Vaba eestlane , July 5, 1979

              Lk. 6 YABA EESTLAICE neljapäeval, 5. juulil 1979 — Thursüay, July §, ITO Nr. 50
Skauticie Ja gaidide malevate üMne spordipäev peeM 2). jsamiil
Jõekääru sUiasidionil vaiksel Ja päiksepaistelisel, koid väga kanmal
päeval. Täpsed andmed võisüüste tulemuse Ja osavõti kohta on
olemas alates aastat 1977, mil osavõjaM oli kokku 101. Järgneval
kahel aastal on olnud kahanemine, Js^ngedes 1978 umbes 7^1® Ja
tänavu Sl-le.:...
' Vanuseklasside rekordite arvu
tendents <ki aga käinud vastupidi­selt.
1977. aastal saavutatud tule­mustes
püsivad veel ainult 23, 1978.
tulemustest 45 kuna tänavu saa­vutati
48 uiät tipptulemust väikse­ma
võislejate arvu peale vaata­mata.
Ainult vüel korral on näha
sama nime järgnevates vanuse­klassides,
näidates et ei ole vaid
üksikuid kes iga aasta teevad „pu-hast
tööd", vaid et leidub suhteli­selt
laialdaselt noori, kes on heas
•Vönnis.' i
Esialgselt võiks et
spordipäev pakub huvi umbes vee­randile
mlõlemäte malevate noor­test,
et-paljud selles veerandis on
head sportlased,
ning et
le on vaja võimaldada teiselaadi­list
kehalisž tegevust
Seda pakuvad osaliselt koondused
ise, osaliselt suvelaagrid, orientee-rumistegevus,
himelaagrid ja
•muud.
.Malevad tänavad kõiki vane­maid
ja üksuste juhte, kes aitasid
spordiväljakul või sekretariaa(^
ning eriti ka Jõekääru l»aste
Suvekodu juhatust, kes võimaldas
talgupäeva kokkulangemist spordi-päevaga,
et kergendada vanematö
transpordipamist.
TÜTAIILASI^ TÄGA^
Paremuse järjestus on tehtud ar­vestades
tulemusi kõrgus- ja kau­gushüppes,
kuulitõukes, pesapalli
heites, 60 ja 200 m jooksudes ning
1200. m •käimises.:.'. :-./^^v • ;
6- ja 7-aästased: 1) Laura Rand­maa,
2) Lembi Veskimets. ^
l v 8- ja 9-aastased: 1) Ingrid Käng-sepp,
2) Ellien' Oiling, 3) Karina
•Tamm.;; v''
10- ja 11-aastased: 1) Ingrid Jür-
'man, 2) Silvi Matsoo, 3) Kadri
16-aastased: 1); Ingrid/Kütt.;
18-aastased: 1) Vivian Mägi, 2)
Reet Leis.
POISTE TAGAJÄRJED
6- ja 7-^astased: 1) Tarmo Su­lev,
2) Märt Matsco, - 3) Uve Poti­sepp.
• ••
8- ja 9-aastased: 1) Margus Kask,
2) Kalju Kask, 3) Heiki Altosaar.
10- j a 11-aastased: 1) Peter Sõr^
ra, 2) Margus Koop, 3) Toomas
Norheim;;--
12- j a 13-aastased: 1) Erik Tall­meister,
2) Toomas Loite, 3) Toivo
Lainevool.
14-aastased: 1) RiMTae, 2) Al­lan
Mägi, 3) Raavo Lainevool. "
20-aastaste grupis: 1) Indrek
JärvOv 2) Jaak Järve.
Poistel oli võistlusaladeks 60 m
asemer 100 m ja 200 m asemel 400
m, käimisel d i distantsiks 1600 m.
Lisaks oli veel erivõistlusi 1200
ja 1600 m käimises. Esimeses oli
parimak Peter Sõrra, teine Hillar
Sõrra, kolmas Erik Valter. Pike­ma
distantsi esimene Jaan Roos,
teine Allan Mägi ja kolmas Indrek
ILMUSID: J A ON M Ü Ü G I L „ V A B A ' E E S T L A S E " T A L I T U S E S.
n a o :
Dokumentaalteos andekaimast eesti soost&spioonist Arthur Hä­man
— Juhan Tuldavast, kes „põgenes" 1955. a. Rootsi ja saavu­tas
pagulaskonna usalduse, kuni 1963. a. N. Liitu tagasi lakg.
Autoru Murimine põhineb paljudele dokumentidele ja IsiMlkele
Vaade Jõekääru paisJärveEe.
Kevadest on saainud suvi ja jjo- j tajateik^ ja aiMcasvatajatete on
le enam kaiugel aeg, imil Jõekääru isikud, kellel kogemusi noorte
suiveikodu avab oma uiksed eesti
keelt kõnelefvale noorusse: Nagu
varematel aastatel, c n fea seekord
suivdkodu tegevuskava üksikasja^
likult läbi mõeldud ja tõotab olla
huviipaikkuv; ning vaMdusrlkäs
nii pisitillukestde (kui juba iteis-meiiste
ikka jõudnud noortele.
Eelkõige aga Jõeikääru suvekodu
võimaldab noortele medldivait su­vepuhkust,
samal ajal hoides ela­vaina
meie raihvuölikikuomai^^
ja emakeelt. .
T.E. Naišseltsi Jõsikäiärü^^ L^^
Suvekodu alustab oma tegevust,
pühapäeval, 8. juulü k ^ l 2 päe­val
ja see kestab kuni laupäeva,
augustini. Suveikodu juliataja-teiks
on pedagoog Viive Lomax ja
aAitekt-pedagoog Jaan Veenpere
Ameerika ühendriikidest. Kasva-
. 5 0 -
julitimisel ja kasvatamisel. Spor­diala
üldjuliifcs on noor enegrili-ne
Aime Nurmse, ujumisõpeta-jates
pedagoog Tarmo Heyduck,
kunsti j a laskespordi õpetamine
on noortesõbra • 'Eridel- Rubergi
ülesandeiks. Omi iÄalikke osiku-si
käsitöö alal õpetab Susanne
iColga. iŠToort© (tervisliku heaolu
eest iioolit&avad fcutsdli&ed õed
Reet Roos ja Virve Veenpere.
Toitlüstaniise eest hoolitseb pea­kokk
Maimu Varik koos oma abi-
:ALLING EVE
^ee on mõned aastad tagasi eesti keeles ilmunud ja mxxsi ^ e l e -
panu leidnud doknmentaaljntustuse „ K G B kutsub Evet'* inglis­keelne
väljaanne. Eestikeelse teose ümumisd nimetati sedt
rpbkem kui tõesti sündinud looks, vaid hoopis kõigile kodumaad
le vajalikuks käsiraamatuks. Võõrastest rahvustest
rad<^e ole&s see heaks päiteks K G B agentide toost toristide
m i L HiBd $12.50 — saatekulu 50 ceiiBä
Suvekodu remont- j a korrastus­töödega
allustati varakevadel. Tal-gutööde
korras teihti väikeste las-
;e t a M e siseremont, värviti söö­j
a saun. Asen-
12- ja 13-aastased: 1) Juta Met­sala,
2) Lisa Vähi, 3) Karin Jür-man.'.-
14-aastased: 1) Vivian Oder.
16, Toronto Kalev-15, Põhjala
feivõistlus peeti ka 3(M)0m Ä
sus, kus e s i m e s i tuH Jaan I t e
teiseks Allan Mägi ja kolmandaks
PeeterLeppik.
Lisaks esimesele, teisele ja kol­mandale
igas vanuseklassis antud
kuld-, hõbe- ja pronksmedalile ja­gati
veel üsaauhindu. Parima hun-du
karika sai Margus Kask, pairi-ma
skaudi karika said R i k i Tae ja
Erik Tallmeister, parima hundu
käija karika Hillar Sõrra^ Toronto
Eesti Suusaklubi karika parimale
3000. m jooksjale võitis kolmandat
korda ja jäädavalt Allan Mägi. To­ronto
Eesti Suusaklubi medali pa­rimale
gaidmaleva võistlejale
3000 m jooksus sai Juta Metsala.
Parima hell^ese karika Silvi Mat­soo
ja parima gaidi karika Vivian
•Oder.-;/
Üksuste osavõtt jagunes järgne­valt:
Lembitu Malev 17, Rajäleid-iSotshis
rahvusvahelistel kerge­jõustikuvõistlustel
hüppas tartlane
Jaak Uudmäe kohnlMiüppes uueks
Eesti rekordiks 16.90. Tema nunel
olnud eehnine rekord oli 16.86. Si­sehooajal
tegi ta siiski parema tu­lemuse,
nü on Eesti siserekordiks
tema nimel 17.10.
Tallinnas Kadrioru staadionil püs­titas
Tallinna ,,Kalevi" spordiselt­si
kuuluv Heino Puuste uue rekor­di
odavisjies. Uus tulemus 84.16
ori kümme sentimeetrit parem te­ma
niniel olnud rekordistv •
Varem avaldatud teade uuest
Eesti kuülitõukerekordist Oli hüüd
korrigeeritud. Heino Lipu niinel
olev rekord on 20,54.
dati tormidest purustatud eleikt-rüiin
uuega j a langetati kõdune­nud
puud. Viidi läbi puhastustööd
suvekodu hoonetes ja korrastati
suveikodu ümbrust
Tänu lastevanematele j a noorte-sõpradele,
kes n i i innukalt kaasa
aitasid vajalikkude itööde läbivü-misel
ja seUdks, et nende lastd
oleibs võiimaliik y©efca kaimis ja
meeldejääv puhikus Jõekääru su-vefeodusv';
TJ3. NAISSESTISI
JUHATUS
0 P T I C A L S T U D I 0 Ltd.
R SCHMID, saksa optik
Suur valik' euroopa prilliraame:
Seiss, Rodenstock, Metzler
Spetsialiseerunud contact leuside
•; V ; :-alal.:--
1586 BLQOR ST. W. 1 tänav lääne
poolDnndas'e subway'd
T E L E F O N 535-6252.
Rein Möora — Evald Unstaini
lk. fotosid)Hind $14.90
Johan Pitka
Eoheselo pärast Eesti Vabadussõda kirjutatud mäSestusraamad
„varskete<' elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914^1919. Raamat ilmus 1972. ä. admiral J. Pitka 109. sümil-
237 lk. — Hind $8.80 pluss 50 centi säateEnsIi
oma võõrrahvusest sõpradele Eesti võitlise totaslamiseiks
Evald UustaliQ
Hind $7.00 pluss 50 c saatekulu
MWGIL VABA; EESTLASE TALITUSES
tele Olema nähtav, ja vastupidi, tu- aga poiste kehalisest kasvatusest
J . Kurrik pidas laste jjhulikkii
kasvatamist" teiste kasvatusliiki-dega
võrdväärsed ja tema väl­jend
^jVaimuharidust terve ihu
edendab, haige ihu aga taklstal)'*
vastab tänapäeval kõigüe tuttavale
väljendile ,/Terves %häs terve
vaim!" Tema arvates oli tervise
aluseks lükumine-harjutamine, mis
oli südame ja kopsudö töö paran­damisel
väga oluline. Idikumise-vajaiikkust
põhjendas ta järgmi­selt:
„Ihuliku töö ehk liigutamise
läbi hakkawad kõige päält süda ja
%>psüd kangemirie tööle, weri
hakkab kärmemini ümber Ipoks^
ma j a tungib keha kõige peenema­te
šoonekeste sisse, nõnda et kõik
ihujaod sagedamine ja rohkemine
werega joodetud rnwad,^^^^!^ wa-gusi
seistes".
Kehalises kasvatuses pidas ta
tähtsaks ka õiget toitumist Ja
värsket õhku. J . Kurrik oli arva­musel,
et kehaline kasvatus
üksnes siis kasu tuua, kui „
mise õppust kindla plaani järele,
samm-saimmi, kergemalt ras-kemaie
minnes, saetud korda
mööda antaks^". Kehalise kasva­tuse
kaudu tuleb lastele õpetada
Mlišemaks eluks vajalikke oskust,
õigeid liikuihisvilumusi, oskust v ke­ha
karastada, arendada
-vastupidavust'ja
haiistele harjutustele arenevad
vaimne jõud, kindel meel, julgus,
tähdepap, reageerimisvõime;
enesevalitsemisoskus jne.
J . Kurrik esitas kindlad nõudmi­sed
ka kehalise kasvatuse õpetaja­tele,
õpetaja pidi saama spetsiaal­se
ettevalmistuse, s.t. teadma mi­da,
miks ja ikiiidas Õpetada. Igaks
kehalise kasvatuse tunniks peab
samuti ette valmistama nagu teis-te^
inete tundideksM.
Ta pööras suurt tähelepanu näit­likkusele.
Tolleaegseid olusid ar­vestades
sai selleks olla ainult õpe­taja
isiklik eeskuju, s.t. õpetaja-p(
M>hie harjutuste demonstreerimi­ne.
Ta kirjutas: ,,Koolmeister peab
harjutuse lastele ette turnima. Ja
mis ta ette turnib, seda turnigu ta
laituseta ette, et see lastele proo-wiks
ehk eeskujuks kõlbaks.** Dfr
monstreerimisega pidi kaasnema
seletusr J . Kurrik d i arvamusel, et
kehalise kasvatuse tund peab ole­ma
emotsionaalne, käsklused ja
seletused tunnis selged j a lühike­sed.
tJleväsunuse vältimiseks peab
töö vahelduma puhkusega. Tunnis
rakendatavad harjutused pea\;
olema lastele jõukohased ja aega
tuleb kasutada ratsionaalselt, pan­na
võünälikult {)alju lapsi korraga
tööle. Harjutused peavad olema
ileb vältida pikki pause jne. Need
j metoodilised nõuded kehtivad tä^
napäevalgi.
J . Eurrik oli ka arvamusel, et
lapsed on võimelised sooritama
üsna raskeid harjutusi, kui nende
õpetamiseks käsutatakse osamee-todit.
Liiga kerged harjutused ei
paku lastele huvi.
Kehalises kasvatuses nägi ta
suurepärast vahendit laste esteeti­liseks
kasvatamiseks, ^ kusjuures
selle üheks tingünuseks pidas ta
õpetaja pidevat nõudlikkust: „ . . .
Ärgu salligu koolmeister ilmaski
kühmas selga ega norgus pääd is­tudes,
seistes ega kõndides.**
Omaette ,,Kas tütar-ermema.
Seetõttu soovitas ta va­nemates
klassides poiste ja tüdru­kute
tunnid lahus läbi viia. Tütar­laste
harjutused pidid olema kau­nid
ja mitte nii jõulised kui poisu­tel,
müle juures aga „ . . . jõuu
harjutamine mitte' kõrwale jääda
ei tohi''. Tiitarlaste harjutused p i ­did
olema ,,oõtsuwa" iseloomuga,
nende kehalise kasvatuse tuna aga
meelde tuletama ,,tantsi-saäli".
Distsipliin pidi tunnis olema
äärmiselt range, sest seda nõudis
poiste ettevalmistamine sõjaväe^
teenistuseks ja ka ohutuse kindlus­tamine,
õpetaja pidi suutma jäl^
gida kõiki lapsi ja arvestama iga
lapse võüneid. „Iga üksik lapsi
tundku, et ta koolmeistri meeles
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
H.iÄTER&C0.
Tiina loite lõpetas
parimana Ameerika
^ 'INSURANCnS'"::
1482 Bathurst St,, 4 korcB
(Bathurst-St. Clair)
Telefon kontons 653-7815 Ja
653-7816
lapsed k a peawad turnima?", sel- ja silmas on, mis teda tööle kihu
gitas J . Kurrik luterlaste kehalise
kasvatuse vajalikkust. Ta oli jär-jekiiidel
tütarlaste kehalise kasva­tuse
pooldaja. See J . Kurriku seisu­koht
oli seda hinnatavam, et tol­lal
olid tütarlapsed kehalisest
kasvatusest täiesti kõrvale jäetud.
Ta kirjutas: „Kuna naesterahwas
meesterahwaga ometi ühest lihast
ja luust on, siis on naesterähwale
samist, et lastel tüdimust ei te­kiks.,,..
;
J / Kurriku arvates oli kooli ke­halise
kasvatuse korraldamisel
peamiseks takistuseks vastavate
võimlemišruumide puudumine. Ta
tab/' Vigade parandamine tunnis kirjutas: „See saab küll weel kaua
- - Kurriku meeles^ oluline,'kestma, enne kui meie rahwa^oo-sonvitas
üksikute n õ r o ^ f i - i . i . - V., ,
oli J .
kuid ta soovitas üksikute norge- Jiides turnimise tarwis^seäralikud
matega mitte palju aega viita, et
suuremal osal lastest igav ei hak-
'kaks. /v ^
Nagu juba eespool märgitud, oli
J. Kurrücu arvates väga tähtis ke­halise
kasvatuse tunni emotsw-iiaalsus:
,^Turnunise liimu ja rõõ-
\
misamuti
Itarwis, kui meesterahwale." Tü-tariaste
kehaline kasvatus pidi
ihulikku. kaswatamist must meelt, misga lapsed turnimi­se
õpetusest osa wõtawad, peab
osäw koolmeister kõikide nõud­mistega
ühtlasi äratada ja ülewal
hoida mõistma. *' Selle saavutami-ss
iiheks teeks pidas J .
õpetaja head tuju ja emotsionaal­set
osavõttu tunnist: „ . . . k o o l ­meister
olgu wirk turnija^ tä saa­gu
lapseks laste šeaš ja iiende
saalid ehitatakse.** See oli tema
arvates ifcüU suur takistus, ent
mitte tundide ärajätmise põhjus
Raamatus tõi ta näiteid ja andis
nõu, kuidas saab kehalise kasva­tuse
tunde läbi viia klassiruumis
ja sobival ajal õues. Näitena t!õ
ta oma isüdikke kogemusi Tartu
vallakooliõpetajate seminaris, kus
ta töötas ka ,,Uirnimise" - õpeta Ja­na
ja kus puudus spetsiaalne ruum
võunlemiseks.
Huvitav on veel märkida, et raa­matus
on antud ka mõnmgaid nä­punäiteid
kehakultuuriminuti lä^
biviimiseks teiste ainete tundides
; mängude juures." Et lastel oleks et „lapsed istumisest ära ei wäsiks
; tünnis huvitav, pidid harjutused
olema vaheldusrikkad ja jõukoha­sed.
Ta pidas vajal&üks harjutus­te
kordamisel ikka millegi uue l i -
keha kühma ei wajuks'*.
Pairleigh Dickinsoni ülikool
^utherfordis, N. J . lõpetas inglise
?:eele j a ajakirjanduse alal BA
kraadiga Magna Cum Laud© Tii­na
Kai Loite Okorporatsioon Püi-aie
Patriae). Aktus diplomite üle­andmiseks
algtas rongifcäiguga;
müle ees ülikooli lippu kandis sel-eiks
valitud eestlanna Tiina Loite.
Ta oli parima lõpetajana k a ak-iusefcõnelejaks
lõpetajate nimel.
Kõnes ta rõhutas, et praegused
lõpetajad ei ole huvitatud revolut­sioonilisest
protestilüikumisest,
vaid, positiivsest ellusuhtumisest
ja valmisolekust väärtuste ning
võimaluste kasutamisefes, mida
neile aimab USA. T a sai lõpeta­misel
lülikOoli Rutherford osakon­na
dekaani auhinna, missugust
anti ülikooli kolmies osaikmnas
välja igas ülks.
Aktusel tegi -ülikooli president
teatavaks, et ta on otsustanud
presidendi auhinna anda fei Tiina
Loitele. See oli noorele eestlanna­le
suursaavutuseiks 5000 lõpetaja
hulgas, kusjuures märikida iuleb,
et see on kõrgeinialks akadeemili­seks
auhümnaks selles ülikoolis.
Teade Tiina Loitele auhinna and­miseks
võeti vastu -tormilise ap­lausiga,
mille järele staadioni ek-raanüe
ilmus tulekirjas Tiina Loi­te
nimi. Ta on ülikooli ajaloos
viies lõpetaja, kellele see auhind
antud.
Auhinnatud lõpetaja
.õpinguid ajakirjanduse alal
gistrifcraadi saavutamisekB Stan-fordi
ülikoolis, K a i , olles saanud
selldss üiikooliM; stipefidiumi.
jätkab
ma-