Vaba eestlane , November 29, 1983

              VABA EESTLANE teisipäeval, 29 novei»^^^ ^^^^ Tuesdäy, November 29, 1983 Nr. 88
TABADE EESlIiASm HMiJB»^^
¥ABÄCESTLANE
: o / ü Vaba Eestlane, 1955
Ont.M3B'2M3
Hannes
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: KaxlArrö, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus. 444-4823, taHtus (tellimised, kedutuaedp
ekspeditsioon) 4444832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $28,—
^ ja veerandaastas $15.--
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65,—, pool­aastas
$35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. tJksiknumbri hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $"4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.5©
FREE ESTONIAM
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Lesüe St. Don ]VIüls,Ont. M3B2M3
saa
Ajudetrusti vajadus 00
iiliUlltiillilii!illl)lllllillilillllllllillil!lililllllli8Sf3llilllll^^
Ühendril[kide invasioon Grena-
•on: pänniad • M
marksistliku yalitsüse tõsisemaM
oma tulevikule mõtlema. Suurte
jõiidudega teostatud maandumis-operatsioonid
I Grenadässe viivad
järeldusele, et Ühendriike ei tule
enam võtta 9;,paberi!st tiigrina",
vaid et see tiiger on lihast ja ve-irest
ning on valmis ja võimeline
©ma küüsi \ välja sirutama ning
oma elulisi huvisid kaitsma kui see
vajalikuks osutub ja krai teda sel-šunnii
kahjustusi õlivarudele.
Olukorra: tõsidust arvestades on,
Nikaraagua valitsusiihest küljest
võtnud kõik abmõud kasutamisele,
©t mitte Washingtoni provotseeri­da,
kuid teisest küljest kardetakse
tõsiselt sõjalise kokkupõrke võima­lust
tJhendriikidega ning tehakse
ettevalmistusi sõjaUste jõudude ^^^t
gevdamiseks ning kardetud löögi
vastu võtmiseks. Kartus on põhjen­datud:
Grenada operatsioonid kin­nitasid,
et president Reagan on
vafahis kommunismi pidurdami­seks
Kariibi mere pivkonna!s ja
Kesk-Ameerikas tarvitama ka sõ­jalist
jõudu M^l^^^
poliitilisest survest punaste laiuta-misoperatsioonide
piisa.; v V ' - ,
Rahva hirmutaMih „
käUaietungiga" annab markšüstli-
Me yaKtsiisele yõimaluš^^ massi­de
üleskütmiseks ja sõjaliste ette-vafanistuste
tegemiseks. VaUtsuse
kasntiisels on praegu 22.Ö00 mehe-^
line regulaar-armee, nullele liitu­vad
ip.OOO moliilisatsiooniga kok-kotoodud
reservväelast ning tuhan­ded
hastireivastated hing lakkab
matu kommuni^tlikiii propagandaga
läbiimlmtatiid noorte löögirühm
mäd. kuid nende Jõudude loetle­misel
ei saa mööda minna ka ko­halikest
iniilitsaüksustest, eriti
HonduTase-Nikaraagua piWrajoo-nides.
Eriline ettevaatus Isellespiu:-
konnas on arusaadav, kuna amee­riklaste
lööM kui see peaks tu­lema
r—kardetal&se Honduräsestj
kohu ameeriklased on toonud oma
sõjaväeosi, kes koostöös Hondura­se
sõduritega on
ühiseid mamöövreld.
Moodsa tehnoloogilise sõja vaa-kvinklist
väljudes ei ole Nikaraa­gua
armee relvastatud tehnika vü-mase
sona järele/ Yalitšsis m
pöördunud moodsate lahinglehhu-
Mte ja ^ete patndlpaatide saa­miseks
omäliitlaste^^^I^ N.
Liidu poole, kinä Ühendriigid on
väga sehsitüvsed kiirete võitluslen-nukite
ItevereerimJse suhtes ning
on lubmiud^ Panama k^all julge-dülekust
Ulhtudes need lennukid ko­he
hautada. Sfelle ^varduse ja
hoiatuse tuleinusena on
goa marksistid muutunud oma
relvastusel täiendamisel etteyaatli-laišs
• ehkid . • s^ ülemjuhatus
vajaks kiireid võitluslennukeld
Hondurasest startivate antikommu^
milstide õhiminnalnjte tagasitõrjiS"
iiifiilseks,; :;mis' on tekitanud''Is^
Antikommunistlikud Nikaraa­gua
üksused on rajanud endile tu-^
gevad baasid Hondurases ning on
tunginud mitmes sektoris ^e Nt-karaagua
piki, kuid need sissetun­gid
ei ole olnud kuigi isugavad.
Parempoolsetel antikommunistidel,
kes on tuntud jjcontra^te" nimetu­se
aU, ei ole ilmselt seda jÖudUj
et kukutada Nikaraagua marksist­likku
valitsust. „Gontrad" on siiskii
suutnud teha Nikaiaaguale suuri
inajanduslikke kahjusid, miile
väärtust võib kogusumma!s arves­tada
60 miljoni dollariler Võitlus-tegevus
on mõjutanud ühtlasi ne=
gatiivselt ka Nikaraagua majan-düslUdoi
airengut, takistades välis­kapitali
sissevoolu hmg lääneriik!^
delt krediitide saamist.
Milline on Ühendriikide praegE-ne
osa Nikaraagua siindmusteis?
Kas võib oletada, et^shington
annab oma sõduritele käsu Hon­durasest
üle Nikaraagua piiri tuur
gimiseks, et kõrvaldada võimult
marksistlikku valitsust, kellest on
kujunenud N^ Ludu sillapea Kesk-
Ajüeerikafe? Tundub, et Ameerika
invasioon Nikamaguasse^š^
te praeguses faasis ei ole siiski
usutav. Ameeriklased teavad väga
hästi, et Nikaraagua ei ole Grena­da
ja Ühendriikide sõdurid võivad
siin raskel dzhunglimaastikul ^t-tuda
samasuguste raskuste küüsi
nagu see juhtus Vietnamis. Näib,
et ameeriklased on valihtid esialgu
Nikai^agua pahempoolse valitsuse
väsitamise ja inajanduislikii pigis­tamise
taktUca, andes aga samal
ajal tõhusat abi Hondurases f<M>
meeritud Nikao^agna „contra" ük­sustele,
kelle eesmärgiks on^ kom­munistliku
diktatuuri kukutamine
ning'asendamine .demokraatükiiB
valitsusega, '
Praeguse pinevaise taustal on vä-.
ga oluline Nikaraagua Isisepoliitili';
ne olukord ^ kas marksistlikiii
valitsusel on sellisel määral rahva
üldist toetust, et ta suudab välis-polütilisele
survele vastu panna.
Nikaraagua sisepoliitilise olukorra
tundjad kahtlevad s^lieis. Kommu­nistidel
on küll Õnnestunud pideva
propaganda ja iakkamatu ajudepe-semise
abil noori mõjutada^ kuid
vanemad generatsioonid vaatavad
punaste rezhiimile sekptillse pilgU"
ga ning paljud inimesed^ kes esial­gu
sandanistidega kaasa läksid, m
nüiid piedasti pettunud^ Võhnml
olevate marksistide suureks prob-leemiks
on k^ üha halvenev vahe­kord
katolikii kirOüiga, kes moo­dustas
Nikaraaguas olulise võimu-fänapäevases
m^ailmapoUitikas
jääb tasakaalutuse. tunne. Lääne*
maaUm on pidevalt kaitsmas oma
positsioone ja mõnUiord isegi
taandumas järeleandmisele. Jääb
mulje, nagu oleks komunistlik aju-detrust
väga ettenägelikult kõik
plaanid ette näinud ja nüüd pole
enam vaja kavandada, vaid luua
olukord ammu ettenähtud sammis
astumiseks.
See tekitab küsimuse: miks et
ole läänemaailmas või mõnes muus
väljaspool kommunistlikke riike
asuval maal või maadegrupis sel­list
ajudetrusti, kes oleks natuke
ettenägelikum ja tekitaks olukorra,
mis ei laseks kommunismU nii
soodsalt levida. Peaks olema de-mbkraaiüke
rükidje ajudetrust, kel-
AABS'i 4. Balti sümpoosioni lõpul tehti kokkuvõtteid ja kommenteeriti päeva jooksul peetud ettekandeid, lele jääks maaüma tuleviku kujun-
Püdü vasakult dr. Olev Trass, dr. Mare Taagepera, Augustme Idzelis Kenti ülikoolist, dr. Juris Dreifelds damine, või kui mitte uue, süs 0|le.
Broeki ülikoolist Ja Läände ärahüpanud l^edu akadeemik Foto: Vaba Eestlane masoleva säilitamine mi, et kom­munism
seda ei hävitaks.
I,, .. • / • • , •.
Selle grupi lükmeil peaks olema
aga kõigepealt küllaltki palju
teadlikkust nende osast demokraa­tia
säilitamisel, ega mitte ainuh
kasutama demokraatiat isiklike
huvide teenistuses. Läänemaailma
AA^S'i 4. Balti sümpoosionil (vaata Vaba Eestlane nr. 83 ja 84) pidas prof. Rem Taagepera kaks inimestel on vaja patriootlikkust
loengut teemal „Balti ajaloo suunas: lahendamatud probleemid". Oma teises loengus vaatles ta aastaid nü oma maade kui läänemaise
1954—-1968 ja 1968—^1980. Esimeses küsimusi Läti immigratsiooni kÕrgajastul^ 1956 Ja mitmesuguseid teisi kokkukuuluvustunde alusena.
Vastuoluüsa küsimusi Balti rükide ajaloos, mis rohkem val^^^^ ....... ,
Asja ]ai Rootsi sadamas „vahe-makse
seisma, rahva meeleoludes ei karistatud, võim polnud küllalt le" laev USA-st saadud ülisalajase
on pettumusi Tshehhoslovakkia resoluutne. - Ja rakettide juhtimisel tähtsa kom-sündmuste
pärast, dissidentluse Samal ajal toimusid streigikatsed puuterisüsteemiga. See oli ÜSA-st
Läti kommunistid, kes küüditašid
oma rahvast said 1959. a: Hrusht-shovile
meelepärasteks inimesteks.
1950-ndate aastate lõpupoolel tekkis
Lätis rahvuslik kommunism, kuid
pole teada, mis juhtus kommunist­likest
parteidest väljapuhastatuile.
simd.
Brezhnev kõhkleb dissidentide kor­rale
kutsumisel. Külastused välis­maale
muutuvad vabamaks, kuid
Praegu on teada nimeliselt - 50 üldises atituudis polnud pehmene-poliitvangi.
1960-ndaist aastaist aga mist,,
jä veel nüüd, kaks aastat hüjem pääsenud välja ajal, kui kehtisid
pole muudetud leida, kes oUd selle N. Lüdu vastased boikotid, kui
organiseerijad, Nüüd surutakse sel- lõhuti vene vodkapudeleid ega
lised algatused maha. lossitud laevu kättemaksuks Korea
Aastaga 1981 algavad pahandus- reisüennuki allatulistamise pärast,
te aastad. Tugevamad vastulöögid Ometi lasti rügist välja sõjaliselt
T..Tffn ,-ii.fV; w «1 • V sunnivad dissidendid põranda alla, ülitähtis tehnoloogia saavutus. Kas
S ^ S . ^ P -^^^ Aastaü 196S-4980 oli seisak. Li- kus algab efektiivne tegevus. Ma- ehk seUeks, et venelased saaksid
v ^ c ^ c f S t.r^"^^ ^ iT^ beraHseerumine peatub, pehmene- janduslik stagantsioon tugevneb, tulevikus oma rakette täpsemalt
"""^ mine läheb edasi välisreisidega, surve suureneb, internatsionaalile Juhtida nü, et see ei langeks Chi-beie
vdbm raaKmua. määratakse lühemaid karistusaegu, atmosfäär te cagole süütuna näiteks New Yor-
Nüüd on karistused muutunud '^^^^^^^
jäUe rangemaks kuid süskimit- ^^^^^^ maaü- ^ ... :. ^ , . ^
Ä e Ä Ä Ä ^ . S ^ , ^ ia .eile fi^-^fM^^J^^
le V üiKumise Kasvamist. usu enam, et nõukogude marksism r , ; y ^ ^ ^ . „
- . 1 , . r„. . kud tunded oma kodumaa ja selle
196S-^0. aastail on lahüsi K^ ^ ^ ^ ^ f hakatakse^ta^ P^^^^s lemmsmil. ^^^^ ^^.^^^ ^^^^^
musi võrreldes Štaliniajastii^vä-^^^^^^^ varustama, kuid Kuna N. Lüdu Lüt on praegu ta rääkima, et mmgisugune üldisi
hem andmeid on võimalilult igal ^^^^^^ aastal 1975, kui ma- maaüma tähelepanu tulipunktis, huvisid kaitsev ja valvav ajude-alal'
inimesed elavad alles kes Jandus jooksis ummikusse. süs arvab prof. R. Taagepera, et trust saaks tähelepandavat kohta
' Tarijijakaupade suurendamme ^^^^ raamat jõudis ^^^^^^
X . ^ - . ' . . - ^ õieel aial. viies Balti riikide nrob- kull igasuguste arihste kombmat--
neid sündmusi mäletayad. Kuid
andmed ristimisest ja muudest usu­listest
talitustest näivadl lõppevat
1970-ndate aastate ümbei Vümane
aastakümme ei anna ajaloolist pü-lõppes,
toiduainete puudus põh^f^^^ prob- kull igasuguste
Jus^s Mudade tõusu, mis on p^i- ^^^^^^^ t>arastso3aseilsoltu^ sioonide ^gemiseks, km^see^ tm-ietud
üiflatsiooni tmmus. tail maailma teadvusse. Raamatul gd> kasvõi oma maa ametiasutuste
^^^^ ; 0
ti iisuHsest te^VusešlTSÖisäre^ Alustatakse uue sihikindla venes- saadaolevad teosed müüdi läbi, ^ . ^ ^ ^ arvamist mõju-nende
avaldamine on^u^^^ä^^^^ .^^^^f^ veel Juurdegi, aga neistki ^^J^^^^ ISgr™ M
- eestlased margubrja,k^^ ^ ^ p^jusel on see vL^^^^^
y ..- , • " — " \ : , /- . ..• .\ ' -.... ' detega. jVõüls ju arvata, et ajakk-jandus,
eriti suurlehtede Ja televi-sioonijaamade
juhtkonnad, peaksid
mõistma tänapäeva polütiUst olu-,
korda Ja sellele vastavalt lähene­ma,
kusjuures arvestatakse om a
rügi huvisid, on olukord süski hoo­pis
vastupidine. Kui paljud USA
ajalehed on hukka mõistnud pre­sident
Reagani Ameerika vabadust
ärasusi ärohiipanyci ioukogude
huvidele.
Kui Moskva aktsepteeris Leedule
omast rahvusest kompartei esime­se
sekretäri, siis tekib küsimus,
miks ei võinud säina olla Eestis,
ja Lätis, kuhu toodi venestunud
eestlased Ja lätlased.
Et sellest ajastust mitmekülgse­mat
püti saada on vaja andmeid
kirjanduse kohta pärast aastaid LONDON— N. Lüdu ärahüppaja Oleg Bitovile anti poüitilhie asüül kaitsvad sai^^^ hüjutme
1975 Eestis, pärast 1965 Lätis ja Ingüsmaal. Bitov oli vanem Moskva kirjandusliku ajalehe „Literatur- demonstratsioon Los Angeleses toi-
Leedus. On küll üksikuid kirjanik- najaGazeta** toimetuse lüge; ajaleht on prestüzhUcam väljaanne, mil ^us Vene laevade kõrval ka ühe
ke vaadeldud, kuid selle asemele arvatakse ote^^^ r kaahikama ühendrükide ajalehe,
on vaja tervet MrjanÄ^^^^^ „Los Ängeles Times'i-vastu, kuna
R. Taagepera rääkis oma raama- maa julgeoleku asutuse poolt üle- enne kui ta kadus, oli Bitov teinud ®" ^ sumpatiseeriv N. Lm-tuvalmimisloost,
kus järjest tuli^k^ .
teha muudatusi, kuiia saadi uusi jätüd, mis ta neüe rääkis. Ida- Eu- et ta süs võttis esimest korda koil- MO^s arvavad lehed, et kõike mi-uüši
andmeid. roopa spetsialistid Londonis usu. takti inglise ametivõimudega. Te- tehakse USA-s tuleb vaadata
A . . , ! vad, et ta võib olla võimeüne iden- ma kadumisest ei teatatud Itaalia kriitikaga kuna kommunistlik kord
SS^S^^n^^&Ä-W et legatsiooni Uikmed lendasid koju. süs harva ja pealiskaudselt. Kas
1939-1945 on neljas • • e t i a s p e k t f e ; > ^ S « t ^ S S i S ' ^üt vaikuse ühes ..Litematumaja f.^.;^^^'"^»^»^^^1
sõjajärgne stÄsml a j a s t u ^ 9 4 5 -S
1953. pnvKsen viaoimir^JvuzicnKini ara mfliele aialehe toimetuse koi- ajalehed samas laadis edasi
huppam.st_aasta3g^^^^^^^^^^
nentida,: et
kõuepilved Nikaraagua kohal
muutuvad üha paksemaks ja äh­vardavamaks
ning praeguste eel­duste
juures jääb see väike Kesk-
Ameerika Hik
^^ndmiiste
aästaü
kolhoseerimised, metsavendluse te
gevuse kokkuvarisemine, >taUima-janduse,
viletsus. See on ajalooli­seks
tühinodkuks Balti rükideaja-
-.Joos.-.' - -
1954—1968 on tõusvate lootuste
ajasto algava „sulaga" (1954-
kogude korda seUise mõnetise hab
väites et Bitov, keda nad kirjel- vastava varjundiga vaadata? Aga
dasid kui „lojaalset marksisti" ajaku-jandusele Ja meediale võib
võivat olla röövitud või isegi vaadata kui aJudetrustUe, Juhul kui
mõrvatud USA CIA agentide muud laiemal pinnal asuvat orga-poolt.
uit pole organiseeritud.
kus aastaist 1945-4M8 võib rä^^ sedaoma kohalt N: Lüdu saatkon-
Mda kuLüieseWtuse aja^\^^^^
sest tarbijakaupade valmisftami- Seni on jäänud veel müstiliseks,
sest Ja partisanide tegevuse sta- kuidas Bitov saabus üldse' Inglis-bUiseerimisest;
maale. IngUse valitsus on keeldu-
1949-195^ Müdita ed^^"^
CIA sageli röövivat mimesi ja ka- õiguse oma televisioonikommen-
Kõüt, mis kmdlasti teada, ©n et sutasid nende vastupanu murdmi- taaris relvastuse kontrollimise lä-
Bitovist OÜ vümati kuulda kuus seks narkootikat ja psühholoogilist bu-ääkimistelt lahkuda, kuna USA
nädalat tagasi Veneetsias, kus ta vägivalda, eime kui neid vüdi ava- oü murdnud rakettide Euroopasse
OÜ katnud internatsionaalset fü" likkuse ette „jalutama".
mlfestivaü oiha ajate^^^^^
1958), massiterrori lõpp, kuudita- Londonist^ les Bitov oü jälgmud Emanuela
tiid hakkavad tagasi pääsema, on inapanev, kuna Bitbv pole kunagi Orlandi, röövitud Vatikani ametiü-mhiira
c i . c o . ö , , w o i . „ peatsina, olnud fümikriitik. Teised ajakirja- ku tiitre juhtumit, keUe vangistajad
kokkutoomisega kokkulepet. Presi­dent
Kennedy ajal, kui vene rake-
(Järgl&.3)
lühike: sisserännäkü
LA. kirjanduse uuestisünd.
1958-^964 reformide ajastu on
dünaamilise arenguga, toimub tea-nikud
on tavaliselt spetsialiseeru- nõuavad Mehmet Ali Agca vabäs-nüd
erikunstidele, Bitovü olid in- tamist, kes on vanglas paavsti mõr-tematsionaalsed
sidemed,
lud liberaUsOTine Uma peh- /ärastttonep^vast
niei,duseta;põUumajanduse taasta-mine.
kohvnd, samuti kmgitused,
mis oUd määratud sõpradele ja pe-
AastaU 1956—1968 on lug pidur- lekonnale oma hbtelliruümi. Itaa-j
— T i „ L _ _ »: ajalehed suutsid avastada ai-vamise
katse pärast.
määritledes ta lojaalsust mark-sismüe.
Ajaleht väitis, et nad on saanud vLiteratiirnaja Oazeta" ja N. Liidu
tõendeid et paavsti mõrvakatse oü ametivõimud võisid olla väga äh-tegelikult
GIA töö. . munud uudisest, et Bitov pole
mitte ainult elus ja tervise juures.
Pühendades nü palju huvi Bitovi vaid m saanud ka poliitüise põge-lüe
ja sellise kmdlusega nikuna asüüli Ingüsmaal.
Nr. 88
VAU
NÄDi
3. ja 4. dets.
dr. T. Mai
10. ja 11. dets.
dr. J, Mari
lugejakiri
ajalehes
USA ajaleht
nov. 1983) avE
lugejakirja, mil
„Lõpuks UsJ
la maha ja pel
infiltratsioom
Mis niuud tõi
Lüdu ja tem^
eesmärkidest,
saari ja Kesl
kommünistiikel
MindüUatab
Kongressi Uikij
likud ja ei tahl
sidenti GrenacJ
Liibanonis.
Balti riigid
ei oleks mitto
Liidu poolt kül
neile appi.**'
Balti Al
VaipadI
keemiliil
,,Staingum
Sõögitaba, c|
• $!
Fensioiiäride lj
dus. Samntil
Peett
Td.l
Mai RaucI
kultuurial
sekretäri
Röotsi Eesti
tuuriauhinna
Moor on sool
kohustusist vaö
hatus, avaldada
likku täiiu ka
ülesannete täil
uueks Kultuij
sekretäriks nin|
Mai Raua.
Esinduse H
välja antud
korda. Premel
likku loominj
kunstüist loomi
auhinna väljad
detsembri esiiJ
Konimeii^
(All
tid sunniti KuJ
oli seUe hinnaU
rakette EurooJ
. Aga venelasJ
kimisele kulu(
oma Euroopa
satelliitriikidesj
Tshehhoslovakd
rakette paiguti
kuni 140. Neid
süs sinna pail
krüs oli, s.t. a
oü Kennedy -1
leppes jätnud 1
rahigU põhjusej
sest?) vabad
lastel pole laij
geU ei mõeldi
male ühe käsj
rest.
Seda ajudetJ
ja tähtsust ti
relvastuse tasj
vaja osava ni
mad ja mõtted
rais mängu ku
nelased on sed
suudavad pidi
oma mõjuvõinl
kui nad ajuJ
sammu vahetel
ma«
\