kehtivad Eesti Vabariigi
kohta. Meie tilesanne on
ka tulevikus seda õiguMikiku po-v^
itsiooni säilitada.
Ajaloos on kõik vägivallale rajatud
riigid purunenud. Ka
konununisilik Vene laguneb.
Mina isiklikulit arvan, et praeguses
maaihhapoliitiliste huvide
ristlemises ja ^tehkioloogHiselt
arenenud ikommunikajtsiooni juures
kokkuvarisemine tuleb üpris
varem kui arvata võime.
Ilma meie välisvõitli^sets olnuks
Eesti nimi maailma poliiti-ilisesit
kartoteegist kadunud. Eesti
olnuks amulit lokaalne geograafiline
mõiste Suur-Vene atlases.
Järjeikördsed ülemaailmsed
Eesti Päevad hõõgusid tahtetu-lest
jätkata vabadusvõitlust ja
demonstreerisid ühtlasi ka meie
võimeid, et oleme oma vaimuloomingus
kaasaja ikultuürisaavutus-te
paremiku tasemeL
\ Järjekordne ülemaailanine Rah-vuskongress
püstitas põhimõttelised
lähtealused meie, vabadusvõitluseks.
Need viitavad, et meil
ei tarvitse mkina okupeeritud kodumaale
rahvuslikku idenfcsusit
otsima. Samuti meie ei vaja kultuurilist
vereüleltannet okupeeri-tud
kodumaalt.,
Meie oleme paguluses ainitlt
füüsiliselt ja poJiiitiliselt ning ruu-miliseüit.
; - .
Meie ei ole paguluses m i t te
vaimselt ega ka mitte ajaliselt..
Inimene pole sündinud ise-en-dale,
vaid oma isamaale ja rahvale.
' ' • • ^' •
DD
a i VABAEESTLANi
on valvel
eestlaskonna üldhuvide eest
f Järgneb)
IV
Kühni perekonnal oli k a teine
maja, väike ehitus Kalamas, mis
asub Kallus Oahu saarel, Pearl
Harbouri lähedal. Ruth veetis
nüüd pikki hetki selles suvilas.
Ühel päeval läks ta välja ja ostis
Bausch ja Lombi pikksihna, mille
sunrendusvõime oli käheteistme-kordne.
Sellist ostu oleks võinud
pidada üsna ebatavaliseks noore
naise poolt
Plaaniks oli, et andmete andmine
toimuks valgusemärkidega nende
Oahus oleva kodu magamistoa
aknast. - Ruth, tema isa, konsul
Okiida ja Jaapani konsulaadi nel-^
jas sekretär Tadesi Morimura
seadsid kokku hästi kasutatava sa-lakt^
le.
1941. a. 2, dets. isa-Ja tütar katsetasid
esiniest korda oma uut
süsteemi.
See töötas. Samal päeval sai abi-konsul
Okuda kirjaliku nimekirja
kõigist Havai vetes olevaist ameerika
sõjalaevade arvust, liigist Ja
täpsest asukohast. Eelmisel õhtul
Ruth ei obiud kodus. Tema peigmees
ütles hiljem, et Ruth oli olnud
tema juures kogu öö.
Järgmisel hommikulOkuda ülem
jaapani peakonsul Nagõa Kita,
saatis kõik teated Jaapani mereväe
salaluurele lühilaineraadioga.
Kõik oU nüüd valmis Jaapani
rünnakuks Peaii Harbouri vastu.
Ruth ja ta isa teadsid rüinaku
päeva ja täpse aja.
Washingtonis käis veel nõupidamine
kui jaapanlased wndasid
ühendriikide laevastikku. Oli 7.
detsember 1941. Ruth Eühn avas
magam^shoone akna ja ta isa andis
lubatud valgusemärgid. Ta teatas
jaapanlastele, mida pommitada
ja mida mitte. Ta jiüitis neid
tähtsamaile kohtadele. Dr. Kühn
kasutas taskulampi sel ajal kui
Ruth andis talle iižormatsiponi. Ta
juhatas rünnakut Pearl Harbouri
vastu ööpimeduses oma suyüa aknast.-
'F^eid palutakse osa võtta värviJsüllastest ja suurt meelelahutust pakkuvatest traditsioonilistest
muusika ja tantsuettekannetest; Esinevad: \
Syneoiia-Cciribbem Mysk
Arfneeiiciin.
neljapä<
3. märtsilj 1977
8--10pJ.
märtsü,l977
5. märtsü, 1977
Kõik ettekanded toimuvad St. lawrenee LouBge^is, Macdonald Block, 900 Bay Stre^^^
juures.'-: ^ \\
Pileteid on saada tasuta ning neid võib hankida iga pam informatsi(K)nilaüast (Enquiry Besk)
Street, äiipäevadel Legislaüve Bmldixig'ust informatsiooni pealauast. ^
Ettekanded toimuvad koostöös Kultuuri-ja
vabaaja veetmise ministeeriumiga
Mlnistryof
Government Services
Honourable John Smith,
Ontario '^^"^^f^'*
Enne jõulupüiha, 22. diets. kaitses
Inglismaal Londoni ülikooli
juures oma dofetori väiteikirja
Ingrid Weinberg-Wilüaans ja
omandas filosoofia doktori tea^
dusliku kraadi loodusteaduses.
Ingrid Weinberg lõpetas 1968, a.
Nottinghami 'ülikooli ja asus kp-he
tööle Rothamsitedl põliunduse
katsejaamas. 19.70. aastel Ingrid
abiellus waleši päritoluga tsiviil-inseneri
Joihn WMliamsiga j a asu-itas
katsejaama läiiedaäe oona ko-
Ta valis oma a M ö enitomoloo-gia,
s. o, putiikateaduse, kus
spetsiali^eriis mesilaste aiail. Olles
niõned aastad töötanud, pidi
ta selle mõneks ajaks jätma kõr-valalaks,
kuna peamiseiks uurimisobjektiks
said rapsi kahjurid.
Tekkis probleem: kas' seemneist
saadav õli teub võitluse kahjuritega.^
Selle probleemi lahendamine,
.'tehti Ingrid Weinbergi- Wil-liamsile
ülesandeks. Nü kuoiuries
sellest tema doktori väitekiri
kolme ja poole aastase uurimuse
viljana.
Värske doktor jätkab , tööd
Rothamstedis, pühendudes jälie-gi
täielikult mesilaiste uurimisele.
Olles varem vaadelnud mesilaste
käitumist, seda tõlgendades nende
,,keeleaia", asub ta nüüd üsna
uue ala — mesilaste keemilise sidevahendi
uurimisele uutes, seks
otstarbefe eriti ehitatud ruumidesse.
LIIATI MEIE ÄRIDEST!
Peakontor: 21-25 MediaUaAve.^^^^
Laod: Toronto, Montred *^
29 ÄRI: Toronto, Montreal, Ottawa, Kitchener, Waterloo,
Burlington, Hamilton, Št. Catharines, Mississauga,
London, Osbawa, Pickeriög •
üleval kihutavad jaapani pom-milennukid
levitasid hävitust ja
hukatust ühendriikide laevastikule,
millest üks kohnandik uppus
või sai raskesti vigastada. Kõik
läks täpselt Kita-Okuda-Kühni ka^
vanduse kohaselt — või peaaegu,
Täielik 'kuritegu on erakordne.
Seegi ei olnud erand sellest seadusest,
ühes suhtes nende kavatsused
ei õnnestunud. Jaapani konsul oli
korraldanud nii, et jaapani allveelaev
oleks võtnud tema ja Kühni
perekonna ja viinud nad Tokiosse.
Kühnid olid kavandanud oma lü-kumise
libedalt.
Nad Jätsid hambaharjadk! oima
kohale ja pühendasid tähelepanu
ainult rahale, paberdoUareile,
mida Ruth nõudis, et igaüks võtab
omaSe kaasa ja peab oma
. käes..
Jaapanisse jõudnult nad jagaksid
omavahel 26.000 dollarit, mis neil
oli veel saada oma töö eest.
Aga Pearl Harbouri paukude ja
tule keskel toimisid süski veel
ühendriikide vastuluure ohvitserid
ja märkasd Kühni maja aknast
antud valgussignaale. Enne kui
jaapani allveelaev saabus, olid
Kühn ja ta perekond arreteeritud
Ruth ja Friedel protesteerisid,
doldor vaidles kõigile tingimusteta
ja suureliselt vastu. Aga tunnistused
rääkisid nende kahjuks. Valgussignaalide
seletus leiti. J a majas
leiti palju raha> osa neist jaapani
rahatähtedes. Naised olid just
pakidmas oma saaki kui politsei
saabus. Samuti leiti pikksihn ja
saksa keeles kirjutatud seletused.
Lõpuks dr. Kühn tunnistas kõik. Ta
tegi siiski oma parima, et kaitsta
-oma naist ja Ruthi. Ta väitis, et
oli üksi kõiges süüdi — aga teda ei
usutud. Ruth seletas, et ta oli ise
olnud juht ja et isa ainult täitis ta
käske. Friedel seletas, et ta oli
ostnud pikksüma ja oli grupi juht.
21. veebruaril 1942 dr. Kühn tegi
pingutusi oma hinge päästmiseks.
Ta hakkas kartma. Kohus Ruthi
vastu algas kohe. Isa leidis, et ta
peab tütre päästma. Ta katsus tingid?,
teha äri onu Samiga. '
Ta oli olnud aasta aega sakslaste
Ja jaapanlaste teenistuses ja
pikkus nüüd oma ostoisi amee-r&
Iastele,
Ameeriklased seletasid, et dr.
Kühn ei saa osta enesele ega tütrele
armuandmist sel viisil, ühendriikide
valitsus ei soovinud rahvussotsialistlikku
salakuulajat oma
teenistusse. Surmaotsuse täide-saatniisekäsule
kirjutati alla.
Kas Ruth mõisteti surma? Eühn
tundus olevat vaimuhaige, Ruth
aga OÜ rahulik ja oma otsust ootav
Ta oli siiani alati leidnud mingisuguse
päästva lahenduse.
Lõpuks dr. Kühn palus armu. t a
lubas rääkida ühendrükide mereväe
^salaluure osakonnale kõigest,
mida teadis teljeriikide Salaluu-resl
Vaiksel ookeanil. Ta oli meis-terspioon.
Ruth oli süütu ja tema
naine ainult koduperenaine, seletas
ta.-.
Ühendriikide vastuluure ohvitserid
ei lubanud midagi, aga õhutasid
Kühni rääkima kõike mida
teadis.;; :.\
Ta tegi ka nii. Pole andmeid, mida
ta just rääkis.
Ja nagu teisedki salakuulajad J8
teadeteandjad on saanud osalt andeks
oma süüteod, kui on jutustanud
kõik mida teavad, nii läks
Kühnilgi- Ta surmaotsus muudeti
26. ökt 1942 viiekümneaastaseks
vanglakaristuseks, mis tuli täide
vüa Aleatrazi vanglas. Ruth ja
Friedel interneeriti ja on nüüd vabadena
Saksamaal.
Leopold Kühn, kes oli jäänud
Goebbelsi seltskonda, vüdi hiljem
Nõukogude Liitu. Friedel katsus
teostada endamõrva, aga seda ta-kistati.
Uus Ruth aga ei olnud
enam Havais kui ta iludusravi sa-mmmm
Ä D V O K A A T - N O T Ä R / V;
Room 1912, Royai Trust Tower,
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K I K I
Telefon; 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
BEEKiisaBm
RAAMATUPIDAJAD
a
JOHH i . SOOSAAR.
Charliered Äccomitant
m Dm Mills Rd. Sulte m
Doa Mills, Ontario
483-6308, 429-4944
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 1, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-03-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770301 |
Description
| Title | 1977-03-01-07 |
| OCR text | Nr. 18 Nr. 16 VABA EESTLANE t e l s i j ^ m l , 1. mäptsä , MaMi 1, 1977 )V1- . püüdis ta võõrast [iratud aja jooksul lalik, suundudes loole. Nad jõudsid ptüveni, kus üks [lles mõne tunni oli valmistanud., olid alles soojad "eller paar potti iega ja puust tule-fid ka Kamtshatka |id. Jäüe välgatas ^: sünsed elanikud elanikud on sama võib elada veelgi nende poolt alJes Ijaosas. Sest oma btud paatidega ei üle Vaikse ookea- (õudis Steller jalg- 'aksu ja^medas-feenemist keelas ta jiise relvatarvita- |i hambuni relvas-ja sõjakirvega, jakuudi pistoda, ^es peamiselt vaid ]urimisekš kaasa käimise järgi rohuga kinnikae-pd paika. Kärmes- ' rohu ja nad nä- ^õi luuki. Suured [d asetatud palki-omakorda nende H katuse, leidsid |kus oli paljukui-iar rulli lehtmän-ji^ ekoort, mida l i - l^orral tihtipeale Eeedel, 18. veebruaril toimus Seneca College*is Eesti Rahvusteater Kanadas 25. aasta juubeli tähistamine Gert Helbemäe näidendiga ,iüleliigne inimene" ( » am Liivi eliast). PildSl osa näidendi tegelasi ja k i M s i Iljin on the Parkis peetu * Foto: Tcmmy I t o s on 0 9 0 Eesti ühendvõistkond tuli ülekaalukaks võitjaks mnardmaiars^dadel 19. veebruaril Devil's E!bow-is t^fimunnd balti suusavõistlust^. Slaalomis ja suur-slaalomis domineerisid aga leedulased ja lätlased. Päiksepaisteline kevadilm nullpunkti läheduses võimaldas küret laskumist. Mäevõistlustest võttis osa 40 suusatajat, ning pärast dlsk-vaüfitseerimisi lõpetas 11 eestlast, 11 lätlast ja 14 leedulast. Tulemused on vümistl^misel, kuid korraldajate andmeil võitis meeste eliitklassi Peeter Väljas ja noorteklassi Toivo Lainevool. Mäes^it toimus sla^iiomi ja suur-slaalomi kujul, Imsjüures igale võdsitlejale anti käk? sõitu Pakasega harjunud murdmaa-vöistlejatel oli raskusi leida sobivat kevadmääret. 2,5 km ja 5 km pikkused kiired topeltrajad olid W. Hohnbergi ja M. Reigami juhendusel sissesõidetud kergete tõusude ja langustega noores männimetsas. Olukord andis häid eeliseid neile, kes harjunud tugeva paaristõukeline võist-luslehnikaga. Poolsada , suusatajat võttis osa murdjnaätegevusest, nendest 29 võistlejatena. Clevelandist saabunud leedulaste esindus võttis küll hoogsalt osa, kuid ena'mus valis lühema raja kui ette nähtud. ühendriikides o& murdmaasuusatamine mõnevõrra aeglasemalt arenenud kui Kanadas ning voistluskogemukte omandamine on seal raskem. Kõige kiiremad ajad saavutati veteranide ja vanemate meeste / klassides, kus Jaan Roos ja Uno Limit leidsid eriti märgatavat t u ge käesoleva hooaja võistlustree-ningust. Miu-dmaasõidu tulemused 10 km vanemad mehed (üle 45 aasia): 1) U. Lünit 37.55, 2) T. Vel-lend 41.04, 3) L. Saar,45.21, 4) H. Jaaguste 47.14, 51 A. Purje 48.29, .6) V. Ciurlionis (Le) 49.01. 10 km veteranid (35-44): 1) J . Roos 34.35, 2) J . Lepp 49.06, 3) J . Lainevool 50.15. 10 km meeste eliitklass (20—34): 1) A. Tamm 45.31, 2) V. Zagarsko (Le) 54.05. ' 5 km poisid (15—16): 1) A. Tralla 2146, 2) T. Kijauskas (Le) 22.10, 3) E. Oüing 22.1L 2,5..km poisid (13-14): D R . Tae -iS.Gj, 2) R. Lainevool 13.34. 2,5 km poisid (11-12): 1) P. K i jauskas (Le) 13.33, 2) A. Jõgi 15.28. 2,5 km noored poisid (10 ja alla): 1) T. Lainevool 1428, 2) M. Holm-berg 18.45. 5 km senior naise^: 1) Reet Roos 23.11, 2) Siiri Lepp 27.42, 3) Imbi Lainevool 27.46, 4) Paulette Tae 53.39 5 km naised (20—34); 1) Liina Purje 26.42. 5 km tiidrukud (15—16): 1) L. Dobereiner 27.40. 2,5 km tüdrukud (11—12): 1) V. Kijauskas (Le) 18.06, Võistluste korraldajaks oli Kalevi Suusaklubi, üldjuhiks Mark Olo, murdmaavõistluste juhiks Hebnut Jaaguste ning mäesõidu juhiks Kulno Veskoja. Neid aitasid üle 20 abüise. Balti suusavöistlusi korraldatakse igal aastal Lõuna-Ontarjos, kusjuui*es korraldus toimub rahvusgruppide vahel kordamööda. Järgmisel aastal on võistluste korralda jaiks leedulased. . Pühapäeval, 6. märtsü toimub murdmaavõistlus Paas järvel, Nor-landis, mida korraldab Eesti Suusaklubi Torontos. Populaarseks saanud Paasjärve võistlus moodustab Lõuna-Ontario suusaliidu lahtiste võistluste sarjas traditsioonilise lõpupäeva. Eelregistreerimise vümane tähtpäev on 1. märts, aadressil 61 Glen Davis Cresc, Toronto. Informatsiooniks telefon (416) 699-7579. (Aigus lk. 2) Võitlus meie snaa ja rahva itaas-vabastamiseks ca samaaegselt võitlus ka meie a&uipaigamaa vabaduse säilitamise eest! Rahvusvahelise õigus© jjöhi-itiõtted J a riigiõiguslikud normi-sätted on veel 'kehtivad Eesti Vabariigi kohta. Meie tilesanne on ka tulevikus seda õiguMikiku po-v^ itsiooni säilitada. Ajaloos on kõik vägivallale rajatud riigid purunenud. Ka konununisilik Vene laguneb. Mina isiklikulit arvan, et praeguses maaihhapoliitiliste huvide ristlemises ja ^tehkioloogHiselt arenenud ikommunikajtsiooni juures kokkuvarisemine tuleb üpris varem kui arvata võime. Ilma meie välisvõitli^sets olnuks Eesti nimi maailma poliiti-ilisesit kartoteegist kadunud. Eesti olnuks amulit lokaalne geograafiline mõiste Suur-Vene atlases. Järjeikördsed ülemaailmsed Eesti Päevad hõõgusid tahtetu-lest jätkata vabadusvõitlust ja demonstreerisid ühtlasi ka meie võimeid, et oleme oma vaimuloomingus kaasaja ikultuürisaavutus-te paremiku tasemeL \ Järjekordne ülemaailanine Rah-vuskongress püstitas põhimõttelised lähtealused meie, vabadusvõitluseks. Need viitavad, et meil ei tarvitse mkina okupeeritud kodumaale rahvuslikku idenfcsusit otsima. Samuti meie ei vaja kultuurilist vereüleltannet okupeeri-tud kodumaalt., Meie oleme paguluses ainitlt füüsiliselt ja poJiiitiliselt ning ruu-miliseüit. ; - . Meie ei ole paguluses m i t te vaimselt ega ka mitte ajaliselt.. Inimene pole sündinud ise-en-dale, vaid oma isamaale ja rahvale. ' ' • • ^' • DD a i VABAEESTLANi on valvel eestlaskonna üldhuvide eest f Järgneb) IV Kühni perekonnal oli k a teine maja, väike ehitus Kalamas, mis asub Kallus Oahu saarel, Pearl Harbouri lähedal. Ruth veetis nüüd pikki hetki selles suvilas. Ühel päeval läks ta välja ja ostis Bausch ja Lombi pikksihna, mille sunrendusvõime oli käheteistme-kordne. Sellist ostu oleks võinud pidada üsna ebatavaliseks noore naise poolt Plaaniks oli, et andmete andmine toimuks valgusemärkidega nende Oahus oleva kodu magamistoa aknast. - Ruth, tema isa, konsul Okiida ja Jaapani konsulaadi nel-^ jas sekretär Tadesi Morimura seadsid kokku hästi kasutatava sa-lakt^ le. 1941. a. 2, dets. isa-Ja tütar katsetasid esiniest korda oma uut süsteemi. See töötas. Samal päeval sai abi-konsul Okuda kirjaliku nimekirja kõigist Havai vetes olevaist ameerika sõjalaevade arvust, liigist Ja täpsest asukohast. Eelmisel õhtul Ruth ei obiud kodus. Tema peigmees ütles hiljem, et Ruth oli olnud tema juures kogu öö. Järgmisel hommikulOkuda ülem jaapani peakonsul Nagõa Kita, saatis kõik teated Jaapani mereväe salaluurele lühilaineraadioga. Kõik oU nüüd valmis Jaapani rünnakuks Peaii Harbouri vastu. Ruth ja ta isa teadsid rüinaku päeva ja täpse aja. Washingtonis käis veel nõupidamine kui jaapanlased wndasid ühendriikide laevastikku. Oli 7. detsember 1941. Ruth Eühn avas magam^shoone akna ja ta isa andis lubatud valgusemärgid. Ta teatas jaapanlastele, mida pommitada ja mida mitte. Ta jiüitis neid tähtsamaile kohtadele. Dr. Kühn kasutas taskulampi sel ajal kui Ruth andis talle iižormatsiponi. Ta juhatas rünnakut Pearl Harbouri vastu ööpimeduses oma suyüa aknast.- 'F^eid palutakse osa võtta värviJsüllastest ja suurt meelelahutust pakkuvatest traditsioonilistest muusika ja tantsuettekannetest; Esinevad: \ Syneoiia-Cciribbem Mysk Arfneeiiciin. neljapä< 3. märtsilj 1977 8--10pJ. märtsü,l977 5. märtsü, 1977 Kõik ettekanded toimuvad St. lawrenee LouBge^is, Macdonald Block, 900 Bay Stre^^^ juures.'-: ^ \\ Pileteid on saada tasuta ning neid võib hankida iga pam informatsi(K)nilaüast (Enquiry Besk) Street, äiipäevadel Legislaüve Bmldixig'ust informatsiooni pealauast. ^ Ettekanded toimuvad koostöös Kultuuri-ja vabaaja veetmise ministeeriumiga Mlnistryof Government Services Honourable John Smith, Ontario '^^"^^f^'* Enne jõulupüiha, 22. diets. kaitses Inglismaal Londoni ülikooli juures oma dofetori väiteikirja Ingrid Weinberg-Wilüaans ja omandas filosoofia doktori tea^ dusliku kraadi loodusteaduses. Ingrid Weinberg lõpetas 1968, a. Nottinghami 'ülikooli ja asus kp-he tööle Rothamsitedl põliunduse katsejaamas. 19.70. aastel Ingrid abiellus waleši päritoluga tsiviil-inseneri Joihn WMliamsiga j a asu-itas katsejaama läiiedaäe oona ko- Ta valis oma a M ö enitomoloo-gia, s. o, putiikateaduse, kus spetsiali^eriis mesilaste aiail. Olles niõned aastad töötanud, pidi ta selle mõneks ajaks jätma kõr-valalaks, kuna peamiseiks uurimisobjektiks said rapsi kahjurid. Tekkis probleem: kas' seemneist saadav õli teub võitluse kahjuritega.^ Selle probleemi lahendamine, .'tehti Ingrid Weinbergi- Wil-liamsile ülesandeks. Nü kuoiuries sellest tema doktori väitekiri kolme ja poole aastase uurimuse viljana. Värske doktor jätkab , tööd Rothamstedis, pühendudes jälie-gi täielikult mesilaiste uurimisele. Olles varem vaadelnud mesilaste käitumist, seda tõlgendades nende ,,keeleaia", asub ta nüüd üsna uue ala — mesilaste keemilise sidevahendi uurimisele uutes, seks otstarbefe eriti ehitatud ruumidesse. LIIATI MEIE ÄRIDEST! Peakontor: 21-25 MediaUaAve.^^^^ Laod: Toronto, Montred *^ 29 ÄRI: Toronto, Montreal, Ottawa, Kitchener, Waterloo, Burlington, Hamilton, Št. Catharines, Mississauga, London, Osbawa, Pickeriög • üleval kihutavad jaapani pom-milennukid levitasid hävitust ja hukatust ühendriikide laevastikule, millest üks kohnandik uppus või sai raskesti vigastada. Kõik läks täpselt Kita-Okuda-Kühni ka^ vanduse kohaselt — või peaaegu, Täielik 'kuritegu on erakordne. Seegi ei olnud erand sellest seadusest, ühes suhtes nende kavatsused ei õnnestunud. Jaapani konsul oli korraldanud nii, et jaapani allveelaev oleks võtnud tema ja Kühni perekonna ja viinud nad Tokiosse. Kühnid olid kavandanud oma lü-kumise libedalt. Nad Jätsid hambaharjadk! oima kohale ja pühendasid tähelepanu ainult rahale, paberdoUareile, mida Ruth nõudis, et igaüks võtab omaSe kaasa ja peab oma . käes.. Jaapanisse jõudnult nad jagaksid omavahel 26.000 dollarit, mis neil oli veel saada oma töö eest. Aga Pearl Harbouri paukude ja tule keskel toimisid süski veel ühendriikide vastuluure ohvitserid ja märkasd Kühni maja aknast antud valgussignaale. Enne kui jaapani allveelaev saabus, olid Kühn ja ta perekond arreteeritud Ruth ja Friedel protesteerisid, doldor vaidles kõigile tingimusteta ja suureliselt vastu. Aga tunnistused rääkisid nende kahjuks. Valgussignaalide seletus leiti. J a majas leiti palju raha> osa neist jaapani rahatähtedes. Naised olid just pakidmas oma saaki kui politsei saabus. Samuti leiti pikksihn ja saksa keeles kirjutatud seletused. Lõpuks dr. Kühn tunnistas kõik. Ta tegi siiski oma parima, et kaitsta -oma naist ja Ruthi. Ta väitis, et oli üksi kõiges süüdi — aga teda ei usutud. Ruth seletas, et ta oli ise olnud juht ja et isa ainult täitis ta käske. Friedel seletas, et ta oli ostnud pikksüma ja oli grupi juht. 21. veebruaril 1942 dr. Kühn tegi pingutusi oma hinge päästmiseks. Ta hakkas kartma. Kohus Ruthi vastu algas kohe. Isa leidis, et ta peab tütre päästma. Ta katsus tingid?, teha äri onu Samiga. ' Ta oli olnud aasta aega sakslaste Ja jaapanlaste teenistuses ja pikkus nüüd oma ostoisi amee-r& Iastele, Ameeriklased seletasid, et dr. Kühn ei saa osta enesele ega tütrele armuandmist sel viisil, ühendriikide valitsus ei soovinud rahvussotsialistlikku salakuulajat oma teenistusse. Surmaotsuse täide-saatniisekäsule kirjutati alla. Kas Ruth mõisteti surma? Eühn tundus olevat vaimuhaige, Ruth aga OÜ rahulik ja oma otsust ootav Ta oli siiani alati leidnud mingisuguse päästva lahenduse. Lõpuks dr. Kühn palus armu. t a lubas rääkida ühendrükide mereväe ^salaluure osakonnale kõigest, mida teadis teljeriikide Salaluu-resl Vaiksel ookeanil. Ta oli meis-terspioon. Ruth oli süütu ja tema naine ainult koduperenaine, seletas ta.-. Ühendriikide vastuluure ohvitserid ei lubanud midagi, aga õhutasid Kühni rääkima kõike mida teadis.;; :.\ Ta tegi ka nii. Pole andmeid, mida ta just rääkis. Ja nagu teisedki salakuulajad J8 teadeteandjad on saanud osalt andeks oma süüteod, kui on jutustanud kõik mida teavad, nii läks Kühnilgi- Ta surmaotsus muudeti 26. ökt 1942 viiekümneaastaseks vanglakaristuseks, mis tuli täide vüa Aleatrazi vanglas. Ruth ja Friedel interneeriti ja on nüüd vabadena Saksamaal. Leopold Kühn, kes oli jäänud Goebbelsi seltskonda, vüdi hiljem Nõukogude Liitu. Friedel katsus teostada endamõrva, aga seda ta-kistati. Uus Ruth aga ei olnud enam Havais kui ta iludusravi sa-mmmm Ä D V O K A A T - N O T Ä R / V; Room 1912, Royai Trust Tower, Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K I K I Telefon; 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus BEEKiisaBm RAAMATUPIDAJAD a JOHH i . SOOSAAR. Charliered Äccomitant m Dm Mills Rd. Sulte m Doa Mills, Ontario 483-6308, 429-4944 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-01-07
