1983-12-20-10 |
Previous | 10 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 10 VABA EESTLANE. tey^evat.^O.. :detsembA. 1983 '—.Tuesday, Depember 20,; 198'3. Nr. H
talvel on Balti suusavõistlus-te
korfäldamise kord jälle eestlas-
. •te'käes.,: •••^ • ^
pevirs Elbow omanikud on
andnud lahkelt loa oma maa-aia
kasutada 4. ja 5 veebruari näda-
X - Ti>r 1 11 f nn iniõnuL Võistlused toimuvad nii
Eesti Maleklubi Torontos saa- ^ . .^^^i
(K; datakse Kerese siüi^iipäeva ^^^^
^ . in r rr. — tnäe- kui mürdttiaasuusätamises-ja
_a ja 'ühiselt korral- Päevade raamides. T^pse.
PARIM
JõÜLUKiN
IMIJMISKUro
lastemi
puhul (7. jaan.) 8. jäanuril niee«?- kava avaldame uue aasta
KsiIeviSi
Külv 65.34,
100 m K. Bobrovskihh 10,3 (Re- Vasaraheide A. Petrov 71.
kord V. Kirüenko, 1970 a.) Laansalu 75.20, 1980) i^ , , , - -
200 m G. Organov 20,7 (rekord Odavise H. Puuste 94.20 (rekord, kondlik võistlus 16 laual. Võistlus
1983) 1983) ^ toimub Leedu Majas, 1573 Bloor
m m A Ojastu 46,5 (rekord 10-võistl. T. Pahker 8002 (T. Kau- St. W. ja algab «
1^83) kis 8141,1980) Voisüus peaks kujunema väga
800 m T. Nfiägi 1.48,1 (R. Tölp NAISEP pinevaks, ka^peaitvaatajail ei lähe l
147,7 1961) 100 m T. Loov 12,0 (Rekord L. igavaks. Võistlus toimub kahes !
1500 m E. SeHik 3.43,5 (M. Vilt Härsing 11,6, 1961) ringis, iga mängija peab võiš^^^^ '
3 39 0 1966) 200 m T. Loov 24,5 (A. AUiksoo sama vastasega käks korda, män-
5000 m' R. Valdttiaa 13.48,5 (E. 24,2, 1979) gides kordamööda valgete ja mut-
Sellik 13.17,2i 1976) 400 m L Batenkov 55,4 (L. Erik tade
10000 m T. Tuirb 28.21,3 (E. Sel- 54,1, 1968)
lik 27.40,6, 1978) 800 m 'K. Rehemaa 2.06,9
Maratöii V. Sudemäe 2:18.09 (re» Ruus 2.02,1,1972) ^ÄS« * l H c f c Ä Ä # . A #.
kord 1983) 1500 m L Kukk 4.14,8 g. volstiusiiocaeg aig@s
110 m tj. T. Kaukis 14,0 (K. Jur- 4.14,1,1981) Möödunud laupäeval^^^^^^^l^^
ka^amm 13,8 1968) 3000 m L Kukk 9.00,6 (rekord, pJi^TSwh^
400 m tj. J. Ldhtsi 52,2 (R.. TorE 1983) , , , , , , , ^ a a l esimene ^^^^^m^^
3000 m t. M 8.31,2 (I. 1979) vene suusataja Nikolai SimS
Ruus 8,29,6, 1971) 400 m tj. O. Petuhhova 59,9 (E. ^õiti, fe^ ,
20 km kõnd V. Matvejev 1:27.30 Külvand 59,9, 1978) P^e "
(V. Matveje. 1:23,26 1982) KõrgusMpe Kibus 1.85 (S, ^ ^
Korgi^upe T. Valgepea 2.25 (re- Oja 1.85,1978); nad^ meeskomias EuiK)opas viibiv ^
kord, 1983) Kaugushüpe S. Oja 6.29 (K. Be- soome päiritolüga Reino Keski-Sai- ^
Teivashüpe R. Sdck 5.32 (R. Lin- rendsen 6.31, 1979) tuli kaks korda kukkudes 1
dal 5.36, 1977) Kuulitõuge H. Parts 16.7? (V. Mi- 74-ks.
Kaugushüpe Ü. liJiitmäe 7.63 (T. nina 18.03, 1980)
Lepik 8.09, 1968) Kettaheide E. Kubi 64.44 (rekord, Samal aädalaiõpul peeti esime-
KotoiMüpe J. Uudmäe 17.10 (J. 1983) sed võistlused ka Põhja-Ameeri- '''
Uudmäe 17.35, 1980) Odavise R. KadaA 60.80 (i^kord, kas. Need toimusid Põhja-Ameeri- l^'4
Kuulitõuge H. Sild 19.38 (H. Sild 1983) ka sarjas SaultS^^^ ! .
20.53, 1979) ' 7-võistl. S. Oja 5975 (S. Oja 6156, tarios. Laupäeval tuli meie Robert l '
.08 (K. 1982) VeUend 10 kni-^ viiendaks ja p ü - /
. ^ ^
" ameeriklane
Bill Speneer Alaäkast. Laupäeval VeHerf, Kalevi SuusaMubi
d i esunese ja viienda koha vahe uus esimees
B niBB a w i l W M F «miilits 1Q fiftkt (P^iVWht A'^dn^ vü^ kishi
33.59!) Osa võtsd ka mitmed nop
VnM^ N. ILiiton älivar^^ aastoi^teted jalased. >
• • 0 k e • a
VABA EESTLANE 1 msfOss/y^ mstiSssi
MiimadKk.3
BAIUMAT PÜHm
m£K$ ÄASTAm
Pagari- ja kondiitrisaadušed,
Mikatessid, sbokolaaflid ja maiustused
SUint VAUK UHASAADUSI JA JUU5IE. TORDID PIDU-UiB:
ElJDEKS SÜNDMUSTEKS. 80-ISlMELINEKOHVIK.
Ida-Lääne val&d peetud vastastikose relvajõndiide vähendainise läM-fäakimised
kättemaksuks USA oote makettide paigistamise pätast Laa-ne-
EisrõQpasse. Sellekohane otsus tehtavat diplomaatide arsrates eel- , A;
olevd Vafl^vl riikide v ä l i s " - " " ' - ^ * - Ä U S T r a a i i a S f I ,i:w:ii,
kulüuväd „SISU"
19^2. a. septembris Peruus toimunud
naiste V^kpaHi maailma-meistnvõistlusel
12-dale kohale
tulnud Austraalia naiskonnas d i
kaks «Spordiring Estonia" mängi-a^^
jaanua^ja on kestnud pideydt Laane vaheliste suhete halvenemi- ^^«"^S L>Ä^ «IJ/^gentü^^^^
on vatnud L 19 K m o. a M olnud nen.e^^ÄÄ^l^SSS
^ * ^iraakmiiste vastu, aga nad said
Kümne aasta jooksul pole süski kaasosaHsteks kui detenteprotsess ' S
ühtki kdkkulepet saavutatud ja oü oma tipul 1970-ndaü ^ t a ü .
diplomaadid üüev^d, et pole ette- N. Lüdu sõjavägi on alati ohiud ^^?'f^^^^'/^
Bähakamingisugledu^evikus. totaaS va^?^ J a S u ^ r S T S ^ ^ S i ^ i / ^ S d ^ ^
Seflepärast km N. LiSt lõpetab. vähendamisele, piiramisele, Doug Vainsaar ja Tony^ N^^^^^
meed läbirääkimised juba lõpe- ^^,^1 mingisugusele yas- Mainituist Vainsaar mängib nMd^^^^^j^^^^
tatud Genfi läbirääkimistega, kontroUivömialustele, miUeta ,,eaaberra" koosseisus ja Naar on ESTO '84 Spordimän^^^^^
pole sd mingit diplomaatilist '^^^^1 kokkulepe pole võimalik Northern Aurora*^ treen^^^^
tähendust. NATO poolel. Rein Vailing ja ; Toivo Puusepp
484 Queen St. W.
Toronto, Ontario M5V 2B^
366.1205 366-3619
LAKESHORE BLVD.
GARDINER EXPRESS
Aili Helm
3e
., Väke -vast^^^ nimenööka-mine
unustati aga õige pea, inõle-mad
noored ol|d väga avarate hu-.
videga, neil oU juttu palju ja see
oU alati lõbus. Ometi piirdus nende
isuhtlemine ainult hommikuste
kooliminekutega, ah jaa, kord olid
nad bhiud ka koos ühel kooli
tantsupeol. Nende' sõprus oü aga
õhkõrn ja kerge ning oli lausa tore,
et keegi ei kippunud seda laiali
puhuma lega raskeks tegema.
ICevaciiste eksamite tõttu jäid koh-tainised
hõredamaks, suvi lahutas
aga noored hoopis: Rutt läks taadiga
kuhugi maale, Ahti aga õpi-lasmaleviasse
tööteenistusse;
Sügisel kohtusid nad sellessamas
trollipeatuses jälle. Noormees
oli abiturient ja tütarlaps — ah,
varsakene oli muutenud uhkeks ja-toredaks
säluks — Rutt oli kena
neiu. Peale ilusate ripsmete oli tal
nüüd erakordne naeratus, mis ühe
suunurga nagu pisut kõrgemale
kergitas teisest ja tekitas pisikese
lohu põses.. 0
Lennumasina raske ja tume urin
jätkus. Väljas hakkas vist valgeks
minema. AJiti sulges silmad uuesti,
ise teadmata, et ta näol võttis
koha õnnelik naeratus. Neid meenutusi
oli hea jätkata, eriti suvest
pärast seda^ kui ta oli kooli lõpetanud,
pii olnud üus suvi, soe ja
päiksepaisteline. Summ, see metsmesilane,
oli ei tea kust võtnud
v^õi saanud imelise maheda hääle,
nii m^aheda, et usu või ^©sti, et
Nad olid kogu Tallinna ümbru- du täpselt," ütles Rutt. Siis puuris
se kahekesi läbi jalutanud*, ja an- ta pilgu poisi sihnadesse nii, etni-dis
lausa imestada, kiii palju roh- naotsad kokku puutusid ja ütles:
kem võis näha iielja kui kahe oma ,,Oh, kui huvitav!"
silmaga. OU iMi, mida üal enne ea Äkki olid koos ka nende huu-ohiud
nähtud jä mis ometi alati led, Rutil nii tulised ja pehmed,
siinsamas olid pitsenud. Linnud, et Ahti peopesad niiskeks läksid ja
kes varem nokkagi ei olnud pao- süda taguma hakkas. Ta tahtis tud-tanud,
siristasid ja vilistasid nüüd ruku kaenlasse haarata, aga Rutt
imetabahsi viise, õhk lausa helises aina iga puudutuse vastu väga
— äh, mis ta helises, peaasjalikult tõrges ja see võttis temalt julguse
ta ikka sumises! KüUap see kõik ^t^^
pidi imepärane olema ka Rutine jälle nagu käsutas: „Pigistä! Pi-meelesit..
. T a oH imetlenud kum- gista!"
melite kummalist lopsakust ja Pigistamata jäigi, sest äkki oli
hüüdnud: talle jyähe tulnud, et Rutt on veel
„Taeväke, kui suured, nagu ger- laps, väga õrn japs — ja see lap-teadl
V sesuudlus oli nÜ jumaline! See oli
Lmna tagasi sJõitnUd olid nad täitnud südame iga viimase sopi-alati
ilusa kummeEpahmakaga, keseni, see oli enneolematu hell ja,
sest Rutt kimiitas, et n^d seisvat armas j a . . . — „0n veel praegü-vaasis
ilusad ja värsked hästi gi, on praegugi veel!" vurisesid
kaua. ~ Ja praegu, ja. praegu, põ- mootorid; ^
risesid iennukimootorid kus Rutt oli õppinud kooli balletirin-oled
sa R.utt praegu? gis, oli käinud peotantsu kursus^
Rutt oli Ahti kord kaasa võt- tel, käis keeltekoolis omandamas
nud ja oma taadile näha viinud, prantsuse keelt... — „Käib prae-
Vastupidigi oli see seikhis enda tar gugi, käib praegugi." ^
sunud Ruti taat oli üsna oma- Aga ta oli ju ikkagi Väga noor.
moodi mees, kellega sõprus oli si- Nende koosveedetud suve oÜ ta
girienud juba esimesest sõnast. Ju- millegil^ärastt Kummelite Suveks
tud jooksid sorinal, taadil olid nÜ- ristinud ja tõi talle nekrutikim-sugused
vähevõitu viguiijutud ja bukski kummdiõisi, siis kui te-
Ahtil mulje, et ta seda meest küll mast soldat tehti. K ^ e aastaga lu-juba
väga ammugi on tundnud, bas ta kooli lõpetada j a . . . „siis
OÜ taadil raamatuidki; ise ta ütles tuled sina tagasi vene kroonust ja
nende Mta|K>oto^^ ülikoolis õp-ehk
tõepoolest? --halvasti, aga pima!" Paar kuivatatud kummeli-kõik
need, mis ta lugemiseks oli õit oM praegugi koos Ruti ^ ^^^^^^
andEud, olid huvitavad ja head de^^^ ta tasküraamatü vMiel..."
raamatud, ikka enamasti asjust, „Oo Rutt, Rutt!"
mida-kö^Hs koguni ei olnud õpe- „Mis paganama Kutt ma sulle
tatud. olen?" küsis unest ärganud Peep.
•ükskord läksid nad Pirita jõe- Ta pea oli vastu Ahti õlga toksa-kääru
ääres vaidlema oma silmade tänud, aga nüüd ärkas ta täiesti
väfvi pärast. „Sa oled luga pikk, ja vabandas: „Ma vist möllasin sii
kummärdu natuke, ma ei näe mul- une segi, anna andeks!"
„Ma ei maganudki enam."
Noormehed läitsid sigaretid.
Oligi õige aeg ärgata nii tukastusest
kui mälestustest > - hakati
jagama teed. Kolmal otsiti välja
plekktopsikud seljakottidest. Ka-sarmuis
oli neile juba väljaantud
reisimcon, kuivproduktid mida
õndsa tsaari aegadest pärit viisil
ikka veel kutsuti „suhhoi pajokk".
SeUe kallal oli mõnigi mees juba
ammu enne teejagamist nokitse-
„Egas me seda vaarikävarrevett
larpima hakka!" ütles Peep. «Võta,
näe, lusikatäis „nesskahveed"
— ma sain hüjuti paki..."
Kohv virgutas poisse tublisti.
„Kas teie kah õhtuti progulka-sid
lauluga tegite?" küsis Peep.
,,Ätoimhh?^ ümises Ahti täis
suust ja Peep luges selle häälitsuse
jaatavaks vastuseks. „Kai võib
midagi tobedamat maa peal kujutleda
kui vene isamaaliku laulu
röökimine . käsarmuhoovis, vanas
saksa linnas Königsbergis?"
„Miks ei", arvas Ahti „veel tobedam
on ju see, et seda laulu
röögiyad eestlased, lätlased ja leedulased
— ja see, et kogu üritus
kannab nime jalutuskäik!"
«Jalutuskäik, jaa muidugi, õigemini
ikka pragulka. Aga mina
tegin vene tekstid ümber oma
moodi eestikeelseiks pila^nadeks
ja W)kisin neid täiest kõrist! Ja
sain veel kiitagi — kui pärast pra-gulkat
teleri ette „Vremja" päevauudiseid
vaatama istusime, pidas
rühmaülem ilusa kõnekese ja
pani mind eeskujuks^ et õigeid isamaalikke
tundeid ongi kõige parem
laulus väljendada emakeeles!"
„See vend ei olnud siis venelane?"
^-V- - .
. „Ei, usbekk, agä.ta,/.bll,. ise ka
ei teadnud, mis
„Need kupumehed on ju peaaegu
vahetpidamata kõva auru all.
Ja kui siis poliittundi peavad
Tead, eriti hea kukkus välja, kui
tavaristtsh kapitan kodusõjast seletas,
et valgekaardi ohvitserid korv
raldanud aina joomapidusid ja olnud
moraalselt jõle lagunenud —
ja siis kukkus see kapten ise kõige
oma kõnepuldiga küljeli..."
„Mina tegin enese amusikaal-seks,
ütlesin, et vüsi ei pea ja
häält ei ole."
„Aga lauluga saab head nalja!
Mina tead, tõmban terake lõõtsa
kah, bajaani - muidugi. Õpetasin
poistele «õllepruulijat" —• panin
ise sõnad vene keelde,' kukkus täitsa
lollilt välja! Paelamehed jorisesid,
et pole õige vene keel, aga
mina seletasin, et läti rahvalaul,
teisiti ei saa. Siis said lätlased tigedaks,
aga ma ,,instrueerisin"
neüe selle nökšu ära, siis lõid
kampa ja leedulased pealekauba.
Kuule, vanad Königsbergi majade
varemedki vist naersid, kui vene
kasarmuhoovist saksa valtser
kõlas nõukogude /marsilauluks üm-bertimmitult!
Sa ikka mõtle:
„Jaa yöšjoolõi piivovaa^,
geisha da geisha!
Ja vaarju püvo too koshmaar,
geisha da
,,Mis sa selle geishaga mõtled?"
,,See oligi see number, et seersandid
pidj^id- seda jaapani Itisti-plikaks
— ja sihuke lõbus usi ju
sõdurilaulu passib... Aga tegelikult
on geisha eestikeelne «Hõissa!"
tõlge, täitsa vene keeleseadus-^
te kohaselt, dii na^ Hitler tõlgiti
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 20, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-12-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831220 |
Description
| Title | 1983-12-20-10 |
| OCR text | Lk. 10 VABA EESTLANE. tey^evat.^O.. :detsembA. 1983 '—.Tuesday, Depember 20,; 198'3. Nr. H talvel on Balti suusavõistlus-te korfäldamise kord jälle eestlas- . •te'käes.,: •••^ • ^ pevirs Elbow omanikud on andnud lahkelt loa oma maa-aia kasutada 4. ja 5 veebruari näda- X - Ti>r 1 11 f nn iniõnuL Võistlused toimuvad nii Eesti Maleklubi Torontos saa- ^ . .^^^i (K; datakse Kerese siüi^iipäeva ^^^^ ^ . in r rr. — tnäe- kui mürdttiaasuusätamises-ja _a ja 'ühiselt korral- Päevade raamides. T^pse. PARIM JõÜLUKiN IMIJMISKUro lastemi puhul (7. jaan.) 8. jäanuril niee«?- kava avaldame uue aasta KsiIeviSi Külv 65.34, 100 m K. Bobrovskihh 10,3 (Re- Vasaraheide A. Petrov 71. kord V. Kirüenko, 1970 a.) Laansalu 75.20, 1980) i^ , , , - - 200 m G. Organov 20,7 (rekord Odavise H. Puuste 94.20 (rekord, kondlik võistlus 16 laual. Võistlus 1983) 1983) ^ toimub Leedu Majas, 1573 Bloor m m A Ojastu 46,5 (rekord 10-võistl. T. Pahker 8002 (T. Kau- St. W. ja algab « 1^83) kis 8141,1980) Voisüus peaks kujunema väga 800 m T. Nfiägi 1.48,1 (R. Tölp NAISEP pinevaks, ka^peaitvaatajail ei lähe l 147,7 1961) 100 m T. Loov 12,0 (Rekord L. igavaks. Võistlus toimub kahes ! 1500 m E. SeHik 3.43,5 (M. Vilt Härsing 11,6, 1961) ringis, iga mängija peab võiš^^^^ ' 3 39 0 1966) 200 m T. Loov 24,5 (A. AUiksoo sama vastasega käks korda, män- 5000 m' R. Valdttiaa 13.48,5 (E. 24,2, 1979) gides kordamööda valgete ja mut- Sellik 13.17,2i 1976) 400 m L Batenkov 55,4 (L. Erik tade 10000 m T. Tuirb 28.21,3 (E. Sel- 54,1, 1968) lik 27.40,6, 1978) 800 m 'K. Rehemaa 2.06,9 Maratöii V. Sudemäe 2:18.09 (re» Ruus 2.02,1,1972) ^ÄS« * l H c f c Ä Ä # . A #. kord 1983) 1500 m L Kukk 4.14,8 g. volstiusiiocaeg aig@s 110 m tj. T. Kaukis 14,0 (K. Jur- 4.14,1,1981) Möödunud laupäeval^^^^^^^l^^ ka^amm 13,8 1968) 3000 m L Kukk 9.00,6 (rekord, pJi^TSwh^ 400 m tj. J. Ldhtsi 52,2 (R.. TorE 1983) , , , , , , , ^ a a l esimene ^^^^^m^^ 3000 m t. M 8.31,2 (I. 1979) vene suusataja Nikolai SimS Ruus 8,29,6, 1971) 400 m tj. O. Petuhhova 59,9 (E. ^õiti, fe^ , 20 km kõnd V. Matvejev 1:27.30 Külvand 59,9, 1978) P^e " (V. Matveje. 1:23,26 1982) KõrgusMpe Kibus 1.85 (S, ^ ^ Korgi^upe T. Valgepea 2.25 (re- Oja 1.85,1978); nad^ meeskomias EuiK)opas viibiv ^ kord, 1983) Kaugushüpe S. Oja 6.29 (K. Be- soome päiritolüga Reino Keski-Sai- ^ Teivashüpe R. Sdck 5.32 (R. Lin- rendsen 6.31, 1979) tuli kaks korda kukkudes 1 dal 5.36, 1977) Kuulitõuge H. Parts 16.7? (V. Mi- 74-ks. Kaugushüpe Ü. liJiitmäe 7.63 (T. nina 18.03, 1980) Lepik 8.09, 1968) Kettaheide E. Kubi 64.44 (rekord, Samal aädalaiõpul peeti esime- KotoiMüpe J. Uudmäe 17.10 (J. 1983) sed võistlused ka Põhja-Ameeri- ''' Uudmäe 17.35, 1980) Odavise R. KadaA 60.80 (i^kord, kas. Need toimusid Põhja-Ameeri- l^'4 Kuulitõuge H. Sild 19.38 (H. Sild 1983) ka sarjas SaultS^^^ ! . 20.53, 1979) ' 7-võistl. S. Oja 5975 (S. Oja 6156, tarios. Laupäeval tuli meie Robert l ' .08 (K. 1982) VeUend 10 kni-^ viiendaks ja p ü - / . ^ ^ " ameeriklane Bill Speneer Alaäkast. Laupäeval VeHerf, Kalevi SuusaMubi d i esunese ja viienda koha vahe uus esimees B niBB a w i l W M F «miilits 1Q fiftkt (P^iVWht A'^dn^ vü^ kishi 33.59!) Osa võtsd ka mitmed nop VnM^ N. ILiiton älivar^^ aastoi^teted jalased. > • • 0 k e • a VABA EESTLANE 1 msfOss/y^ mstiSssi MiimadKk.3 BAIUMAT PÜHm m£K$ ÄASTAm Pagari- ja kondiitrisaadušed, Mikatessid, sbokolaaflid ja maiustused SUint VAUK UHASAADUSI JA JUU5IE. TORDID PIDU-UiB: ElJDEKS SÜNDMUSTEKS. 80-ISlMELINEKOHVIK. Ida-Lääne val&d peetud vastastikose relvajõndiide vähendainise läM-fäakimised kättemaksuks USA oote makettide paigistamise pätast Laa-ne- EisrõQpasse. Sellekohane otsus tehtavat diplomaatide arsrates eel- , A; olevd Vafl^vl riikide v ä l i s " - " " ' - ^ * - Ä U S T r a a i i a S f I ,i:w:ii, kulüuväd „SISU" 19^2. a. septembris Peruus toimunud naiste V^kpaHi maailma-meistnvõistlusel 12-dale kohale tulnud Austraalia naiskonnas d i kaks «Spordiring Estonia" mängi-a^^ jaanua^ja on kestnud pideydt Laane vaheliste suhete halvenemi- ^^«"^S L>Ä^ «IJ/^gentü^^^^ on vatnud L 19 K m o. a M olnud nen.e^^ÄÄ^l^SSS ^ * ^iraakmiiste vastu, aga nad said Kümne aasta jooksul pole süski kaasosaHsteks kui detenteprotsess ' S ühtki kdkkulepet saavutatud ja oü oma tipul 1970-ndaü ^ t a ü . diplomaadid üüev^d, et pole ette- N. Lüdu sõjavägi on alati ohiud ^^?'f^^^^'/^ Bähakamingisugledu^evikus. totaaS va^?^ J a S u ^ r S T S ^ ^ S i ^ i / ^ S d ^ ^ Seflepärast km N. LiSt lõpetab. vähendamisele, piiramisele, Doug Vainsaar ja Tony^ N^^^^^ meed läbirääkimised juba lõpe- ^^,^1 mingisugusele yas- Mainituist Vainsaar mängib nMd^^^^^j^^^^ tatud Genfi läbirääkimistega, kontroUivömialustele, miUeta ,,eaaberra" koosseisus ja Naar on ESTO '84 Spordimän^^^^^ pole sd mingit diplomaatilist '^^^^1 kokkulepe pole võimalik Northern Aurora*^ treen^^^^ tähendust. NATO poolel. Rein Vailing ja ; Toivo Puusepp 484 Queen St. W. Toronto, Ontario M5V 2B^ 366.1205 366-3619 LAKESHORE BLVD. GARDINER EXPRESS Aili Helm 3e ., Väke -vast^^^ nimenööka-mine unustati aga õige pea, inõle-mad noored ol|d väga avarate hu-. videga, neil oU juttu palju ja see oU alati lõbus. Ometi piirdus nende isuhtlemine ainult hommikuste kooliminekutega, ah jaa, kord olid nad bhiud ka koos ühel kooli tantsupeol. Nende' sõprus oü aga õhkõrn ja kerge ning oli lausa tore, et keegi ei kippunud seda laiali puhuma lega raskeks tegema. ICevaciiste eksamite tõttu jäid koh-tainised hõredamaks, suvi lahutas aga noored hoopis: Rutt läks taadiga kuhugi maale, Ahti aga õpi-lasmaleviasse tööteenistusse; Sügisel kohtusid nad sellessamas trollipeatuses jälle. Noormees oli abiturient ja tütarlaps — ah, varsakene oli muutenud uhkeks ja-toredaks säluks — Rutt oli kena neiu. Peale ilusate ripsmete oli tal nüüd erakordne naeratus, mis ühe suunurga nagu pisut kõrgemale kergitas teisest ja tekitas pisikese lohu põses.. 0 Lennumasina raske ja tume urin jätkus. Väljas hakkas vist valgeks minema. AJiti sulges silmad uuesti, ise teadmata, et ta näol võttis koha õnnelik naeratus. Neid meenutusi oli hea jätkata, eriti suvest pärast seda^ kui ta oli kooli lõpetanud, pii olnud üus suvi, soe ja päiksepaisteline. Summ, see metsmesilane, oli ei tea kust võtnud v^õi saanud imelise maheda hääle, nii m^aheda, et usu või ^©sti, et Nad olid kogu Tallinna ümbru- du täpselt," ütles Rutt. Siis puuris se kahekesi läbi jalutanud*, ja an- ta pilgu poisi sihnadesse nii, etni-dis lausa imestada, kiii palju roh- naotsad kokku puutusid ja ütles: kem võis näha iielja kui kahe oma ,,Oh, kui huvitav!" silmaga. OU iMi, mida üal enne ea Äkki olid koos ka nende huu-ohiud nähtud jä mis ometi alati led, Rutil nii tulised ja pehmed, siinsamas olid pitsenud. Linnud, et Ahti peopesad niiskeks läksid ja kes varem nokkagi ei olnud pao- süda taguma hakkas. Ta tahtis tud-tanud, siristasid ja vilistasid nüüd ruku kaenlasse haarata, aga Rutt imetabahsi viise, õhk lausa helises aina iga puudutuse vastu väga — äh, mis ta helises, peaasjalikult tõrges ja see võttis temalt julguse ta ikka sumises! KüUap see kõik ^t^^ pidi imepärane olema ka Rutine jälle nagu käsutas: „Pigistä! Pi-meelesit.. . T a oH imetlenud kum- gista!" melite kummalist lopsakust ja Pigistamata jäigi, sest äkki oli hüüdnud: talle jyähe tulnud, et Rutt on veel „Taeväke, kui suured, nagu ger- laps, väga õrn japs — ja see lap-teadl V sesuudlus oli nÜ jumaline! See oli Lmna tagasi sJõitnUd olid nad täitnud südame iga viimase sopi-alati ilusa kummeEpahmakaga, keseni, see oli enneolematu hell ja, sest Rutt kimiitas, et n^d seisvat armas j a . . . — „0n veel praegü-vaasis ilusad ja värsked hästi gi, on praegugi veel!" vurisesid kaua. ~ Ja praegu, ja. praegu, põ- mootorid; ^ risesid iennukimootorid kus Rutt oli õppinud kooli balletirin-oled sa R.utt praegu? gis, oli käinud peotantsu kursus^ Rutt oli Ahti kord kaasa võt- tel, käis keeltekoolis omandamas nud ja oma taadile näha viinud, prantsuse keelt... — „Käib prae- Vastupidigi oli see seikhis enda tar gugi, käib praegugi." ^ sunud Ruti taat oli üsna oma- Aga ta oli ju ikkagi Väga noor. moodi mees, kellega sõprus oli si- Nende koosveedetud suve oÜ ta girienud juba esimesest sõnast. Ju- millegil^ärastt Kummelite Suveks tud jooksid sorinal, taadil olid nÜ- ristinud ja tõi talle nekrutikim-sugused vähevõitu viguiijutud ja bukski kummdiõisi, siis kui te- Ahtil mulje, et ta seda meest küll mast soldat tehti. K ^ e aastaga lu-juba väga ammugi on tundnud, bas ta kooli lõpetada j a . . . „siis OÜ taadil raamatuidki; ise ta ütles tuled sina tagasi vene kroonust ja nende Mta|K>oto^^ ülikoolis õp-ehk tõepoolest? --halvasti, aga pima!" Paar kuivatatud kummeli-kõik need, mis ta lugemiseks oli õit oM praegugi koos Ruti ^ ^^^^^^ andEud, olid huvitavad ja head de^^^ ta tasküraamatü vMiel..." raamatud, ikka enamasti asjust, „Oo Rutt, Rutt!" mida-kö^Hs koguni ei olnud õpe- „Mis paganama Kutt ma sulle tatud. olen?" küsis unest ärganud Peep. •ükskord läksid nad Pirita jõe- Ta pea oli vastu Ahti õlga toksa-kääru ääres vaidlema oma silmade tänud, aga nüüd ärkas ta täiesti väfvi pärast. „Sa oled luga pikk, ja vabandas: „Ma vist möllasin sii kummärdu natuke, ma ei näe mul- une segi, anna andeks!" „Ma ei maganudki enam." Noormehed läitsid sigaretid. Oligi õige aeg ärgata nii tukastusest kui mälestustest > - hakati jagama teed. Kolmal otsiti välja plekktopsikud seljakottidest. Ka-sarmuis oli neile juba väljaantud reisimcon, kuivproduktid mida õndsa tsaari aegadest pärit viisil ikka veel kutsuti „suhhoi pajokk". SeUe kallal oli mõnigi mees juba ammu enne teejagamist nokitse- „Egas me seda vaarikävarrevett larpima hakka!" ütles Peep. «Võta, näe, lusikatäis „nesskahveed" — ma sain hüjuti paki..." Kohv virgutas poisse tublisti. „Kas teie kah õhtuti progulka-sid lauluga tegite?" küsis Peep. ,,Ätoimhh?^ ümises Ahti täis suust ja Peep luges selle häälitsuse jaatavaks vastuseks. „Kai võib midagi tobedamat maa peal kujutleda kui vene isamaaliku laulu röökimine . käsarmuhoovis, vanas saksa linnas Königsbergis?" „Miks ei", arvas Ahti „veel tobedam on ju see, et seda laulu röögiyad eestlased, lätlased ja leedulased — ja see, et kogu üritus kannab nime jalutuskäik!" «Jalutuskäik, jaa muidugi, õigemini ikka pragulka. Aga mina tegin vene tekstid ümber oma moodi eestikeelseiks pila^nadeks ja W)kisin neid täiest kõrist! Ja sain veel kiitagi — kui pärast pra-gulkat teleri ette „Vremja" päevauudiseid vaatama istusime, pidas rühmaülem ilusa kõnekese ja pani mind eeskujuks^ et õigeid isamaalikke tundeid ongi kõige parem laulus väljendada emakeeles!" „See vend ei olnud siis venelane?" ^-V- - . . „Ei, usbekk, agä.ta,/.bll,. ise ka ei teadnud, mis „Need kupumehed on ju peaaegu vahetpidamata kõva auru all. Ja kui siis poliittundi peavad Tead, eriti hea kukkus välja, kui tavaristtsh kapitan kodusõjast seletas, et valgekaardi ohvitserid korv raldanud aina joomapidusid ja olnud moraalselt jõle lagunenud — ja siis kukkus see kapten ise kõige oma kõnepuldiga küljeli..." „Mina tegin enese amusikaal-seks, ütlesin, et vüsi ei pea ja häält ei ole." „Aga lauluga saab head nalja! Mina tead, tõmban terake lõõtsa kah, bajaani - muidugi. Õpetasin poistele «õllepruulijat" —• panin ise sõnad vene keelde,' kukkus täitsa lollilt välja! Paelamehed jorisesid, et pole õige vene keel, aga mina seletasin, et läti rahvalaul, teisiti ei saa. Siis said lätlased tigedaks, aga ma ,,instrueerisin" neüe selle nökšu ära, siis lõid kampa ja leedulased pealekauba. Kuule, vanad Königsbergi majade varemedki vist naersid, kui vene kasarmuhoovist saksa valtser kõlas nõukogude /marsilauluks üm-bertimmitult! Sa ikka mõtle: „Jaa yöšjoolõi piivovaa^, geisha da geisha! Ja vaarju püvo too koshmaar, geisha da ,,Mis sa selle geishaga mõtled?" ,,See oligi see number, et seersandid pidj^id- seda jaapani Itisti-plikaks — ja sihuke lõbus usi ju sõdurilaulu passib... Aga tegelikult on geisha eestikeelne «Hõissa!" tõlge, täitsa vene keeleseadus-^ te kohaselt, dii na^ Hitler tõlgiti |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-12-20-10
