1979-07-05-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
latioMl Library 56255 Gan»A6quiBitio2is Seotion
Ottawa "
Second class mail regis-tration
number ~ 1089.
A
RAHVUSVAHELINE
LASTE AASTA
Nr. 50 (258?) XXVIII aasitakäik Neljapäeval, 5. juulil 19"?» 'Oiursday, July 5,1979 Üksiknumbri hind 40 cenü
Ulas hiiid syyr@iid^b M^i^^^
OTTAWA -L kanada importeeritud õliarve SÜ ureneb uute ÖPEC^&Indade tõttu üks miljon dollarit
j ^ v a s . Möödunud nädalal tõstsid OPEC^oirganisatsiooni kuuluvat maad toorõE hinda 24%
vaadilt, mis teeb nüüd vaadi hinnaks 18.00 kuni 23.50 USA dollarit; Kanadas on seHehind^^^^to
vait kallim, K^adas on tarbijad süsM kaitstud suure hinnatõusu vastu föderaalvalitsuse programmiga,
kus lääne õüMnna arvel hoitakse ka Ida-Kanadä^ samaiie hind. Senine kompensatsiooni
suunis oli 1,46 miljardi dollarit aastas, uued hinnad agal tõstavad sdle 1,? mffljairdile doliarie.
Sse l ^ i i e ja ida vaiheline hirma-vahe
j a teampensatsiooniks vajalik
ikõrge stuiuna; on olnud uuel
vaütsusel arutlusel niiig peaminister
J . Olark on lubanud selle vähe
kaotada, tõstes ka läänes pro-dutsserifeava
õllhinii^ ta^
semele. Seni tasandati seda vahet
hinnatõusuga kaks ikorda aastas,
kunmiaigi korral üks dollar vaadilt.
Nüüd uurih praegune valitsus
kuidas kodumaist õlihinda
kiiremini tõstan ilma et see suu-rendaiks
majanduselus inflatsiooni.
Vabadus kiiremaks hindade
ühtlustamiseks on tingitud uutest
lustamine väga. komplitseeritud
OPEGHmiaade hinnatõusu kiohta
ütles Kanada energiaminister Ra-mon
Bnatysiiyn, öt see polnud
talle üllatuseks,' M g i on ebameeldiv.
Kanada oma õli hind on
alates 1. juulist $13.75 väädilt,
kuna; niaailmahind . on • palju
kõffgem, stik- o^ selle vahe üht-üheks
lõliprobleemi vähendamise
mooduseks lepiti
tud maailma tööstusriMde juhtide
tkonverentsil kokku, et nee^
riigid ei suurendaks cinm^^^^^^^^^^
dust; vaid pürditeid ilmni:^^^!^
aastani -kas eelmise või käesoleval
aastal importeeritaya õli mahuga.
Nü on Kanada lubanud im-porteeritava
õli praegust mahtu
hoida ktmi 1981.. aastani.
Esialge hinnatõus $1 vaadilt ei
mõjuta palju Kanada bensiinita^-
bijat, see teeb vaid 3 centi gallonilt.
Kuigi alul oli ikarta mitme-
Mgušeid õlisäästvaid sannme nagu
ikiiruse piiraimi-ne, rätsioneeri-mine
j a majade insuleerionine,
on peaminister Clark siiski lükanud
kõik need võimalused tagasi,
kuna need võiksid vähendada
majanduslikku juurdeka?-
Kanada on isevaruštoja 1990^ks ;
aastaiks.
õli hinnatõusu mõjutused maailma
majandusele on veel nü 'kaugel,
et selle suurust .pole keegi
julgenud nümbreisse panna. 24%-
line hinnatõus toob kahtlemata
kaasa inflatsiooni tõusu.
• NEW -YOIIK —•
Fort Lee*s, v New .' Jei^seys,; suri
, 30. juunil
KiUl on peaminister lubanud, et' §e kirikus
oma kodus kauaaegne Ülemaaüm-se
Eesti Kesknõukogu esimees
Alfred Andersoni. Kadunu tegeles
juhtivalt ka paljudes teistes organi-satsioonMeSi
Alfred. Anderson oli
sündinud 22. novembril 1901 Eestis
Vana-Suislepas. Tema matusetali-tus
toimub eeloleval laupäeval, 7.
Juulil, New Yorgis Pauluse kogudu-
Kelmaiidat korda viimase kümne aasta J suursündmusele meie k i riklikus
elus, eesti bax&tistide ülemaailmsele juubelikonverentsEe. Seekordse konverentsiga, mis
kestab 30. juimist kuni 8. juüHni, tähistatj^se kolme tähtpäeva — läänemaa ärkamise lOC^n
eesti I^aptismi 95-ndat ja Toronto koguduse 30-ndat aastapäeva. KonvereiJtsl motoks on seekord
,,Austus kogudusi" (Ef. 3:21) ning koguduse pastor ja hemooja Kaljo Raid oli taas loonud Ella
Pumbert sõhaldele Uuisa ja ülendava konveipentsi hümni, mis tuli esiettekandele esimese pühapäeva
honmiiküsel jumalateenistusel.
Nagu eelmised konverentsid
196^ ja 1974. aastatel, tõi k a seekordne
kohalt osavõtjaid kõikidest
^maailma nurikadest, nü lähedalt
k u i l k a lisnä kaugelt. Neid
saabus juba paar päeva enne konverentsi
j a yiimased jõudsid siia
selle nädala keskel.
Suurimad- külaliste grupid. andsid
Vancouver (44)) j a mitmed
ÜSA eestii keskused. Üksikute
usukaaplastega | olid esindatud
Eesti, Rootsi, Inglismaa, Hispaania;
Austraalia ja Argentii-lik
j a ülevas meeleolus toimunud
ava- ja tervituskoosolek;. .
• Pärast'seda, kui.koguduse pastor
K; Raid oli kuulutanud konverentsi
avatuks ja öelnud tere
tulemast kõikidele osavõtjatele;
älgas.pilck tervituste osa.
Esimesena võttis sõna Võõrsil-asuvate
Eesti Baptistide Kesk-koondise
esimees dr: Artur Proos
Vancouverist ja tema järele; Ontario
ja Quebeci
esimees dr. Roland Wattš.
Haaravamaks kujunes . kodu-
Möödunud laupäeval toimus Seedriorul tänavune
ba väljakule kõguiiienmd inimestele. •; •
. Vaade kontsert-äktuseks ausam°
• Foto: Vaba Eostlan©
Tänavune Seedrioru Suvihari 19?9 oli vihmapilvlde all, kuid see ei takistanud ürituse õnnestna-mist.
Ehkki kontserl^aktuse ajal hakkas-vihma sadama, jätkati kava vaid vähese muudatusega Ja
Toronto Eesti Meeskoor näitas oma vahvust ettenähtud lauludele lisapala andmisega, õhtuseks
lavastuse ajaks oli Seedrioru avar parkimisplats jälle autosid t^^^^ iiing tegelaste koguarv
tõusis 1800-le; nende hulgas kaugeniaiks külaliseks Olga Vooger Uuš-Meremaalt.
Välisfcülaliste' arvu võis hinnata
umbes š'ajale. Vähimaks nende
hulgas o l i 87-aastane Helene Vanaselja,
eesti baptismi suurmehe
KarlKaupsi õde. H . Vanaselja on
üks neist, kes kuulus New Yorgi,
kui kõige vanema' välis-eešti
b a p t t e kogudusse, mis eeloleval
sügisel tähistab oma^O. sünnipäeva.
,': "
Kuid puudusid k a mitmed, kes
olid osa võitnud eelimistest konverentsidest
ja vahepeal' saanud \ko-jukutse
Issandalt, nagu jutlustajad
Richard, Kaups, samuti Bem-hard
Lige ja Joh. Palkov, misjonärid
Maria Evard j a Ester Sirot-kin
nii^g mitined teised. Neid mälestati
vaikse ieinaseisakiuga esi-niese
pühapäeva teisel jumalateenistusel.
, K;- .
Juubelipäevade sissejuhatuseiks
oli laupäeva, 30. juuni Öhtui ipidü-tat
võimalus-viibida' • suurema,
hulga eestlaste keskele
Teiste Toronto eesti vabakogUr
duste poolt tervitasid Edmund
Saraoja jä Allan Laur ning Van-oouveri
Kodukoguduse poolt Paul
Lepik. USA uöuikaaslaste tervitU'-
sed andsid edasi New Yorgi koguduse
jutlustaja Leonhard Hein-imets,
Evald Leps Lääneranniku
eestlaste nimel j a Endel Meiusi^
kes on iüheameeriika, koguduse
pastoriks Denveris, Gplorados.
Kõigi heameeleks võtsid tervitajatena
osa ikä meie usu j a kultuu-maa
mukaaslaste esindaja, pres- ^^"TT^^^V^J^
hüter Jüri Puusaagl sõm^tt. Te.' ^.^-M^^-f^^ uskuda,
; et vimiane volb tuleval aastal tä-tähistada
oma 90. sünnipäeva.
Viimase (kohani täidetud kiri-da
tervitati liUekimbuga, kuna
onialt poolt andis ta üle kingitusena
risti kujutava kunstiteose,
mille ma,terj:äliks kodumaa kase-tõht.
K a õli tal kaasas ning loeti
ette Mrtjalik tervitus eesti vanem-presbüter
Robert Võsult, kes muide
oli osa võtnud esimesest juu-belikonverentsist.
kümme aastat
tagaosi.; • ./^
Rootsis elavate eesti baptistide
läkitused ja head soovid andis
üle bsifcar Loogna ning Austraalia
omad Daniel Ling. tJsna haruldaste
'külalistena ülemeremjaadeit
tervitasid Verner Heljuia Lei-cesterist
Inglismaal ja Ester
Mr&r-Fmrto Hispaaniast. :
Viimasele ön osavõtt konverentsist
eriti liigutav, kuna see
. on talie pärast enam M i 3® aas-m
J A SELGITUS
:v^toimrab Toronto Eesti
ko|mapäeval, i l .
;• , V Kavas: maJutusküsimuseC ringreisid, iihislenaiBd • ; v:
. TERETULEMAST KÕIGILE, kies kavatsevad osa võtta •
ESTO '80 pidustustest Ja noorte maailmalaagrist.
PÕHJAKOTKA ^80
LENNUTOIMKOND
kus j a samasuguses õhkkonnas
kulgesid ka pühapäeva> 1. juuli
kaks jumalateenistust, kus jutlustasid
A. Proos^ O. Loogna, E .
Meiusi j a K. Raid.\E^elõunasel
teenistusel ikõnelas lühidalt k a Toronto
BaptistMihingu esimees .dr.
S. Baxter, andes edasi siinse 60
kanada kiriku ja ikoguduse tervitused.;/
Kuna Toronto eesti baptisti kogudus
on ifeuuiuš oma laialdase
muusikalise tegevuse, süs on loomulik,
et konverentsi jumalateenistuste
sõnalist osa saadavad
rohked muusikalised ettekanded.
Peale oma jõudude annavad tõhusat
abi k a külalised.
lelõünaseks kontsert-aktuse
näis pilvökate hõrenevat,
öll hetketi'päikestki näha läbipil-
•vede ja usutigi, et Seedrioruile tavaline
hea ilma-õnn on seekordki
nend&ga. Rongkäigus saabusid
mälestussamba väljakule rahvatantsijad
j a nende järel T.E.
Meeskoor. Rongkäigu ees kandis
H. Aasa Seedrioru lippu, Kanada
eesti rahvatantsijate esindaja K a nada,
ja ÜSA rahvatantsijate esin-daja
USA lippusid. Neüe järgnesid
lapsed üiliedegay võitlejate,
rahvatantsijate ja T.E. Meesikoori
esindajad pärgadega, kordamööda
oma nimesiltide j a lippudega
üle Põhja-Anieerika mandri saa.-
bunud; • ! ^ ja
nende järel T.E. - Meeskoor oma
lipuga../;.- ;../V'
Kava alguses Katrin Kopvülem
tervitas lühidalt inglise keeles
Kanadat, mille järellauldi Kanär
dä hümni. Järgnevalt H. i^ärtoma
alustas sõnavõttu Seedripiii motoga,
mille järel lauldi Eesti hümni,
kuna samal ajal tõusis masti
sinirmu%valge lipp. •
. H. Pärkma ütles kõigile tere tur
lemast, eriti just P.-Ameerika
Rahvatantsijate päevale tulnud l i gi
paarisajale noorele. Ta mainis,
et üheskoos oleme olevikus,
aga heidame pilgu k a minevikku,
kust oleme kaasa toonud
suii-must-välge lipu, mis õnnistati
95 aastat tagasi Eesti Üli-õpEaste
Seltsi lipuks, kuid kujunes
eesti rahvuslikuks sümboliks,
kuni sellest sai Eesti
röõnmhetkeil,\ see ka
tulevikus meie raihvast.H. Pärkma
lisas, et see lipp on ühendanud
ka; eestlasi Seedriorul. Lühikese
tervituse võõrasteie ütles K.
Eopvillem.
Järgneva palvuse pidas op. A.
Taul, kellele see oli esmakordseks
Seedriorul palvuse pidamiseks.
Ta kõneles looduse tähtsusest, kuna
sellest võivad inimesed õppida
Jumala hoolitsust kõige eest. K u i
inimesel on kindel arusaapnine
iseenesest, siis mõistab ta rohkem
ka inimese tähtsust. Ij^ass-ajastul
unustab inimenej et ta on
indiviid. K u i d inimene peab tund-mä;
et ta on Jumala poolt loodud
looduse krooniks.
Ta lõipetas oma sõnavõtu president
K. Pätsi mõttega, et sini-must-
valge on olnud meie ühen-diissiimboliks,
on oilnud saatjaks
j^hap.,3. j u ^ ^
Osalevad: üMskoor ja noortekoor J . Talli, M . Buesbergi Ja
r K i p p e r i juhatusel
\ Solistid: H. iirves, A- Kaups, K. Raid j i .
Kõne — iE.
Palvuse ajal algas vihmasadu,
kuid õp. A. Taul j'äbkas oma osa,
kuna H. Pärkma teda vihmavarju
all varjas, ülejäänud ikava jätkuski
vihmasajus, millal suurem
osa pulbikust lahkus autodesse
varju alla, kuid üks osa jäi ustavalt
paigale.
Pärast palvust kõneles omaaegne
Seedrioru Mälestussamba Komitee
esimees V. Tera. Ta ütles,
et ausammas on teeninud Seedri-oru
ühiskonda j a sündmusi 20
aastat. Ta meenutas, et kui see
ülesanne talle anti, siis tundus see
kergena, alles teostamisel kerkisid
ette raskused. Äga algatus õnnestus
tänu vastutöötajaile. Julge
mõtte algatajad olid E. Rebane,
P. Paldrõok, H. Pärkma, J . Juu-rand,
V. Tammemägi, E. Kink, A.
Voltre, õp. A. Kivisilkk, L. Saar,
E. Tiüen, E. Heine, T. Ruutopõld,
A. Niinep, J . Hansen ja H . Mölder,
kes V. Hubeli ja I. Kolsi
poolt kujundatud kavandi teostasid.
Mitmed ^elteorganiseerimise-ga
seotuist ja avamistalitusest
osavõtnuist on Manalasse varisenud
nagu -peäkoümil J . Käiv, konsul
J . Markus, koi. A. Rebane, H .
Riipalu, õp. A. Kivisikk ja A.
Voltre.
Kõneleja puudutas mõnda asutamise
aja! olnud vastuolu,
kuid ütles siis, et aeg on kõik
asjad arutanud ja Seedriorul
on pühalikuks tunnistajaks olnud
monument meie langenute
mälestuseks,
mä on olnud eriti kasvatavat mõju
Seedrioru suvekodu iöistele.
Koheselt järgn^ Eestt vabaduse
eest langenute mälestainine. H .
Pärkma ütles sissejuhatava teksti,
Eesti lipp langetati .poolde
masti j a lapsed (lilledega, võitlejate,
Rahvatantsijate ja T.E. Meeskoori
esindused sammusid oma
pärgadega aeglaselt monumendi
esisele. Vivian Haljaste deklameeris
i \ i 1 ^ ja tõotus",
selle lõpiil asetati pärjad
alustele ning T.E. Meeskoor laulis
H. Toi juhatusel Ä. Topmani
„R€quiemi**.
Sooviga lühendada vihmasajus
toimuvat tegeyujst, iükati ettenähtud
aktusekõne õhtuse vabaõhulavastuse
ette. Edasi toimus võidutule
siiütainiine.v
Võitlejate pätnill sammus põle»
va tõrvikuga urni juurde, patrulli
pealik V. Kana sammus
Eesti Vabariigi aupeakonsul I.
Heüisoo juurde j a raporteeris,
et tuli on süütanüšeks kohal.
misjärel I. Heinsoo süütas
kodumaa eesti võitlust jätkata l u bavate
saatesõnadega.
T.E. Meeskoor oli seni ustavalt
oma kohale jäänud, kuigi publik
oli vihniavairjude j a -kuubede alla
varjunud. Meeskoor laulis H . Toi
juhatusel viis laulu ja kui koorijuhile
roosikimp ulatati, siis ühe
veel lisaks. Meesikoori laul kõlas
meeldivalt ja meeleolu ülendavalt
sahisevas vihmasajus.
Pärast kontserdipsa Seedrioru
juhatuse esimees F. Koger ütles
lõpusõna, avaldades kaasaaitajai-le
tänu. Pärast lõpusõna T.E.
Meeskoori esimees H. Paara luges
ette meeskoori otsuse, et pärast
pikaajalisi j a tihedaid sidemeid
Seedrioru rahvaga,
otsustas T.E.JSeeskoor 12., juu-nü
1979. a. peetud peakoosolekul
valida Seedi^ioru Sihtasutus
. oma sõpruslükmeks.
Sellekohane protokoll anti üle
Seedrioru juhatuse esimehele F.
Kogerile. Lisaks laulis meeskoor
oma; „me soovime Õnne ja jõudu"
Seedriorule-
Kontsert-äJktuse ja õhtuse vabaõhulavastuse
vaheajal süski lakkas
vihmasadu j a õhtuse kava alguseks
niäis toihiuvat järjekordne
Seedrioru ime: ilm püsis kuivana
. (Järg lk. 5)1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 5, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-07-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790705 |
Description
| Title | 1979-07-05-01 |
| OCR text | latioMl Library 56255 Gan»A6quiBitio2is Seotion Ottawa " Second class mail regis-tration number ~ 1089. A RAHVUSVAHELINE LASTE AASTA Nr. 50 (258?) XXVIII aasitakäik Neljapäeval, 5. juulil 19"?» 'Oiursday, July 5,1979 Üksiknumbri hind 40 cenü Ulas hiiid syyr@iid^b M^i^^^ OTTAWA -L kanada importeeritud õliarve SÜ ureneb uute ÖPEC^&Indade tõttu üks miljon dollarit j ^ v a s . Möödunud nädalal tõstsid OPEC^oirganisatsiooni kuuluvat maad toorõE hinda 24% vaadilt, mis teeb nüüd vaadi hinnaks 18.00 kuni 23.50 USA dollarit; Kanadas on seHehind^^^^to vait kallim, K^adas on tarbijad süsM kaitstud suure hinnatõusu vastu föderaalvalitsuse programmiga, kus lääne õüMnna arvel hoitakse ka Ida-Kanadä^ samaiie hind. Senine kompensatsiooni suunis oli 1,46 miljardi dollarit aastas, uued hinnad agal tõstavad sdle 1,? mffljairdile doliarie. Sse l ^ i i e ja ida vaiheline hirma-vahe j a teampensatsiooniks vajalik ikõrge stuiuna; on olnud uuel vaütsusel arutlusel niiig peaminister J . Olark on lubanud selle vähe kaotada, tõstes ka läänes pro-dutsserifeava õllhinii^ ta^ semele. Seni tasandati seda vahet hinnatõusuga kaks ikorda aastas, kunmiaigi korral üks dollar vaadilt. Nüüd uurih praegune valitsus kuidas kodumaist õlihinda kiiremini tõstan ilma et see suu-rendaiks majanduselus inflatsiooni. Vabadus kiiremaks hindade ühtlustamiseks on tingitud uutest lustamine väga. komplitseeritud OPEGHmiaade hinnatõusu kiohta ütles Kanada energiaminister Ra-mon Bnatysiiyn, öt see polnud talle üllatuseks,' M g i on ebameeldiv. Kanada oma õli hind on alates 1. juulist $13.75 väädilt, kuna; niaailmahind . on • palju kõffgem, stik- o^ selle vahe üht-üheks lõliprobleemi vähendamise mooduseks lepiti tud maailma tööstusriMde juhtide tkonverentsil kokku, et nee^ riigid ei suurendaks cinm^^^^^^^^^^ dust; vaid pürditeid ilmni:^^^!^ aastani -kas eelmise või käesoleval aastal importeeritaya õli mahuga. Nü on Kanada lubanud im-porteeritava õli praegust mahtu hoida ktmi 1981.. aastani. Esialge hinnatõus $1 vaadilt ei mõjuta palju Kanada bensiinita^- bijat, see teeb vaid 3 centi gallonilt. Kuigi alul oli ikarta mitme- Mgušeid õlisäästvaid sannme nagu ikiiruse piiraimi-ne, rätsioneeri-mine j a majade insuleerionine, on peaminister Clark siiski lükanud kõik need võimalused tagasi, kuna need võiksid vähendada majanduslikku juurdeka?- Kanada on isevaruštoja 1990^ks ; aastaiks. õli hinnatõusu mõjutused maailma majandusele on veel nü 'kaugel, et selle suurust .pole keegi julgenud nümbreisse panna. 24%- line hinnatõus toob kahtlemata kaasa inflatsiooni tõusu. • NEW -YOIIK —• Fort Lee*s, v New .' Jei^seys,; suri , 30. juunil KiUl on peaminister lubanud, et' §e kirikus oma kodus kauaaegne Ülemaaüm-se Eesti Kesknõukogu esimees Alfred Andersoni. Kadunu tegeles juhtivalt ka paljudes teistes organi-satsioonMeSi Alfred. Anderson oli sündinud 22. novembril 1901 Eestis Vana-Suislepas. Tema matusetali-tus toimub eeloleval laupäeval, 7. Juulil, New Yorgis Pauluse kogudu- Kelmaiidat korda viimase kümne aasta J suursündmusele meie k i riklikus elus, eesti bax&tistide ülemaailmsele juubelikonverentsEe. Seekordse konverentsiga, mis kestab 30. juimist kuni 8. juüHni, tähistatj^se kolme tähtpäeva — läänemaa ärkamise lOC^n eesti I^aptismi 95-ndat ja Toronto koguduse 30-ndat aastapäeva. KonvereiJtsl motoks on seekord ,,Austus kogudusi" (Ef. 3:21) ning koguduse pastor ja hemooja Kaljo Raid oli taas loonud Ella Pumbert sõhaldele Uuisa ja ülendava konveipentsi hümni, mis tuli esiettekandele esimese pühapäeva honmiiküsel jumalateenistusel. Nagu eelmised konverentsid 196^ ja 1974. aastatel, tõi k a seekordne kohalt osavõtjaid kõikidest ^maailma nurikadest, nü lähedalt k u i l k a lisnä kaugelt. Neid saabus juba paar päeva enne konverentsi j a yiimased jõudsid siia selle nädala keskel. Suurimad- külaliste grupid. andsid Vancouver (44)) j a mitmed ÜSA eestii keskused. Üksikute usukaaplastega | olid esindatud Eesti, Rootsi, Inglismaa, Hispaania; Austraalia ja Argentii-lik j a ülevas meeleolus toimunud ava- ja tervituskoosolek;. . • Pärast'seda, kui.koguduse pastor K; Raid oli kuulutanud konverentsi avatuks ja öelnud tere tulemast kõikidele osavõtjatele; älgas.pilck tervituste osa. Esimesena võttis sõna Võõrsil-asuvate Eesti Baptistide Kesk-koondise esimees dr: Artur Proos Vancouverist ja tema järele; Ontario ja Quebeci esimees dr. Roland Wattš. Haaravamaks kujunes . kodu- Möödunud laupäeval toimus Seedriorul tänavune ba väljakule kõguiiienmd inimestele. •; • . Vaade kontsert-äktuseks ausam° • Foto: Vaba Eostlan© Tänavune Seedrioru Suvihari 19?9 oli vihmapilvlde all, kuid see ei takistanud ürituse õnnestna-mist. Ehkki kontserl^aktuse ajal hakkas-vihma sadama, jätkati kava vaid vähese muudatusega Ja Toronto Eesti Meeskoor näitas oma vahvust ettenähtud lauludele lisapala andmisega, õhtuseks lavastuse ajaks oli Seedrioru avar parkimisplats jälle autosid t^^^^ iiing tegelaste koguarv tõusis 1800-le; nende hulgas kaugeniaiks külaliseks Olga Vooger Uuš-Meremaalt. Välisfcülaliste' arvu võis hinnata umbes š'ajale. Vähimaks nende hulgas o l i 87-aastane Helene Vanaselja, eesti baptismi suurmehe KarlKaupsi õde. H . Vanaselja on üks neist, kes kuulus New Yorgi, kui kõige vanema' välis-eešti b a p t t e kogudusse, mis eeloleval sügisel tähistab oma^O. sünnipäeva. ,': " Kuid puudusid k a mitmed, kes olid osa võitnud eelimistest konverentsidest ja vahepeal' saanud \ko-jukutse Issandalt, nagu jutlustajad Richard, Kaups, samuti Bem-hard Lige ja Joh. Palkov, misjonärid Maria Evard j a Ester Sirot-kin nii^g mitined teised. Neid mälestati vaikse ieinaseisakiuga esi-niese pühapäeva teisel jumalateenistusel. , K;- . Juubelipäevade sissejuhatuseiks oli laupäeva, 30. juuni Öhtui ipidü-tat võimalus-viibida' • suurema, hulga eestlaste keskele Teiste Toronto eesti vabakogUr duste poolt tervitasid Edmund Saraoja jä Allan Laur ning Van-oouveri Kodukoguduse poolt Paul Lepik. USA uöuikaaslaste tervitU'- sed andsid edasi New Yorgi koguduse jutlustaja Leonhard Hein-imets, Evald Leps Lääneranniku eestlaste nimel j a Endel Meiusi^ kes on iüheameeriika, koguduse pastoriks Denveris, Gplorados. Kõigi heameeleks võtsid tervitajatena osa ikä meie usu j a kultuu-maa mukaaslaste esindaja, pres- ^^"TT^^^V^J^ hüter Jüri Puusaagl sõm^tt. Te.' ^.^-M^^-f^^ uskuda, ; et vimiane volb tuleval aastal tä-tähistada oma 90. sünnipäeva. Viimase (kohani täidetud kiri-da tervitati liUekimbuga, kuna onialt poolt andis ta üle kingitusena risti kujutava kunstiteose, mille ma,terj:äliks kodumaa kase-tõht. K a õli tal kaasas ning loeti ette Mrtjalik tervitus eesti vanem-presbüter Robert Võsult, kes muide oli osa võtnud esimesest juu-belikonverentsist. kümme aastat tagaosi.; • ./^ Rootsis elavate eesti baptistide läkitused ja head soovid andis üle bsifcar Loogna ning Austraalia omad Daniel Ling. tJsna haruldaste 'külalistena ülemeremjaadeit tervitasid Verner Heljuia Lei-cesterist Inglismaal ja Ester Mr&r-Fmrto Hispaaniast. : Viimasele ön osavõtt konverentsist eriti liigutav, kuna see . on talie pärast enam M i 3® aas-m J A SELGITUS :v^toimrab Toronto Eesti ko|mapäeval, i l . ;• , V Kavas: maJutusküsimuseC ringreisid, iihislenaiBd • ; v: . TERETULEMAST KÕIGILE, kies kavatsevad osa võtta • ESTO '80 pidustustest Ja noorte maailmalaagrist. PÕHJAKOTKA ^80 LENNUTOIMKOND kus j a samasuguses õhkkonnas kulgesid ka pühapäeva> 1. juuli kaks jumalateenistust, kus jutlustasid A. Proos^ O. Loogna, E . Meiusi j a K. Raid.\E^elõunasel teenistusel ikõnelas lühidalt k a Toronto BaptistMihingu esimees .dr. S. Baxter, andes edasi siinse 60 kanada kiriku ja ikoguduse tervitused.;/ Kuna Toronto eesti baptisti kogudus on ifeuuiuš oma laialdase muusikalise tegevuse, süs on loomulik, et konverentsi jumalateenistuste sõnalist osa saadavad rohked muusikalised ettekanded. Peale oma jõudude annavad tõhusat abi k a külalised. lelõünaseks kontsert-aktuse näis pilvökate hõrenevat, öll hetketi'päikestki näha läbipil- •vede ja usutigi, et Seedrioruile tavaline hea ilma-õnn on seekordki nend&ga. Rongkäigus saabusid mälestussamba väljakule rahvatantsijad j a nende järel T.E. Meeskoor. Rongkäigu ees kandis H. Aasa Seedrioru lippu, Kanada eesti rahvatantsijate esindaja K a nada, ja ÜSA rahvatantsijate esin-daja USA lippusid. Neüe järgnesid lapsed üiliedegay võitlejate, rahvatantsijate ja T.E. Meesikoori esindajad pärgadega, kordamööda oma nimesiltide j a lippudega üle Põhja-Anieerika mandri saa.- bunud; • ! ^ ja nende järel T.E. - Meeskoor oma lipuga../;.- ;../V' Kava alguses Katrin Kopvülem tervitas lühidalt inglise keeles Kanadat, mille järellauldi Kanär dä hümni. Järgnevalt H. i^ärtoma alustas sõnavõttu Seedripiii motoga, mille järel lauldi Eesti hümni, kuna samal ajal tõusis masti sinirmu%valge lipp. • . H. Pärkma ütles kõigile tere tur lemast, eriti just P.-Ameerika Rahvatantsijate päevale tulnud l i gi paarisajale noorele. Ta mainis, et üheskoos oleme olevikus, aga heidame pilgu k a minevikku, kust oleme kaasa toonud suii-must-välge lipu, mis õnnistati 95 aastat tagasi Eesti Üli-õpEaste Seltsi lipuks, kuid kujunes eesti rahvuslikuks sümboliks, kuni sellest sai Eesti röõnmhetkeil,\ see ka tulevikus meie raihvast.H. Pärkma lisas, et see lipp on ühendanud ka; eestlasi Seedriorul. Lühikese tervituse võõrasteie ütles K. Eopvillem. Järgneva palvuse pidas op. A. Taul, kellele see oli esmakordseks Seedriorul palvuse pidamiseks. Ta kõneles looduse tähtsusest, kuna sellest võivad inimesed õppida Jumala hoolitsust kõige eest. K u i inimesel on kindel arusaapnine iseenesest, siis mõistab ta rohkem ka inimese tähtsust. Ij^ass-ajastul unustab inimenej et ta on indiviid. K u i d inimene peab tund-mä; et ta on Jumala poolt loodud looduse krooniks. Ta lõipetas oma sõnavõtu president K. Pätsi mõttega, et sini-must- valge on olnud meie ühen-diissiimboliks, on oilnud saatjaks j^hap.,3. j u ^ ^ Osalevad: üMskoor ja noortekoor J . Talli, M . Buesbergi Ja r K i p p e r i juhatusel \ Solistid: H. iirves, A- Kaups, K. Raid j i . Kõne — iE. Palvuse ajal algas vihmasadu, kuid õp. A. Taul j'äbkas oma osa, kuna H. Pärkma teda vihmavarju all varjas, ülejäänud ikava jätkuski vihmasajus, millal suurem osa pulbikust lahkus autodesse varju alla, kuid üks osa jäi ustavalt paigale. Pärast palvust kõneles omaaegne Seedrioru Mälestussamba Komitee esimees V. Tera. Ta ütles, et ausammas on teeninud Seedri-oru ühiskonda j a sündmusi 20 aastat. Ta meenutas, et kui see ülesanne talle anti, siis tundus see kergena, alles teostamisel kerkisid ette raskused. Äga algatus õnnestus tänu vastutöötajaile. Julge mõtte algatajad olid E. Rebane, P. Paldrõok, H. Pärkma, J . Juu-rand, V. Tammemägi, E. Kink, A. Voltre, õp. A. Kivisilkk, L. Saar, E. Tiüen, E. Heine, T. Ruutopõld, A. Niinep, J . Hansen ja H . Mölder, kes V. Hubeli ja I. Kolsi poolt kujundatud kavandi teostasid. Mitmed ^elteorganiseerimise-ga seotuist ja avamistalitusest osavõtnuist on Manalasse varisenud nagu -peäkoümil J . Käiv, konsul J . Markus, koi. A. Rebane, H . Riipalu, õp. A. Kivisikk ja A. Voltre. Kõneleja puudutas mõnda asutamise aja! olnud vastuolu, kuid ütles siis, et aeg on kõik asjad arutanud ja Seedriorul on pühalikuks tunnistajaks olnud monument meie langenute mälestuseks, mä on olnud eriti kasvatavat mõju Seedrioru suvekodu iöistele. Koheselt järgn^ Eestt vabaduse eest langenute mälestainine. H . Pärkma ütles sissejuhatava teksti, Eesti lipp langetati .poolde masti j a lapsed (lilledega, võitlejate, Rahvatantsijate ja T.E. Meeskoori esindused sammusid oma pärgadega aeglaselt monumendi esisele. Vivian Haljaste deklameeris i \ i 1 ^ ja tõotus", selle lõpiil asetati pärjad alustele ning T.E. Meeskoor laulis H. Toi juhatusel Ä. Topmani „R€quiemi**. Sooviga lühendada vihmasajus toimuvat tegeyujst, iükati ettenähtud aktusekõne õhtuse vabaõhulavastuse ette. Edasi toimus võidutule siiütainiine.v Võitlejate pätnill sammus põle» va tõrvikuga urni juurde, patrulli pealik V. Kana sammus Eesti Vabariigi aupeakonsul I. Heüisoo juurde j a raporteeris, et tuli on süütanüšeks kohal. misjärel I. Heinsoo süütas kodumaa eesti võitlust jätkata l u bavate saatesõnadega. T.E. Meeskoor oli seni ustavalt oma kohale jäänud, kuigi publik oli vihniavairjude j a -kuubede alla varjunud. Meeskoor laulis H . Toi juhatusel viis laulu ja kui koorijuhile roosikimp ulatati, siis ühe veel lisaks. Meesikoori laul kõlas meeldivalt ja meeleolu ülendavalt sahisevas vihmasajus. Pärast kontserdipsa Seedrioru juhatuse esimees F. Koger ütles lõpusõna, avaldades kaasaaitajai-le tänu. Pärast lõpusõna T.E. Meeskoori esimees H. Paara luges ette meeskoori otsuse, et pärast pikaajalisi j a tihedaid sidemeid Seedrioru rahvaga, otsustas T.E.JSeeskoor 12., juu-nü 1979. a. peetud peakoosolekul valida Seedi^ioru Sihtasutus . oma sõpruslükmeks. Sellekohane protokoll anti üle Seedrioru juhatuse esimehele F. Kogerile. Lisaks laulis meeskoor oma; „me soovime Õnne ja jõudu" Seedriorule- Kontsert-äJktuse ja õhtuse vabaõhulavastuse vaheajal süski lakkas vihmasadu j a õhtuse kava alguseks niäis toihiuvat järjekordne Seedrioru ime: ilm püsis kuivana . (Järg lk. 5)1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-05-01
