1986-11-25-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VÄBA::EESTLA1Ä teisipäeva
leste sõdyreesf Bdqm m^qllmqreh
Märtsis 1986 sai MeliküniBMeEd aastat sdkstj kial Belgia vangilaagreist eesti m
Ostendi sadam mõeldud neid Suurele Kodumaale saatmise feõlbustainiseks.
ti ei olnud inglased sel ajal veel päris kindlad, mida nad baltlastegatelia
Eriti Välisministeerium tookordse välisministri Änthony Eden'i all nõudis nende Nõukogude
Liitu tagasi saatmist, kuna sõjäväevõimid õlid vastu igasugustele sõjavangide
Siiski, anti 25.000 kasakat ja tuli, pidid nad, seekord juba va- „interneeritud Wehrmachti liik-nende
perekonnaliikmeid Aust- baštatud sõjavangidena, samades med", kes vabastamist ootasid,
rias Nõukogude võimudele üle, laagrites ja nüüd juba tsiviil-rõi- Sakslased saidki järk-järgult vaja
sama teed käisid kümned, kui vastuses kotnandöride käsu all, baks, kuid eestlased-lätlased-lee-mitte
sajad tuhanded Vlassovi edasi elutsema. See plaan ei läi- dulased saadeti Belgiasse, kus
armees ja teistes saksa komando nud siiski läbi ja mehed valgu- pidid olema kindlad kasarmud,
all olnud üksustes teenivad endi- sid kaunis kiiresti laiali. Osa hea toit, uus munder, ning oota-sed
Nõukogude Liidu kodani- neist leidis elupaiga teistes põge- ma ees väljaõpe „inglise abitee-kud.
Ainult 10.000 ukrainlast, nikelaagreis, osa läks ,,ami:tso^^ Kas see lubadus _ ^
kesl teenisid nõndanimetatud ni" ja võeti toidule ning seebile oli eesti ohvitseride poolt välja . r . . i VnairHiKe esimees Erich JärvleüD koeuduse õn
.Galiitsia diviisis'^ ja kes läbi sealsete USA poolt formeerita- mõeldud, või inglaste poolt Vasakul Koguduse esimees aicn jaryiepp, KOguause op.
tshehhide maa ^ing Austria Põh-vate töö- ja vahikompaniide ri- kokkukeedetud vale, mis pidi O. Gnadenteich ja koguduse asutaja op. J. Teras.
ja-Itäaliasse Uikusid, enne kui dades. . hoidma mehed laiali jooksmast,
nad seal inglastele alla andsid, Paljud läksid esimesel võima- ei ole ikkagi veel kindel,
jäid venelastele tagastamata. lusel Saksamaalt minema — Kuid kindel on see, et Ukleist
Selle heatahtlikkuse põhjuseks mitmed neist isegi sinnasamasse ^eegj jahti ei saanud, kuigi seda
i väif-marssal Alexander'i ab- Belgiasse tagasi, ^ kuid seekord alul lubati. Need, kel on omak-žoluütne
keeldumine sõjavange enam-vähem vabade töölistenased Saksamaal, öeW Mõni aeg tagasi peeti- Ottawa Eesti Ev.:Luteriusu
Nõukogude võimudele üle and- - söekaevanduste^. Suurem osa jääda ja nad saavad siit lahti, ct pauluse koguduse 35. aastapäeva, jumalateenistuse ja
mast. Amult käputäis neist, kes vabastatuist laks töölepingu alu- ^^gaksa majandusse" minna, kus, , . . ^ . _ - i - i ^ J • xi .
ise vabatahtlikult otsustasid Uk- sel Inglismaale, kus nad end jäi- j^agu teada, olud oii väga vilet- koosviibimisega. Selleks puhuks oli palutud jutlustama
rainasse tagasi minna, viidi Itaa- le pool-orjuses leidsid — nad ei gad. Teised, kes sõjamehe-kar- .koguduse asutaja õpetaja Johan Teras Chicagost,
liast rongidele. Mõned neist ja- tohtinud töökohta vahetada ja jääri edasi arendada ihkavad, ^ '
gasid' hiljem kuulsa kirjaniku pidid sinna jääma, kuhu riik nad tulgu parem kaasa Belgiasse, Päeva tähistamisest võtsid osa juhatusel. Samuti tegutses sega-
Soltshenitsõniga ' vangikonge, paigutas. . . hea toidu ja uute vormide juur- kõik koguduse liikmed, väljaar- koor, mida juhatas hr. J. Kuus-
Kuid hoolimata Briti välisminis- ' Kavalamad ootasid veidi vatud üksikud, kes haiguse tõttu känd, lauldes jumalateenistustel
teeriumi püüetest elab suurem kauem ja pääsesid siis kas Kana- löVQiHki 9747 P P ^ H saanud kohal olla, ja külali- ja Eesti Vabariigi aastapäeva ak-osa
neist-ja, nende järeltulijaist dasse või Ühendriikidesse. Ka ZnT^ i^^^ sed.. Kuigi kõigis suuremates tustel. Koguduse esimesel aasta-nüüd
Kanadas. Kanadas olid alul kahe-aastased, Spni. nl.p^^^^^ raud maailmalinnades on kaasmaalasi kümnel leerit^ti hulk noori. Va-
Ka välimarssal Montgomery, siis aastased töölepingud, kuid u.nr\... arvukamalt, on Ottawas kaas- hepeal on aga liikmete arv vä-kelle
laage
vangispeetavaid eesti sõdureid ja tembris Belgiasse minnes, oli see ^^^^^^^ jutluses- avaldas head Torontosse, osa olid varemalt
ka ligilähedases Putloses asuvaid kõik alles niiöelda „mägede ta- ^e" ~ alguses ^e^^^' kogudus rajatuna Ju- end juba Kanada luteri kogudu-
VdtUci nma lätlasi ning leedulasi NMõnunlkrongmuiHde^ grraa^^''. ' f"a^^^jtl ^tisjaa^iÜam ^isae'K^löSöa^m^^a^a^i^e — a"hlgtlujesmes ^^^^ .^-^^"^^t^^^^ ^L^ ^^^^"^^ ^^"^^^^ sega ^s•iJd.u. n- .u-dj , üksikud MT..or_n„t.r_e-a_ -
lihtsalt oma käe peal laagripiir- ^^"^d ega lõhene. - --^^
konnast ära hüpates \ä enamasti Jumalateemstuse, jarel oli ki
"""^^r""" ^.«.v.v,. . liiiihpVi nnapniVplpaprpi^p skse nku saalis^kogudus(
absteenistusse * t^j-ij SeHasama teed käisid ia^^^^^"^"^^^^ poolt kaetud rohke- oon heade teenistuskohtadega on
kui nad korra sealt minema saa- Uklej vabaõhu-vangilaagris lii- ü^l':"':^^^^ Jumalateenistuse järel oli ki- meiks, kuigi võtavad jumalatee-deti
— Belgiasse siis arvata- kumas parool — „meid saade- ^^^^^^^ ""pates enamasti 5_ ^ :
list tulnud on jäänud sinna liikmeiks,
jumalatee-riku
saalis-naisringi-ja koguduse nistusisis osa; noorem generatsi-ära
ja Välisministeerium pääses Uklei laager, kus üle kolme tu- Sedasama teed käisid ja
võimudele üle andmast. Kuid Tol ajal oli likvideeritavas d . - — — ....j^... lõhene
^ lihtsalt oma kae peal laagripiir- ''^^J^^^^
konnast ara hüpates jä enamasti .Jumalateenistus
Lüübeki põgenikelaagreisse sisse nku saahs-naisrin
hiilides. Sedasama teed käisid ja "^^s^" ^ n . . ,
Otsesele võimule. Belgia laagreist hande eesdase läbi käis, asus ""^^^^ Koimsdud „ d M R ^ . ^^^^^.^ koosviibimine oli rõõm- elusid on õige mitmeid, kuid ük-viidigi
paar läti ohvitseri ara. Eutini linna lähedal SchlesWig- Kuid suurem osa mehi läks sameelne. Oli hea meel näha sikud neist kuuluvad Eesti ko-
Kuid meestemass jäi siiski välja Holsteini provintsis,-looduslikult, siiski, enain-vähem vabatahtli- oma endist õpetajat endi keskel, gudusse — nii on kiriklikust sei-andmata.
Vahepeal oli nähtavas- ilusas kohas samanimelise järve kult ja meelituste mõjul, Belgias- Tervitava ja aastapäevakohase sukohast saia-arvuline' eestlas-ti
keegi avastanud, et Suur-Bri- kaldal. Kuid seal olid elamistin- se, Zedelghemi kõrge okastraat- kõnega esines koguduse esimees kond jagunenud. Eesti kogudus-tannia
ei tunnusta Balti riikide gimused viletsad, sest kõik pidid taraga ümbritsetud vangilaagris- hr. Erich Järvlepp. se kuulujad on ustava järjekind-ulevotmist
Nõukogude Ludu elama okstest pilliroost ja pul- se. Laager oli suur ja lai, sinna Kuigi Ottawas elab üle saja lusega algusest peale olnud kui
poolt. Ja sus leiti, et voib-siiski damst ehitatud onnides, sook oh mahtus ka umbes neliteist tuhat eestlase, oli koguduse elu kõrg- koguduse alusalad vaatamata
neid endisi fashiste Saksamaale vilets ja suvi väga vihmane Ka lätlast ja tuhat kuussada leedu- punktil koguduses 70 liiget — mitmesugustele kohapealsetele
^^PP."^^^ riietusesemed läbi kulu- last. Peale nende oli laagris veel laupäeviti töötas ka pühapäeva^ mööduvatele meeleolutsemistele.
mehi ma ja uusi ei olnud saada. endiseid saksa SS-mehi' ~ kuna ja Eesti täienduskool kiriku koo- Kogudus kui laev õigemini häs-
Saksamaale tagasi saatma, et Kogu organisatsioon oli saks- valvuriteks olid belglased, pai- limajas kutseliste eesti õpetajate ti-ehitatud väike' paat, jätkab
neid sealt järkjärgult vabastada, laste käes ja nagu hiljem välja jud neistki endised Relva-SS-me- ^j^^^ teekonda Jumala sõna alu-
Kuid alguses nad päris-vabaks tuli, ei olnud baltlased/^ü^^^ sel Jumala abile lootes. Praegu-ei
saanud— nagu välja mitte „sõjavangid", vaid hoopis komando all olid võidelnud nn Ukrainas ja ^^^^^suses, murd- ^ Y ^ ^ ^ ^
nudjcoos Narva pataljoniga väi- ^^j^,^ teenioud kogudust üle
vabaks lasta.
Niisiis hakati märtsis
\
r ..V., •
Art * •
ja Tsherkassõi kotist ja aidanud on ooeto
1944. aasta augustikuul kaitsta
Tartut. Müüd valvasid nad oma Koguduse juhatusse kuuluvad:
endisi kdmrääde, ja meeste mä- esimees Erich Järvlepp, abiesi-lestuste
järgi olid nad need kõige meesi Georg Leesti, kirjatoimeta-julmemad,
kes eestlastele pähe ja Oleg Holts, laekur Walter Al-sülitasid
ja kõva häälega karju- bert ja abilaekur Meinhard Posid
— „ah-ah-haa, Estooo-oo- rapson. Koguduse laekuriks
nia." Ilmselt olid nad eestlaste 20 aasta Olavi Vanda,
peale millegi pärast pahased.
Muidugi, nende kuuesajameheli
1 . . i
W {J^-^/ '• f pinult kolmkümmend kaks järele
,'/ •/'' " \ T "' \ jaanud ja nad pidasid seda eest-' :?• ...;lr^'''l /••' \": . \ 'aste süüks, kes neid kotti olevat
•K f , •",'1 '.<V« .1 ^
Kes soovib jahiluba saada,
peab nüüd vastavad kursused
jätnud. Laagriadministratsioon läbi tegema. Selleks on võimalik
oli inglaste käes, samuti olid 50 dollari eest „Cold ,Creek
inglise „nuiamehed" platsis, kes Conservation • Area's" Boltonis
nõndanimetatud „karistusroodu" peetud kursustest osa võtta
kamandasid. Kes sinna sattus, (Hunter education and firearms
kas mustal turul kaubitsemise safety course). Kursuse õppetun-voi
muidu vastuhakkamise eest, nid on esmaspäeval jai neljapäe-g
sel löödi pea „nulliga" paljaks ja vai nov. 17 ja 19, 7—10.30 õh-koik
tegevus käis „on the tui; lisaks veel laupäeval ja pü-double
— topeltahvikiirusega. hapäeval, nov. 22. ja 23. 8.00
i
, Jõuaks kord järg ka minu kätte." Uk-ei
vangid supisabas. Ees Eesti Diviisi
,Saagikotiga" laagrisse tagasi pöörduv
^põlluvaras"', lapitud Eesti Diviisi vor°
allohvitser, siis „lennuväepoiss" Kura- mis
Voi muidu vuhises kumminui, e.l. kuni kell 5 p.l. Info saami-
Aga laseme endisel Zedelghemi seks helistage „Melro Reglon
elanikul Heldur Põdersool asjast Conservation Authority", 661-
oma sõnadega rääkida. 6600, ext. 294. Enne dets. 31.
1954 siindinuile on jahiloa saamiseks
kursuste lõpetamine sun-aev
— See sõna 0i tähenda mida-
;i noõrentatele eestlastele. Pead
olema vähemalt pensioniealine
või seisma kuldsesse ikka jõudmise
serval, et mineviku radadelt
elamusi ühendada hiainituga.
Peab olema elanud Teise maailmasõjale
järgnenud D.P. laagris
Saksamaal, sõjavangilaagris
või mahajäetuna kuskil kuhu
saabusid Rahvusvahelise Punase
Risti ehk Maailma YMCA/
YWCA pakid. Toidupakipäev
oli tollal oodatud päevade päev.
Raske uskuda, sellest on möödunud
nelikümmend aastat!
Mõned kuud tagasi PBS TV
jaamad USA-s näitasid Tallinnas
vändatud kultuurifilmi ,,BAL-T
I C C H I G " . Filmi keskel on
üks stseen Tallinna Moemaja
büroost, milles peategelane Kris^
ta Kajandu esiplaanil mängib
närviliselt sõ/medega ja naeratab
momendiks kavala silmapilgutusega
kaamera poole. Tagaplaanil
tema' kaastööline räägib telefonil.
Mcxjnäitüse eeltööd on lõppjärgus.
Vaja läheb mingit sõidukit
> esemete viimiseks Spordi
Hairi. Näib olevat raskusi sejle
saamisega. Eestikeelne jutt ei ole
hästi arusaadav, kuna moderaa-tor
inglise keeles räägib kõvemini.
Järsku tekkinud vaikuses
kuuleme selgelt telefonil vestleva
eestlanna sõnu „ . . . ja täna oli
ka toidupakipäev."
Suuremate linnade suuremates
ettevõtetes on teenistujatele
aja kokkuhoidmiseks toiduaineta
ostmisel antud võimalus kord
nädalas või igal teisel nädalal
osta paarikilone kaupluses valmistatud
toic
See koosneb peamiselt värskest
lihast, viineritest või suitsuvorstist^
Pakile lisatakse ka
suhkrut^ makarone^ mannat jne.
vastavalt toidupoe ülejääkidele.
Paki sisu ettetellija ei tea, kuna
seo oleneb... Siiski olla pakkide
järele suur nõudmine ja seda
peetakse teretulnud sotsialistlikuks
saavutuseks. Ettevõte sõiduk
toob pakid kohale, millised
jagatakse välja enne töölt lahkumist.
Ainult üks pakk igale teenistujale.
Ainult üks pakk, sest
vastasel korral võib tekkida eba-kommunistlik
äritsemine.
üusköriäär
Görbafshovile
Reuteri teatel olevat Suur-Bri-tannia
energiaminister Peter
Walker öelnud, et Gorbatshov
oleks suurepärane konservatiivi-de-
partei kandidaat, kui ta ainult
onia poliitilisi vaateid muudaks
„Kui ta läheks Tory^de selektsi-ooni-
komitee ette, võetaks ta kohe
juhimaterjalina vastu, sest ta
on sharmantne, kõneosav ja sa
mai ajal kindlameelne. Mehest
saaks suurepärane konservatiiv
ne minister,-' arvab minister
Walker.
¥aala-piiiigi iaevode
kähjustomiiielslonclii
Reikjavikist teatatakse, et
hiljuti sealses sadamas põhja las
tud kaks vaala-püügi laeva on
jälle veepinnale tõstetud. Sabo
taazhi kahjud ulatuvat 2,7 mil
jonile dollarile. Vancouveris-ba
seeruv looduskaitse-aktiyistidc
selts „ T h e Sea Shepherd Socic
ty" on süü laeva uputamise^öes
enda peale võtnud. Seni ei oh
Islandi valitsus Kanada valitsu
selt sabotööride väijaandmis
nõudnud.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 25, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-11-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861125 |
Description
| Title | 1986-11-25-04 |
| OCR text |
VÄBA::EESTLA1Ä teisipäeva
leste sõdyreesf Bdqm m^qllmqreh
Märtsis 1986 sai MeliküniBMeEd aastat sdkstj kial Belgia vangilaagreist eesti m
Ostendi sadam mõeldud neid Suurele Kodumaale saatmise feõlbustainiseks.
ti ei olnud inglased sel ajal veel päris kindlad, mida nad baltlastegatelia
Eriti Välisministeerium tookordse välisministri Änthony Eden'i all nõudis nende Nõukogude
Liitu tagasi saatmist, kuna sõjäväevõimid õlid vastu igasugustele sõjavangide
Siiski, anti 25.000 kasakat ja tuli, pidid nad, seekord juba va- „interneeritud Wehrmachti liik-nende
perekonnaliikmeid Aust- baštatud sõjavangidena, samades med", kes vabastamist ootasid,
rias Nõukogude võimudele üle, laagrites ja nüüd juba tsiviil-rõi- Sakslased saidki järk-järgult vaja
sama teed käisid kümned, kui vastuses kotnandöride käsu all, baks, kuid eestlased-lätlased-lee-mitte
sajad tuhanded Vlassovi edasi elutsema. See plaan ei läi- dulased saadeti Belgiasse, kus
armees ja teistes saksa komando nud siiski läbi ja mehed valgu- pidid olema kindlad kasarmud,
all olnud üksustes teenivad endi- sid kaunis kiiresti laiali. Osa hea toit, uus munder, ning oota-sed
Nõukogude Liidu kodani- neist leidis elupaiga teistes põge- ma ees väljaõpe „inglise abitee-kud.
Ainult 10.000 ukrainlast, nikelaagreis, osa läks ,,ami:tso^^ Kas see lubadus _ ^
kesl teenisid nõndanimetatud ni" ja võeti toidule ning seebile oli eesti ohvitseride poolt välja . r . . i VnairHiKe esimees Erich JärvleüD koeuduse õn
.Galiitsia diviisis'^ ja kes läbi sealsete USA poolt formeerita- mõeldud, või inglaste poolt Vasakul Koguduse esimees aicn jaryiepp, KOguause op.
tshehhide maa ^ing Austria Põh-vate töö- ja vahikompaniide ri- kokkukeedetud vale, mis pidi O. Gnadenteich ja koguduse asutaja op. J. Teras.
ja-Itäaliasse Uikusid, enne kui dades. . hoidma mehed laiali jooksmast,
nad seal inglastele alla andsid, Paljud läksid esimesel võima- ei ole ikkagi veel kindel,
jäid venelastele tagastamata. lusel Saksamaalt minema — Kuid kindel on see, et Ukleist
Selle heatahtlikkuse põhjuseks mitmed neist isegi sinnasamasse ^eegj jahti ei saanud, kuigi seda
i väif-marssal Alexander'i ab- Belgiasse tagasi, ^ kuid seekord alul lubati. Need, kel on omak-žoluütne
keeldumine sõjavange enam-vähem vabade töölistenased Saksamaal, öeW Mõni aeg tagasi peeti- Ottawa Eesti Ev.:Luteriusu
Nõukogude võimudele üle and- - söekaevanduste^. Suurem osa jääda ja nad saavad siit lahti, ct pauluse koguduse 35. aastapäeva, jumalateenistuse ja
mast. Amult käputäis neist, kes vabastatuist laks töölepingu alu- ^^gaksa majandusse" minna, kus, , . . ^ . _ - i - i ^ J • xi .
ise vabatahtlikult otsustasid Uk- sel Inglismaale, kus nad end jäi- j^agu teada, olud oii väga vilet- koosviibimisega. Selleks puhuks oli palutud jutlustama
rainasse tagasi minna, viidi Itaa- le pool-orjuses leidsid — nad ei gad. Teised, kes sõjamehe-kar- .koguduse asutaja õpetaja Johan Teras Chicagost,
liast rongidele. Mõned neist ja- tohtinud töökohta vahetada ja jääri edasi arendada ihkavad, ^ '
gasid' hiljem kuulsa kirjaniku pidid sinna jääma, kuhu riik nad tulgu parem kaasa Belgiasse, Päeva tähistamisest võtsid osa juhatusel. Samuti tegutses sega-
Soltshenitsõniga ' vangikonge, paigutas. . . hea toidu ja uute vormide juur- kõik koguduse liikmed, väljaar- koor, mida juhatas hr. J. Kuus-
Kuid hoolimata Briti välisminis- ' Kavalamad ootasid veidi vatud üksikud, kes haiguse tõttu känd, lauldes jumalateenistustel
teeriumi püüetest elab suurem kauem ja pääsesid siis kas Kana- löVQiHki 9747 P P ^ H saanud kohal olla, ja külali- ja Eesti Vabariigi aastapäeva ak-osa
neist-ja, nende järeltulijaist dasse või Ühendriikidesse. Ka ZnT^ i^^^ sed.. Kuigi kõigis suuremates tustel. Koguduse esimesel aasta-nüüd
Kanadas. Kanadas olid alul kahe-aastased, Spni. nl.p^^^^^ raud maailmalinnades on kaasmaalasi kümnel leerit^ti hulk noori. Va-
Ka välimarssal Montgomery, siis aastased töölepingud, kuid u.nr\... arvukamalt, on Ottawas kaas- hepeal on aga liikmete arv vä-kelle
laage
vangispeetavaid eesti sõdureid ja tembris Belgiasse minnes, oli see ^^^^^^^ jutluses- avaldas head Torontosse, osa olid varemalt
ka ligilähedases Putloses asuvaid kõik alles niiöelda „mägede ta- ^e" ~ alguses ^e^^^' kogudus rajatuna Ju- end juba Kanada luteri kogudu-
VdtUci nma lätlasi ning leedulasi NMõnunlkrongmuiHde^ grraa^^''. ' f"a^^^jtl ^tisjaa^iÜam ^isae'K^löSöa^m^^a^a^i^e — a"hlgtlujesmes ^^^^ .^-^^"^^t^^^^ ^L^ ^^^^"^^ ^^"^^^^ sega ^s•iJd.u. n- .u-dj , üksikud MT..or_n„t.r_e-a_ -
lihtsalt oma käe peal laagripiir- ^^"^d ega lõhene. - --^^
konnast ära hüpates \ä enamasti Jumalateemstuse, jarel oli ki
"""^^r""" ^.«.v.v,. . liiiihpVi nnapniVplpaprpi^p skse nku saalis^kogudus(
absteenistusse * t^j-ij SeHasama teed käisid ia^^^^^"^"^^^^ poolt kaetud rohke- oon heade teenistuskohtadega on
kui nad korra sealt minema saa- Uklej vabaõhu-vangilaagris lii- ü^l':"':^^^^ Jumalateenistuse järel oli ki- meiks, kuigi võtavad jumalatee-deti
— Belgiasse siis arvata- kumas parool — „meid saade- ^^^^^^^ ""pates enamasti 5_ ^ :
list tulnud on jäänud sinna liikmeiks,
jumalatee-riku
saalis-naisringi-ja koguduse nistusisis osa; noorem generatsi-ära
ja Välisministeerium pääses Uklei laager, kus üle kolme tu- Sedasama teed käisid ja
võimudele üle andmast. Kuid Tol ajal oli likvideeritavas d . - — — ....j^... lõhene
^ lihtsalt oma kae peal laagripiir- ''^^J^^^^
konnast ara hüpates jä enamasti .Jumalateenistus
Lüübeki põgenikelaagreisse sisse nku saahs-naisrin
hiilides. Sedasama teed käisid ja "^^s^" ^ n . . ,
Otsesele võimule. Belgia laagreist hande eesdase läbi käis, asus ""^^^^ Koimsdud „ d M R ^ . ^^^^^.^ koosviibimine oli rõõm- elusid on õige mitmeid, kuid ük-viidigi
paar läti ohvitseri ara. Eutini linna lähedal SchlesWig- Kuid suurem osa mehi läks sameelne. Oli hea meel näha sikud neist kuuluvad Eesti ko-
Kuid meestemass jäi siiski välja Holsteini provintsis,-looduslikult, siiski, enain-vähem vabatahtli- oma endist õpetajat endi keskel, gudusse — nii on kiriklikust sei-andmata.
Vahepeal oli nähtavas- ilusas kohas samanimelise järve kult ja meelituste mõjul, Belgias- Tervitava ja aastapäevakohase sukohast saia-arvuline' eestlas-ti
keegi avastanud, et Suur-Bri- kaldal. Kuid seal olid elamistin- se, Zedelghemi kõrge okastraat- kõnega esines koguduse esimees kond jagunenud. Eesti kogudus-tannia
ei tunnusta Balti riikide gimused viletsad, sest kõik pidid taraga ümbritsetud vangilaagris- hr. Erich Järvlepp. se kuulujad on ustava järjekind-ulevotmist
Nõukogude Ludu elama okstest pilliroost ja pul- se. Laager oli suur ja lai, sinna Kuigi Ottawas elab üle saja lusega algusest peale olnud kui
poolt. Ja sus leiti, et voib-siiski damst ehitatud onnides, sook oh mahtus ka umbes neliteist tuhat eestlase, oli koguduse elu kõrg- koguduse alusalad vaatamata
neid endisi fashiste Saksamaale vilets ja suvi väga vihmane Ka lätlast ja tuhat kuussada leedu- punktil koguduses 70 liiget — mitmesugustele kohapealsetele
^^PP."^^^ riietusesemed läbi kulu- last. Peale nende oli laagris veel laupäeviti töötas ka pühapäeva^ mööduvatele meeleolutsemistele.
mehi ma ja uusi ei olnud saada. endiseid saksa SS-mehi' ~ kuna ja Eesti täienduskool kiriku koo- Kogudus kui laev õigemini häs-
Saksamaale tagasi saatma, et Kogu organisatsioon oli saks- valvuriteks olid belglased, pai- limajas kutseliste eesti õpetajate ti-ehitatud väike' paat, jätkab
neid sealt järkjärgult vabastada, laste käes ja nagu hiljem välja jud neistki endised Relva-SS-me- ^j^^^ teekonda Jumala sõna alu-
Kuid alguses nad päris-vabaks tuli, ei olnud baltlased/^ü^^^ sel Jumala abile lootes. Praegu-ei
saanud— nagu välja mitte „sõjavangid", vaid hoopis komando all olid võidelnud nn Ukrainas ja ^^^^^suses, murd- ^ Y ^ ^ ^ ^
nudjcoos Narva pataljoniga väi- ^^j^,^ teenioud kogudust üle
vabaks lasta.
Niisiis hakati märtsis
\
r ..V., •
Art * •
ja Tsherkassõi kotist ja aidanud on ooeto
1944. aasta augustikuul kaitsta
Tartut. Müüd valvasid nad oma Koguduse juhatusse kuuluvad:
endisi kdmrääde, ja meeste mä- esimees Erich Järvlepp, abiesi-lestuste
järgi olid nad need kõige meesi Georg Leesti, kirjatoimeta-julmemad,
kes eestlastele pähe ja Oleg Holts, laekur Walter Al-sülitasid
ja kõva häälega karju- bert ja abilaekur Meinhard Posid
— „ah-ah-haa, Estooo-oo- rapson. Koguduse laekuriks
nia." Ilmselt olid nad eestlaste 20 aasta Olavi Vanda,
peale millegi pärast pahased.
Muidugi, nende kuuesajameheli
1 . . i
W {J^-^/ '• f pinult kolmkümmend kaks järele
,'/ •/'' " \ T "' \ jaanud ja nad pidasid seda eest-' :?• ...;lr^'''l /••' \": . \ 'aste süüks, kes neid kotti olevat
•K f , •",'1 '. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-25-04
