Vaba eestlane , November 29, 1983

              Dei^päeval, Q3:^eff0^^^^ ^uescky» November 29, 1983 Nr. 88
^ Aeg on jällegi niikaugele jõud-wd,
kus laskesportiastel tuleb vä-listiiruga
mõneks kuuks jumalaga
jätta, külma ning tuule ©est varju
otsida ^iserajält. Palju neid mehi
kalijuks enam järel ei Ole, kes las-kespordile
on fciuks jäänud. Need
ajad, kus nädalalõppudel oli To^
rcaito University Ave;^^^
seJaisiketürui kpos kuni 20 eesti
laskesportlast ja teiseks „ametli-kuks
keeleks" oli eesti keel, ori aj a-lugu.
Umbes šariläpalju mehi käis
suvel Hamiltoni välistiirul laskmas
ja vahel isegi paar korda nädalas,
kui mõni tõsiserii võistlus oli tule­mas,
Ki(Aalikud mehed, kasutades
antud eeliseidi olid platsis muidu­gi
pea igal õ h t u l n i i kuis leiva­teenistus
lubas. Aeg on oma rüüs-tamistööd
teinud loomulikult ka
laskürpere ridades, vanadest vete­ranidest
on veel „tüies" vaevalt
pool tosinat ja noori on juurde
tulnud (kes senini pidama on jää^
nud) kaks! Kuid kõigele vaata­mata
tegutseb Seedrioru Laskur-klubi
Visalt edasi ehk kiili j,ri\iT
koosseis" vajaks täiendust noorj-riiate
meeste näol; vanus' aga
ole sugugi takistuseks ka mä§-
terid on t^etulnud.
Möödunud tegevusperioodil tol­mus
Seedrioru Laskurklubi korral­dusel
neli võistlust. Kolm olid
omavahelised jä neljas sõprusvõist-liis
Toronto^ soome laskuritega.
Vaatamata sellele, et nüüd käib
laskijiine (veteranidel) rohkem
•,vän^ rasva" najal, saavutati siis­ki
rahuldavaid tulemusi. Eriti tu-"
leb esile tõsta kahe noorlaskuri
saavutusi, nimelt Robert Saar üle­tas
kohe kevadel väikekaliibrilises
vabapüssis 3 x 20 lasuga^ kolmest
asendist kokku, meistriklassi nor^
mi, saavutades 501 sihna (nõueta­vast
5Ö0-st.) Andres Tammel ei
jäänud süjgisesel ^ võistlusel soom­lastega
seUest nutte p^^^ puudu,
kusjuures tema põlvelt tagajärg,
(vaatamata sellele, et võistluse ajal
läks püssil laa^ katki) 171 sihna
oli antud olukorras väga hea saa­vutus.
On loota, et Eeloleval hoo­ajal
võib oodata nendelt uusi ül-^
latüsi.'-. •
v-M. vabapüss, 3 x 20 lasku kol-mest-
asendist:
l . E . Qering-- 535 sihna (600-
st), 2. E.Tiilen 4- 528, 3. U. Ro-
. bi — 511, 4. R. Saar — 501, 5.
A. iTamra — , 6. A . Pakker
— 478.^
Spordiks 3 x 20 lasku kol-mest-
asendist:
A. Aarlaht — 484
Aseadites saavutasid
tulemusi:
Lamades —• E. Tulen —-
sihna (200-st); püsti — E. Gering
170; Põlvelt — A . Tamm —-
1 7 1 . • . : ^
Karikavõistluse võitis tagasi-hoidlücu
tulemusega 3x40 lasku
kohnest-asehdist 1062 šihnaga —
E. Tulen.
22; Xiktoobril toimns^ T^
soome laskurite ja Seedrioru Las­kurklubi
vaheline „ystävyys otte-lu"
(šõprusvõistlüs). Soomlased
olid väljas 6 laskuriga, eestlastel
oli välja panna 5. Püves ihn,. külm
ning tuul", oli ebasoodus laskmi­seks,
kuid välja oli tuldud ja
võistlus kulges sujuvalt. Tehnilised
tulemused kujunesid järgmisteks:
Müüf ikVABA EESTLASE talituses
LOOME
Etesü iralivMskiltuuri loomingupäeväd 23.—30. aujg. 1981 Jõekäärul
Loomingiipä^vade Kuniitide loengud sõnas ja pudis — 169 lk.
Autorid: AUik, Berendsen, Lipp-Leppik, Metsalay Martin, Nae­lapea,
Niidas, Olbrei, Puhm, Puust, Raudsepp, Riga, Salo,
Sermat, Susi, Tüdo, Toi, Valdsaar, Virkliaus ja Voitk.
Hind $15.^ pluss saatekulu $2^
I •
Pensionäride väljasõidust ©savõtjateÄa^^ eestlased.
Pildil Georgina eestlased pärgUaual kaarte mängimas, vasakult JE.
IUoa,E;:Märt!ns6n/^^^^
>: J.Säägi
MÜÜGIL
lesti muiBicisjutte inglise Iceelei
v-M.
1. E. Tiilen — 514 silma, 2. ü.
_^ 482, 3;A. T a i m i i 4 8 1 ,
4. A . Pakker — 473, 5. R. Saä-renvirta—
458, 6. L.
440, 7. y. Kumpulaiiien
Spordipüss ^xŽO.laskiB
L E. Gerin 551 sihna, 2. J.
Isöniemi 489, 3; M.^
— 485 Ja 4o T. Saarenvirta —
395. .
E. T. •
g.O 00
Autode kiirusrekord on nüüd
1019,7 km tunnis, mille saavutas
in^ane Eiphard Noble Nevadas,
kasutas ,,Rolls Royce'i"
15000%obusejõulist lennukimooto-rit
8,2 m pikkusel sigarikujulisel
sõidukil. Endine rekord oli amee­riklase
Garly Gabelich'i nimel aas­tast
1970 — 1001,65 km tunnis.
löhodesse ilmus jõulueelse linas­tusena
hiljuti tugevasti reklaami­tud
Metro-Gcrtdw5m-Mayen film
„A Christmas Story". Sisult on see
kogu perekonnale vaatamiseks so­biv
etendus, lugu 9-aastasest poi­sist,
kelle südamesooviks on saada
jõulukingiks õhupoissi, mille kohta
kõik ta Medäsed täiskasvanud
arvavad;
,,Seda. ei saa, lased sellega veel
oma silma peast välja!"
Tegevus filmis toimub 1940. aas­tail,
näitab huvitavalt; ühe tolle­aegse
perekonna elu ja lõpeb tava­kohaselt
muidugi õnnelikult. Fihni
tegelased on Ameerika kinotähed,
peaosaliseks noor (12-aastane) Pe­ter
Billingsley, kes vaatamata oma
noorusele on juba mitmes filmis
mänginud varemalt.
kuigi tegevustik sünnib USA'š
on osa linastust fümitud Torontos,
milleks oli üüritud endise Esto
Bäkery parkimisplats ja tagapõh­jana
tööstushoone, mille omani­kuks
on Felix Krabi. Seal toimu­vad
filmi keskosas olevad stseenid,
FROM ESTONIA"
kus peaosaHhe ühele suuremale ja
väga halvale jõmpsikale nahatäie
annab, mida ta koolikaaslased aia-tagant
suure põnevusega jälgivad,
kuni poisi, ema ise asja lahendama
ilmub, . V
Filmimine toimus möödunud
talvel, ümbruse kohandamiseks
veeti kohale vanamoodsad autod
ja autovrakid, lõhuti osaliselt par­kimisplatsi
asfalt ja veeti kohapea­le
lisaks initmeid autökoorm aid
lund.
Ettevalmistuste järele kestis fil­mimine
ligi nädalapäevad järjesti
ja andis hea võimaluse tegeliku
filmitöö jälgimiseks, kuidas see
toimub, kui palju ta nõuab igasu­guseid
asjamehi ja kõrvaltegelasi j
ning kui kaua ja mitmeid kordi
filmitakse igat üksikut stseeni. Sa­muti
tundub imeväärsena, kui kal­liks
on võimalik ajada ühte põhja­likku
fihnitööd. „A Christmas
Story" filmimine maksis üle 4.4
miljoni dollari, ent fihh näib mi­nevat
väga hästi ja tõenäoliselt
jookseb tulutoovalt. .
tõllcinud^^G^^^^^
MUINASJUTTU JA KOKKUYOTE ,,IÜi]UEVIPOJAST^
$5.75 — 50 centi postikdn
Saad@¥al Vaba Eestlase talituses
ms kordastrükis T. E. S. Täienduskoolide XYH
hmMy laste- ja noorsoojnrtt \
M. SILLAOTSA .1 . • v^Ö^**
TRIPS, TRAPi TRUU
postited: L. Marley, 9 Parravano Coinrt, WOIowdale,
Ont M2R 3S8 yõi „yaba EeatOase^ telitnsesi
^^^^^
MAARJAM AA kirjostusel ilmunud
raamatud müiigil Vaba Eestlase talituses
pVER 50 YEÄRS ÖF GM^^
• GM
Tänavune odaviske - - 99.72 —
maailmarekordimees ameeriklane
Torn Petranoff (25 a., kasv 185
cm, kaal 93 kg) viskas juba esi­mesel
treeninguaastal 1977 77.48
m. Käesoleval aastal püstitati
MR-id veel kuulitõukes — 22.22,.
kettaheites — 71J6 ja vasarahei­tes—
84.14!
h E.Scarborough.Ont.
Müük ja rentimine
Ž91-5054. kodus 42a.
Jüri Uluotsa y^Eesflaste lepiogqd võõrastega XH
Uko ]M[aasuig,,Uda Toonela jõelt**^^..^.„„.^^.^.^^ .. . .
üko Maasing «Piiridele Pyydes** .......A...............
„poety estoni^ — eesti lirale antoloogia itaalia keeles
KaJJö L^ik — Dcath has a Child'» Eyes
Salasoo ja Salo yä]i9-£esti
V. Salo —.Riik Ja kirikud
Anfühnmg ZQ der Etnisclien Sprach (Esimene katse
ee&ti keele grammatika fa sõnaraamatn koostamiseks
H. Stahli sulest aastal 1637) .
Reedik Willem Wilmanni ,^dmid«
Blaise Pascal — Mõtted
Antonio Possevino — Kiri Mantova hertSsMtglnnale^ . v .
Arno Vihalemm — Kunstnik eesti kirjanduses
Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas ........
Dona Laaman — Üks üsna keige haigus
Kaogver— 40 küünalt^^^^^^^.^:^^.^.
R. Tagore —- PuuvUjapõim
A« Roos —^ Jmnalaga, Kaitsr Ja
8.-
6-
6.-
(5.-
6.-
m i i i i
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT
im Inimesi tänavži
•magu ikka
— Meie lipp Faka Heffmanm
Ön nutjaid,
järgneva Eestis koostatud jo käest
eestipoolse kcatse 1944 0 Vtäl'(D
- 18.'sept. tull EVRK esimehe O.
Tiefi juurde Jv Uluots, and
ie V a b ^ g i taastamise resolutsioo­ni
ning ütles: „Aeg on käes. Saks­lased
taganevad Eestist. Koguge
valitsuse liikmed kokku ning as­tuge
tegevusse." 19. sept. toimus-
M Tiefi valitsuse esiiiiene koos­olek
presidendi kohustetäitja J.
Uluotsa eesistumisel Valitsusse
kuiüusid muuhulgas H .
A. Susi, J . Kleesment, A. Rei, sõ­jaministriks
oli QE jiiht J. Maide.
üheks esuneseks siam-muks
OÜ dddaratsiooni ävaldami-ne,
kus |iõuti i kõigi võõraste väge­de
lahkuinist .Eestist. Iseseisvuse
taastamise deklaratsioon paljunda­ti
ning avaldati koos teiste
dpstega
Valitsus tugines adni. Pitka löö-girühmale,
OK ; üksustele ning
soomepoiste pataljonile. Tallinna
läheduses paiknesid Veel kindral
Öerpkile aUuva ŠS-JD 20,^^
kaitse jt. üksuste osadest koosnev
väegrupp. Saksa: väejuhatus ei ka­vatsenud
Tallinna kaitsta ning nii ^
ei osutatud tema poolt pealinna
poole tungivatele venelastele kus­kil
CTÜist vastupanu.
18. septembril toimusid Tallin­nas
kokkupõrked Pitka meeste ja
sakslaste vahel. Toompeale heisati
taas sini-must-valge lipp. Seda nä­hes
algasid linnas spontaansed
meeleavaldusedj, inimesed nutsid
Päike paistab nii
imet uskuma peab:
lipp lehvib seal
ja selgitab rahva laliei
Eidekesely
keä elupäevi pa
mõistus kame.
— Ei seda ole
— Ja kui ei olekski!
Vaatad südame ääreni,
kahetsed neid, kes ei Ao
— Otsisin paaij^
säga ei^
ma ei lähe. ^
Peab vaatama^ mida
Irkais; lihastesse jõud.
Läks kiirel sammul sihiteadlik
meeJs^ oma
sütnadeso
Kas astus oma vii
jälgi jä
^linnas valitses üldine se
mille keskel algas nüüd vilg^
ganiseerunistegevus. Tallinna
mandandiks määrati Soomest
gasi "" ' ' '
Tegutseti suure vaimustusega.
Kontrolli alla võeti tähtsamad asu-tused-
ettevõtted, õhkhnise eest
kaitsti linna kaitisi ja elektrijaama.
Täielikult ei õnnestunud korda
siiski taastada. j,Niisugune asi on
jube totter j a . . . tore ühtlasi. Nii­sugune
üi^aegne Eesti lipnilf ja
koolipoisike kõnega. Nemad tee­vad
nüüd yabariiki, nii nagu ne-jxiad
seda ainult oskavad. Silmad
võtab märjaks ja rinnas paneb võ­bisema.
. . et nüüd isamaa pojad
kuni põlvepikkuse poisikeseni-..."
Puudus valitses kõigest: mees­test,
relvadest. ja eriti laskemoo­nast.
Läheduses polnud ka ühtegi
suuremat ladu, mida oleks andnud
hõivata. Pealegi ei tahetud saks­lastega
otsesesse konflikti siiski as­tuda.
Täielikult puudusid raskerel-vad.
Valitsus püüdis ühendusse as­tuda
eesti rindeväeosadega, kuid
kuiierid ei jõudnud kohale. H. Rii-palu
pakkus valitsusele oma kait­set
hing tegj ettepaneku koguneda
järvaJaahi, kus sakslastelt relvi
välja tuleks pressida. Kuid see et­tepanek
lihtsalt ei jõudnud valitsu-seni.
Sellises olukorras tähendas
Tallinna kaitsmine meeste asjatut
surmäsaatmist Siiski püüti teha
Icoik, mis võunaUk.
Rakendada ei suudetud ka
Maardu-Lagedi joonel positsiooni­del
asuvaid soomepoisse. Pataljo-nil
puudus ühtne juhtimine ning
5 30 padrunit saanud mehed ei
teadnud, mida ette võtta. Saksla­sed
nõudsid soomepoiste asumist
laevadele, millest viimased aga
järsult keeldusid. Selle asemel hõi-väsid
näd Maardu tehased, et; ta-or-
kistada nende õhkunist sakslaste
poolt. „Aga see on ju meie maa,
ta- ükskõik kes siin sellel või teisel
Narva maantee 13.. kilomeetri-posti
juures hakkasid soomepoisid
desarmeeruna möödavoorivaid
saksa väeosi, saades neUt küll rel­vi,
aga mitte laskemoona. Meele­olu
oH siiski enam kui ülev. „Ei
need ei olnud kangelased, kes siin
Lasnamäe paepäälsel mässasid ja
sakslasi desarmeerisid. Mis kange­laslikkust
selleks vaja on, et pä­rast
aastatepikkust sigadusi, üht
aiandust teise järel purju jääda
sellest, et nüüd teeme meie ise!
Teeme nii nagu meie tahame!
Oma paepäälne on jalge all. Oma
lipp on tornis, oma pealinn selja
taga. Pole ühtegi vuntsidega pilti
lähedal ega kaugel. Pole vaja tun­da
häbi. Pole vaja milleski nõus­olekut
anda, mis on võigas. Ja
võib-olla siiski saame kõigega hak­kama.
Ei meü olnud aru peas, kel­lelgi,
nii ega teisiti. Jumal täna-
,tud, et polnud!" '
Sellesama 13. kilomeetriposti
liimi toimus soomepoiste tõsisem
kokkupõrge sakslastega. Nimelt
katsus hästirelvastatud Julgeoleku­politsei
rünnakutrupp „mässavaid"
soomepoisse kahjutuks teha. ööl
vastu 22. septembrit rünnati laiale
rindele hajutatud pataljoni positsi­oone
kitsas lõigus tugeva löögiga.
Soomepoisid lasksid nad paar kor­da
ligi, avasid siis kõigist relvadest
tule ning lõid rünnaku tagasi.
Rohkemaks põleks laskemoonagi
jätkunud, kuid raskeid kaotusi
kandnud SD-grupp tõmbus ise ta*
gasi. Laskenioonata polnud soo-mepoistel
kaevikutes enam midagi
teha, nad matsid langenud ning
tõmbusid Kehrasse, kus sakslaste-ga
Kehra tehase pärast uued kok­kupõrked
tounusid. Meeleolu on
Iseloomustatud kirjanduses kõnega
vastu langenu haual: „Kii-gepuu
oli meist kõige õigem Va­bariigi
sõdur. Ja sellepärast tema
sai niimoodi langeda. Ja nüüd ta
ei tea midagi. Tema langes õige
asja eest ja keegi ei saa talle enam
sitta teha ja tema usku ära võtta!"
Maardu tehast hõivanud soome­poisid
võeti sakslaste poolt yangi,
osa neist viidi vangidena Saksa­maale.
Kokkupõrkeid toimus ka
teistes Eesti osades, neist suure­mad
Haapsalus.
21. septembril moodustati Vene
vägedes neli tugevalt relvastatud
motoriseeritud eelsalka, kelle üles­andeks
oli Tallinna vallutamine
ootamatu löögiga.; Sama päeva õh­tul
sooritati linnale tõsine õhurün­nak.
Eelsalgad liikusid läbi taan­duvate
üksuste kiiresti pealinna
suunas ning lähenesid 22. sept.
hommikul Tallinnale. Tihti sõide­ti
lihtsalt väeosadest läbi, sundides
neid kahele poole teed kraavides­se
varjuma.
Nõukogude käsitiustest tundub,
nagu oleksid eelsalgad pea vastu­panu
leidmata Tallinnani jõudnud.
Tegelikult pandi kohne eelsalga lii­kumine
enne pealinna jõudmist
seisma..
©rganisoisioonid^
VABA EESTLASESI
f
mmmmm
lllllll
1111811
tenor Heinz Ri
Ivaskiti
„World Literi
1983) varia-nuiJ
püguheiteid tänj
makirjandusse,
retsensioone. Vj
janduse uuesüsi
uuemaid näidenj
ja Zbignew Herj
berhindamist.
leb soomet ja
käsitletakse Põ|
nikirjänduse
intervjuu kreel
TTakis Sinopoulul
Meüe huvita^
Ivar Ivaski vej
jeist Euroopas,!
ja Corkmi, miil
suvel. Ta alustj
postela katedrj
foto liikuvast
ajakirja kaane]
märgib, et ta
me raamatu,
raamatu, Hortj
hendusel. Ta ei
võrd nähtavat,
misi Hortus Mi
kirjutab Paul
sõnaraamatust,
laisen Kirjallisi
(kus Ivask on
ning äsjaUmum
nograäfiast.
Rootsi akadeei
ravad Nobeli i |
laureaadi.
Viibib Frankfl
kohtub seal uu(
ja prantsuse ri
lagas, kohtub lj
leniga, on osal]
tud nädalalisj
Valladolidis.
maaümakirjam
niunud kokkupj
nud reisimuljei
VABA
TOIMET
avatud
reedeni
Toimetaja]
tel.
Telefonid:
i . - ;• . VABAl
on tasuv a
levi
üks toll üh d
i - kuulutuste lj
tekstis
esiküljel ....
Kmdatiisi
nädala esun
cmasp. hom
V?' • nädala teise
li ^ map. hom
tel. i
Väljasp
Leida^Marl
ii Postiaadres
9 Parravan
m" Willowdäle
BUU)