Vaba eestlane , July 7, 1977

              VABADE EESTLASTE EMLEEANDJA
VÄUAANBJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecumseth St Torontos.
' PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: PO. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50
1 ja veerandaastas $12.50 -
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$51.—, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35*c.
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Mustade partisanide ülia suure­nev
aktiivsus I^odeeslas ja päris-
\ maalaste pidevad rahutused Lõu­na-
Aafrikas viijtavad dramaatili­selt
üha suurenevale pinevusele
Aafrika lõmiaosasr mis võib kaa­sa
tuua suurema sõja ja kaose
ning seoses sellega N. Liidu mõju
suurenemise ka Aafrika selles
sektoris.
Lõuna-Aafrikaiimber toimuvad
sündmused ning poliitilised ja
diplomaatilised kombinatsioonid
lasevad oletada, et tänapäeva
Aafrikat ähvardavad akuutselt
maailma suurjÕudude globaalsete
mõõtmetega strateegilised plaa­nid.
Kui N. Liit viis Aafrikasse
Kuuba sõdurid ning yaUutas nen-
^le abil Angoola, siis võib nüüd
oodata, et venelased on valmis
Aafrikas suurteks seiklusteks ja
vallutusteks, milledele läänerii­gid
ei ole osanud seni õiget vas­tust
leida, hoidudes piinlikult
jõuga ja relvaabiga sündmustesse
sekkumist.
Erinevalt lääneriikidest liigu­vad
venelased järjekindlalt üksik­asjaliselt
väljatöötatud plaanide
kohaselt kogu maailma täieliku
vallutamise suunas. Kreml ei ole
kaotanud ühtegi minutit, et täita
seda tühja kohta, mis tekkis ing­laste
lahkumisel ida pool Suezi
kanalit ja ameeriklaste taandumi­sel
Kagu-Aasiast. Viimaste aasta­te
jooksul on N. Liit rajanud en­dale
sõjalised baasid, sadamad ja
yarustuslaod ümber kogu Aafrika
kontinendi — põhjas Alzheeria,
läänes Ginea, Cape Verde, Nigee­ria
ja Angoola ning idas Mösani-
Mik, Madagaskar ja Somaalia.
Selle strateegia eesmärgid on
selged: N. Liidu aktsioonid ei ole
suunatud mitte Aafrika vaid lää­neriikide
vastu. Rajades tugipmik-te.
baase ja mõjupiirkondi maa­kera
mitmesugustes osades, taot­leb
N. Lüit sellega läänemaailma
tegevusvabaduse piiramist võima­liku
sõjalise, kokkupõrke puliul.
Samal ajal on aga selle polütika
eesmärgiks vähendada Ameerika
ühendriikide ja teiste lääneriiki­de
mõju kogu maailmas ning luua
olukord, kus läänemaailm on stra­teegiliselt
täielikult väljamanöö-verdatud
ja on sunnitud isegi
alistuma püssipauguta.
Selles suures globaalse ulatuse­ga
toimuvas strateegilises male­mängus
on kaks pürkonda eriti
olulised: Aafrika Sarv, mis kont­rollib
juurdepääsu Vahemerre Ja
Aafrika lõunatipp, mille valdaja
kontrollib lüklušlt Atlandi ja India
iks kirikyd ei ksiitse
Esto '80 rahvuslik kultuuiiline sektsjoori pidas hiljuti Stokholmis oma esimese koosoleku. Pildil koosolekust osavõtjad. Vasakult:
Ingrid Idla, Kalju Lepik, Heino Annik, Otto Paju, Udo Toliver. Esto SOiildjuht Richard Norvell, AJssel Marky Marje Tui, Ham
j;'jüri.Raid ja August Raidur/.'-. : . . >^ • ^^^-^ ^^^:P
ECokksfivõte Helkki L^esmenti
ookeanide vahel. Lääaerükide tu-le\
1kule ja heaolule on väga olu­line/
et need piirkonnad kuuluvad
neile sõbralike rezhiimide kont­rolli
alla.
Kuid viimased sündmused näi­tavad,
et Ühendrükide ja teiste
lääneriikide ebakindel polütika
Aafrikas on tekitanud olukorrad
mis loob N. Liidule soodsad eel­tingimused
uuteks aktsioonideks
ja uuteks vallutusteks. Angoola
on Ühendrükide ükskõiksuse tõt­tu
juba libisenud N. Liidu kont­rolli
alla ning samuti valitsevad
marksistlikku rezhiimi pooldavad
sõjaväelased Abesšiinias, kes saab
Moskvast suuri relvasaadetisi. Ve­ne
relvi on suurtes kogustes voo­lanud
ka Somaaliasse.
Eriti suure saagi peale on ve­nelased
väljas Rodeesias, kuna
Rodeesia langemine MoskVa kont­rolli
alla võimaldab edasitungi
jätkata LõunajAafrikasse ja val­lutada
selle strateegiliselt olulise
ja-tähtsa piirkonna. Seda eesmär­ki
silmas pidades varustab N. Liit
massiliselt relvadega Mosambii-ki,
kus asuvad Rodeesia mustade
partisanide iiaasid ja varustus-laod.
Mosambiiki ei saadeta mitte
ainult kergeid relvi, vaid isegi
lennukeid, tanke, kahureid ja ra­kettide
väi jatulistajaid.
ühendriikide senine poliitika
selles komplitseeritud olukorras
oh seni ölhud hüppeline ja eba­kindel,
mis eriti silma torkas kui
kommunistlikud üksused tungisid
Ängoolast Zairesse. Seda eba­kindlust
on aidanud suurendada
Ühendriikide peaesindaja Lutu.
nud Rahvaste Organisatsioonis
Andrew Young, kes neegrina võit­leb
Aafrika pärismaalaste õiguste
eest kuid ei oska hinnata kommu­nismi
ja N. Lüdu mäailmavalluta-mise
plaanide ohtusid. Ühendrii­kide
poliitika praegufeeš olukor­ras
näib taotlevat mustade ena-musvalitšuste
moodustamist Ro-
1 deesias ja hiljem ka Lõuna-Äaf-rikas,
lootes, et need valitsused
jäävad sõbralikuks Ühendriikide­le
kui ameeriklased annavad nüüd
neile nende ambitsioonide saavu­tamiseks
toetuse. See mäng on
aga ilmselt väga riskantne, sest
peaaegu kõigi Aafrika vabaduslii-kumiste
juures mängivad domi­neerivat
rolli marksistid, kes
saavad on toetuse Moskvalt ja
j manööverdavad vabaduse saabu-
Nü suviharja kui ka* jaanipäeva
osas ei teki kellelgi toiisimust, et
miks, kuidas või (mispärast. Need
mõisted on seotud looduse nähe­tega
mis on igavesed, ailatikordu-vad
ja mitte altluvad inimeste ^tah­tele
ega seadustele.
Küsimus võiks aga .teikikida seJle
'kolmanda tähtpäeva, nimelt Või­dupüha
osas: 'kas on põhjust mä­letada
võite mjs on mattunud
mitmekordselt suuremaite kaotus­te
ja leina alla? Kas on õige ja
kohane siin võõrsil kõnelda Või­dupühast,
ikui meie isademaa on
ära võidetud, meie sangaritele
püstitatud sambad ja mälestus-märgidki
hävitatud ja eesti rahva
hinges püütal^e vailluitajate poolt
kõigi vahenditega lämmatada va-badustülukest?
> Kas sellises olukorras ei tundu
ligi kuuskümmend aastat tagasi
saavutatud võidu tähistamine
siin mõttetuna või lausa pentsi-
•, kuna? .
Ma ütleksin Siiski, et nii kaua kui
kestab võitlus, on ka võimalusi
võiduiks. Ja mi kaua kui pü^b
eesti rahvas, on. ka võimalusi ise­seisvaks
Eestiks!
Sellepärast ei"tohi loobuda kõ­nelemast
võitudest mis toimusid
Eesti Vabadussõja päevil saksa
vägede üle, võitudest mida eesiti'
väed saavutasid punaarmee üle,
ega ka majanduslikest, ja kultuu­rilisist
võitudest iseseisva Eesti
Vabariigi kestvusel.
Aga lisaks neile on meil põh­just
kõnelda ka neist võitudest,
mida eesti rahvusgrupid on
saavutanud kõikjal iile vaba
maailma selleks, et Eesti nime
alal hoida j a et meie rahva
traagilist saatust mitte lasta
kustuda avalikkuse teadvusest.
misel oiiia maad ja
Liidu kontrolü alla.
rahvad • N.
K. A.
Toronto suura jalehe „Star'i"
kommentaator Robert Nielsen kir­jutab
29. juunü ihnunud ajalehe
numbris, et kui Inimesed ei usu
enam pilvedes asuvasse taevasse,
siis kirik hakkab otsima taevast
maa pearja loodab seda saavuta­da
poliitika tegemisega. Arvesta­des
•seda, et poliitiliste utoopiate
loomisel on peamine monopoli õi­gus
pahempoolsetel elementidel,
siis kaldub ka kirikute poliitika
vasakule.
Robert Nielsen nendib, et ta
mõtleb kiilikute all siinseid suure-maid
kirikuid; milliseid on kobn —
United, rooma katoliku ja angli­kaani
kirikudV Ajakirjanik mainib,
et nende kirikute pohitilise joone
juures lööb tugevasti läbi vasak­poolne
kallak, kuna rahvusvaheli­sel
areenil mõistavad nad teravalt
hukka parempoolsed autoritaarsed
rezhiimid ning toetavad majandus­likult
Aafrika „vabastamise" lii­kumisi.
Nende protestid inimõi­guste
allasurumise vastu raudees-riidetagustes
riikides on pealis­kaudsed
ning nad ignoreerivad
kannatusi endistes Balti riikides,
mis neelati alla N. Liidu poolt.
See ignoreerimine toimub vaata­mata
^ sellele, et Balti rahvad on
painutatud, vähemuse, ülemvalitsu­se
alla ning et seal kiusatakse taga
kristlikke kirikuid.
Ent suurimaiks võiduks tänapäe­val
on siiski vast see, et eesti rah­vas
ei ole vaimselt murtud, ei ole
kaotanud oma rahvuslikku ident­sust,
ei ole minetanud tahet olla
ja jääda eestlasteks omal sünni-mg^
ai
LõjJliku. võidu saavutamiseks
meie pärisvaenlase üle ei ole sel­lest
aga veel küUelt. Võime vast
kõnelda võidetud lahingutest, pilt.
likult väljendatuna, .aga oleme; ik­kagi
kaugel sellest,_et eesti iseole­mist
kätte võita.
Lisaks Nõukogude "propaganda
vfiledelaviinile, on nende käsutu­ses
range distsipliiniga.treenitud
tohutud vägedemassid > ja üli-moodne
relvastus. Nii on praegu
N. L.-ul suurem laevastik maail­mameredel
kui Ühendriikidel ja
nende allveelaevastik on arvukam
kui läänelütlaste allveelaevastikud
kokku arvajtud.
Nende tanliiarmeed omavad 40
tuhat uut söomusmasinat, mis on
neli korda enam kui USA-1 on väl­ja
panna kõigi vanade mudelitega
kokku. Keskmise tegevusraadiu­sega
pommilennukeid ön N. Lii­dul
tervel 778% enam, ehk teiste
sõnadega ligemaile kaheksa kor­da
rohkem Ka jahilennukite huik
on ligemale kuuekordne; Mehha­niseeritud
diviise on 27 korda
ejiam kui Ühendriikidei ja soo.'
musdiviise kümme korda enam.
Ja need on 1975. a. aüidmed, mis
Washiagtonis avaldati 1976. a!
detsembris. Ei ole-, kahtlust, et
vahepealse poolteise aasta jook­sul
on need amid veelgi kasva­nud.
N. Liidu kasuks.
Kui see jõudude vaheücord on
selline, siis millele meie üldse või­me
loota? MsUega õjguštame endi
optimismi ja uslm eesti rahva elu­õigusesse
ja vabadusse?
' S e e Ipotus Ja' usk põhinevad
veendel, et inimkonna tuleviku
kujunemisele aitavad enam
kaasa ideed ja põhimõtted kui
kuulipildujad.
Teame ju, et läbi teve pika aja­loo
on suurimadki maadevaliu-tamise
püüdlused lisnJks hästi et-tevalniista!
tud'anneedele nõudnud
ka mingit ideoloogilist alust..
On ajamärke niis näitavad, et
üks selline teõikihaarav mõte,
hoopiski mitte uus ega; enneole­matu,
on tõusnud inimkonna
teadvusse erilise selguse ja inten­siivsusega.
See on usk inimese põ­hiõigustesse
ja isikuvabadusse.
Kuigi inimõiguste deklaraftsioon
Võeti vastu ühendatud Rahvaste
orgaiuisaitsiooni poolt juba aastal
1948, jäi ta ometi vaid paberli­kuks
döMaratsiooniks mis ei mõ­justanud
kedagi, ammugi ei ula­tunud
ta raudse kardina taha or-jadele
inimõigusi tooma ega vaba­dust
aindma.
Nüüd ön aga asjasse pöörde­line
muudatus tekkinud presi­dent
Carteri poolt algatatud
ametliku ühendriikide poliitika
tagajärjel.
See ei ole ainult ühe inimese
mõttemõlgutus, ka mitte ühe rii­gimehe
poliitiline võte vastaspoo­le
häirimiseks. See on Ameerika
ühendriikide ametliku poliitika
üks põhiailuseid.
.Loomuilikult on USA uus polü­tika
tekitanud suurt ärevust Nõu­kogude
Liidu juhtkopnas ja on
süüdistatud Ca,rterit „detöiite vai­mu
ja mõtte" lõhkumises ning
N. Liidu < siseasjadesse sekktimi-sesse.
Sellele vastas Carter 17.
märtsil s. a. Ühendatud Rahvaste
Organisatsiooni koosolekuil, kus
ta muuseas ütles: „Püüdlus rahu
ja õigluse suunas eeldab ühtlasi
inimväärikuse' respeikteerimisifc,
Kõik UN Oharberile allakirjuta­nud
riigid on fcohustimud silmas
pidama ja respekteerima põhilisi
inimõigusi."
Nagu neist üksikutest, näidetest
ilmneb, võtab Ühendriikide valit­sus
inimõiguste küsimust oma
südameasjaks ja seega on tekki­nud
• olukord mida ma , eespool
mainisin, kus idee, väljendatuna
oiges sõnastuses, õigel ajal ja õi­gete
inimeste poolt, võib.kasvada
tohutult inspireerivajks • j a sütita-vaiks
vaimustustuleks. ~
Ma ei püüa väita, et Carter
oleks see uus Messias j a inimkon­na
päästja. Ma olen ka ikaugel
sellest, et peatselt suuri muudatu­si
eamustada eesti rahvale või
teistele orjastatuile. Meie teame,
et ajaloo murrangud võivad kaua
aega võtta teostumiseni. Sellepä-i^
ast on meil põhjust olla ettevaat.
likud lügse optimisaniga.
Mida aga iküll võib väita, on see,
et üks suur idee on käiku lastud
ja selle idee taga seisab täie tõsi­dusega
maailma võimsamaid
suurriike. Teiseks teame, et see
asjaolu on suurimal määral häiriv
N. Liidu juhtivale kiikele, sest
inimõiguste ideed on juba- mlõnda
aega paljudes Nõukog-ucfe iüdu-riiikides
pinnale kerkinud; ^
Mis oleks, siis. meie ülesanne
selle ooteaja kestel mis võib veel
küliailfcki pikaks kujuneda? .Ma ar­van,
et liihidalt öeldes tuleb meil
jätkata seni väijakujimenud tege­vust,
kuid seda palju intensiivise-malt
ja, jõulisemalt.
Tean, et oleme kõik majmdus-likult
tugeval järjel ja võimelised
kandma suuri üritusi. Küsimus
võib vaid tekkida, ikas oleme tah-
'telised seda tegema? Põhjä-Ämee-rika
mandri Eesti Päevad, Spor­dipäevad,
Läänekalda E. Päevad,
Maailmalaagrid, Meeskooride
kontsertmatkad üle Atlandi ja
lõpuks suurimad neist: Ülemaa-ilmseda
E. Päevad kinnitavad, et
oleme võimelised ja ka tahtelised
suuri üritusi .läbi viima.
Seal on aga üks tinginius: asjal
peab olema küllaldane tase ja
kvaliteet, siis leidub ka osavõt­jaid
ja kulude kandjaid.
Mõelge vaid milliseid kulusid olid
valmis kandma Esto pidustus-t:
est osavõtjad, kõnelemata neist
kes kohale tulid teistelt mandri­telt.
' '
Lõpetan tõsises veendumuses
eesti rahva uude ülestõusmisse ja
vabadusse j a avaldan ema suuri­mat
lugupidamist siinsele rahvale
kes selleks ei oie oma panust kee­lanud.
Püsigu Seedrioru kui eesti
tuleviku taimelava veel pikki aas­taid
kaasa aitamojks uue Eesti
Võidupühaks.
N- Liidu piirivailve on kinni pi­danud
ja vahistanud kaks rootsi
autoturisti Brestis, kui nad
maalt olid väljumas Poolasse,
N. Liidu võimud väidavad, et
rootslased Bengt-Gunnar Sareld,
32, Eskilstunasft : ja Niis Erik
Engsfcröm, 26, Falunist on oma
autos katsunud välja viia peide­tult
,,N. Liitu laimavaid ma,terja-
Mõlemad noormehed on uskli­kud
ja kuuluvad Filadelfia nelipü-hikogudussse.
Rootsi võimudele
on teatatud, et kohus nende vastu
on käimas. Sellegipoolest ei ole
rootsi: diplomiiajtlikul esindusel
võimaldatud meestega kontakti.
N. Liidu välisministeerium on
vastanud., et kohtamine võib ai-,
les' hiljem toime. tuUa: '
Vaatlejad peavad võimalikuks,
et tegemist on N. Liidu ots^e
käbtemafcsuailitsiooniga, kuna
Rootsi otsustas asüüli anda Riia
iermukihõivaij aile.
Tass ongi avaldanud samaaeg­selt
terava kommentaari Rootsi
valitsuse otsuse peale, kusjuures
küsitakse „miks cm see roimar
Sž^ud võimaluse jääda Rootsi,
väaitamata N. Liidu korduvatele
õiglastele väljanõudmistele. '
Tass loeb üles terve rea krimi­naalsüüdistusi
Sõsnovski vastu ja
küsib, mis on sellel tegemist por
iiitilise asüüliga? Tass on äärmi^
selt rahul rootsi pilootideiihingu
seisukohaga, et põgenik tuleks
kohe välja anda. Süüdistatakse
rootsi valitsust, et see kuuleb
, rahvusvaheliste timiedate jõudu­de
nõuandeid".
Ühendrükide mustadele löÖgi-meeštele
ei meeldi need rezhiimid,
mida nad propageerivad ja amee--
riklastele eeskujuks seavad.
Ühendriikides omal ajal Suuri lai-lieidlöönud
Black Panthers (Mus.
tad Pantrid) organisatsiooni mõ­ned
liikmed, kes hirmutasid mus­ti
ja valgeid oma retoorikaga ja
terroritaktikaga ning olid sunni­tud
seaduse silma eest välismaale
põgenema, on üksteise järele ta­gasi
tulnud. Mõni aeg tagasi saa­bus
välismaalt /tagasi Mustade
Pantrite jõugii üks tähtsamaid te­gelasi
EldridgeCleaver, kes on
nüüd ,,uuesti sündinud kristlane"
ja peab jutlusi revolutsionääride
vastu nihg nüüd saabus Kuubalt
kodlipinnale teine siiur revolutsio­näär
Huey P. Newton, kes oli üks
Mustade Pantrite organisatsiooni
üks asutajaid.
Huey P. Newtoni koduigatsus
pidi olema väga suur ning ta elu
Kuubal talumatu, kuna Ühendrii­kidesse
naasnult ootab teda koh­tuprotsess,,
mis võib lõppeda pi­kemaajalise
vanglakaristusega.
Newtoni süüdistatakse ühe noo­re
tüdruku mõrvamises ja oma
sõbra püstolipäraga lätoipeksmi-ses,
kuid ta kinnitab, et ta on
süütu ja nõuab õiglast kohut
Jääb ainult imestada, miks
Neivton välismaale põgenes kui
ta oli süütu. Samuti on arusaama­tu,
miks sellise mässumehe
ühendriikidesse tagasitulekule
ajaikirjanduses ja televisioonis nii
palju tähelepanu pühendatakse.
Ameerika saätejaamäd andsid
võrdlemisi pikalt edasi Newtoni
sõnavõtu kui ta Ameerika pinnale
saabus ja tema pooldajad teda
vaimustusega tervitasid. Must
Panther kasutas kohe juhust ja
hakkas ülistama ja kiitma Kuu­bal
ning seal valitsevat korda.
Näib, et Ameerikas on palju. ker­gem
televisioonikaamera ette päa-sedt
ja seal oma mõtteid avalda­da
mõrvas kahtlustatul kui kor­ralikul
inimesel.
Kui Ühendriikides ja teiste lää­neriikides
leidub polütilisl kom­mentaatoreid
ja välispoliitilisi
eksperte, kes katsuvad igal või­malusel
N. Liitu populariseerida
ning detente poliitikat tagant tõu­gata,
süš ometi leidub ka suurel
arvul neid mehi, kellede pilk on
selge ning seisukohad, kindlad ja
kes näevad läbi N. Liidu maail-mavallutamise
plaanid.
Nn näiteks väidab Harvardi
ülikooli ajaloo professor ja Har­vardi
Venemaa Uurimise Keskuse
endüie direktor Richard E. Pipeš,
et venelased on muutunud iagres-süvšemaiks
kui nad seda on ol­nud
varem. Sellest tulejievalt on
ameeriklased seatud suurema hä­daohu
ette kui 1960-nendatel aas­tatel
või 1970-nendate aastate al­gul.
Professor mainib, et venelas­te
käitumisel Angoolas ja mujal
Aafrikas ei ole pretsedenti. Veel
aastapäevad tagasi olid venelased
väga ettevaatlikud kodupinnast
kaugel asuvates pürkondades ag-ressüvsete
sammude astumisel,
Angoola sündmused kinnitasid
neüe, et nad võivad väikeste ku­ludega
ja palgasõduritega saavu­tada
hiilgavaid tulemusi. Nad
teevad nüüd kõik Rodeesia vallu­tamiseks
ning Abesšiinias oma
mõju suurendamiseks, mida nad
ei oleks julenud teha 1960-nenda
tel aastatel.
lk. 3)