Vaba eestlane , July 7, 1977

              Nr.. 50
l'asakiLit;
rui, riarü
;to: EPL-irii
idele löögi-d
rezhiimid,
^ ad ja amee-l:.
s seavad,
(jal suuri lai-itliers
(Mus­ti
tsiooRi mõ-lutasid
mus-
[toorikaga ja
olid sumii-k
välismaale
järele ta-tagasi
saa-
Isi Mustade
|htsamaid te-
|ver,'Jves on
id kristiaee''
lutsionääride
pius Kuubalt
revolutsiü-
^ kes oli üks
janisatsiooni
koduigatsus
ning ta elu
na Ühendrii-
Lb teda koh-lõppeda
p i -
ikaristus^a.
še ühe noo-ises
ja oma
läbipeksmi-et
ta on
>t kohut,
itada, miks
B]>õgenes kui
]n arusaama-mässumehe
P^asitulekule
^visioonis n i i
Ühendatakse,
lad andsid
lasi Newtoni
' r i ka pinnale
|ldajad teda
tasid. Must
le juhust ja
I kiitma Kuu­se
vat korda.
)n palju ker-lera
ette pää-
Itteid avalda-itul
kui kor­ja
teiste iä.ä-
)liitilisi koni-
Ivälispoliitilisi
|\ad igal või-
]pularlseerida
it tagant tõu-l
u b ka suurel
[iiede pilk on
id kincUad ja
L i i du maail-iid.
fc:b Harvardi
ssor j a Har­imise
Keskuse
pard E . Pipes,
itunud agres-sedä
on o l -
I tulenevalt on
suurema hä-rnendatel
aas-
Ue aastate a l -
jib, et venelas-r
»las j a mujal
juscdonti. Vee!
lillid venelased
kodupiimast
|i koiidades ag-
|d(* astumisel,
^d kinnitasid
h väikeste k i i -
[nritej^a saavu-
Jcmiisi. Nad
lU)d(M'sia vaihi^
•ssjinias oma
lks, mida nad
!?)(;{)-iicnda-
(Järg. ]k: 3]
1:.=: I
m
k
f:
V.
r?
Nr. 5D VABA EESTLANE neljap-äeval, 7. juulil 197'^ "^Ursday, July 7, 1977 Ms.. 3
VALVEARST
^NÄDALALÕPUL
9. Ja 10. juulü on valvearsti
r. Leesment, tel. 487-6834.
Ür|õ Karedca
Stratfordi
pidustuste kunstiliseks
Tororüt-o ajaleht „Globe and
Maü*' kirjutab oma esinaspäevar
ses väljaandes, et Stratfordi teat-ripi-
diistuste kunstiline diraktor
Robin Phillips on oma järglaseks
vgliniid Stratford Festivali prae­guse
draamaturgi • Urjo Kareda,
AjaJdht. mainib, et sellise mulje
sai londoni Daily Mairi*' krütik
Jaok Tinker kui rta intervjueeris
Robin Fhillipsi möödunud kuul
ning samasugune veendumus on
ka ajaleht „Guardian'i" kriitikul
Miohaei Billingtonil, kes samuti
intjeJTVjueeris Phillipsi. "Phülips
ise mainib, et ta e i ole nimetanud
ühtegi nime onia järglase kohale.
33-aiastane eestlane Urjo Kareda
oli fteatavasti v9;rem Toronto aja-leMiede
.,Globe and Mail"i". ja
,.St57?' iteaftrikriitilc ning kutsuti
1975. aastal Stratfordi Festivali
draimatergi kohale.
AKERY & DILiCÄTiSSEN
281 DANFORTH AVE. ; TEL. 463-3331
Soome pagarisaadused — kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, k i t ­sed.
Lihapirukad. :
EUKOOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSm
Suvised äri lahfcioleku-ajad: teisip., kd-map.,
neljap. 8—^, r ^ e l 9^7, laup. 850
- 2 . Esxna^. suletud.
JAAN ALMER
Teeme uusi ja parandame vanu
aü linnas kui ka suvilates
Korter välja üürida
magamistoaga. Helistada hom­mikul
7—8 tel.U66-8681.
Segakoor „Leelo'* laulis Villu Laidsaare jwhatusel. Klaveril saatis mõnda pala Toomas Pulst.
Foto; R. Laev
MÜNSTER (VE> — Laupäeval, 4. juimil tähistati Eesti Ühis­kond
Saksa Liiduvabariigis 25. a. juubelit pidulikii kontserte
aktusega Halle Mimsterland suures kontsertsaalis. E^kava oli
väga mitmekesine Ja kestis ligi kolm ja pool tundi.
Esinesid Maimu Mairdi-Bang
Kofpenhaagenist, saatjaks klave­r
i l Silvia Lemke Hamburgist. Se­gakoor
„Leelo" Villu- Laidsaare
juhatusöl, kusjuures mõnda pala
saaltis klaveril Toomas Pulst, õh­tu
kõrgpunktiks kujimes „Häma-riku"
koori esinemine, kes olli ko­hale
tulnud selloks puhuks Göte­borgist.
Rahvatantsu esitasid Bochol-ti
rähvatantsutnipp Helgi Kivi
j a Kölni , rähvatantsutnipp
„Tungar' Maret Kalda juhatu-
: sel. •
Peokõne pidas Eestlaste Keskko­mitee
esimees Johannes Västrik.
Olles kuulunud kogu selle tege­vusaja
kestel ^Keskkomitee koos­seisu,
andis ta ülevaate : EttSL
sünniloost ja selle tegevusest 25
a. kestel. ,
Tervitussõnu ütlesid lätlaste
Keskkomitee nirael mag:, j ur
Adolfs ;Shilde, eestil?.ste huvide
kaitsja Saksamaaü Elmar Reisen-
1^. KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTISED
23 WESTMORE Dr., Süite 260
Rexdale, Ont. M9V 3]^7
Tel. 745-4622
Erik Uluotscü
berg, Saksamaa eestlaste esindaja
ÜEK New Yorgis Herbert Michel-son,
Hollandi Eesti Seltsi esinaine
Viima Belinfante-Saidüo ja Belgia
Eesti Seltsi esimees Paul Otter.
Kirjateel saabunud tervitusi
luges ette Keskkomitee abiesi-m:
ees Jaan Särev. AvapaÄvuse pi­das
praost -Toomas Põdd. Järgnes
seltskondlik koosviibimine tant­suga.
' V
Rootsi politseinik pigisto
§ama päeva hommikupooli­kul
andis Eestlaste Keskkomi­tee
pidiüiku lõunasöögi Mtsu-tud
külalistele, millest võtsid
• ;0>sa ligemale 50 isikut,-;
kima päev enne seda olid Müns-terisse
kogunenud Saksamaa
Eestlaste Esüiduskogu lükmed
aastakoosolekule, millest võtsid
ka osa eestlaste huvide kaitsja
Elmar Reisenberg, ÜEK esindaja
Herbert Michelson ja Arnold
Areng USA-st Viimane oli Saksa­maal
laagrite ajastul Baieri eest­laste
esindajaks. .
GÖTEBORG (EPL) — Göteborgs-Posten avaldas 6. Juom aumbris
artikli sellest, kuidas „Rdotsi politseinik pigistas silmad
kismi kai baltlased põgenesid Rootsist". Selline omgi artiMi peal-
•Mri.',' • • >•'••
Momsin@»t@€iridl
(Algus lk. 12)
Professor arvab, et venelaste
agressiivne hoiak on tingitud esi­teks
ameeriklaste suurest tagasi­hoidlikkusest
pärast Vietnami sõ­da
ia teiseks N. Liidu sõjalise tu-gevuse
kasvaimsest.
Kuid mis on professori arvates
ameeriklaste suuremaks problee­miks?
Richard E . Pipes vastab,
et ameeriklastel puudub poliitili­ne
tahe. Ameeriklaste kasutuses
on kõik vahendid oma positsioo­nide
kaitsmiseks kuid nad ei ka^
suta neid. Mitmesugustel põhjus­tel
on Ühendriikide eliit tõmbu­nud
oma karpi ning keeldub fak­tidele
näkku vaatamisest. Ta ei
taha võtta endale vastutust, mida
talle annab Ühendriikide võimsus
ja majanduslik tugevus,
.]ia kuidas on lood president
Carteri juhtimisega? Professor
arvab, et Carteri instinktid on Õi­ged,
kuid ta ei vii oma kavatsusi
lõpule. Ta tõstis näiteks üles
inimõiguste küsimuse N. Liidus
kuid nüpea kui venelased hakka­sid
protestees1ma> tõmbus ta ta­gasi
ja pehmendas oma seisukoh­ti.
Ning kui Moskvale ka edaspidi
selgub, et üheadriikide uue ad­ministratsiooni
valju haukumise
l ^ a ei ole haimnustamist, i^s on
talle selg©, et selle administratsi­ooniga
võib ülbelt ümber käia Ja
seda edasd-iagasi tõugata.
Professor Richard E. Pipesl
anaUiöšile ei ole meil, midagi
eaam omalt poolt juusde'Ssada.
STOKHOLM - Arhitekt Erik
Uluots saavutas teise auhinna
20.000 \w. (ca ^5000.-) Kalmari
linna ja maakonna raamatukogu
püstitaimiseks korraldatud arhitek­tuurivõistlusel.
Kokku oli esitatud 151 projekti,
suurim arv mis senini Rootsis raa-matukoguvõistlustel
esitatud olnud.
• Auhinnakomisjon ütleb Erik Ulu­otsa
kavandi kohta muuhulgas;
„Hästi kontsentreeritud lahendus,
rikkasisullne ja ilus sisemine ku­jundus."
üks rootsi politseinik ei märga-lUd
teadlikult, kui 48 balti reisijat,
põgenikud, läksid Lysekilis Wahiu-ile
— mööda politseist, tollist, me-resõiduvõimudest
ja lääne-rootsi
pressist. Politseinik vaatas läbi
sõrmede humaansel põhjusel. Ta
paljastas nüüd 30 aastat hiljem kui
:äks pensionile, oma toonase teo.
Sellest jutustab Lysekilis elunev
ajakirjanik Terje Fredh oma raa­matus
„S3öfolk oeh küstbor", do­kumentaalses
teoses, kirjeldades
sõja-aastate tähelepandavamaid
sündmusi Bohus-ramiikul.
See oh aastall948, jätkab GF,
kwi politsemik Henry Laneby Ly­sekilis
oli teadlik, et 48 baltlast
olid peidus Walnuti pardal.
Humaansuse ajel ta jättis avasta­mata,
et oli tegemist inimestest
salakaubaga. Esialgu oli nimelt ot­sustatud,
et .351 reisijat, saavad
minna vana inglise ümberehitatud
helgiheitjartraaleri pardale.
Rootsi meresõiduvõimud astusid
vahele ja redutseerisid selle arvu
48 inimese võrra, millega tekitasid
tumma rahutust baltlaste hulgas.
Keegi ei teadnud, kuhu nood 48
isikut kadusid. Toll saatis Wahiuti
rahvusvahelisse vette. Ühtki paati
ei väljunud eri reisijatega.
Walnut jätkas reisi Kanada poo­le
ning vastu vabadusele.
Tõenäolikult olid. põgenikud peif
detud tuukrikellas laeva pardai.
Paaniline kartus haaras baltlasi-võimaliku
deporteerimise pärast
Venemaale. Varasem baltlaste väl­jaandmine
ei teinud Rootsile au
ja See tekitas suurt hirmu balti
põgenike hulgas. Nad oüd oma
viimse varaga ostnud endile l a ew
osa, selleks et pääseda vabaduses­se.
Waitnuti-loost oli tollal ajakirjan­duses
rohkesti Juttu. Seiklusi e i:
ühtunud ainult Lysekili sadamas.
Mäletatavasti juhtus halvasüva-rustatud
reisil suuri raskusi ühes
Põhja-Iü*i sadamas, kohu mindi
tormivarju.
GP nimetab Wabiuti-põgoiücena
lätlasi, aga tegelikult öüd need
eestlased, peamiselt Götetorgist.
MR/EPL
Toronto Eesti Ühispanga juhatus
on otsustanud kinkida igale käes­oleval
suvel suiu-laagrist osa võt­nud
gaidile ja skaudile, kes on 16
aastat vana või noorem, ühe To­ronto
Eesti Ühispanga osatähe 10
dollari väärtuses. Kinkimise mõte
on ergutada noori eesti ühiskond­likust
elust osa võtmiseks ja eest­laste
oma rahaasutusega liitumi­seks.
.
pidas Eestlaste Keskkomitee esimees Joharaies Västrik.
Foto: R. Laev
enotsüs eesti kirjcmiky 100. synnioastca piihitsemiseks
Kuna eesti kirjaniku Ä. H. Tammsaare 100. sünniaastat tähistatakseiUeliiduliselt Ja Mosk­vas
moodustati seUekohane juubelikomitee, süs on nüüd saanud teatavaks, et UNESCO eriotsu-sega
tähistatakse seda juubelit kogu maaihnas. Kuidas seda mõeldakse korraldada pole esialgu
veel selgunud.
Mabsab Eanaoasr
foolaasfus $14.56
VSljaspooI Eanadat:
$30.~
$15.5©
I R S P O S T I GA
-s:
: Mosikvas toimus uue juubeliko-mitee
esimene kokkutulek, kus
N. Liidu Kirjanike Lüdu juhatuse
sekretär A. Tshakoyski tõstis esile
eesti/kirjaniku Jpöniingu suurt
tähtsust mitte üksnes rahvusliku
vaid ka maaihnakif^janduse arem-gule.
Ä H . Tammsaare nimi on or­gaaniliselt
läbi põimitud tema
rahva saatusega ja ta seisab
ühes reas XIX—XX sajandi
suurimate kirjanikega, kelle
viieköiteline epopöa „Tõde ja
õigus" ilmub pidevalt maailma
rahvaste keeltes, ütles Tsha-kovski.
Sele feõrvail <tõsteitakse esile (ka
A. H. Tammmsaare tähendust
suurepärase tolikijana. :
K a Eestis on praegu "mitaneid
kavasid seOle tähtpäeva märkimi­seks.
Ühel Tallrtma 'kesklinna hal-jaisailal
püsitžtaks© A. H. Tamm­saare
steulpituuimonimim Kir-jahduspidustušed
leiaivad aset
kirjaji&u majamuimiinis j a S)&.
ma süimlpaigas Paide iläihskannas.
Tallinnas ja Tartu korraldatak­se
eesti kirjandusklassiku loo-niiKigule
pühendatud teadusli­kud
konverentsid.
Kavas on k a teoste uusväljaari-ded.
•
N. Ludus aga 'korraldatakse sa­ri
toiaatilisi 'kjrjaflidusahtuid ja
kohtamisi lanjanikega ning loen­guid
ja vestlusi A. H . Tammsaare
loomingust. Kirjandus- ja kunsti-aga
korraldatakse Mosk­vas
ja Leningradis, kusjuures
väljapanekute ulatust on iaieoida-
, tud. ka eesti nüüdiskirjanduseie.
A. H. Tammsaare teosed, ro­maan
,JPõrgupõhja uus vanapa­gan",
näidendid ning jutustused
täiskasvanuile ja lastele ilmu­vad
mitme kirjastuse poolt
koos olukirjeldusega kirjaniku
ja loomingust.
Jaanipäevail iahikusid Stofehol-mist
18 noout osailejait nädaiapik-feusele
Eesti tele ja kirjanduse
semmarile Talinnas. Seal-toimub
nende majutamine Tdilinna Muu­sikakooli
ühiseilamus, kusjuures
majjutus', ülalpidamine j a õppeva-hsTMüd
oai tasüta.
Seniimri kava on võrdlemisi
tihe ja rõhu/v osa letotodtest on
tes^uMitoa 'kraadidega saiteadla.
sed eesti ikeele ja kultuuri aladelt
prof. Paul Aristega eesotsas.
^^^s ori curganiseeritud Uppsala
^^ome-ugri keelte feaiteedri vahen­dusel.
'
^ ^ i noori on registreerunud
5®llele seminarile ka mi ühendrii-kidast
(kui Kamdast — Scuanmast-
^ itiaast paarikünme ümber.
^^[Ootsj Icaudu on seminarile re-
S^^t^r^Tunud osalöjaid lÄie-
/SalkisamaE^t
$26-
$14^
Footaastcas $23.50
feercmcicicisf-^s $12.56
LENNUPOSTIGA ülemiere-maadesse:.
Aastas $60.—/poolaastas S3®.50, veerandaastas §15.90
Aadressi muüäatus 30 centi, üksiknimbri hind 35 ceati.
Kaiada- aadressidele.palume märMda „PÖSTAL.CODE** Jai
ÜSA aaöressiiele „ZIP CODE" ; ; •
PaügatsheHs või pesti rahakaart kffjutada
Fre© Estoiüan Pöblishere mmde.
.03EOQ3D9
¥ÄiÄiiSTLANE
MOJ SM7
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastsfes / poolaasteks /
— tavalise / kiripostiga
f-.:.. T Ä ü s e katt0&s lisan % —
B » — - -
rahas / t s h ^ a / Fahakaardiga. ( M š sa&ta daolt tahtidrjas).
Nimi ...........^.^...^^^^^
1 -