1977-07-07-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
YABA EESTLM^ ru^apto®!, 7. juiüü 1977— Ttesday, Myl, 1977 Nr. 50
ARMAST SÕPRA
mälestavad leinas
MARTIN ja SALME perega
KLUBI FOTOGRAAFI
mälestab
TORONTO EESTI ÄIÄNDUSKLUBI
KAUAAEGSET HEAD SÕPRA JA HARULDAST INIMEST
mälestab
LYDIA perega
,OMA UNUSTAMATA ARMAST EMA JA VANAEMA
tema teisel snrma aastapäeval mälestavad sügavas leinas
poeg HEINRICH abikaasaga
poeg VÄLDEKO perekonnaga Kamadas
tütar JERLINBE perekonnaga Kanadas
tütar LISETTE abikaasaga "Kanadas
tütar LUISE perekonnaga Kanadas
tütar ELLEN perekonnaga Kanadas
eelistatud ja traditsicomliseks
lATySEMAJA
Eestlaste
• • © ••••
Matusemaja on üle 106 aasta teeninud Metropolitan Torontot
«"ama perekonna poolt väljakujimenud traditsioomdega,
Äloderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ja
idillaldaselt parkimiseruumi.
Väärikas teenimine
ü © S Ä R - M O RR
467 Sherbonme St, Toronto 5, Omt.
Telefon m-im
HOWERS & GIFTS
362 Danfortb Am
Toronto, Oit.
M1K1N8
Värsked^ja esmaklassilised lilled igaks sündm^eks.
Kiifflstkäsitöld MikiMs: MeAf merevaik, laSsMÖöd, puoiiker-dused,
keraamika.
Räägik%e eesti, läti ja inglise keelt.
•HÄÜÄEIVSB •
Eesti ettevõte
TONGE MEMORIALS LTD..
2019 Ycmge St., Toronto 7
(Davisville & Eglintoni
vahel)
487-2147, õhtuti 447rl206
Nigul Virro
IN MEMORIAM
Jaanikuu 22-sel sulgus ühe tubli
eesti mehe maine eluring. Oma tagasihoidlikkuse
itõttu ei tuntud teda
laiemas hulgas, seda enam aga
sõprade ja tuttavate kitsamas ringis.
• Leo - Suits sündis Moskvas ajal,
mil Vene riigis toimus ajalooline
pööre. Väikelapsena toodi ta vanemate
opteerumisel vabasse Eestisse.
Valga linna esimene algkool
ja Fetseri ühishumanitaargüm-naasium
olid tema üldhariduse allikaiks.
Viimase lõpetamise järele
immatrikuleerus Tartu ülikooli õi-gus-
majandusteaduskonda. Tundes
aga eneses kutsumust noorsoo
kasvatamiseks, õppis Tallinna pedagoogiumis,
omandades algkooli
õpetaja kutse. Täiendas end veel
võimlemise alal Soomes ja tegutses
selle ala õpetajana Petseri
gümnaasiumis.
Suur -põgenemine kodumaalt
kandis ta koos abikaasa ja pisipojaga
Roötši kust 1951. aastal saabus
Kanadasse. Tegeles siin alul
puusepana ja ehitusetteyõtjana.
Hiljem ametnikuna Can. Imperial
Bank of Commerce'is kuni haigestumisena^
Töö kõrval õppis Toronto
ülikoolis pangadust, mille lõpetamiseni
jäi sooritada, veel üksikud
eksamid.
Kadunu märkimisväärseks tegevusalaks
oli noorsoo kasvatus ja
skautlus. Toronto eesti algkooli
õpetajana andis ta oma panuse
eesti laste kasvatamisel. Jute
kiimneaastase noorukina ühines
kodumaal Noorkotkaste liikumisega.
Kanadasse saabunud liitus kohe
siinse' skautliku organisatsiooniga,
kuuludes vanaskautide perre.
Skaudi devüs — alati vahnis— oli
temale nagu pühaks kohuseks. Kunagi
ei keeldunud ta omast abist
kus seda vaja oli. Kotkajärvel ei
olla ühtegi ehitust kus .Leo poleks
rakendanud oina tööjõudu. Tema
tegevust skautluse alal on vääristatud
Tammelehe II järgu teenetemärgiga.
Kuivõrd kündunud.ta
oli skautlusse näitab seegi/et ta
sooviks oli maetud saada skaudi
vormis. Sama abivahnidust ja ven-nalikkust
jätkus tai ka Korp. Frat.
Tartuensise^ peres kuhu kuulus akadeemiliselt.
Kadunu tundis surnut huvi igasuguse
kunsti, eriti aga fotokunsti
vastu, üldse tema olemuses valitses
ülekaalukalt üumeel, mida tä
oskas avaldada nii sõnas kui kirjas.
Ta nägi ilusat seal kus teistel
selleks polnud sihn^ ja temas puudus
mahategev kriitika. Kahtlematult
oli sellele rajatud ka tema
ülimalt harmooniline abielu.
Jätnud maha leinajatena armsa
abikaasa, advokaadist poja koos
perekonnaga, õe kaugel kodumaal
ja arvukalt kaasvellesid, sõpru ja
tuttavaid, jääb temast kõigile mälestus
ilusana ja kustumatuna.
• EvS
telimiiiiiiiid enesetcipii probleem©
HELSINGI (AL) Üksindus põfacjusiab kuni 80% enesetapmi-si.
üksindus on ka suurem põhjus alkoholismiks. Seni on üksinduse
põhjusi ja ilmnemisviise uuritud eriti vahe. Helsingis toimus
juuni lõpupoolel kolm päeva kestnud-rahvusvaheline kongress
enesetapu vältinfliseks ja kriisimomente kaitsvate probleemide
käsitlemiseks, kus oli üheks osavõtjaks dr. YeÜõ Sermat
Kanadast, kes on uurmud noorte inira^este üksindust kanada
koolinoorte ringkonnas. Oma ettekandes dr. V. Sermat kõneles
kahesugusest, olukorrast tingitud ja loomupärasest, üksindusest.
Dr. V. Sermat ütles, ©t te on
oma uurimisis märganud, et need
kaks üksinduse laadi on omavahel
siisiki oihenduses. Juteldes kanada
vangidega jutustasid need,
et nad ei kaonaita selletõttu,; et
nad on eraldatud muudest inirnes-test,
'kui-just pikast eemaloieliust
oma perekonnast ja lähedasist.
Dr. Sermat on jutelnüd 400
kanada üliõpilasega kellest 75%
rääkisid, et nende üksindustmi-ne
tuleb sellest, et nad o^a ar-
' vates ei. ole suutelised avaldama
oma sisimj^id kogemusi,
muret ja mõtteid.
Valulisemad üksinduse kogemused
OÜd noortel, kellele lähim inimene
oli surnud või kes olid läbielanud
armasta/tud inimese kaotuse
muul vüsii Vestluses oli süski
paljusid^ kes räälkisid, et neü pole
kmägi blhud ühtki hästi iähedts
inimest j«a nende Iteindustuime
johtub just selle tähtsaima kontakti
puudusest. Keegi nende ümber
olevaist^ inimestest polnud
neile tõeliseit olnud tähtis. Neil
pole olnud mingeid; tähtsamaid
eesmäinke nende elus —.nad leidsid,
©t nende elu on tühi jä mõttetu
ja nad ei taHtnudki rääkida
oma itulevikust. .v
Hätlyemal juhul üksinduse tun-öe
tulemuseks õli jätkuvalt sügav
depressioon ja apaatia.
Läheste; kontaktide puudust
võidaikse mõnel määral korvata
elavalt seiltsi- ja lühiskonnaelusit
osavõtmisega. Dr. Sermat on oma
uurimiste ^õhjail siiski sel arvamisel,-
et saavutatud kompensatsioon
jääb puudullfeufe.
t)ksindu9t käsitlevas väitekirjas
teine kanada pstihhiaater dr.
Linda Wood tõdeb, et üksindus-tunnet
karaia)taivad vätiem need,
kes on suhtelisest hästi sobinud
ioomupäraseis osades vanemaina,
lastena, abielumeestena ja -naistena;
•
Samuti sellistes rollides nagu
Lembitu maleva esjmci»
tibikyrsus viidi lõpule
Toronto skautüksus, Lembitu
Maleva vendurite rühm ,,Mõõgä-mehed*'
lõpetas juuni viimasel nädalal
St. Johni esmaabiorganisat-siooni
standar^jkursuse. 16-tunnili-ne
kursus on sama, müle läbitegemist
nõutakse Ontario Workmen's
Compensation Boardi poolt "tööstuste
esmaabipersonalüt ning mida
koi-duvalt sooritatakse ka politseide
ning pikemaid metsamatke
korraldavate organisatsioonide
liikmete poolt. Skautluses on St.
Johrii standardkuršus nõuetavaks
osaks teatud raskemate erikatsete
läbiviimisel.
Mõõgamehed korraldasid kursuse
kasutades täielikult oma üksuse
juhtide kaasabi. Kursust inst-rueeris
dr. j;aan Roos, algatajaks
olinskm. Toomas Kütti ning administratiivse
töö tegi vendurite
noorperemees Lembit Tork. Et
saada objektiivset hinnangut kursuse
kvaliteedist, paluti kohale • lõ-
•pul kanadalasest väliseksamineeri-ja.
Järgmised vendurid saavutasid
vajaliku taseme: Alar Allas, Tormi
Jõgeda, Mark Kann, Paul Kabo,
Indrek Kanne, Robert Kivi, jto.
Arnold Kukk, Olev Lepik, Toivo
Makk, Tõnu Naelapea, Lembit
Tork, Robert Vessmahn ning skm.
Viktor Vessman:
Kursust alustas 18 Mõõgameest.
Eksamile pääses 13, \kellest koik
saavutasid nõuetava oskuste taseme;
: DR.. VELLO SERMAT
Vasbuvõtiikiunad enesetapule on
need inimesed, kes ei tunne end
küilalt tugevad oma tööalal ja
kellel puudub iähedaste inimeste
poolt antud isiklik tugi nende
isiklikes raskustes.
Eneseväärtuse tundmine on lahendav
tegar ja inimestega kontaktide
leidmisel. Need isikud,
kelle eneseväärtuse tunne on vaike,
ei tunne soovi, et- osa võtta
ühiskondlikust tegevusest. Teisiti
öeldes, nad pole valmis end seadma
teiste inimeste arvustuse alla.
Parandusabinõusid üksinduse
vastu on raske leida. Hkaaijaline
teraapia on ainus abiandmise
viis. ' - : ': •
Rasket üksindustunnet põdevat
inimest tuleb õpetada teistega
paremini suhtlema ja teda peah
viima arusaamisele, et püsiva
Ja lähedase inimsuhete loomine
nõuab pikka aega.
Helsingis Finlandia-hoones oli
koos Iile tuhande asjatundja kus
töö, ühiskondlik tegevus ja üld. kongress arutles noorte enesetapu
se ühiskonna elust ösavõtmane, probleeme.
use
Tänavune Toronto E.E.L.K. Jakobi
koguduse väljasõit toimub
pühapäeval) 17. juulil Victoria
Harbouri ligidale pr. H. Tiitsoni
suvilasse. Kuna koguduse õpetaja
asendab praost 0. Puhmi tema -
suvepuhkusel, siis algab kogunemine
kell 1 päeval ning jumalateenistus
toimub kell 2 p.l.
Teejuhis: Torontost kasutada
maanteed nr 400 ja maantee 400
pikendust kuni maantee 69/12.
Pöörata vasakule (läände). Sõita
maanteed 69/12 kuni teed 69 ja 12
lähevad lahku. Hoiduda siis jälle
vasakule ning soita maanteed nr 12
kuni Wegner Beäch Road'ini (Weg
ner Beach Road on teine tee paremale,
pärast vasakpool teed asuvast
Sunoco bensiinijaamast). Pöörata
Wegner Beach Road'il paremale
(itta), ning sõita kuni esimese
ristteeni; siis pöörata jälle paremale
' (lõuna). Seitsmes suvila
paremal teeäärel on, Tiitsonide su- ^
vila.
Kui keegi on eksinud, siis helista
534-3690 ja pr. Tiitson juhatab teid
kohale!
Kui keegi vajab transporti või ;
kui kellegil on transporti pakkuda,
siis palutakse helistada (416) 4^3-
2478. •
Tere tulemast!
m^edustcsmisele
ŠTOKHOLM (EPL) — ESTO, Peakomitee pidas, oma teise koosoleku
dir. Rein Puusepa ruumides 31. mail. Peakomitee otsustas
kinnitada A-sektsiooni ettepaneku professor Juhan Aaviku Ja
" is Maria Underl valimiseks ESTO aukolleegiutoi. , •
Võeti vastu otsus, et ÜEP
Rootsis kultuurilistel üritustel
esitatakse põhimõtteliselt
üksnes eesti kirjandust, eesti
kunstnike teoseid ja eesti heli-te
loomingut.
Sektsioon C seikretäriks koopteeriti
Mm Leesment ja A-sektsiooni
sekretäriks Marje Tui.
Koosolek kinnitas ESTO üleskutse
teksti ja samuti ESTO
märgi kavandi võistluse tingimused.
Kinnitati ettevalmistuste ka-lendaa;
rium 1977. aasta sügiseks.
Esimees Rioha;rd Norvelii õlgadele
jäi esialgse raaanakava väljatöötamine,
et vajäJlikud ruimiid
saaks juha suvel kinni panna.
LONDON — Maaihna gaidluse
asutaja Lady Baden-Powell suri
88-aastasena Surrey vanadekodus.
Pärast privaatset tuhastamist Lady
Baden-Powelli tuhk viiakse
Nyerisse, Keeniasse, kus see maetakse
ta 1941 a. surnud abikaasa
kõrvale. ;
Lady Baden-Poweli on sündinud
1889 Olave St. Clairis, Derbyshires.
Ta abiellus kindralleitnant sir Robert
Baden-Powelliga pärast tormilist
romanssi, koi mees oli 55-
aastane ja tütarlaps 23-aastane.
Powell organiseeris skautide Uiku-mise
Inglismaal 1907 ja 1910 järgnesid
sellele gaidid. Liikumine sai
elava tähelepanu osaliseks ja leyis
peagi üle maailma kusjuures sel
on praegu 40 miljonit liiget rohkem
kui 100 maal. .
Pärast abikaasa surma ta jäi
edasi tegutsema , gaidiliikumisse,
kuigi 84-aastaselt antud intervjuus
ta ütles, et ta igatseb jälleühine-mist
oma abikaasaga.
Hoffmanni maali „Go Home
järv .1" võitis L. Sild (nr. 250) ja
„Go Home järv II" E. Pehap
(116); M. Järve ,^uu" hr. Tamm
(475); Tiiu Kadaiku „Lõuna-Aafri-ka
lille" hr; Türk (222); Müjani
„Maastiiku" pr. Jõgi (253); Peha-pi
„Linnatuied" V. Landers Ha-miltonist
(423) ja „Valguse peegelduse"
Oss (425); Riig-Reimani.
graafika I, E. Pehap (109), graafika
II E. Walk m), graafika lii
Sütis (302) ja graafika -IV U.
Järve (22); Saarnüdu keraamika
I E. Pehap (108), keraamika li
Jaaguste (433); Ants Vommi ,;Ak-ti"
R. Pohlak (165), Modelli" L.
Joselin (363) ja „Modelli llliede-.
ga-' hr. ja pr. Kadaik (70), ning:
Benita Vommi „Daäm kübaraga"
yõitis J. Saairniit (122).
: E K K T juhatus
Otsustati esineda üleskutsega,
et eestlaskonnad provintsis
njioodustaks esialgsed kohalikud
ESTO toimkonnad.
Samuti peavad sügiseks olema
moodustatud erialade ..toimkonnad,
milliste moodustamisel on
peakomitee /juures olevatel toimkonna
juhtidel vahad käed.
Selgus, öt vastukõla ESTO suhtes
on väga positüvne nii eestlaste
hulgas eri asukohamaades kui
ka Rpofcsi eestlaskonnas.
Jurüdilme toimlkond koostab
ÜEP statuudi sügiseks. Otsustati
pöörduda sügisel eesti organisatsioonide
poole, millised võtsid
osa ESTO-80 asutamiskoosolekust,
ettepanekuga, et järgmine
organisatsioonide. koosolek ESTO
küsimuste arutamiseks lükatakse
edasi detsembri ikuult 1977 märtsi
kuu algusele 1978. - . •.
Järgmine Peakomitee koosolek
otsustati pidada Ernst Idla kutsel
Idla-Centrmnis septembri ad-gul.
Peakomitee ametlikuks aadressiks
on: ESTO-80 Fteakomitee,
Box 657,101 29 Stookholm.
FORT' LAUDERDALE — 23.
juimü toimus Port Lauderdato
Louna-Florida eestlaste korraldusel
Võidupüha ja jaaniõhtu ma.
iestamise koosviibimine „Royal
ParkTV mugavas Mubis. Suvise
hooaja kohta Oli rahvuskaasliasi
M M t k i htilgäiliselt koMcu tuJmM.
Külalisi tervitas Mubi toaJas-omanik,
tuntud vabadussõjaione-soomusronglane
Theodor Koppel.
Avasõna ütles Harald Luning,'
kes ühtlasi süütas võidutulena
suure sini-müst-valge teüünia.
Sellelt võidutulelt näitsikud süütasid
sinised küünlad ja kandsid
laiali igale lauale. See oli wieeit-lügutav
pilt, midk suurendas
veelgi Hedy Jenseni .poolt ette-
-80 lyiÄRGI VÕISTLUSE
TINGIMUSED: . . / " • / .
1. Voim Võimalikult lihtne, et
märki saaks kasutada väga erinevates
suurustes ja tehnikates
alates rinnamärkidesit, läbimõõduga
10 mm, kuni projektide abil
suurendaitud märkideni, läbimõõduga
võibolla ktümrhekond meet-rit.•^-
2. Kavand läbimõõduga umbes
10 cm esitada papile moniteeritult,
mille suurus 21 X 30 (A4).
3. On soovitav, et märgis- esineks
tekst ESTO-80 ja värvid sinine,
müst, valge. ; •
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST*V
kantud Maria Underi luuleüused.
Järgnes päevakohane kJõne Paul
Kaurfljt ja lõppsõna E. Totsaseit.
Lõilpsõnas muuseas õnnitleti peo
perenaist Valli Koppelit tema 70
a, siinniopäeva puhul ja tooosdijar
te poolt anti üle lilli jä kink.
Järgnevalt mindi üle jaaniõhtu
pühitsemisele. Jaaniõhtu kava
raames laulis Maria Öenrichs ja
Julius Mets 'kandis ette humoreske
millised lõid kõigile hea tuju.
Istuti kohvilauas iküünlatule valguses
hilisõhtuni, arutati. päevar
probleeme ja Lõuna-Plorida eföt-laste
geograafiliselt keskse .organisatsiooni
'loomise vajadust.
Märgiti, et siin on juba küUalit
alalisi eestlasi ja seetõtt;u,„suve-unne".
langemine ei ole enam päris
õige.
• ^' E.T.
. s
OTTAl
Kanada
grammi,
seks. Koi
Programi
profiiti mitj
tuurilised oi
tegelevad
küsimuste
finantsilist
MulticülturE
Programmi
antakse sl
ooriidele f|
de kursusi
ajaliste i\
miseks.
Satniuti ani
toetust täiel
valiendite n1
KolmepäJ
kavas olid
püsiv-ikomi|
he töö ja
susena ülel
Briti Koll
de etniliste
liste mitm<
levaifce ori
Samuti, oli
nada ke
naguj^atk
Riiklikud
gud, CRT(
lastelt nini
Kanada MI
nistri JoseJ
mehe senaj
da Senati
rault, Vanc
Volrich'i j :
^^^^
püsiv-k(
tused, k
mitmeki
vahekoH
tika ja
manitaai
rahvaIo<
Komiteel
Mifcmekult
Ülo TUI
Lahtisi
kus on
jandusell
kordne
esindaja]
Eugene
Ä! Alvai
Ülo Tuul
Osavõtjc
kõik läks
et midagil
takse selli
jätkata.
Kõik s(
võimali
kuigi öi
juba pa|
Teatud ii
kõnverent
vardav il
kõnverent
kanded •
Mõned o|
maks pid|
ku keskel
H.
11821
•. r
Telel
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 7, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-07-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770707 |
Description
| Title | 1977-07-07-04 |
| OCR text | YABA EESTLM^ ru^apto®!, 7. juiüü 1977— Ttesday, Myl, 1977 Nr. 50 ARMAST SÕPRA mälestavad leinas MARTIN ja SALME perega KLUBI FOTOGRAAFI mälestab TORONTO EESTI ÄIÄNDUSKLUBI KAUAAEGSET HEAD SÕPRA JA HARULDAST INIMEST mälestab LYDIA perega ,OMA UNUSTAMATA ARMAST EMA JA VANAEMA tema teisel snrma aastapäeval mälestavad sügavas leinas poeg HEINRICH abikaasaga poeg VÄLDEKO perekonnaga Kamadas tütar JERLINBE perekonnaga Kanadas tütar LISETTE abikaasaga "Kanadas tütar LUISE perekonnaga Kanadas tütar ELLEN perekonnaga Kanadas eelistatud ja traditsicomliseks lATySEMAJA Eestlaste • • © •••• Matusemaja on üle 106 aasta teeninud Metropolitan Torontot «"ama perekonna poolt väljakujimenud traditsioomdega, Äloderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ja idillaldaselt parkimiseruumi. Väärikas teenimine ü © S Ä R - M O RR 467 Sherbonme St, Toronto 5, Omt. Telefon m-im HOWERS & GIFTS 362 Danfortb Am Toronto, Oit. M1K1N8 Värsked^ja esmaklassilised lilled igaks sündm^eks. Kiifflstkäsitöld MikiMs: MeAf merevaik, laSsMÖöd, puoiiker-dused, keraamika. Räägik%e eesti, läti ja inglise keelt. •HÄÜÄEIVSB • Eesti ettevõte TONGE MEMORIALS LTD.. 2019 Ycmge St., Toronto 7 (Davisville & Eglintoni vahel) 487-2147, õhtuti 447rl206 Nigul Virro IN MEMORIAM Jaanikuu 22-sel sulgus ühe tubli eesti mehe maine eluring. Oma tagasihoidlikkuse itõttu ei tuntud teda laiemas hulgas, seda enam aga sõprade ja tuttavate kitsamas ringis. • Leo - Suits sündis Moskvas ajal, mil Vene riigis toimus ajalooline pööre. Väikelapsena toodi ta vanemate opteerumisel vabasse Eestisse. Valga linna esimene algkool ja Fetseri ühishumanitaargüm-naasium olid tema üldhariduse allikaiks. Viimase lõpetamise järele immatrikuleerus Tartu ülikooli õi-gus- majandusteaduskonda. Tundes aga eneses kutsumust noorsoo kasvatamiseks, õppis Tallinna pedagoogiumis, omandades algkooli õpetaja kutse. Täiendas end veel võimlemise alal Soomes ja tegutses selle ala õpetajana Petseri gümnaasiumis. Suur -põgenemine kodumaalt kandis ta koos abikaasa ja pisipojaga Roötši kust 1951. aastal saabus Kanadasse. Tegeles siin alul puusepana ja ehitusetteyõtjana. Hiljem ametnikuna Can. Imperial Bank of Commerce'is kuni haigestumisena^ Töö kõrval õppis Toronto ülikoolis pangadust, mille lõpetamiseni jäi sooritada, veel üksikud eksamid. Kadunu märkimisväärseks tegevusalaks oli noorsoo kasvatus ja skautlus. Toronto eesti algkooli õpetajana andis ta oma panuse eesti laste kasvatamisel. Jute kiimneaastase noorukina ühines kodumaal Noorkotkaste liikumisega. Kanadasse saabunud liitus kohe siinse' skautliku organisatsiooniga, kuuludes vanaskautide perre. Skaudi devüs — alati vahnis— oli temale nagu pühaks kohuseks. Kunagi ei keeldunud ta omast abist kus seda vaja oli. Kotkajärvel ei olla ühtegi ehitust kus .Leo poleks rakendanud oina tööjõudu. Tema tegevust skautluse alal on vääristatud Tammelehe II järgu teenetemärgiga. Kuivõrd kündunud.ta oli skautlusse näitab seegi/et ta sooviks oli maetud saada skaudi vormis. Sama abivahnidust ja ven-nalikkust jätkus tai ka Korp. Frat. Tartuensise^ peres kuhu kuulus akadeemiliselt. Kadunu tundis surnut huvi igasuguse kunsti, eriti aga fotokunsti vastu, üldse tema olemuses valitses ülekaalukalt üumeel, mida tä oskas avaldada nii sõnas kui kirjas. Ta nägi ilusat seal kus teistel selleks polnud sihn^ ja temas puudus mahategev kriitika. Kahtlematult oli sellele rajatud ka tema ülimalt harmooniline abielu. Jätnud maha leinajatena armsa abikaasa, advokaadist poja koos perekonnaga, õe kaugel kodumaal ja arvukalt kaasvellesid, sõpru ja tuttavaid, jääb temast kõigile mälestus ilusana ja kustumatuna. • EvS telimiiiiiiiid enesetcipii probleem© HELSINGI (AL) Üksindus põfacjusiab kuni 80% enesetapmi-si. üksindus on ka suurem põhjus alkoholismiks. Seni on üksinduse põhjusi ja ilmnemisviise uuritud eriti vahe. Helsingis toimus juuni lõpupoolel kolm päeva kestnud-rahvusvaheline kongress enesetapu vältinfliseks ja kriisimomente kaitsvate probleemide käsitlemiseks, kus oli üheks osavõtjaks dr. YeÜõ Sermat Kanadast, kes on uurmud noorte inira^este üksindust kanada koolinoorte ringkonnas. Oma ettekandes dr. V. Sermat kõneles kahesugusest, olukorrast tingitud ja loomupärasest, üksindusest. Dr. V. Sermat ütles, ©t te on oma uurimisis märganud, et need kaks üksinduse laadi on omavahel siisiki oihenduses. Juteldes kanada vangidega jutustasid need, et nad ei kaonaita selletõttu,; et nad on eraldatud muudest inirnes-test, 'kui-just pikast eemaloieliust oma perekonnast ja lähedasist. Dr. Sermat on jutelnüd 400 kanada üliõpilasega kellest 75% rääkisid, et nende üksindustmi-ne tuleb sellest, et nad o^a ar- ' vates ei. ole suutelised avaldama oma sisimj^id kogemusi, muret ja mõtteid. Valulisemad üksinduse kogemused OÜd noortel, kellele lähim inimene oli surnud või kes olid läbielanud armasta/tud inimese kaotuse muul vüsii Vestluses oli süski paljusid^ kes räälkisid, et neü pole kmägi blhud ühtki hästi iähedts inimest j«a nende Iteindustuime johtub just selle tähtsaima kontakti puudusest. Keegi nende ümber olevaist^ inimestest polnud neile tõeliseit olnud tähtis. Neil pole olnud mingeid; tähtsamaid eesmäinke nende elus —.nad leidsid, ©t nende elu on tühi jä mõttetu ja nad ei taHtnudki rääkida oma itulevikust. .v Hätlyemal juhul üksinduse tun-öe tulemuseks õli jätkuvalt sügav depressioon ja apaatia. Läheste; kontaktide puudust võidaikse mõnel määral korvata elavalt seiltsi- ja lühiskonnaelusit osavõtmisega. Dr. Sermat on oma uurimiste ^õhjail siiski sel arvamisel,- et saavutatud kompensatsioon jääb puudullfeufe. t)ksindu9t käsitlevas väitekirjas teine kanada pstihhiaater dr. Linda Wood tõdeb, et üksindus-tunnet karaia)taivad vätiem need, kes on suhtelisest hästi sobinud ioomupäraseis osades vanemaina, lastena, abielumeestena ja -naistena; • Samuti sellistes rollides nagu Lembitu maleva esjmci» tibikyrsus viidi lõpule Toronto skautüksus, Lembitu Maleva vendurite rühm ,,Mõõgä-mehed*' lõpetas juuni viimasel nädalal St. Johni esmaabiorganisat-siooni standar^jkursuse. 16-tunnili-ne kursus on sama, müle läbitegemist nõutakse Ontario Workmen's Compensation Boardi poolt "tööstuste esmaabipersonalüt ning mida koi-duvalt sooritatakse ka politseide ning pikemaid metsamatke korraldavate organisatsioonide liikmete poolt. Skautluses on St. Johrii standardkuršus nõuetavaks osaks teatud raskemate erikatsete läbiviimisel. Mõõgamehed korraldasid kursuse kasutades täielikult oma üksuse juhtide kaasabi. Kursust inst-rueeris dr. j;aan Roos, algatajaks olinskm. Toomas Kütti ning administratiivse töö tegi vendurite noorperemees Lembit Tork. Et saada objektiivset hinnangut kursuse kvaliteedist, paluti kohale • lõ- •pul kanadalasest väliseksamineeri-ja. Järgmised vendurid saavutasid vajaliku taseme: Alar Allas, Tormi Jõgeda, Mark Kann, Paul Kabo, Indrek Kanne, Robert Kivi, jto. Arnold Kukk, Olev Lepik, Toivo Makk, Tõnu Naelapea, Lembit Tork, Robert Vessmahn ning skm. Viktor Vessman: Kursust alustas 18 Mõõgameest. Eksamile pääses 13, \kellest koik saavutasid nõuetava oskuste taseme; : DR.. VELLO SERMAT Vasbuvõtiikiunad enesetapule on need inimesed, kes ei tunne end küilalt tugevad oma tööalal ja kellel puudub iähedaste inimeste poolt antud isiklik tugi nende isiklikes raskustes. Eneseväärtuse tundmine on lahendav tegar ja inimestega kontaktide leidmisel. Need isikud, kelle eneseväärtuse tunne on vaike, ei tunne soovi, et- osa võtta ühiskondlikust tegevusest. Teisiti öeldes, nad pole valmis end seadma teiste inimeste arvustuse alla. Parandusabinõusid üksinduse vastu on raske leida. Hkaaijaline teraapia on ainus abiandmise viis. ' - : ': • Rasket üksindustunnet põdevat inimest tuleb õpetada teistega paremini suhtlema ja teda peah viima arusaamisele, et püsiva Ja lähedase inimsuhete loomine nõuab pikka aega. Helsingis Finlandia-hoones oli koos Iile tuhande asjatundja kus töö, ühiskondlik tegevus ja üld. kongress arutles noorte enesetapu se ühiskonna elust ösavõtmane, probleeme. use Tänavune Toronto E.E.L.K. Jakobi koguduse väljasõit toimub pühapäeval) 17. juulil Victoria Harbouri ligidale pr. H. Tiitsoni suvilasse. Kuna koguduse õpetaja asendab praost 0. Puhmi tema - suvepuhkusel, siis algab kogunemine kell 1 päeval ning jumalateenistus toimub kell 2 p.l. Teejuhis: Torontost kasutada maanteed nr 400 ja maantee 400 pikendust kuni maantee 69/12. Pöörata vasakule (läände). Sõita maanteed 69/12 kuni teed 69 ja 12 lähevad lahku. Hoiduda siis jälle vasakule ning soita maanteed nr 12 kuni Wegner Beäch Road'ini (Weg ner Beach Road on teine tee paremale, pärast vasakpool teed asuvast Sunoco bensiinijaamast). Pöörata Wegner Beach Road'il paremale (itta), ning sõita kuni esimese ristteeni; siis pöörata jälle paremale ' (lõuna). Seitsmes suvila paremal teeäärel on, Tiitsonide su- ^ vila. Kui keegi on eksinud, siis helista 534-3690 ja pr. Tiitson juhatab teid kohale! Kui keegi vajab transporti või ; kui kellegil on transporti pakkuda, siis palutakse helistada (416) 4^3- 2478. • Tere tulemast! m^edustcsmisele ŠTOKHOLM (EPL) — ESTO, Peakomitee pidas, oma teise koosoleku dir. Rein Puusepa ruumides 31. mail. Peakomitee otsustas kinnitada A-sektsiooni ettepaneku professor Juhan Aaviku Ja " is Maria Underl valimiseks ESTO aukolleegiutoi. , • Võeti vastu otsus, et ÜEP Rootsis kultuurilistel üritustel esitatakse põhimõtteliselt üksnes eesti kirjandust, eesti kunstnike teoseid ja eesti heli-te loomingut. Sektsioon C seikretäriks koopteeriti Mm Leesment ja A-sektsiooni sekretäriks Marje Tui. Koosolek kinnitas ESTO üleskutse teksti ja samuti ESTO märgi kavandi võistluse tingimused. Kinnitati ettevalmistuste ka-lendaa; rium 1977. aasta sügiseks. Esimees Rioha;rd Norvelii õlgadele jäi esialgse raaanakava väljatöötamine, et vajäJlikud ruimiid saaks juha suvel kinni panna. LONDON — Maaihna gaidluse asutaja Lady Baden-Powell suri 88-aastasena Surrey vanadekodus. Pärast privaatset tuhastamist Lady Baden-Powelli tuhk viiakse Nyerisse, Keeniasse, kus see maetakse ta 1941 a. surnud abikaasa kõrvale. ; Lady Baden-Poweli on sündinud 1889 Olave St. Clairis, Derbyshires. Ta abiellus kindralleitnant sir Robert Baden-Powelliga pärast tormilist romanssi, koi mees oli 55- aastane ja tütarlaps 23-aastane. Powell organiseeris skautide Uiku-mise Inglismaal 1907 ja 1910 järgnesid sellele gaidid. Liikumine sai elava tähelepanu osaliseks ja leyis peagi üle maailma kusjuures sel on praegu 40 miljonit liiget rohkem kui 100 maal. . Pärast abikaasa surma ta jäi edasi tegutsema , gaidiliikumisse, kuigi 84-aastaselt antud intervjuus ta ütles, et ta igatseb jälleühine-mist oma abikaasaga. Hoffmanni maali „Go Home järv .1" võitis L. Sild (nr. 250) ja „Go Home järv II" E. Pehap (116); M. Järve ,^uu" hr. Tamm (475); Tiiu Kadaiku „Lõuna-Aafri-ka lille" hr; Türk (222); Müjani „Maastiiku" pr. Jõgi (253); Peha-pi „Linnatuied" V. Landers Ha-miltonist (423) ja „Valguse peegelduse" Oss (425); Riig-Reimani. graafika I, E. Pehap (109), graafika II E. Walk m), graafika lii Sütis (302) ja graafika -IV U. Järve (22); Saarnüdu keraamika I E. Pehap (108), keraamika li Jaaguste (433); Ants Vommi ,;Ak-ti" R. Pohlak (165), Modelli" L. Joselin (363) ja „Modelli llliede-. ga-' hr. ja pr. Kadaik (70), ning: Benita Vommi „Daäm kübaraga" yõitis J. Saairniit (122). : E K K T juhatus Otsustati esineda üleskutsega, et eestlaskonnad provintsis njioodustaks esialgsed kohalikud ESTO toimkonnad. Samuti peavad sügiseks olema moodustatud erialade ..toimkonnad, milliste moodustamisel on peakomitee /juures olevatel toimkonna juhtidel vahad käed. Selgus, öt vastukõla ESTO suhtes on väga positüvne nii eestlaste hulgas eri asukohamaades kui ka Rpofcsi eestlaskonnas. Jurüdilme toimlkond koostab ÜEP statuudi sügiseks. Otsustati pöörduda sügisel eesti organisatsioonide poole, millised võtsid osa ESTO-80 asutamiskoosolekust, ettepanekuga, et järgmine organisatsioonide. koosolek ESTO küsimuste arutamiseks lükatakse edasi detsembri ikuult 1977 märtsi kuu algusele 1978. - . •. Järgmine Peakomitee koosolek otsustati pidada Ernst Idla kutsel Idla-Centrmnis septembri ad-gul. Peakomitee ametlikuks aadressiks on: ESTO-80 Fteakomitee, Box 657,101 29 Stookholm. FORT' LAUDERDALE — 23. juimü toimus Port Lauderdato Louna-Florida eestlaste korraldusel Võidupüha ja jaaniõhtu ma. iestamise koosviibimine „Royal ParkTV mugavas Mubis. Suvise hooaja kohta Oli rahvuskaasliasi M M t k i htilgäiliselt koMcu tuJmM. Külalisi tervitas Mubi toaJas-omanik, tuntud vabadussõjaione-soomusronglane Theodor Koppel. Avasõna ütles Harald Luning,' kes ühtlasi süütas võidutulena suure sini-müst-valge teüünia. Sellelt võidutulelt näitsikud süütasid sinised küünlad ja kandsid laiali igale lauale. See oli wieeit-lügutav pilt, midk suurendas veelgi Hedy Jenseni .poolt ette- -80 lyiÄRGI VÕISTLUSE TINGIMUSED: . . / " • / . 1. Voim Võimalikult lihtne, et märki saaks kasutada väga erinevates suurustes ja tehnikates alates rinnamärkidesit, läbimõõduga 10 mm, kuni projektide abil suurendaitud märkideni, läbimõõduga võibolla ktümrhekond meet-rit.•^- 2. Kavand läbimõõduga umbes 10 cm esitada papile moniteeritult, mille suurus 21 X 30 (A4). 3. On soovitav, et märgis- esineks tekst ESTO-80 ja värvid sinine, müst, valge. ; • Värskemad uudised loete „VABA EESTLASEST*V kantud Maria Underi luuleüused. Järgnes päevakohane kJõne Paul Kaurfljt ja lõppsõna E. Totsaseit. Lõilpsõnas muuseas õnnitleti peo perenaist Valli Koppelit tema 70 a, siinniopäeva puhul ja tooosdijar te poolt anti üle lilli jä kink. Järgnevalt mindi üle jaaniõhtu pühitsemisele. Jaaniõhtu kava raames laulis Maria Öenrichs ja Julius Mets 'kandis ette humoreske millised lõid kõigile hea tuju. Istuti kohvilauas iküünlatule valguses hilisõhtuni, arutati. päevar probleeme ja Lõuna-Plorida eföt-laste geograafiliselt keskse .organisatsiooni 'loomise vajadust. Märgiti, et siin on juba küUalit alalisi eestlasi ja seetõtt;u,„suve-unne". langemine ei ole enam päris õige. • ^' E.T. . s OTTAl Kanada grammi, seks. Koi Programi profiiti mitj tuurilised oi tegelevad küsimuste finantsilist MulticülturE Programmi antakse sl ooriidele f| de kursusi ajaliste i\ miseks. Satniuti ani toetust täiel valiendite n1 KolmepäJ kavas olid püsiv-ikomi| he töö ja susena ülel Briti Koll de etniliste liste mitm< levaifce ori Samuti, oli nada ke naguj^atk Riiklikud gud, CRT( lastelt nini Kanada MI nistri JoseJ mehe senaj da Senati rault, Vanc Volrich'i j : ^^^^ püsiv-k( tused, k mitmeki vahekoH tika ja manitaai rahvaIo< Komiteel Mifcmekult Ülo TUI Lahtisi kus on jandusell kordne esindaja] Eugene Ä! Alvai Ülo Tuul Osavõtjc kõik läks et midagil takse selli jätkata. Kõik s( võimali kuigi öi juba pa| Teatud ii kõnverent vardav il kõnverent kanded • Mõned o| maks pid| ku keskel H. 11821 •. r Telel |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-07-04
