Vaba eestlane , July 5, 1979

              Nr. 50
« T A L I T U S E S
Arthar Ha-
EtoGtsi js saava-itn
tagasi läkg.
5le ja isiklikele
Nr. 50
E
{ja suurt
Evet" i n ^
nimetati seda
flgUe kodnmaad
r^yastest
toost toristid®
Ückinscmi^ m
r.J. lõpetas inglise
irjanduse ala] BA
jiä Cum Laüde T i i -
(korpopatsioon Fili-diplomite
üle-
Toiigikäi^ga,
>Ü lippu kandis sel-stlaima
Tiina Loite.
I lõpetajana ka ak-^
tajate
Itas, et pfa^used
hüvitatud revolut-liTotesitilükumisest,:
).st ellusuhtumisest
ist väärtuste ning
šutamiseikSi mida
[SA. Ta sai lõpeta-iutlierford
osakon-la,,
missugust
plmes osakonnas
ülikooli president
ta on otsustanud
linna anda.ka Tiina
. noorele eestlanna-
|sekš 5000 lõpetaja
[resniärkida tuleb,
oimaks akadeemili-p
selles ülikoolis,
pitele auhinna and-stu
tormilise ap-
|ärele staadioni ek-iekirjas
TÜna Loi-.
_ ülikooli ajaloos
l^kellele see. auhind
Mõpetaja^ jätkab'
rjanduse alal ma-ivutaniiseks
Stan-
'.Kal., olles saanud
It stipendiumi. ;
neljapäeval, 5. juulil 19^^ ^ Thursday, July §,
ir-~~r •mmnrnnTmt
^DVOl^AÄD!
n ' I na •muu I. ••iif.-M»v^»»«Ks^«>v„
HETHERINGTON, PALLIS.
^ : . ; , P A RK • .
Advokäadid-üötarM
m Bay^t., Silite; 401..'363-4451.
/ G^tuti 447-2017 või 92&-3425
ADVÖKAAT-NOTp^
Rooin 1912, Royal Trust Tower
Torontoi DomiEion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toroažb
Önt. (Bay &:Kiiag) M5K IK?
Telefon: 868i-m7
24-tundi telefoni vaiveteenistisš
TEDROLÄMDLÄÄi
133 Richmond St. Ste
Toronto, M5H 2L3
Tel. 3^64-7072
•Chartered Äcconntaat •
.55 Uöiyersilly„ Ave., Ste.': 60^
: . .Tel. 862-711S . ,
Toronto, Oat. M5J 2H7
VABA USlLPiNS
Vt
Of
3-
X
„Vaba Eestlase" toimetuse jä
talituse asukoha plaäa
\ .TOIÄTUS JÄTALIltJS;
avatud esmaspäevast
reedeni kella
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus- 364-7675
Toimetajad kodus l
väljaspool tööaega-
: : Karl Arro 76®-2057
Hannes Oja 481-5316 •
Kuulotus! võetakse vastra;, .
nädala esimesse ajalehte küni
esmasp. hõmm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map-
hpmm. kella i l - a i .
• Kuui^uTÄMi^
on tasuv ajalehe laialdase
lev^
• Kijulutuste
üks toll ühel veeru| - $3.25
esiküljel
t a g a k ü l j e l - . $3.50
•. KUüLUTpjsi' VÕTAVAD' •
VASTU:
1. Vaba Eestllase talitcis :
.135; Tecurasefh Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Bos 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont ;
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivandi 251-6495
2..Mrs. Leida
149 Bishop Ave.
Willowdale, Oat.
Telefon: 223-OOfO
.Inimese elulises süsteemis hoo- sutaU^^^ teel olid
litsevad hapnikuyäjaduse . eest pidel jääkwrilmd peal, kuid tuul
meie punased verelibled, mis aga oli läbitungivalt kibe. Seljas on su]
oma iilesände täitmisel ei näi ho^^^^ soe läbivillane arktiline pikk alu&-
livat meie t^egelikiist häpnikuvaja-dusest.
Inimesele tarvisminev hap­niku
hulk püsib alati konstantsena.
Kui juhtub, et hapnikust õhus puu­dus
tuleb, siis selle asemel, et er­gutada
olemasolevaid punaseid ve­reliblesid
energilisemale tegevuse­le,
hakkab meie keha uusi verelib­lesid
juurde tdotma. See aga ei lä-,
he küresti. Nükaua kui meie keha
selle ülesandega toime tuleb, pea­me
meie teatavaid ebamügayüs!
tahima,
Paistab kuriobsumina^ et kõrg-
Andide kohalikud elanikud elavad
normaalset elti, vaatamata sealse­le
hõredale õhule, kus hapniku
hulk vaid pool sellest mis merepin­nal.
Nende elu oii seal isegi niivõrd;
normaalne, et nende harrästatu-maks
spordiks^on jalgpalli mängi­mine,
õhu hõredusega pole nad
mitte üksnes harjunud, vaid nad
on oma keha ka vastavalt sellele
kohandanud: v :
pesu, ja pealisrüded, nende
kolm villast kampsunit, nende ot­sas
veel spordijäkk; millest kõi­gest
peaks tavaliselt jätkuma; se­da-
aga nutte seal. ükskõik mis sa
ka ei proovi teha, kühnavärinad
käivad üle keha, ei aita isegi põle­va
kamina ees istumine. Näpud oii
m kanged, et tuleb hoida kindad
käes, aga aJla ei taha minna. Kat­sud
juua kuuma teed, aga ka see
ei aita;: ning ega see tee üldse
kuum_ olegi, ega saagi - seda olla,
sest sellises hõredas
keeb juba 75°C jMCQS, umbes sa­mal
temperatuuril kui siin linnas
soojavee kraanist tulev vesi.
õhtul on magamistoas elektri-soendaja,
mülest aga midagi kasu
ei ole. Magama minnes võtad ai­nult'saapad
jalast ning poed täies
riietuses voodisse.
Voodison: seitse', villast' teMii-
Poed seSe tekilaadungi alla, ning
tõmbad selle veel ka üle pea,
aga soojusetunnet sa
saa. '
sealgi ei
sest kusagil miiJ
leidu selliseid laiaõlalisi, jässa­kaid,
karu-taoiisi mehi, kes jäta- j Millegipärast see aga ei näi und
ivad mulje nagu pöol nende ke-; rikkuvat, vaid uni tuleb' õige pea
hašt oleks rinnakorv.; ; rning;magad" rahulikult,: kordagi
Aga mida teevad hõredasse õhku
sattudes need, kelledele pole antud
tünnitaolist rinnakorvi? Ilma selle­ta
tuleb kannatada sorotchet, mis:
ülesärkamata,, hommikuvalgeni
Hommikur tõustes kestavad kül­mavärinad
: edasi, pea on endiselt
; uimane, töötaliet ei ole, aga öö
inka-indiaanlaste keeles föhendab^.^^ veel juurde tubud vä-korgmagestiku
hõreda ohu hai. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
^ tuleb paratamatult leppida ning
kuidagi läbi ajada kuni päeva
jooksul hakkab kohalejõudmisest
24 tundi täis saama, alles siis mär­kad
et peavalu on vaibumas, selle
järele läheb pea klaariks, ning
viimati hakkab isegi soojusetunnet
niipalju tulema, et võid juba kin­dad
käest võtta. Sealt peale nagu
ei märkakski enam ebamugavusi,
paistab et oled hõreda õhuga har­jumas,
kuigi, vast su keha pole
veel lõplikult sellega kohanenud.
Pealtvaatajana saan esialgse et­tekujutuse
šorotchest Boliivias,/
Lõuna-Ameerika Andide kõrgmä-gestUai:
südames La Pazi lennu­jaamas,
mis asub 3500 meetri kõr­gusel;
seega maaüma kõrgeimas
lennujaamas.:
Lennuki maandudes ei märka
; midagi erilist, mis oleks õhu hõ­redusega
seatud, küll annab - äga
ennast tunda üdini tungiv külm.
Lennuküt tuleb maha kolmküm-mendkond
reisijat, kes kõledas
kütmata lennujaama hoones moo-
I dustavad saba passide kontroUimi-i
seks. Passide kontroUiiad on õige
j aeglased, mi et kontroll venib üle
poole tunni. Reisijad seisavad
kannatlikult sabas,- kus esimese
kümne minuti jooksul ei juhtu mi­dagi
erilist.
Siis aga üks keskealine naine
vajub vaikselt, mingit häält te­gemata
käpuli põrandale.
Kaasreisijad aitavad ta pingile,
kohe tuleb ka lennujaama velsker
punase hapnücupudeliga ja näo­maskiga
ning naine kantakse ühi­sel
jõul kõrvaltuppa kosuma.
Kümme minutit hüjem teine, tub­listi
noorem naine vajub kokku,
habemik noormees — nähtavasti
abikaasa — kannab kätel lõdvalt
> •. •- C-^v
Eesti Feiislonärlde KIEM'Torontos orgams©Bri§ väljasõidu .Hamiltoni läSiedaS asuvasse MvSktaim-lasse.
Pildil grapp väljasõidiist osavõtjdö emie TorpaSos^ Foto: J . Säägi
seana
OOCTOR OF GHIROPRACfIC
212 Dinnick Cr.
M 489-0562
o o o
DOCTÖIi OF. CHIPtOPRACTIG
331 Sheppard Ave. E . Willowdale
> TELEFON :224^04M'
Aeg kokkuleppel
STOKHOLM - Rootsi Kultuuri­nõukogu
(Kulturi^det) jagas jär­jekordselt
toetusi eesti pagulaskir­jandusele.
30:000 Rootsi krooni (ca
Selle kolmanda lügi
prgamsatsioonide hulka kuuluvad
aga ka niisugused liikumised nägu
seda on Muhamedi-vendlus araab­laste
hulgas jäJamaat-l-Islam Pa­kistanis.
Need oh rakukestele raja^
tud tihedalt lütunud organisatsioo­nid,
mis on üle elanud sürVeaegu
ja koguni jälitamisi.: Kaasajal on
need kehtivatele rezžhümidele kõi­ge
hädaohtlikemaiks. Nende sihiks
pole siiski luua islami rüke, vaid
,,islami • korra" • : kehtimapanek.
Konkreetselt näib see tähendavat,
et nende sihiks ei ole Sharia keh­testamine,
vaid. ühiskonna loomine
mida hingestaks islami ^ ideaalid
• ning oleks kohandatud kaašäegsei-
. le polütiListele oludele. Kuigi polii-j
tika peamiseks aluseks jääksid Ko­raan,
Sunna, Hadit, ja Saria, osu­tuks
vajaliseks kä uus. seadusand­lus,
kuna vanad ürikud ei rahulda
moodsa elu nõudeid. See uus sea­dusandlus
ei tohi aga olla vastu­rääkivuses
Koraani, Sunna ja teis­te
traditsiooniliste seaduseraama­tutega.
Kuigi vägivalla ja sõjajõu abil
$7,500) sai toetust Eesti Kirjanike loodud rezhiimid oh islamüe põhi-
Kooperatiiv üldiste produktsiöo-nikulude.
katmiseks. Phü. dr. Her-bert
Salule anti teose Must lagi
on meie. toal'' välja andmiseks
13.000 Rootsi ki'ooni. Kii'jastus Vä-liS:
Eesti sai toetust prof. Gustav
Ränki teose '„Sest ümmargusest
I maailinast" kirjastamiseks 10.000.
P A U L KENTS i Rootsi krooni.
Peipsi rannakülade, .kuid ka
Peipsile lähedaste asulate elani-.
kud kurdavad, et Peipsi kala pole
enam kuude viisi müügil olnud.
Kogu saak läheb Venemaale, pea­miselt,
Leningradi. Ida-Eesti ela­nikud
ütlevad: „Vabariigi ajal oli
järv riigi oma, aga kalad rahva
omad. Nüüd on järv „rahva
Gwna", aga kailad riigi omad". 0 .
Vümase rahvaloenduse- andme­tel
on Tallinnas umbes 440.000
elanikku. See arv tegelikkuses aga
ei ole õige. Asjatundlikult poolt
rippuva naise kõrvalruumi, kuhu' märgitakse, et üle 70.000 inimese
varemalt velsker esimese naise oli i ©^^^ TaUinnas illegaalselt, s.t.:ü-y^
jxd. I ma sissekirjutamata. Need on ve^
' - • nedased, kes tulnud Tallinn
Niipalju seUest, kuidas kõrval- sugula^^ ei
seisjale paistab teiste kahnatami-ne.
Aga kuidas on lugu siis, kui si-ntd
endal tuleb seda omal nahal
taluda? Minul ei ole oma teenistu­se
asjus valikut kuhu tuleb minna.
mõtlegi enam ära minna.
Okupeeritud Eestis ei tohi tar­vitada
äõna ,;kaubaipuudus", kuna
see olevat nõukogude majandi
puhuda • mis reedab eelmise, päeva
suurema viinavõtmise.: Vahel las­takse
selle juures tugevalt nimi
„Hugo'"' välja öelda, mis toovat
viinalohnad kõige kergemini kont­rollijani-
Möödunud, aasta jooksul
ei lubanud õde Tallinna; Autoveod
1. filiaalis 23 autojuhti päevatööle
asuda. Hommikune kontroll algab
kell 6 ja kestab kella l-ni päeval.
Sattumisi kontrollitakse ka õhtul
mõtteliselt taunitavad, kehtib ai­nult
Malaisias ja Türgis demo­kraatlik
riigikord.
Ka Saudi-Äraabia kuningriik on
vastuolus islami ja eriti range
Wähabiidi sekti põhimõtetega,
mis sellel maal on valitsev.
Teiselt poolt väidavad muhameed­lased;
et islami maadel võib olla
ainult üks erakond, kuna nad ei
saa aru kuidas saaks olla kahte
,,õiglaste" erakonda. ;
Segadus on siis suur ja paistab
nagu ei pääseks muhamediusulised
maad lõpuks valikust ka unustada
islami seadused ja luua ilmalikud
riigid, või siis lõputult riihkida
„islami riigi" • ppole,^. missugune
püüdlus kujuneb veelgi raskemalt
eostätavaks kui sihiks võetakse
iigi loomine kus kehtiks „islami
M sain ülesande Peruusse minna j laimamine. Selle asemel tui b
ühe vanaaegse hõbedakaevanduse ütelda „defitsütikaup", võõrsõna,
mis laseb aimata, et seda kaupa
n i i kergesti ei 61e leida. Viimased
teated jutustavad, et „defitsiidi"
süvendamise võimalusi uurima.
Köhnsada aastat tagasi olid his­paanlased
hõbedat kaevates jõud­nud
nii sügavale, kui sellal vastu | hulka ei kuuhi mitte ainuit liha-tuhiud
vesi seda lubas. Kaevandu- ja kaJasaadused, vaid k a tavaJised
se kohta olid andmed napid, teada igapäevased tarbekaubad, nagu
tuletikud, sool, suhkur ja jahu.
Võid, toda „tervislitoku" saab os­ta
vaid 400 grammi perekonna
peale. Liha j a lihasaaduste (vors­tid
jne;) ,,defitsiit" on n i i pikaaja.
line, õt vastavad .müügikohad on
lihtsalt suletud. ^
oli, et see asus üleval Andide kõrg-mägestiku
harjal, Seega ettevaatu­se
mõttes tuli end S(M)jalt riidesse
panna. Andide jalal asuvast Are-quipa
linnast vüb tee üles mäge­desse.
. • '''''i-.^^^ •
,•. kolmeteistkümne-tunnise sõidu
järele jõuad pärale, kus selgub,
et oled jõudnud 5000 (l) meetri
kõri
Kuigi õhk on hõre, ei saa sa sel­lest
otse aru, süda ei klopi ning
kui aeglaselt kõnnid, siis ei pane
see sind hingeldamagi, kuigi pea
ei paista täitsa selge olevat. Kehas
väsunüst ei niärka, külli aga loi^
dust-ja ükskõiksust.^ tJle kõige häir
rib aga kühnatunne. Ega
Juba viis aastat nuusutab hom­mikul
'kõik Tallinna autobaasist
•väljuvad autojuhid üle meditsüni-õde
Saima Leok. Need, kes nüüd
hommikul „lõhnadega" meditsiini­õe
ette ümuyad, on vastupidi eel­miste
aastate tähelepanekuile just
nooremad, kes alles kuü-kaks ta­gasi
autokoolist tulnud. Kui õel te­kib
mõne mehe osas käitlus, siis
lastakse vajaduse korral teda l i i -
just väga külm ei olnud, vast pi- küvaid esemeid jälgida või torusse
Alates 1. maist pandi maksma
Eestis majahoidjaüe uus tööaja-kord
— nad alustavad tööd hom­mikul
kell 6 j a töötavad -kuni kel­la
il--12-ni e i ning uuesti Õhtul
kella 17—20-ni. Praogu aga; tehak­se
kogu Tallinna elamute valifee-mise
süsteemis ettevalmistusi ma-j
ahoicij ate -üleviimiseks tiikitööle.
Majahoidjate lohakus töökohta­del
põhjustas talvel kütmata kor­tereid,
kuna kõnhiteed j a majade^
ümbrused seisid • /sageli päevade
viisi koristamata. Tugeva kriitika
tõttu jäeti mitme katlamaja küt­jad
talvisest tööpreemiast ilma.
Ka kodumaal toimub tuleval
aasta! järjekordne üldlauhipidu
milleks tehakse intensüvseid ette­valmistusi.
Sellele on antud jälle
poMitüine üme, kuna sellega t är
histatakse Eesti okupeerimise 40.
aastapäeva. I Laulupidu toimub
olümpiamängude purjeregati päe­vil,
mil Tallinna kokku tuuakse
tuhanded. tantsijad ja pillimehed,
et näidata ama kunsti tallinlaste­le
j a olümpiakülaiistele. üldlaulu-^
peo j a tantsupeo peaproovideks
korraldatakse tänavu mitmeid
rahvakunsti õhtuid ja .kontserte,
mis toimuvad käesoleva aasta
juunis: Nii oli 9. jä 10. juuriil Põl­vas
' tantsurühmade kokkutulek
16. ja 17. juunil Haapsalus ülerii­giline
puikipilliorklstrite ja pois­tekooride
päev, millega märgiti
linna 700-aa;stasek§ saamist.
T E A T A J A
Möödunud neljapäeva hommi­kul
väljusid Eesti Maja eest kolm
suurt bussi ja väikene koolibuss
145-e Toronto Eesti pensionäride ^
Klubi liikme ja kaasasõitya küla­lisega,
kes sõitsid Hamiltoni lä­hedale
vaatama sealset kuulsat
kiviktaimlat. Väljasõit oli klubi
liikmetele esimene käesoleval su-
Pärast timniajalist sõitu' jõuti
sihtkohta. .Bussidest; väljunuüe
andis Pensionäride Klubi ^ülem­juhataja"
Priedä Terts juhtnööre
ja korraldusi öeldes, et täpselt
kell 4.30 p.l. äigab tagasisõit jä
palus kõigil selleks a j a l^ busside
juurde koguneda, et Eesti Majja ;
jõuda Tallinna Festivali avami­seks.
Kahjuks paar kaašasõitjat,
ignoreerisid seda korraldust., mis­tõttu
nende hilinemise pärast pi­did
teised palavais bussides nagu
saunas higistama, mis põhjustas
nurinat. •
Kiviktaimlasse jõudes selgus, et i ;
oldi ajaliselt orna külastamisega
hiljaks jäädud, sest kevadlilled
olid õitsenud. Neid oK asenda:tud
ja momendil veel asendati suve­lilledega.
Koht on kiviktaimlaks
suurepärane, asudes siivendis
mille nõlvakult niriseb mit­meid
veeniresid alla, moodus­tades
süvendi põhjas ilusaid tii-gikesi,
mille veevirvendusel pee­geldusid
kaldal kasvavad kolla­sed
iirised ja jlnpõõsad, luues
maalilisi vaatepilte, mida sageli
pildistati. Kiviktaimlas pii imeüu-said
valgeid 'kaaki, palju ilupuid
ja põõsaid, lilledest dopineerisid
juba suvelüled.
Tutvumise vaheajal puhati jal­gu,
söödeti koopaoravaid, kustu- •
tati nälga j a janu, osteti mälestus­esemeid
kuni oligi jõudnud aeg
tagasisõiduks.
. 'Eesti Maja juurrde jõuti enne
Tallinna Festivali algust, kuliu
enamik siirdus ülevas meeleolus
ja heas tujus pärast meeldivalt
veedetud päeva.
21-25 MeduHa Ave. Toronto
Latwi: Toronto, Montreal
26 ÄR!/ Tonmto, Ottawa/Kitchen^
St. Cathariaes, Mississauga, Pickerimg, Xondoa & Oshawa
mm
^liiiliiSifci^