1977-07-07-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EBSHANE ne^apäfi^l, 7. juüiii 1977 — rJuly 7,1977 Nr. §0 M 30
Mehhaaiüüse raali võistlustabel Jõekääm staadioml. Kalss gal-derit
tapsmstavad parajasti võistlustulemusi. V©istlusrajalt tul-nM
kontrollivad oma kohta paremiiistabelis.
Pobo: Ester MihkelsoGi
Toronto hommikulehe „Simi" piihapäevases väljaandes 26. p a nil
ilmus lehekiilje pikkune jutuajamine eestlase Š'erdinand Kaljustega,
keda ajakirjanik öU kohanud TäUimia paviljonis. Artikkel on
vamstetHdFerdinand l^aljaste ptema abikaasa Asta pudiga nende
Scarboro kodies ning samuti lende pitoapäeva>'"'''''
Ferdinaivd Kaljuste, kes Eestis
oli põllumees, jutustab ajakiriam-kule,
kuidas punaarmee tungis
mõrvates ja vägistades üle Eesti
piiride ja kuidas ta põgenes pealetungiva
vene armee eest läbi Eesti,
Läti ja Leedu Ida-Saksamaale. Tema
jutuajamist täiendab Tartust
pärit Asta Kaljuste, kelle neiupõl-ve
nimi oli Mägiste.
Abielupaar kavatses esialgu
Saksamaalt sürduda- Argentiinasse,,
kuid saatuse tahtel kujunes
nende uineks kodumaaks
• Kanada. • v
Abielupaar maandus immigränti-dena
Montrealis ning Ferdinand
• ••
Skaudinoonise spordivõistlustel 11. jiiuMl Jõekääru staadionil
dii nii võistlejate kui ka pealtvaatajate rõõmuks üks uuendus,
mida varem pole nähtud väiksematel võistlustel võr— kui vaatame
asja teisest otsast — on varem nähtud ainult suurvõistlus^
tel ja olümpiaadidel. Kohe. kui võistleja oli sooritanud oma tegevuse,
ihnus tulemus suurele tahvlile, näidates paremusjärjo-korda,
võistleja nime ja saavutust, igaüks — võistlev poisis või
tüdruk või muretsev vanem sai alati kontrollida„kuidas asjad
seisavad". Uudishimulikele pärijatele seletati, et see rüstapuu
on , J a ^ Roosi kompjuuter". Dr. Jaan Roos on tuntud omaaegse
skaudipoisina ja praeguse ^kaudijuhSna, aktüvse sportlasena
jooksu- ja suusaradadel ning muidugi eelkõige oma kutsealal
- r arstina. Hiljuti tutvustas ta end„metsatöölisena", rajades
Kotkajärve rägastikku terve süsteemi murdmaa- ja suusa-radasid.
Kuna näib, et mees on nüüd ka leiduriks hakanud, sMs
on põhjust äsja kontrollida.
,;Ma ei nimetaiks seda leiutiseks,"
ütleb dr. Jaam Roos, sest'
kõik tarvitusel olnud esemed ja
võtted lon ammu varem leiutatud.
Mul tekikis proMesm — kuidas
vältida väiketvõistlustel arvestuste
ja kokkuvõteite venimist, et tulemused
saÄdaJkise teada alles kaua
pärast võistlust: iieal juhul teisel
päeval, halvemal juhul kahe nädala
pärast. See halvab võistlus^
indu, segab võistlejaid taktikalisel
kavandamisel, kustutab pealt-vaatajate
huvi j a — noh — ei
kuMu üldse meie sajandisse."
Dr. Eoos püüdis luua ühe süs-t€
59mi, et seda pahet vältida.
Tä konsulteeris raali ja display
asjatundjaid, nuputas, tegi
märkmeid ja parandusi ning lõpuks
sai asja valmis.
„S8e ei ole masin ega aparaat;,*'
ütleb Jaan Roos. ,JV[e võime seda
nimetada süsteemiks, millele
kõige tabavamaiks nimeks võiks
anda ,,mehhaaniline raal" — kuna
päris raali teatavasti on eieikt-rooniline.
Minu mehhaaniline
raal on aga elektroonilise raaliga
põhimõttelik sugulane. Mõlemad
neelavad informatsiooni j a selekteerivad
seda käsukohaselt."
• . ' V . • ^ • . •
Süsteemi materjalosa koosneb
viiest 4x4 jalgay ma;sonüt-plaadist,
millele on kinnitatud
tütäd VelcrO n. n. takjariiet.
2x2 t o l i latid hoiavad pläatisid
üleval. Väikestele puüklotsikesite-le
on samuti ühele küljele kinnitatud
taikjariie, Qt neid oleks võimailik
kerge vaevaga tahvlile ase^
tada.
Süst^mii rakendus nõuab eelkõige
kõikide võistlejate lümede
suurelt kirjutamist. Nimed ko-peeritalcse
vajatavalt võistlusalade
arvule, lõigatakse ribadöks klotside
mõõdus ja pannakse tähestiku
järjekorda. Nende
järgi v^õib võistlus allata.
Tulemused märgitakse iga võistr
leja nime juurde ja nimed hoitakse
tabelil pidevalt paremuse
järjekorras.
Mehhaanilise raali süsteean
nõuab meie võistluse jaoks —
võistlejate arv o l i 100 — eeltöödeks
10—12 abijõudu, neist paar
masinkirjutajat. Võistluse ajal
tabeli pidamiseks on vaga 3—4
inimest. Teadustaja saab kogu
aeg korrektse j a hetke täpsusegi
informatsiooni tabelilt, tabel:
järgi saab auhinnad välja anda ja
võistlusprotokoil tuleb lihtsalt
tabelilt maha kirjutada või — fotografeerida.
,,Süst8emi saab kasutada," kinnitab
Jaan Roos," igasugustel
võistlustel tulemuste näitajana,
ringide lugemiseks suusavõistlus-tel
jne. Seda saab killustada üksikute
äiade jaoks või liita hiigel-süsteemiks.
Vaja on ainult korrektseid abl-jõudusid,
sest elektroonilisi
aju ja programmimist äsenfl^ab
inimese aju ja suuline eelinst-
Kalpste sai endale esisaese töökoha
tsemendivabrikus, kus t a töötas
14 tiMidi päevas, saades selle
eest 80 dollarit kuus. Hiljem sai ta
aedniiku köha, kus ta töötas 15
aastat kuni rabandus sundis ta erru
minema.
Asta Kaljuste Mumitab, et immigrandid
ei ole siia tulnud a i nult
võtma, kuna nemad on
andnud Kanadale kolm tütart,
oma suure tööpanuse Ja kaks
ilusat kodu.
Montrealis müüsid nad õrna maja
koos ilusa aiaga, mille eest Kaljuste
sai 10 auhinda, ja. siirdusid
Torontosse, kus ostsid uue maja.
Asta Kaljuste ütleb, et nad ei lähe
kunagi enne tagasi Eestisse kui
see on jälle vaba. Abielupaar mainib,
et nad on alati põgenenud sotsialismi
eest ning sellepärast asusid
nad ka Quebecist ümber Torontosse.
„Nü et ainus, mis'veel teha jääb,
on patendi võtmine mehhaanilisele
raalile?" küsitleme dr. Roosi.
„Patent jääb võtmata/V^ vastab
Jaan Roos, „siht on spordivõistlusi
paremini korraldada. Kahekümnenda
sajandi viimasel vee-randü
peame olema Qma ajastu
väärilised."
HEINO JÕE
Endise maanõuniku, omavalitsuse
ja põllumeeste tegelase Jüri
Loosme 90-aasta sünnipäeval kogunes
tema juurde väiksem ring lähemaid
sõpru ja organisatsioonide
esindajaid, et teda Õraiitleda.
Tema end. kolleegina Lääne maavalitsusest
tervitas juubüari end,
abimaavanem Osvald Viirsoo, samuti
Lundi Põllumeeste Kogu
poplt, ulatades kimbu roose. E E LK
Lõuna-Rootsi koguduse õnnitlused
andis edasi esimees Arnold Sergo
koos kingiga, kui kauaaegse nõukogu
liikmele. Koguduse Helsingborgi
Bihtkonna poolt õnnitles koos l i l ledega
esimees Heüier Erendi ja
Maria koguduse üks õpetajaid.
Veel tervitasid Helsingborgi Eesti
ühingu esimees Herman Öödik
koos kirjatoimetaja Aksel Vaiguri-ga
ja Valentin Siimre õnnitles
naisringi esinaise Irene Kõivi ja
enese poolt. Kõrgesse ikka jõudnud
austatav oli hea tervise ja meeleolu
juures.
MÜÜAKRUNT
Helistada 481 4587
ARVI KORK
21.
Suur ruum oli pooltühi. Paar
lauatäit saksa keelt lobisevaid kooliõpetajate
moodi tüüpe, ilmselt
kevadpuhkusel; mõned USA-tüüpi
vanaldased turistid, kes äritegevusest
erru minnes seda ammu
edasi lükatud maailmareisi sooritavad;
mõned tõmmude jumedega,
mustade jõhvjuustega caballe-rod
- - ihnsölt kohalikku Mehhiko
kõrgemasse klassi kuuluvad isandad,
võibolla riigipoodide mäned-zherid
või hõbedakaevanduste ülevaatajad,
kes mõneks tunniks end
töölt lahti, võtaüd.
Nüüd ilmus välja lühikeses valges
jakis poisike, kes küsis, kas
soovüne midagi baarist. Mina arvasin,
et ehk veinist aitab, aga
Küv nõudis endale „väga kuiva
martinit".
„Kuiva martinit, senor? Vodka
või dzhiim?"
Nii nü, süsvüsna peenikesed oldi
siin mägilinnais.
„Vodka, pimento-pipraga", tellisin
mma.
* Ja ennäe, mõne minutiga olidki
meü juba nõutud joogid näpu va-heir
.;.
jNiiüd tuli teine nöoruk jä tahtis
teada, mida härrad süüa soovivad.
Koov torkis isõütult söögikaardi
kallal. See oli ainialt hispaaniakeelne,
ja Kiiv ei saanud sellest
midagi aru. •
„Camarones almojo de ajo", ütles
söögikaart. Küsisin kehierilt.
See naeratas ja pööras söögikaar-di
ringi. Teisel pool oli ingliskeelne
tõlge. Need „camarones" olid
hännalmd. Inglise keeli shrimps.
Rännakud Iriiüslaugu-võiga.
Küüslauk ehmatas Kiivi ära, aga
mina otsustasin neid proovida.
Küv tahtis miclagi sellist, mida ta
tunneb. Seepärast valis ta ,,Filete
pescado empanizac^o", leivapurus
praetud kalafilee. Aga kui toidud
köhale jõudsid, vaatas tä kadetsevalt,
kuidas suuri poolkaarelisi aurutatud
hännakuidvõi-sousti sisse
torkisin ja huuli matsutades ära
neelasin. Sinna juurde tellisin veel
valget v e M . Snimene elab ju ainult
korra, eks ole, ja las peonid mäge.
des söövad pealegi oma maisikoo-ke
ja 'kühni ube! Meie oleme rikkad
jänkid ja elame^käitume nagu
sellised. Päriselt me muidugi ole^
me Nõukogude agendid, nägu Leningradi
televisioonis, kes ainult
rikkaid jänkisid mängivad. Kui koju
jõuame, ootab meid jäUe kapsas
u l t ja miist--.l9(ib.
Kiiv torkis oma kalafilee kallal.
Nähtavasti ei maitsenud see talle.
„Mis siis järgmiseks saab?" tahtis
ta teada. >
„ Järgmiseks sõidame Mexico
City'sse, käime seal korraks Kanada
saatkonnaSj võibolla ka kohalikus
politseis, ja' kui me sealt
mingit abi ei saa, laseme me siit
maalt jalga"/ arvasin mina.
Ilmselt selline jutt ärritas mu
kallist companero't.
,X>ihtsalt — käega lüüa ja minema
minna? E i , kallis sõber, mitte
nii lihtsalt. Mina, kui sa juhtud
mäletama, ei ole lihtsalt puhkusel,
vaid olen privaat-detektiiv ja mul
oh meie firma reputatsioQn kaitst
a . " - ,
Poisile paistis olevat ta topelt-martini
pähe hakanud.
„Luba endale meelde tuletada, et
ilma minuta oleksid sa koos oma
reputatsiooniga Äcapulcp lahe
põhjas?" \
, iee pole sugugi veel nii kindel.
Kust sa tead, et nad meid just la-hepõhja
tahtsid uputada?"
,,.Arvad sa, et nad oleks meid
puuri pannud ja raha eest rahvale
näidanud? E t siin, kallid compane-ro'd,
on kaks gringo mafia-sõdu-rit,
kes tulid ühe meie companero
jälgi nuhkima, ja näe mis nendega |üles leiaks."
juhtus? Nü nagu Viet-namis ameerika
sõjavangidega tehti?"
Selle peale jäi ta pisut mõtlema,
äsjane vaenulikkus ununenud.
„Mil^ sa arvad, et Don Vittorio
seda tahtis teha? Meid puuri panna,
või lahepõhja lasta, või mis
plaanid tal mei«^a ka olid?"
JSIojah, ohn asja üle ka ise juba
üSit-teist mõelnud. Enne autos is».
tudes ei saanud ma seda ju Küvlga
arutada, sest Luis kuulas pealt,
[lüivp.mimd keelt ei-osanud kui
„VABÄ EESTLASE" TALITUSES
Müügil
Ilme Ivandipargi
Kuldne tammetõru — Näidendid p
ettekanded noortele
L. Wahtras — Lüvafelass
Kavimt&imed, 259 retsepte
Enn Nõu— Vastuvett
Anna Ähmatova — Marie Uader —
H. Mchelson - SkaotUkul ti^l
H. Micheüscm Noorsootöö radadeü
H.IMielson---Eesti Fadaddt
Edwd Krants — LoMäUtlased (limletus^ogu)
Bona Laaman — Mi{
, (luuletuskogu)
EstoQiaii Official Gnli®
Pa^ Laan — Mõttelend — Pilte ja pesgsIM
Herbert Salu ~ Utoopia ja Mtsoroloogisi
Karin Saarsea Lohengriiai l&bJkomii&o
K. Irmo — Tarto Üiaiv<wsity in Estonia
A. Eubja — Kadonad Jkodud — mälestused
A. Kubj& — Mälestusikodeasaarelt
A. Kubja — Pallikesed
E. Uustalu ja R. Moora ~ Soomepõisii
426 lk. 64 lk. iotcsid
Leho Lumiste — Alamuse Andres
Ime jutustus kirjanik Oskar Lutsijst
L. Lumiste Atlandi aknaS
L Lumiste — Killad kölas
A. Vomm — Ristsõnad I
A. Vomm— Ristsõnad n
A. Vomm r-Ristsõnad IM
Ä. Vomm - Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu Mng (luuletuskogu)
K. Eerme — Surnud
K. Eerme ~ Päevata päevad ja ööta ööd 1
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Ears Ja Erzimm
J. Pitka — Eajusõlmed
T. Tanmi - r I^ed teod süiSd^^ H
A. i t o a — Viiim ja muld
Urve Earite —, Eodakondor (Juisletüskogo)
t50 . 35-.
S . - • S3
2i0 IS
2.50 15
5.- 4Õ
350 35
3.- • 35
4.30 . 35
9.- 35
3.- 15
3.-« 15
5—
A art
450 •1§
1.25 V
8.50 40
3 - 25
1.50
Of
.14.-' m
6.65 40
2.10 40
:550 . 40
2.50 20
255 20
2.25 20
2.25
20- 40
1.50 15
'4.- 40
4.- 30
4.- 30
zm 40
5.- 40
Mi IH/.—.
••6.- . '. 20
MAMÄTUHD LASTELE:
Kalevipoeg — Õppe- ja tööraamat lastele 2.50
õpeta m W iHigema E — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele Värvitrükis) i 3.—
õpeta mind lugema E — õppe- ja tööraamat
eelkooüealistele lastele väMtrütog) 4.—
Eesti keele Earjatnstik I ; 2.25
40
40
35
inglise keelt ja kindlasti imestas
Luis juba, et miks need Nõukogude
Liidust tulnud sellid omavahel
vähemalt vene keelt ei rääkinud?
Olin talle küll seletanud, et meil
oli käsk, mitte kuskil välismaal
oma vahel vene keelt tarvitada,
aga jäi ta seda uskuma? Igal juhul
ei saanud mina ja Kiiv omavahel
mingit saläkonversatsiooni pidada,
kui inglise keelt Oskav Luis kaasas
oli..''
„Tal võib mitu põhjust olla/Esiteks
võibolla ei meeldi talle, et
Don Vito ilma tema käest luba küsimata
oma sõdurid tema territooriumile
saadab — ta pidas meid ju
Don Vito. sõdureiks ja sina kiitsid
veel taldca. Teiseks — Võibolla tahtis,
ta meile kruvid peale panna ja
meie käest asjade üle põhjalikumat
informatsiooni saada. Kolmandaks
— võibolla on tal n i i hea
nina, et ta meis politseimehi ära
tundis — minus praeguse, sinus
endise — neil „ümmargustel" on
vahel selle jaoks ^kuues meel. Ja
viimaseks, aga mitte kõige võimatumaks
— ta teab, kus Nick D i -
Castro praegu on, võibolla Nick
kuulub isegi tema organisatsiooni,
ja ta ei taha, et keegi üldse Niok'i
„Kõlab loogilisena", oli Kiiv
nõus, „s8e viimane oletus eriti.
Ehk süs kombineeritult esimene ja
viimane. J a mis sa arvad, et me
peaksime tegema?",
„Nagu juba öeldud, miima Meh-liiko
pealiima, seal kohaliku polit.
seiülema juurde, panna oma kaardid
lauale ja oodata tulemusi.
Võibolla alguses Kanada konsulaadist
läbi mimies, nü et me lihtsalt
ära kaduda ei saa — sest ma ei ole
kindel, kui kaugele me neid Meh-hikomaa
politseimehi võime usaldada.
J a kui siis midagi ei aita, läheme
koju ja ütleme, kallid saksad,
sün me seisame ja teisiti me
ei saa, meie elu on meile armsam
kui nuuskurau. J a et kui nad tahar
vad Don Vittorio poistega sõrmkooku
vedada,; saatku mõni soo-musdiviis
Või Bpooklyn'i JÄafia
alaosakond — meile läheb see veidi
paljuks." y :
,Aga sa unustad ära, et meil on
selle tripiga seoses mõningad kulud
— kes tasub siis need?" tahtis
Kiiv; teada.
„Kas signor Papanini siis su kulusid
ei kata?" imestasin mina,
sä ütlesid ju, et sul pidi o t oa
exspense-account?"
Küv naeratas pisut häbelikult,
valkjad juuksed turris.
,jütlesin küll — aga meil on selline
kontrakt, et makstud saame
ainult siis, kui resultaate näitame.
Mitte, et me Nick-poissi tingimata
elusalt välja peaks produtseerima
— aga me peame võima Don V i -
to'le näidata, kuhu ta kadus. Kas
suri ja maeti siia või sinna, või
rändas välja Lõuna-Ameerikasse,
või läks USA-sse ja elab õnnelikult
Chicagos — midagi sellist.
Kui äga mingeid resultaate pole,
siis pde k a raha!"
Nojah, see oü siis vilets lugu
küll, aga nais puutus seeminusse?
Minul käis ju palk edasi. Muidugi
Küv seda ei (teadnud, aga ta võis
seda arvata. Olin ju Siin ainult
puhkusel, Küvü hea mehe poolest
tõlgiks kaasas.
„Senor K i i v " , ütlesin ma talle
iUe laua, klaasi tõstes, ,Anulle ^ l e
paistab, et sa oled i ^ d s tobe!"
Küv ainult miühatas, et see olevat
ta venna idee, J a et selliste
kontraktide pealt olevat profiidi-protsent
suurem.
„Nüüd ma tean, raiks su vend
ise ei tulnud. Võibolla ta juba kaht-;
lustas, et peame Acapulco lahte
ujuma m i n ^ a ja Uma pääsltevöö-deta
veel pealegi! J a ta otsustas
asjast eemale hoiduda."
Selline jutt Kiivile e i meeldinud.
Ta lõpetas ndhisedes oma prae-kala
ja tellis magustoiduks veel
teise ^ martini. Siis tõusime üles,
maksüne oma arved — sinna läks
päris palju peesosid, jootrahad ka
juurde arvestatud — ja läksime
välja värske õhu kätte.
Kui oina Volkswagen-transpordi
järgi ringi yaatasüne, näis see nagu
maa alla kadunud. Hotelli-plika
raputas pead, kui tema käest järgi
küsisime. Väga kahju, mu härrad,
sellist mustanäölist autoa)hv-rit
vanas Volkswagen-taksos pole
ma kiin näinud. K a pole keegi teie
järgi küsinud. Millal läheb järgmine
buss Ciudad Mexico peale?
Mitteenne hommikut, mu härrad.
Nähtavasti ei aidanud midagi,
pidime ööseks siia peakorterisse
jääma. Päike oli ka juba ammu
kesktaevast möödas ja varjud hakkasid
tänavakividel pikemaks venima.
„Säh sulle su ustav bolsheviik",
arvas Kiiv, „kaob kui kivi vette".
„Vähenialt ei'maksnud ma talle
kõiki raha ette ära", arvasin mina.
See oli peenike fcüU, aga meie ba-gaažh
oli ju veel ikkagi Luis'i
autos!
Panime siis oma ni^ed hotelli-registris
kirja. Umbeä fcobnefeüm-ne
taalri e ^ ^ime i M e fcahe-mehe-
toa.
ADVO
J O H N
Charlei
125 Don
Don
483-1
AR
L E O
DOCTOR
HOUSl
553
Toroi
•Värske)
.,VABi
Eesti p;|
klaveril
Kuulsa P
ajaleht Thi
niastoob s
lanna, dipl.
järjekordse
ka ahtust
E. G. . õpi
Coimtry 01
_ sermaimiä 0
edu osalise
kirjutab m
taja E m i
(11) esitasi(|
si, Bachi. S
Mozarti, si
(järgnevad
esines ka-vj
nist pr. Wi|
dega. Koos
esitasid ipa^
naat Do-^iJ
mille järgsel!
listtna esili|
ja Capriccif
looja. JuhE
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 7, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-07-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770707 |
Description
| Title | 1977-07-07-06 |
| OCR text |
EBSHANE ne^apäfi^l, 7. juüiii 1977 — rJuly 7,1977 Nr. §0 M 30
Mehhaaiüüse raali võistlustabel Jõekääm staadioml. Kalss gal-derit
tapsmstavad parajasti võistlustulemusi. V©istlusrajalt tul-nM
kontrollivad oma kohta paremiiistabelis.
Pobo: Ester MihkelsoGi
Toronto hommikulehe „Simi" piihapäevases väljaandes 26. p a nil
ilmus lehekiilje pikkune jutuajamine eestlase Š'erdinand Kaljustega,
keda ajakirjanik öU kohanud TäUimia paviljonis. Artikkel on
vamstetHdFerdinand l^aljaste ptema abikaasa Asta pudiga nende
Scarboro kodies ning samuti lende pitoapäeva>'"'''''
Ferdinaivd Kaljuste, kes Eestis
oli põllumees, jutustab ajakiriam-kule,
kuidas punaarmee tungis
mõrvates ja vägistades üle Eesti
piiride ja kuidas ta põgenes pealetungiva
vene armee eest läbi Eesti,
Läti ja Leedu Ida-Saksamaale. Tema
jutuajamist täiendab Tartust
pärit Asta Kaljuste, kelle neiupõl-ve
nimi oli Mägiste.
Abielupaar kavatses esialgu
Saksamaalt sürduda- Argentiinasse,,
kuid saatuse tahtel kujunes
nende uineks kodumaaks
• Kanada. • v
Abielupaar maandus immigränti-dena
Montrealis ning Ferdinand
• ••
Skaudinoonise spordivõistlustel 11. jiiuMl Jõekääru staadionil
dii nii võistlejate kui ka pealtvaatajate rõõmuks üks uuendus,
mida varem pole nähtud väiksematel võistlustel võr— kui vaatame
asja teisest otsast — on varem nähtud ainult suurvõistlus^
tel ja olümpiaadidel. Kohe. kui võistleja oli sooritanud oma tegevuse,
ihnus tulemus suurele tahvlile, näidates paremusjärjo-korda,
võistleja nime ja saavutust, igaüks — võistlev poisis või
tüdruk või muretsev vanem sai alati kontrollida„kuidas asjad
seisavad". Uudishimulikele pärijatele seletati, et see rüstapuu
on , J a ^ Roosi kompjuuter". Dr. Jaan Roos on tuntud omaaegse
skaudipoisina ja praeguse ^kaudijuhSna, aktüvse sportlasena
jooksu- ja suusaradadel ning muidugi eelkõige oma kutsealal
- r arstina. Hiljuti tutvustas ta end„metsatöölisena", rajades
Kotkajärve rägastikku terve süsteemi murdmaa- ja suusa-radasid.
Kuna näib, et mees on nüüd ka leiduriks hakanud, sMs
on põhjust äsja kontrollida.
,;Ma ei nimetaiks seda leiutiseks,"
ütleb dr. Jaam Roos, sest'
kõik tarvitusel olnud esemed ja
võtted lon ammu varem leiutatud.
Mul tekikis proMesm — kuidas
vältida väiketvõistlustel arvestuste
ja kokkuvõteite venimist, et tulemused
saÄdaJkise teada alles kaua
pärast võistlust: iieal juhul teisel
päeval, halvemal juhul kahe nädala
pärast. See halvab võistlus^
indu, segab võistlejaid taktikalisel
kavandamisel, kustutab pealt-vaatajate
huvi j a — noh — ei
kuMu üldse meie sajandisse."
Dr. Eoos püüdis luua ühe süs-t€
59mi, et seda pahet vältida.
Tä konsulteeris raali ja display
asjatundjaid, nuputas, tegi
märkmeid ja parandusi ning lõpuks
sai asja valmis.
„S8e ei ole masin ega aparaat;,*'
ütleb Jaan Roos. ,JV[e võime seda
nimetada süsteemiks, millele
kõige tabavamaiks nimeks võiks
anda ,,mehhaaniline raal" — kuna
päris raali teatavasti on eieikt-rooniline.
Minu mehhaaniline
raal on aga elektroonilise raaliga
põhimõttelik sugulane. Mõlemad
neelavad informatsiooni j a selekteerivad
seda käsukohaselt."
• . ' V . • ^ • . •
Süsteemi materjalosa koosneb
viiest 4x4 jalgay ma;sonüt-plaadist,
millele on kinnitatud
tütäd VelcrO n. n. takjariiet.
2x2 t o l i latid hoiavad pläatisid
üleval. Väikestele puüklotsikesite-le
on samuti ühele küljele kinnitatud
taikjariie, Qt neid oleks võimailik
kerge vaevaga tahvlile ase^
tada.
Süst^mii rakendus nõuab eelkõige
kõikide võistlejate lümede
suurelt kirjutamist. Nimed ko-peeritalcse
vajatavalt võistlusalade
arvule, lõigatakse ribadöks klotside
mõõdus ja pannakse tähestiku
järjekorda. Nende
järgi v^õib võistlus allata.
Tulemused märgitakse iga võistr
leja nime juurde ja nimed hoitakse
tabelil pidevalt paremuse
järjekorras.
Mehhaanilise raali süsteean
nõuab meie võistluse jaoks —
võistlejate arv o l i 100 — eeltöödeks
10—12 abijõudu, neist paar
masinkirjutajat. Võistluse ajal
tabeli pidamiseks on vaga 3—4
inimest. Teadustaja saab kogu
aeg korrektse j a hetke täpsusegi
informatsiooni tabelilt, tabel:
järgi saab auhinnad välja anda ja
võistlusprotokoil tuleb lihtsalt
tabelilt maha kirjutada või — fotografeerida.
,,Süst8emi saab kasutada," kinnitab
Jaan Roos," igasugustel
võistlustel tulemuste näitajana,
ringide lugemiseks suusavõistlus-tel
jne. Seda saab killustada üksikute
äiade jaoks või liita hiigel-süsteemiks.
Vaja on ainult korrektseid abl-jõudusid,
sest elektroonilisi
aju ja programmimist äsenfl^ab
inimese aju ja suuline eelinst-
Kalpste sai endale esisaese töökoha
tsemendivabrikus, kus t a töötas
14 tiMidi päevas, saades selle
eest 80 dollarit kuus. Hiljem sai ta
aedniiku köha, kus ta töötas 15
aastat kuni rabandus sundis ta erru
minema.
Asta Kaljuste Mumitab, et immigrandid
ei ole siia tulnud a i nult
võtma, kuna nemad on
andnud Kanadale kolm tütart,
oma suure tööpanuse Ja kaks
ilusat kodu.
Montrealis müüsid nad õrna maja
koos ilusa aiaga, mille eest Kaljuste
sai 10 auhinda, ja. siirdusid
Torontosse, kus ostsid uue maja.
Asta Kaljuste ütleb, et nad ei lähe
kunagi enne tagasi Eestisse kui
see on jälle vaba. Abielupaar mainib,
et nad on alati põgenenud sotsialismi
eest ning sellepärast asusid
nad ka Quebecist ümber Torontosse.
„Nü et ainus, mis'veel teha jääb,
on patendi võtmine mehhaanilisele
raalile?" küsitleme dr. Roosi.
„Patent jääb võtmata/V^ vastab
Jaan Roos, „siht on spordivõistlusi
paremini korraldada. Kahekümnenda
sajandi viimasel vee-randü
peame olema Qma ajastu
väärilised."
HEINO JÕE
Endise maanõuniku, omavalitsuse
ja põllumeeste tegelase Jüri
Loosme 90-aasta sünnipäeval kogunes
tema juurde väiksem ring lähemaid
sõpru ja organisatsioonide
esindajaid, et teda Õraiitleda.
Tema end. kolleegina Lääne maavalitsusest
tervitas juubüari end,
abimaavanem Osvald Viirsoo, samuti
Lundi Põllumeeste Kogu
poplt, ulatades kimbu roose. E E LK
Lõuna-Rootsi koguduse õnnitlused
andis edasi esimees Arnold Sergo
koos kingiga, kui kauaaegse nõukogu
liikmele. Koguduse Helsingborgi
Bihtkonna poolt õnnitles koos l i l ledega
esimees Heüier Erendi ja
Maria koguduse üks õpetajaid.
Veel tervitasid Helsingborgi Eesti
ühingu esimees Herman Öödik
koos kirjatoimetaja Aksel Vaiguri-ga
ja Valentin Siimre õnnitles
naisringi esinaise Irene Kõivi ja
enese poolt. Kõrgesse ikka jõudnud
austatav oli hea tervise ja meeleolu
juures.
MÜÜAKRUNT
Helistada 481 4587
ARVI KORK
21.
Suur ruum oli pooltühi. Paar
lauatäit saksa keelt lobisevaid kooliõpetajate
moodi tüüpe, ilmselt
kevadpuhkusel; mõned USA-tüüpi
vanaldased turistid, kes äritegevusest
erru minnes seda ammu
edasi lükatud maailmareisi sooritavad;
mõned tõmmude jumedega,
mustade jõhvjuustega caballe-rod
- - ihnsölt kohalikku Mehhiko
kõrgemasse klassi kuuluvad isandad,
võibolla riigipoodide mäned-zherid
või hõbedakaevanduste ülevaatajad,
kes mõneks tunniks end
töölt lahti, võtaüd.
Nüüd ilmus välja lühikeses valges
jakis poisike, kes küsis, kas
soovüne midagi baarist. Mina arvasin,
et ehk veinist aitab, aga
Küv nõudis endale „väga kuiva
martinit".
„Kuiva martinit, senor? Vodka
või dzhiim?"
Nii nü, süsvüsna peenikesed oldi
siin mägilinnais.
„Vodka, pimento-pipraga", tellisin
mma.
* Ja ennäe, mõne minutiga olidki
meü juba nõutud joogid näpu va-heir
.;.
jNiiüd tuli teine nöoruk jä tahtis
teada, mida härrad süüa soovivad.
Koov torkis isõütult söögikaardi
kallal. See oli ainialt hispaaniakeelne,
ja Kiiv ei saanud sellest
midagi aru. •
„Camarones almojo de ajo", ütles
söögikaart. Küsisin kehierilt.
See naeratas ja pööras söögikaar-di
ringi. Teisel pool oli ingliskeelne
tõlge. Need „camarones" olid
hännalmd. Inglise keeli shrimps.
Rännakud Iriiüslaugu-võiga.
Küüslauk ehmatas Kiivi ära, aga
mina otsustasin neid proovida.
Küv tahtis miclagi sellist, mida ta
tunneb. Seepärast valis ta ,,Filete
pescado empanizac^o", leivapurus
praetud kalafilee. Aga kui toidud
köhale jõudsid, vaatas tä kadetsevalt,
kuidas suuri poolkaarelisi aurutatud
hännakuidvõi-sousti sisse
torkisin ja huuli matsutades ära
neelasin. Sinna juurde tellisin veel
valget v e M . Snimene elab ju ainult
korra, eks ole, ja las peonid mäge.
des söövad pealegi oma maisikoo-ke
ja 'kühni ube! Meie oleme rikkad
jänkid ja elame^käitume nagu
sellised. Päriselt me muidugi ole^
me Nõukogude agendid, nägu Leningradi
televisioonis, kes ainult
rikkaid jänkisid mängivad. Kui koju
jõuame, ootab meid jäUe kapsas
u l t ja miist--.l9(ib.
Kiiv torkis oma kalafilee kallal.
Nähtavasti ei maitsenud see talle.
„Mis siis järgmiseks saab?" tahtis
ta teada. >
„ Järgmiseks sõidame Mexico
City'sse, käime seal korraks Kanada
saatkonnaSj võibolla ka kohalikus
politseis, ja' kui me sealt
mingit abi ei saa, laseme me siit
maalt jalga"/ arvasin mina.
Ilmselt selline jutt ärritas mu
kallist companero't.
,X>ihtsalt — käega lüüa ja minema
minna? E i , kallis sõber, mitte
nii lihtsalt. Mina, kui sa juhtud
mäletama, ei ole lihtsalt puhkusel,
vaid olen privaat-detektiiv ja mul
oh meie firma reputatsioQn kaitst
a . " - ,
Poisile paistis olevat ta topelt-martini
pähe hakanud.
„Luba endale meelde tuletada, et
ilma minuta oleksid sa koos oma
reputatsiooniga Äcapulcp lahe
põhjas?" \
, iee pole sugugi veel nii kindel.
Kust sa tead, et nad meid just la-hepõhja
tahtsid uputada?"
,,.Arvad sa, et nad oleks meid
puuri pannud ja raha eest rahvale
näidanud? E t siin, kallid compane-ro'd,
on kaks gringo mafia-sõdu-rit,
kes tulid ühe meie companero
jälgi nuhkima, ja näe mis nendega |üles leiaks."
juhtus? Nü nagu Viet-namis ameerika
sõjavangidega tehti?"
Selle peale jäi ta pisut mõtlema,
äsjane vaenulikkus ununenud.
„Mil^ sa arvad, et Don Vittorio
seda tahtis teha? Meid puuri panna,
või lahepõhja lasta, või mis
plaanid tal mei«^a ka olid?"
JSIojah, ohn asja üle ka ise juba
üSit-teist mõelnud. Enne autos is».
tudes ei saanud ma seda ju Küvlga
arutada, sest Luis kuulas pealt,
[lüivp.mimd keelt ei-osanud kui
„VABÄ EESTLASE" TALITUSES
Müügil
Ilme Ivandipargi
Kuldne tammetõru — Näidendid p
ettekanded noortele
L. Wahtras — Lüvafelass
Kavimt&imed, 259 retsepte
Enn Nõu— Vastuvett
Anna Ähmatova — Marie Uader —
H. Mchelson - SkaotUkul ti^l
H. Micheüscm Noorsootöö radadeü
H.IMielson---Eesti Fadaddt
Edwd Krants — LoMäUtlased (limletus^ogu)
Bona Laaman — Mi{
, (luuletuskogu)
EstoQiaii Official Gnli®
Pa^ Laan — Mõttelend — Pilte ja pesgsIM
Herbert Salu ~ Utoopia ja Mtsoroloogisi
Karin Saarsea Lohengriiai l&bJkomii&o
K. Irmo — Tarto Üiaiv |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-07-06
