Vaba eestlane , July 7, 1977

              Nr. 50 Nr. 50 JTLÄNE , 7. juulil Juiy?, 1977
Saatekulu |
10
35
33
13
IS
40
35
35
35
35
15
15
m
25
15
40
25
20
85-
40
40
40
30
20
20
2Ö
40
15
40
30
30
40
40
40
20
§0
40
40
iatas, et see ole-
Ja et selliste
olevat profiidi-p,
miks su vend
|':)lla ta juba kaht-
Acapulcj) lahte
ilma päästevöö-
I Ja ta otsustas
file ei meeldinud,
fedes oma prae-igustoiduks
veel
tõusime üles,
^ed — sinna läks
?id, jootrahad ka
— ja läksime
Ikätte. .
|wagen-transpordi
ime, näis see na-
[lud. Hotelli-plika
tema käest jär-kahju,
mu här-jnäolist
autosohv-fagen-
taksos pole
ta pole keegi teie
[iUal läheb ^ järg-fi
Mexico peale?
it, mu härrad,
[viidanud midagi,
a peakorterisse
ka juba ammu
las ja var^d hak-
M pikemaks ve-
|istav bolshevik",
kui kivi vette'',
laksnud ma talle
arvasin mina.
iil, aga meie ba-
3l ikkagi Luis'i
|ia nimed hotelli-
Dibes kolmefeiim-
^mie uhke kahe-
A D V O K A A D ID
:ADVOKAÄT-NOTÄiR •
Room 1912, Royal Tnast Toweir.
Toronto Domiaioa Centre
Posöaaöress; P.O. 326, Toronto
OM. (Bay & Küsg)" M51 IKT
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus.
ÄDO PÄRK/LLi,
HETHERINGTON, FALLIS
:PARK .
Ädvokaadid-notand
385 Bay St.. Süite- 401. ^M. 3-4451
Õhtuti m. 7-2017 või 929-S425
RAAMATUPIDAJAD Stratford Festival avas käesoleval kiiaiil oma 25. hooaja. Esimene teatripidustus; mis korraldati
1953. aastal suures telgis, kestis kuus nädalat. Nüüd tQimuvad pidustused 22 nädalat, millede
kestel antakse Festiriil TIieatre'is Avoni jõe kaldal 171 etendust. Kunstiline direktor Robin Phillips
on laiendanud käesoleval aastal tunduvalt pidustusi, mille tulemusena linna südames asuvas 1092
istekohaga Ävoiii'j leatrJs antakse sama palju etendusi kui 2258 istekohaga Festival Theatrels.
Foto: Ontario Ministi^ of Tourism and Industry
• Kanada . parlamendiliige R.
Stanbury iitles karavanipidustus-te
koMa, et see on fantastiline
võimalus teiste rahvaste kultuu­riga
tutvumiseks. Tõepoolest
pakkusid osa «linnu" võrdlemisi
ulatusliku ülevaate oma kodu­maast
Ja rahvast ning sielle kul­tuurist.
Teine osa aga edutas ai­nult
kulinaarkunsti Ja Joogikul­tuuri,
kus minimaalset kava pa­kuti
alles siis, kui kõik olid Juba
toitudega lauda istunud. Mõned
paviljonid olid sölle osa nü häs­ti
organiseerinud, et inimesi lasti
osakaupa sisse mitte ruumi ma­hutavuse
alusel, vaid kuivõrd
Jõuti toitu pakkuda. Ühel õhtiil
polnud üks paviyoni %öök oma
toiduga valmis Ja rahval tuli Ugi
pool tundi ukse tž^a oodata sa­bas
kuni kokad toiduga valmis
Jõudsid. Rahval olnulks aga istu­miseks
küllalt ruumi.
ChartereÄ Accomitant
725 Don Mills Rd." Sulie m
DüQ ,-iiül4, Ontarl®
483-6398, 429-4944
LEO KÄNM, DXo •
DOCTOR OF CHIROPRÄCTIC
213 Dinnick Cr.
tel 48^0562
Lennart Meri möödunud aastal ilmunud „scienceiiction'^ „Hõbevalge" on rajatud dokumen­teeritud
taktidele, mille ühendamiseks raamatu autor koob loomingulõngadest kangast. Ta ei
püüa lugejaid veenda, et need tema täiendused on teadus või tõde. See võib nü olla, ütleb ta ka­heldes
ja lisab: katsuge tõestada, et see liü ei ole! ^Hõbevalge" käsitleb eestlasi kui mererahvast
ja pühendab sellepärast palju tähelepanu saarlastele ning teistele ranna-asukatele/Raamat on het­kel
Eestis üks populaarsemaid ja põhjustab ikka veel vaidlusi ning diskussioone. „Hõbevalge" on
üheks teemaks ta tänavuse Metsaülikooli loengut-es augusti lõpul. • •
elnaegna investeering!
SüQT valik ioaduva
hinnaalandusega.
Ka \rentimine.
laadaval kõik man^iia
mstmmendid.
wwwwmwm 3
eOUSE OF MÜSIC LTD.
553 Queen St, West
Toronto, tel. W-1S6S
•Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
Eesti pianisti
kldverimuysikci
• Umbes pool sajandit ©nne
meie ajaarvamise ailgust, kui Lää­nemere
rannüi oli ammu asusta­tud
soomesugTi -rahvastega, toi­mus
seal ennenähtamatu sünd­mus.
Kuskil viru- ja Tartumaa
piiril süttis taevas uus päike ja
lendas kohutava mürinaga üle
Eesti. Kuumuse j a lööklaine oli
nii tugev, et õhurõhk tõusis poole
atmosfääri võrra ja tekkis tohu.-
tuid purustusi. Asva linnus plah­vatas
põlema ja põles maani ma-ma,
metsad põlesid, veekogud
keesid momentaalselt tühjaks.
Tulekera prahvatas maasse
Saaremaal Püha (sel ajal mõ­ne
teise nimega) kihelkonnas,
lõi maa sisse sügava kraatri
Kaali järve — ja seitse väikse­mat
auku.
iPlahvatusele järgnes hüdlaine
(Jaapani maaväringute tsunaami-laine
toline), mis virutas kalad
Väinamerest kaugele kuivale
maale.
Sajandi alul arvati, et Kaali ka­tastroof
toimus umbes 4000 aas­tat
tagasi. Süsinikuproov annab
praegu 568 pluss-miinus 130 enne
-Kristust. Lennart Meri on kon­sulteerinud
teadlasi: Kaali järve
uurijat Agu Aaloed, arheoloog
Vello Lõugast, füüsik Ustus Agu-rit
ja teisi. Nendelt on sündmuse
teaduslik pilt. Hiid-meteoriit —
K u t i l e Palm Springi kuurordi
ajaleht The Desert Sun KaJifor-nias
toob siimapiistvalt ära eest­lanna,
dipl. helik. E m a Gostavici
järjekordsest klassikalise muusi­ka
õhtust 13. mail koos fotoga
E. G. õpilasist, õhtu toimus
Couritry Clubi lossitaolises Was-sermannidG
kodus, saades suure
edu osaliseks. The .Desert Sün
kirjutab mmüiiügas: Klaveriõpe­taja
Ema Gostovic'! õpilased
(11) esitasid Gliopini, äaint Saen-si,
Bachi. Schumanni, Beethoveni,
Mozarti, Sibeliuse jt. helitöid
(järgnevad nimed). Samas kavas
esines, ka voõmstaja kontsertpia-nist
pr. Wassemian Bachi pala­dega.
Koos pianist E. Gostoviciga
esitasid nad duona Mozarti Sb-naat
Do-maz. kahele • klaverile,
n-Jllejärgselt piailist Göstövic so­listina
esitas Sibeliuse. Romansi
ja. Capriccio, lõpetades eesti heli-iGOja,
Juhan Aaviku „Uni&tusega".
. : .. (VES) •
boliid, milliseid langeb maakera­le
keskmiselt kolm iga tuhande
aasta kohta, sisenes maakera at­mosfääri
ning süttis 125 km kõr­gusel
, • Tartu—Kallaste—Jõgeva
kolmnurgas. Tulekera oli^höledam
päikesest ja nähtav 700 kni raa­diusega,
seega Valdai kõrgustikul.
Laadoga j arve läänekaldail, Lõu­na-
ja Edela-Soomes, Rootsi ran­nikult
Mälarlst Skäneni, Dahzigi
piirkonnas, Eestist kõnelemata. ,
Kas niisugune sündmus sai
toimuda ilma jälgi jätmata ini­meste
teadvusesse, rahvaluules­se
ja -usundisse? Vaevalt.
KILDUDEST SAAB PILT
Potiküdudest saab kokku pan­na
sajandite vanuseid savianu-maid
ja kondijuppidest tuhandete
aastate eest hävinud sauruseid.
Palju oleneb tegijast... Lennart
Meri on hoolas kildude koguja ja
konstrueerija.
Kreeklane Pytheas, kelle kodu­linnaks
oli Massalia. (praegune
Ta leidis merevaiguranniku ja
ühe. suure saare Balisia, millest
Bremeni Aadam 1073 tegi Baltia
(Mare Balticum) ja väiksema
Thule saare. Barbarid (saarlased)
näitasid talle seal ühel valgel su­veööl
kohta, kas päike heitis ma­gama
— Kaaili järve. •
Pytheas kirjeldas kõike seda
—• ka jaanipäeva-aegset valget
suveööd— oma reisikirjades.
Originaaltekst on kadimud, kuid
paljud koopiad on tänapäeval al­les.
Pytheas teenis nende kirjel­dustega
oma ajastu-suurima luis­kaja
nime —teda ei usutud!
Novgorodi kroonika kirjeldab
1071 eestlaste jumailaid, kes on
miistadr tiivulised ja lendavad
taevas. Kroonik ei lisa oma isik­likku
arvamist, kas need on head
või halvad jumalad. Viissada aas­tat
hiljem (1544) kordab sama
kirjeldust usklik mees Sebastin
Münster, kes teab asja paremini
ja nimetab neid kuradi peletis-teks.
•. • \ ^ • •
Liivimaa (Läti) Hendrik kirju­tab
1220, et Virumaal on mägi ja
ilus mets, kus rahva jutu järgi
on sündinud saarlaste jumal Ta-rapita
ja kust see on lennanud
Saaremaale. Rahva suust kuuldud
pärimusi teisest päikesest, teisest
tähest, tulekivist ja pisidiännast
on veel kirja pannud Rossihnius
1632, Verginius -1696 ja Otto Vii-,
lem Masing 1822.
PÕLEV SAAREMAA . "
Soome .^lalevalaš" on üks
rahvalaul, mis jutustab Saaremaa
põlemisest. Harju-Jaanis ja Kuu­salus
kirjutati üles selle laulu
siit-poolt-lahte versioon:
Oi imeta või imeta,
mis nägin mina imeta
õuessagi Miessagi - ;
Nägin Saaremaa põlema,. .
tule luugista tulema.
Sood suutsid, järved põlesid,'
kivid keereldi ojusid...
Laul põlevast maakonnast on
erandlik ega tunne analoogiaid
ühegi teise rahva folklooris.
Teatud jälgi on sündmus
jätnud ka skandinaavia saaga­desse,
k;^is kõneldakse päikese
kadumisest, päikese magamis­kohast,
päikese õgimisest Ja
• muust. •.'
Skandinaavlased nägid päikese
allakukkumist täiesti looniuvasta- .karaetavamäd" on Saksamaa uus-tele,
kes elasid Tulesaajrel ja olid
päikese hoidjateks ning valvuri­teks..
Lennart Meri oletab,, et
saarlased omasid mingisuguse eri-seisundi,
puutumatuse ja püliadu-se
ümberkaudsete naabrite ja ko­gu
Läänemere mumi elanike s i l -
Päikese pesakoht kujunes pü­haks,
tabuks ja andis kohale —
kihelkonnale, järvele, taludele ja
küngastele „Püha" nime. Kaali
järvest sai kultuse- ja ohvripaik,
kus.käidi vargsi veel möödunud
sajandü. :
Liivimaa Hendrik võidurõõmut-seb
on kroonika lõppsõnas, et
Saaremaa alistamisega on ka Ta-rapita
välja heidetud. Kuigi Saa­remaa
jääb Läänemere ruumi
sõjaoperatsioonides enamasti
viimaseks vallutada, ei ole välis­tatud
võimalus, et 13. sajandi val­lutuse
puhul olid seal ka moraal­sed
ja psühhoioogüised kaalutlu­sed.
Hendrik pidas Saaremaad
Tulejumala kodukmdluseks. Selle
valJutamine tähistas ^paganluse"
lõppu. Hendriku võidurõõm oli
enneaegne, sest veel 17. sajandil
Eestimaal toimunud nõiaprotses­sidel
selgitati, et surmamõistetud
nõiad olid ühendust pidanud tae­vas
lendava lohemaoga.
,, Müstiline Tiiule — Tulesaar
011 tänaseni selgitamata, kuigi
paljud muistsed maadeuurijad
seda otsisid ja mõned ka seal
jiäisid ning kohta kirjeldasid.
Lennart;-Meri vaatleb kõiki neid
n^aterjale oma raamatus ja jõuab
tulemusele: ei ole võimatu, et
Thule asus Saaremaail.
(Järgneb)
enne kella kuut oodates pavUJo-nüinna
uste avanüst, et saada nä­ha
pakutavat kava, nüs olevat
väga hea. Mõnikord see kõrgeks-kiidetud
kava ei olnudki ootuse
kohane. Eriti näis see pettumust
tekitavat kanadalastele, kellele
sabas seismine on ilmselt võõras
ja harjumatu. Niende sõnavõtud
olid korralduse osas sageli üsna
kriitilised. Ometi oli iiheksa päe­va
jooksul paviljones 21 miljoni
külalist ja tõenäoliselt on tule­val
karavani 10-aastasel juubelil
neid veelgi rohkem.
Kõik aga küsisid miks asub mõ­ni
paviljon nii täikseis ruumides,
et sinna sadatki inimest ei nia-hu?
Kui jõutakse organiseerida
hea kava, siis suudetakse seda
hoopis enam ja vastuvõtlikemate
meeltega nautida, kui ei tule en­ne
piJkka aega oodata, inis tihti
tuju juba alla kisub. '
Kui suur OÜ pavüjonilinnade
kultuuriline osa, siis jääb päraku
kokkuvõttes öelda, et mitte eriti
silmatorkav kõigi rahvaste juu­res.
Karavani korraldamisel peaks
olema nõudeks teatud minimaal­ne
kult?iuriline osa söömise. ja
joomise kõrval. Head väljapane­kud
OÜd peamiselt raudeesriide
tagHiseilt maadelt, kuna teised
f^vad lahendasid selie osa müü-gllaüdädega,
tutvustades onm ko­dumail
toodetayat kaupa. .Balti
rateste^c^e väljapa­nekud
oM huviäratavad andes
ulatusliku lõi^e nende inimeste
eitüaadist, kusjuures demonstrat-sioohid
• kodukäsitöö alalt tõid
Karavanipidustus on apolMtüi- selle minevikust tänapäeva,
ne oma põhimääruste kohaselt
ja selle raames pole lubatud min- Kõigi paviljonide külastami-git
polütikat teha. Eestlased te- seks puudus aeg. Kui iga limia
gid siiski rahvuspoliitikat oma vaatamisyääfsüsse süveneda, siis
kauni kavaraamatu abil, mida [võiks õhtu jooksul läbi käia 4—5,
paljude poolt eriti heaks hinnati ja sedagkjuhul kui poleks sabas
ja mis andis eestlaste tegevusest seismist. Viimiane muutis „reisi-ning
eesmärkidest ulatusliku üle- plaani". Eesti pavil3oniünnal õlid
Üheks uueks paviljoniks
hindude New Delhi. Selles oli iga­le
/paviljonipäevale antud onia
teema, nagu India naistepäev,
lõuna-, põhja-, ida- ja lääne-In-dia
päevad. Osavõtjate hulgas oli
palju hindusid kus eüti naiste
juures oli silmatorkav küldehe-te
rohkus. Kui giid tull väljapa­nekute
juurde seletust andma,
vastas ta küsimusele, et kas kan­tav
kuld on ehtiie:,.India naised
kannavad kulda enese kaunlštairiöil-seks,
ega mitte nagu ameerika
naised seda panga seifis hoidmi­seks"
...
8G
DD
-Briti ajaloolane John ' Toland,
kes kirjutas põhjaliku uurimus­tesse
„Adolf:Hitler", olles selleks
20 a. kogunud materjaile, jutustas
kõnekopsoleW Detroidis, et
Ameerika uusnatsid pole muud
midagi, kuimootorratastel pom­mid,
kes kannavad svastika mär­ke".
Nendel on „suured lõuad"
seepärast, et nad e i tule toime
tüdrukutega, j a pealegi nendel
pole natsismist vähematki aimu..
Toland oli lisanud, et .„palju
vaate.
Ukrainlaste Lviv paviljon,
samuti kasutanud leidlikult £mti-kommunistliku
ihne andmist ühe­le
oma väljapanekute osale. Näi­tusel
oli ukraina kodu sisustus
kus ühele kohvilauale oli aseta­tud
valimik antikommunistlikke
raamatuid, et näidata ukraina
kodu poliitilist meelsust. Pole
teada kuivõrd seda märgati, aga
poliitiline joon oli sellega siiski
paviljonile antud.
. * . •
Millise hingega karavanipavil-jonides
oma kavale kaasa elatak
se ilmnes noore rahvariides oleva
ukraina poisi juures Poltava pa­viljonis.
Kui vanemad tantsijad
oma dünaamilise kava esitasid,
vaatas poiss seda tuliste sihnade-ga
pealt. Küsides kas ta on ka
tantsija, vastas ta nukra tooni-
.„Ma soovin, et oleksin." .•
Kui keegi koeri hoiaks reas
õnneks avarad ruumid, mis ma­hutasid
sadu inimesi sättes külas­tajaile
meeldiva mulje ja andes
võimaluse pilgu heitmiseks sellele
mida korraMajate poolt pakuti. .
Nagu öeldud oli 50-1 paviljonil
kokku üle 2 miljoni kiilastaja;
Kõige rohkem oli sabas ootamist
Odessa ja Kievi linnade väravaü.
Kuigi toidühindade määramine
oli iga paviljoni oma asi, said
mõned pavUjonid hoiatuse lüga
kõrgete toidu- ja joogihindade
võtmise eest. Nü võis märgatav et
sama toit võis erineda hiniialt
kuni Sl.ÖO portsjonilt. Äga tuleb
siiski märkida, et toit ja jook
Olid ainsad, piUlest t>aviljonid
oma tegevuse ajal tulu said. Eest­lastel
oli alkohoolsed joogid nii
targalt ostetud, et 10. min. enne
paviljons lõppu oli järgi jäänud
ainult õlu. • '
Karavanipidustus on muutunud
isemajandavaks. Kui kolm aastat
tagasi Metro Nõukogu seda toe­tund
aeg tulise päikese käes, siis tas 79.300 dollariga ja järgmisel
oleks loomakaitse selts kohe paa^ j aastal veel 50.000 dollariga^ iiis
nikas ja astuks samme selle kõr-1 alates 1975. a. pole karavanipidus-valdamiseks.^
Ometi seisti tunde tus enam toetust saanud.
Marsseille Lõuna-Prantsusmaal) j selt — idas — ja kõik nende mui- natsid, kes võivat tõesti põhjusta-reisis
paarsada aastat pärast ka-j nasloõd ühenduses päikese sur- äi kartust. USA „natsid'- oleks
tastroofi põhjamaile otsima j maga viitavad itta. Teatud musti- Hitler pannud pikema jututa
Thule (tule) saart ja merevaiku, j lise oreooli andis see.ka- inimes- koonduslaagrisse.
Eesti etnograafilised väljapanekud on pakkunud paljudele Tal­linna
paviljoni külalistele huvi. Pudil pr. Türk demonstreerib
vöö kudmnist. PUdil vasakult pr. Robinsön,Tüna Järviste, W.
Pent,, E . V. aupeakousul I. Heinsoo ja Kanada parlamendiliige
koi. K . Robinson. .