1977-03-01-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 18 Nr. 16 VABA EESTLANE t e l s i j ^ m l , 1. mäptsä , MaMi 1, 1977 )V1- . püüdis ta võõrast [iratud aja jooksul lalik, suundudes loole. Nad jõudsid ptüveni, kus üks [lles mõne tunni oli valmistanud., olid alles soojad "eller paar potti iega ja puust tule-fid ka Kamtshatka |id. Jäüe välgatas ^: sünsed elanikud elanikud on sama võib elada veelgi nende poolt alJes Ijaosas. Sest oma btud paatidega ei üle Vaikse ookea- (õudis Steller jalg- 'aksu ja^medas-feenemist keelas ta jiise relvatarvita- |i hambuni relvas-ja sõjakirvega, jakuudi pistoda, ^es peamiselt vaid ]urimisekš kaasa käimise järgi rohuga kinnikae-pd paika. Kärmes- ' rohu ja nad nä- ^õi luuki. Suured [d asetatud palki-omakorda nende H katuse, leidsid |kus oli paljukui-iar rulli lehtmän-ji^ ekoort, mida l i - l^orral tihtipeale Eeedel, 18. veebruaril toimus Seneca College*is Eesti Rahvusteater Kanadas 25. aasta juubeli tähistamine Gert Helbemäe näidendiga ,iüleliigne inimene" ( » am Liivi eliast). PildSl osa näidendi tegelasi ja k i M s i Iljin on the Parkis peetu * Foto: Tcmmy I t o s on 0 9 0 Eesti ühendvõistkond tuli ülekaalukaks võitjaks mnardmaiars^dadel 19. veebruaril Devil's E!bow-is t^fimunnd balti suusavõistlust^. Slaalomis ja suur-slaalomis domineerisid aga leedulased ja lätlased. Päiksepaisteline kevadilm nullpunkti läheduses võimaldas küret laskumist. Mäevõistlustest võttis osa 40 suusatajat, ning pärast dlsk-vaüfitseerimisi lõpetas 11 eestlast, 11 lätlast ja 14 leedulast. Tulemused on vümistl^misel, kuid korraldajate andmeil võitis meeste eliitklassi Peeter Väljas ja noorteklassi Toivo Lainevool. Mäes^it toimus sla^iiomi ja suur-slaalomi kujul, Imsjüures igale võdsitlejale anti käk? sõitu Pakasega harjunud murdmaa-vöistlejatel oli raskusi leida sobivat kevadmääret. 2,5 km ja 5 km pikkused kiired topeltrajad olid W. Hohnbergi ja M. Reigami juhendusel sissesõidetud kergete tõusude ja langustega noores männimetsas. Olukord andis häid eeliseid neile, kes harjunud tugeva paaristõukeline võist-luslehnikaga. Poolsada , suusatajat võttis osa murdjnaätegevusest, nendest 29 võistlejatena. Clevelandist saabunud leedulaste esindus võttis küll hoogsalt osa, kuid ena'mus valis lühema raja kui ette nähtud. ühendriikides o& murdmaasuusatamine mõnevõrra aeglasemalt arenenud kui Kanadas ning voistluskogemukte omandamine on seal raskem. Kõige kiiremad ajad saavutati veteranide ja vanemate meeste / klassides, kus Jaan Roos ja Uno Limit leidsid eriti märgatavat t u ge käesoleva hooaja võistlustree-ningust. Miu-dmaasõidu tulemused 10 km vanemad mehed (üle 45 aasia): 1) U. Lünit 37.55, 2) T. Vel-lend 41.04, 3) L. Saar,45.21, 4) H. Jaaguste 47.14, 51 A. Purje 48.29, .6) V. Ciurlionis (Le) 49.01. 10 km veteranid (35-44): 1) J . Roos 34.35, 2) J . Lepp 49.06, 3) J . Lainevool 50.15. 10 km meeste eliitklass (20—34): 1) A. Tamm 45.31, 2) V. Zagarsko (Le) 54.05. ' 5 km poisid (15—16): 1) A. Tralla 2146, 2) T. Kijauskas (Le) 22.10, 3) E. Oüing 22.1L 2,5..km poisid (13-14): D R . Tae -iS.Gj, 2) R. Lainevool 13.34. 2,5 km poisid (11-12): 1) P. K i jauskas (Le) 13.33, 2) A. Jõgi 15.28. 2,5 km noored poisid (10 ja alla): 1) T. Lainevool 1428, 2) M. Holm-berg 18.45. 5 km senior naise^: 1) Reet Roos 23.11, 2) Siiri Lepp 27.42, 3) Imbi Lainevool 27.46, 4) Paulette Tae 53.39 5 km naised (20—34); 1) Liina Purje 26.42. 5 km tiidrukud (15—16): 1) L. Dobereiner 27.40. 2,5 km tüdrukud (11—12): 1) V. Kijauskas (Le) 18.06, Võistluste korraldajaks oli Kalevi Suusaklubi, üldjuhiks Mark Olo, murdmaavõistluste juhiks Hebnut Jaaguste ning mäesõidu juhiks Kulno Veskoja. Neid aitasid üle 20 abüise. Balti suusavöistlusi korraldatakse igal aastal Lõuna-Ontarjos, kusjuui*es korraldus toimub rahvusgruppide vahel kordamööda. Järgmisel aastal on võistluste korralda jaiks leedulased. . Pühapäeval, 6. märtsü toimub murdmaavõistlus Paas järvel, Nor-landis, mida korraldab Eesti Suusaklubi Torontos. Populaarseks saanud Paasjärve võistlus moodustab Lõuna-Ontario suusaliidu lahtiste võistluste sarjas traditsioonilise lõpupäeva. Eelregistreerimise vümane tähtpäev on 1. märts, aadressil 61 Glen Davis Cresc, Toronto. Informatsiooniks telefon (416) 699-7579. (Aigus lk. 2) Võitlus meie snaa ja rahva itaas-vabastamiseks ca samaaegselt võitlus ka meie a&uipaigamaa vabaduse säilitamise eest! Rahvusvahelise õigus© jjöhi-itiõtted J a riigiõiguslikud normi-sätted on veel 'kehtivad Eesti Vabariigi kohta. Meie tilesanne on ka tulevikus seda õiguMikiku po-v^ itsiooni säilitada. Ajaloos on kõik vägivallale rajatud riigid purunenud. Ka konununisilik Vene laguneb. Mina isiklikulit arvan, et praeguses maaihhapoliitiliste huvide ristlemises ja ^tehkioloogHiselt arenenud ikommunikajtsiooni juures kokkuvarisemine tuleb üpris varem kui arvata võime. Ilma meie välisvõitli^sets olnuks Eesti nimi maailma poliiti-ilisesit kartoteegist kadunud. Eesti olnuks amulit lokaalne geograafiline mõiste Suur-Vene atlases. Järjeikördsed ülemaailmsed Eesti Päevad hõõgusid tahtetu-lest jätkata vabadusvõitlust ja demonstreerisid ühtlasi ka meie võimeid, et oleme oma vaimuloomingus kaasaja ikultuürisaavutus-te paremiku tasemeL \ Järjekordne ülemaailanine Rah-vuskongress püstitas põhimõttelised lähtealused meie, vabadusvõitluseks. Need viitavad, et meil ei tarvitse mkina okupeeritud kodumaale rahvuslikku idenfcsusit otsima. Samuti meie ei vaja kultuurilist vereüleltannet okupeeri-tud kodumaalt., Meie oleme paguluses ainitlt füüsiliselt ja poJiiitiliselt ning ruu-miliseüit. ; - . Meie ei ole paguluses m i t te vaimselt ega ka mitte ajaliselt.. Inimene pole sündinud ise-en-dale, vaid oma isamaale ja rahvale. ' ' • • ^' • DD a i VABAEESTLANi on valvel eestlaskonna üldhuvide eest f Järgneb) IV Kühni perekonnal oli k a teine maja, väike ehitus Kalamas, mis asub Kallus Oahu saarel, Pearl Harbouri lähedal. Ruth veetis nüüd pikki hetki selles suvilas. Ühel päeval läks ta välja ja ostis Bausch ja Lombi pikksihna, mille sunrendusvõime oli käheteistme-kordne. Sellist ostu oleks võinud pidada üsna ebatavaliseks noore naise poolt Plaaniks oli, et andmete andmine toimuks valgusemärkidega nende Oahus oleva kodu magamistoa aknast. - Ruth, tema isa, konsul Okiida ja Jaapani konsulaadi nel-^ jas sekretär Tadesi Morimura seadsid kokku hästi kasutatava sa-lakt^ le. 1941. a. 2, dets. isa-Ja tütar katsetasid esiniest korda oma uut süsteemi. See töötas. Samal päeval sai abi-konsul Okuda kirjaliku nimekirja kõigist Havai vetes olevaist ameerika sõjalaevade arvust, liigist Ja täpsest asukohast. Eelmisel õhtul Ruth ei obiud kodus. Tema peigmees ütles hiljem, et Ruth oli olnud tema juures kogu öö. Järgmisel hommikulOkuda ülem jaapani peakonsul Nagõa Kita, saatis kõik teated Jaapani mereväe salaluurele lühilaineraadioga. Kõik oU nüüd valmis Jaapani rünnakuks Peaii Harbouri vastu. Ruth ja ta isa teadsid rüinaku päeva ja täpse aja. Washingtonis käis veel nõupidamine kui jaapanlased wndasid ühendriikide laevastikku. Oli 7. detsember 1941. Ruth Eühn avas magam^shoone akna ja ta isa andis lubatud valgusemärgid. Ta teatas jaapanlastele, mida pommitada ja mida mitte. Ta jiüitis neid tähtsamaile kohtadele. Dr. Kühn kasutas taskulampi sel ajal kui Ruth andis talle iižormatsiponi. Ta juhatas rünnakut Pearl Harbouri vastu ööpimeduses oma suyüa aknast.- 'F^eid palutakse osa võtta värviJsüllastest ja suurt meelelahutust pakkuvatest traditsioonilistest muusika ja tantsuettekannetest; Esinevad: \ Syneoiia-Cciribbem Mysk Arfneeiiciin. neljapä< 3. märtsilj 1977 8--10pJ. märtsü,l977 5. märtsü, 1977 Kõik ettekanded toimuvad St. lawrenee LouBge^is, Macdonald Block, 900 Bay Stre^^^ juures.'-: ^ \\ Pileteid on saada tasuta ning neid võib hankida iga pam informatsi(K)nilaüast (Enquiry Besk) Street, äiipäevadel Legislaüve Bmldixig'ust informatsiooni pealauast. ^ Ettekanded toimuvad koostöös Kultuuri-ja vabaaja veetmise ministeeriumiga Mlnistryof Government Services Honourable John Smith, Ontario '^^"^^f^'* Enne jõulupüiha, 22. diets. kaitses Inglismaal Londoni ülikooli juures oma dofetori väiteikirja Ingrid Weinberg-Wilüaans ja omandas filosoofia doktori tea^ dusliku kraadi loodusteaduses. Ingrid Weinberg lõpetas 1968, a. Nottinghami 'ülikooli ja asus kp-he tööle Rothamsitedl põliunduse katsejaamas. 19.70. aastel Ingrid abiellus waleši päritoluga tsiviil-inseneri Joihn WMliamsiga j a asu-itas katsejaama läiiedaäe oona ko- Ta valis oma a M ö enitomoloo-gia, s. o, putiikateaduse, kus spetsiali^eriis mesilaste aiail. Olles niõned aastad töötanud, pidi ta selle mõneks ajaks jätma kõr-valalaks, kuna peamiseiks uurimisobjektiks said rapsi kahjurid. Tekkis probleem: kas' seemneist saadav õli teub võitluse kahjuritega.^ Selle probleemi lahendamine, .'tehti Ingrid Weinbergi- Wil-liamsile ülesandeks. Nü kuoiuries sellest tema doktori väitekiri kolme ja poole aastase uurimuse viljana. Värske doktor jätkab , tööd Rothamstedis, pühendudes jälie-gi täielikult mesilaiste uurimisele. Olles varem vaadelnud mesilaste käitumist, seda tõlgendades nende ,,keeleaia", asub ta nüüd üsna uue ala — mesilaste keemilise sidevahendi uurimisele uutes, seks otstarbefe eriti ehitatud ruumidesse. LIIATI MEIE ÄRIDEST! Peakontor: 21-25 MediaUaAve.^^^^ Laod: Toronto, Montred *^ 29 ÄRI: Toronto, Montreal, Ottawa, Kitchener, Waterloo, Burlington, Hamilton, Št. Catharines, Mississauga, London, Osbawa, Pickeriög • üleval kihutavad jaapani pom-milennukid levitasid hävitust ja hukatust ühendriikide laevastikule, millest üks kohnandik uppus või sai raskesti vigastada. Kõik läks täpselt Kita-Okuda-Kühni ka^ vanduse kohaselt — või peaaegu, Täielik 'kuritegu on erakordne. Seegi ei olnud erand sellest seadusest, ühes suhtes nende kavatsused ei õnnestunud. Jaapani konsul oli korraldanud nii, et jaapani allveelaev oleks võtnud tema ja Kühni perekonna ja viinud nad Tokiosse. Kühnid olid kavandanud oma lü-kumise libedalt. Nad Jätsid hambaharjadk! oima kohale ja pühendasid tähelepanu ainult rahale, paberdoUareile, mida Ruth nõudis, et igaüks võtab omaSe kaasa ja peab oma . käes.. Jaapanisse jõudnult nad jagaksid omavahel 26.000 dollarit, mis neil oli veel saada oma töö eest. Aga Pearl Harbouri paukude ja tule keskel toimisid süski veel ühendriikide vastuluure ohvitserid ja märkasd Kühni maja aknast antud valgussignaale. Enne kui jaapani allveelaev saabus, olid Kühn ja ta perekond arreteeritud Ruth ja Friedel protesteerisid, doldor vaidles kõigile tingimusteta ja suureliselt vastu. Aga tunnistused rääkisid nende kahjuks. Valgussignaalide seletus leiti. J a majas leiti palju raha> osa neist jaapani rahatähtedes. Naised olid just pakidmas oma saaki kui politsei saabus. Samuti leiti pikksihn ja saksa keeles kirjutatud seletused. Lõpuks dr. Kühn tunnistas kõik. Ta tegi siiski oma parima, et kaitsta -oma naist ja Ruthi. Ta väitis, et oli üksi kõiges süüdi — aga teda ei usutud. Ruth seletas, et ta oli ise olnud juht ja et isa ainult täitis ta käske. Friedel seletas, et ta oli ostnud pikksüma ja oli grupi juht. 21. veebruaril 1942 dr. Kühn tegi pingutusi oma hinge päästmiseks. Ta hakkas kartma. Kohus Ruthi vastu algas kohe. Isa leidis, et ta peab tütre päästma. Ta katsus tingid?, teha äri onu Samiga. ' Ta oli olnud aasta aega sakslaste Ja jaapanlaste teenistuses ja pikkus nüüd oma ostoisi amee-r& Iastele, Ameeriklased seletasid, et dr. Kühn ei saa osta enesele ega tütrele armuandmist sel viisil, ühendriikide valitsus ei soovinud rahvussotsialistlikku salakuulajat oma teenistusse. Surmaotsuse täide-saatniisekäsule kirjutati alla. Kas Ruth mõisteti surma? Eühn tundus olevat vaimuhaige, Ruth aga OÜ rahulik ja oma otsust ootav Ta oli siiani alati leidnud mingisuguse päästva lahenduse. Lõpuks dr. Kühn palus armu. t a lubas rääkida ühendrükide mereväe ^salaluure osakonnale kõigest, mida teadis teljeriikide Salaluu-resl Vaiksel ookeanil. Ta oli meis-terspioon. Ruth oli süütu ja tema naine ainult koduperenaine, seletas ta.-. Ühendriikide vastuluure ohvitserid ei lubanud midagi, aga õhutasid Kühni rääkima kõike mida teadis.;; :.\ Ta tegi ka nii. Pole andmeid, mida ta just rääkis. Ja nagu teisedki salakuulajad J8 teadeteandjad on saanud osalt andeks oma süüteod, kui on jutustanud kõik mida teavad, nii läks Kühnilgi- Ta surmaotsus muudeti 26. ökt 1942 viiekümneaastaseks vanglakaristuseks, mis tuli täide vüa Aleatrazi vanglas. Ruth ja Friedel interneeriti ja on nüüd vabadena Saksamaal. Leopold Kühn, kes oli jäänud Goebbelsi seltskonda, vüdi hiljem Nõukogude Liitu. Friedel katsus teostada endamõrva, aga seda ta-kistati. Uus Ruth aga ei olnud enam Havais kui ta iludusravi sa-mmmm Ä D V O K A A T - N O T Ä R / V; Room 1912, Royai Trust Tower, Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K I K I Telefon; 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus BEEKiisaBm RAAMATUPIDAJAD a JOHH i . SOOSAAR. Charliered Äccomitant m Dm Mills Rd. Sulte m Doa Mills, Ontario 483-6308, 429-4944
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 1, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-03-01 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770301 |
Description
Title | 1977-03-01-07 |
OCR text | Nr. 18 Nr. 16 VABA EESTLANE t e l s i j ^ m l , 1. mäptsä , MaMi 1, 1977 )V1- . püüdis ta võõrast [iratud aja jooksul lalik, suundudes loole. Nad jõudsid ptüveni, kus üks [lles mõne tunni oli valmistanud., olid alles soojad "eller paar potti iega ja puust tule-fid ka Kamtshatka |id. Jäüe välgatas ^: sünsed elanikud elanikud on sama võib elada veelgi nende poolt alJes Ijaosas. Sest oma btud paatidega ei üle Vaikse ookea- (õudis Steller jalg- 'aksu ja^medas-feenemist keelas ta jiise relvatarvita- |i hambuni relvas-ja sõjakirvega, jakuudi pistoda, ^es peamiselt vaid ]urimisekš kaasa käimise järgi rohuga kinnikae-pd paika. Kärmes- ' rohu ja nad nä- ^õi luuki. Suured [d asetatud palki-omakorda nende H katuse, leidsid |kus oli paljukui-iar rulli lehtmän-ji^ ekoort, mida l i - l^orral tihtipeale Eeedel, 18. veebruaril toimus Seneca College*is Eesti Rahvusteater Kanadas 25. aasta juubeli tähistamine Gert Helbemäe näidendiga ,iüleliigne inimene" ( » am Liivi eliast). PildSl osa näidendi tegelasi ja k i M s i Iljin on the Parkis peetu * Foto: Tcmmy I t o s on 0 9 0 Eesti ühendvõistkond tuli ülekaalukaks võitjaks mnardmaiars^dadel 19. veebruaril Devil's E!bow-is t^fimunnd balti suusavõistlust^. Slaalomis ja suur-slaalomis domineerisid aga leedulased ja lätlased. Päiksepaisteline kevadilm nullpunkti läheduses võimaldas küret laskumist. Mäevõistlustest võttis osa 40 suusatajat, ning pärast dlsk-vaüfitseerimisi lõpetas 11 eestlast, 11 lätlast ja 14 leedulast. Tulemused on vümistl^misel, kuid korraldajate andmeil võitis meeste eliitklassi Peeter Väljas ja noorteklassi Toivo Lainevool. Mäes^it toimus sla^iiomi ja suur-slaalomi kujul, Imsjüures igale võdsitlejale anti käk? sõitu Pakasega harjunud murdmaa-vöistlejatel oli raskusi leida sobivat kevadmääret. 2,5 km ja 5 km pikkused kiired topeltrajad olid W. Hohnbergi ja M. Reigami juhendusel sissesõidetud kergete tõusude ja langustega noores männimetsas. Olukord andis häid eeliseid neile, kes harjunud tugeva paaristõukeline võist-luslehnikaga. Poolsada , suusatajat võttis osa murdjnaätegevusest, nendest 29 võistlejatena. Clevelandist saabunud leedulaste esindus võttis küll hoogsalt osa, kuid ena'mus valis lühema raja kui ette nähtud. ühendriikides o& murdmaasuusatamine mõnevõrra aeglasemalt arenenud kui Kanadas ning voistluskogemukte omandamine on seal raskem. Kõige kiiremad ajad saavutati veteranide ja vanemate meeste / klassides, kus Jaan Roos ja Uno Limit leidsid eriti märgatavat t u ge käesoleva hooaja võistlustree-ningust. Miu-dmaasõidu tulemused 10 km vanemad mehed (üle 45 aasia): 1) U. Lünit 37.55, 2) T. Vel-lend 41.04, 3) L. Saar,45.21, 4) H. Jaaguste 47.14, 51 A. Purje 48.29, .6) V. Ciurlionis (Le) 49.01. 10 km veteranid (35-44): 1) J . Roos 34.35, 2) J . Lepp 49.06, 3) J . Lainevool 50.15. 10 km meeste eliitklass (20—34): 1) A. Tamm 45.31, 2) V. Zagarsko (Le) 54.05. ' 5 km poisid (15—16): 1) A. Tralla 2146, 2) T. Kijauskas (Le) 22.10, 3) E. Oüing 22.1L 2,5..km poisid (13-14): D R . Tae -iS.Gj, 2) R. Lainevool 13.34. 2,5 km poisid (11-12): 1) P. K i jauskas (Le) 13.33, 2) A. Jõgi 15.28. 2,5 km noored poisid (10 ja alla): 1) T. Lainevool 1428, 2) M. Holm-berg 18.45. 5 km senior naise^: 1) Reet Roos 23.11, 2) Siiri Lepp 27.42, 3) Imbi Lainevool 27.46, 4) Paulette Tae 53.39 5 km naised (20—34); 1) Liina Purje 26.42. 5 km tiidrukud (15—16): 1) L. Dobereiner 27.40. 2,5 km tüdrukud (11—12): 1) V. Kijauskas (Le) 18.06, Võistluste korraldajaks oli Kalevi Suusaklubi, üldjuhiks Mark Olo, murdmaavõistluste juhiks Hebnut Jaaguste ning mäesõidu juhiks Kulno Veskoja. Neid aitasid üle 20 abüise. Balti suusavöistlusi korraldatakse igal aastal Lõuna-Ontarjos, kusjuui*es korraldus toimub rahvusgruppide vahel kordamööda. Järgmisel aastal on võistluste korralda jaiks leedulased. . Pühapäeval, 6. märtsü toimub murdmaavõistlus Paas järvel, Nor-landis, mida korraldab Eesti Suusaklubi Torontos. Populaarseks saanud Paasjärve võistlus moodustab Lõuna-Ontario suusaliidu lahtiste võistluste sarjas traditsioonilise lõpupäeva. Eelregistreerimise vümane tähtpäev on 1. märts, aadressil 61 Glen Davis Cresc, Toronto. Informatsiooniks telefon (416) 699-7579. (Aigus lk. 2) Võitlus meie snaa ja rahva itaas-vabastamiseks ca samaaegselt võitlus ka meie a&uipaigamaa vabaduse säilitamise eest! Rahvusvahelise õigus© jjöhi-itiõtted J a riigiõiguslikud normi-sätted on veel 'kehtivad Eesti Vabariigi kohta. Meie tilesanne on ka tulevikus seda õiguMikiku po-v^ itsiooni säilitada. Ajaloos on kõik vägivallale rajatud riigid purunenud. Ka konununisilik Vene laguneb. Mina isiklikulit arvan, et praeguses maaihhapoliitiliste huvide ristlemises ja ^tehkioloogHiselt arenenud ikommunikajtsiooni juures kokkuvarisemine tuleb üpris varem kui arvata võime. Ilma meie välisvõitli^sets olnuks Eesti nimi maailma poliiti-ilisesit kartoteegist kadunud. Eesti olnuks amulit lokaalne geograafiline mõiste Suur-Vene atlases. Järjeikördsed ülemaailmsed Eesti Päevad hõõgusid tahtetu-lest jätkata vabadusvõitlust ja demonstreerisid ühtlasi ka meie võimeid, et oleme oma vaimuloomingus kaasaja ikultuürisaavutus-te paremiku tasemeL \ Järjekordne ülemaailanine Rah-vuskongress püstitas põhimõttelised lähtealused meie, vabadusvõitluseks. Need viitavad, et meil ei tarvitse mkina okupeeritud kodumaale rahvuslikku idenfcsusit otsima. Samuti meie ei vaja kultuurilist vereüleltannet okupeeri-tud kodumaalt., Meie oleme paguluses ainitlt füüsiliselt ja poJiiitiliselt ning ruu-miliseüit. ; - . Meie ei ole paguluses m i t te vaimselt ega ka mitte ajaliselt.. Inimene pole sündinud ise-en-dale, vaid oma isamaale ja rahvale. ' ' • • ^' • DD a i VABAEESTLANi on valvel eestlaskonna üldhuvide eest f Järgneb) IV Kühni perekonnal oli k a teine maja, väike ehitus Kalamas, mis asub Kallus Oahu saarel, Pearl Harbouri lähedal. Ruth veetis nüüd pikki hetki selles suvilas. Ühel päeval läks ta välja ja ostis Bausch ja Lombi pikksihna, mille sunrendusvõime oli käheteistme-kordne. Sellist ostu oleks võinud pidada üsna ebatavaliseks noore naise poolt Plaaniks oli, et andmete andmine toimuks valgusemärkidega nende Oahus oleva kodu magamistoa aknast. - Ruth, tema isa, konsul Okiida ja Jaapani konsulaadi nel-^ jas sekretär Tadesi Morimura seadsid kokku hästi kasutatava sa-lakt^ le. 1941. a. 2, dets. isa-Ja tütar katsetasid esiniest korda oma uut süsteemi. See töötas. Samal päeval sai abi-konsul Okuda kirjaliku nimekirja kõigist Havai vetes olevaist ameerika sõjalaevade arvust, liigist Ja täpsest asukohast. Eelmisel õhtul Ruth ei obiud kodus. Tema peigmees ütles hiljem, et Ruth oli olnud tema juures kogu öö. Järgmisel hommikulOkuda ülem jaapani peakonsul Nagõa Kita, saatis kõik teated Jaapani mereväe salaluurele lühilaineraadioga. Kõik oU nüüd valmis Jaapani rünnakuks Peaii Harbouri vastu. Ruth ja ta isa teadsid rüinaku päeva ja täpse aja. Washingtonis käis veel nõupidamine kui jaapanlased wndasid ühendriikide laevastikku. Oli 7. detsember 1941. Ruth Eühn avas magam^shoone akna ja ta isa andis lubatud valgusemärgid. Ta teatas jaapanlastele, mida pommitada ja mida mitte. Ta jiüitis neid tähtsamaile kohtadele. Dr. Kühn kasutas taskulampi sel ajal kui Ruth andis talle iižormatsiponi. Ta juhatas rünnakut Pearl Harbouri vastu ööpimeduses oma suyüa aknast.- 'F^eid palutakse osa võtta värviJsüllastest ja suurt meelelahutust pakkuvatest traditsioonilistest muusika ja tantsuettekannetest; Esinevad: \ Syneoiia-Cciribbem Mysk Arfneeiiciin. neljapä< 3. märtsilj 1977 8--10pJ. märtsü,l977 5. märtsü, 1977 Kõik ettekanded toimuvad St. lawrenee LouBge^is, Macdonald Block, 900 Bay Stre^^^ juures.'-: ^ \\ Pileteid on saada tasuta ning neid võib hankida iga pam informatsi(K)nilaüast (Enquiry Besk) Street, äiipäevadel Legislaüve Bmldixig'ust informatsiooni pealauast. ^ Ettekanded toimuvad koostöös Kultuuri-ja vabaaja veetmise ministeeriumiga Mlnistryof Government Services Honourable John Smith, Ontario '^^"^^f^'* Enne jõulupüiha, 22. diets. kaitses Inglismaal Londoni ülikooli juures oma dofetori väiteikirja Ingrid Weinberg-Wilüaans ja omandas filosoofia doktori tea^ dusliku kraadi loodusteaduses. Ingrid Weinberg lõpetas 1968, a. Nottinghami 'ülikooli ja asus kp-he tööle Rothamsitedl põliunduse katsejaamas. 19.70. aastel Ingrid abiellus waleši päritoluga tsiviil-inseneri Joihn WMliamsiga j a asu-itas katsejaama läiiedaäe oona ko- Ta valis oma a M ö enitomoloo-gia, s. o, putiikateaduse, kus spetsiali^eriis mesilaste aiail. Olles niõned aastad töötanud, pidi ta selle mõneks ajaks jätma kõr-valalaks, kuna peamiseiks uurimisobjektiks said rapsi kahjurid. Tekkis probleem: kas' seemneist saadav õli teub võitluse kahjuritega.^ Selle probleemi lahendamine, .'tehti Ingrid Weinbergi- Wil-liamsile ülesandeks. Nü kuoiuries sellest tema doktori väitekiri kolme ja poole aastase uurimuse viljana. Värske doktor jätkab , tööd Rothamstedis, pühendudes jälie-gi täielikult mesilaiste uurimisele. Olles varem vaadelnud mesilaste käitumist, seda tõlgendades nende ,,keeleaia", asub ta nüüd üsna uue ala — mesilaste keemilise sidevahendi uurimisele uutes, seks otstarbefe eriti ehitatud ruumidesse. LIIATI MEIE ÄRIDEST! Peakontor: 21-25 MediaUaAve.^^^^ Laod: Toronto, Montred *^ 29 ÄRI: Toronto, Montreal, Ottawa, Kitchener, Waterloo, Burlington, Hamilton, Št. Catharines, Mississauga, London, Osbawa, Pickeriög • üleval kihutavad jaapani pom-milennukid levitasid hävitust ja hukatust ühendriikide laevastikule, millest üks kohnandik uppus või sai raskesti vigastada. Kõik läks täpselt Kita-Okuda-Kühni ka^ vanduse kohaselt — või peaaegu, Täielik 'kuritegu on erakordne. Seegi ei olnud erand sellest seadusest, ühes suhtes nende kavatsused ei õnnestunud. Jaapani konsul oli korraldanud nii, et jaapani allveelaev oleks võtnud tema ja Kühni perekonna ja viinud nad Tokiosse. Kühnid olid kavandanud oma lü-kumise libedalt. Nad Jätsid hambaharjadk! oima kohale ja pühendasid tähelepanu ainult rahale, paberdoUareile, mida Ruth nõudis, et igaüks võtab omaSe kaasa ja peab oma . käes.. Jaapanisse jõudnult nad jagaksid omavahel 26.000 dollarit, mis neil oli veel saada oma töö eest. Aga Pearl Harbouri paukude ja tule keskel toimisid süski veel ühendriikide vastuluure ohvitserid ja märkasd Kühni maja aknast antud valgussignaale. Enne kui jaapani allveelaev saabus, olid Kühn ja ta perekond arreteeritud Ruth ja Friedel protesteerisid, doldor vaidles kõigile tingimusteta ja suureliselt vastu. Aga tunnistused rääkisid nende kahjuks. Valgussignaalide seletus leiti. J a majas leiti palju raha> osa neist jaapani rahatähtedes. Naised olid just pakidmas oma saaki kui politsei saabus. Samuti leiti pikksihn ja saksa keeles kirjutatud seletused. Lõpuks dr. Kühn tunnistas kõik. Ta tegi siiski oma parima, et kaitsta -oma naist ja Ruthi. Ta väitis, et oli üksi kõiges süüdi — aga teda ei usutud. Ruth seletas, et ta oli ise olnud juht ja et isa ainult täitis ta käske. Friedel seletas, et ta oli ostnud pikksüma ja oli grupi juht. 21. veebruaril 1942 dr. Kühn tegi pingutusi oma hinge päästmiseks. Ta hakkas kartma. Kohus Ruthi vastu algas kohe. Isa leidis, et ta peab tütre päästma. Ta katsus tingid?, teha äri onu Samiga. ' Ta oli olnud aasta aega sakslaste Ja jaapanlaste teenistuses ja pikkus nüüd oma ostoisi amee-r& Iastele, Ameeriklased seletasid, et dr. Kühn ei saa osta enesele ega tütrele armuandmist sel viisil, ühendriikide valitsus ei soovinud rahvussotsialistlikku salakuulajat oma teenistusse. Surmaotsuse täide-saatniisekäsule kirjutati alla. Kas Ruth mõisteti surma? Eühn tundus olevat vaimuhaige, Ruth aga OÜ rahulik ja oma otsust ootav Ta oli siiani alati leidnud mingisuguse päästva lahenduse. Lõpuks dr. Kühn palus armu. t a lubas rääkida ühendrükide mereväe ^salaluure osakonnale kõigest, mida teadis teljeriikide Salaluu-resl Vaiksel ookeanil. Ta oli meis-terspioon. Ruth oli süütu ja tema naine ainult koduperenaine, seletas ta.-. Ühendriikide vastuluure ohvitserid ei lubanud midagi, aga õhutasid Kühni rääkima kõike mida teadis.;; :.\ Ta tegi ka nii. Pole andmeid, mida ta just rääkis. Ja nagu teisedki salakuulajad J8 teadeteandjad on saanud osalt andeks oma süüteod, kui on jutustanud kõik mida teavad, nii läks Kühnilgi- Ta surmaotsus muudeti 26. ökt 1942 viiekümneaastaseks vanglakaristuseks, mis tuli täide vüa Aleatrazi vanglas. Ruth ja Friedel interneeriti ja on nüüd vabadena Saksamaal. Leopold Kühn, kes oli jäänud Goebbelsi seltskonda, vüdi hiljem Nõukogude Liitu. Friedel katsus teostada endamõrva, aga seda ta-kistati. Uus Ruth aga ei olnud enam Havais kui ta iludusravi sa-mmmm Ä D V O K A A T - N O T Ä R / V; Room 1912, Royai Trust Tower, Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K I K I Telefon; 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus BEEKiisaBm RAAMATUPIDAJAD a JOHH i . SOOSAAR. Charliered Äccomitant m Dm Mills Rd. Sulte m Doa Mills, Ontario 483-6308, 429-4944 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-01-07