Vaba eestlane , October 6, 1983

              Nr. 74 •Nr.: V A B A EESTLANE' n d j a i ^ v a i , 6. oktoobril §3 ^ Xhi^rsday, October 6,1983
s meenutada ja
rannas aktiivselt,
tsevaid tegelasi,
neie ühiskonnas
idlikke, kmdla-kes
onia toetus-kaitsta
eesti
üsimist ja aren-vad
tunnustust:
inda Pihel, kes
konnas, Haasia-peres
15. juulil
hoolas õppima
arest aga vir- ,
-ust ning vastu-arenes
Lindast
adev^ eesti neiu,
naiseks Alfred
tubli perenaine
hoolitses oma
a abiks mehele
a ärilises töge-odumaal
oli lü-okupatsiooniaeg,
-ele isegi häda-^ ;
muretsemisega,
g varjata peret,
mõrvamise või
mia:ale tungimi-õnnestus
väik-edä
Rootsimaa
väikse tütrega,
bai maal.
ööle haiglasse,
ma hoolsa töö,
ejakindlameel-i
ülemuste kui
"aiglateenistuse
male kodu kor-enes:
pere poja
es lastele kooli-eest,
ka kodus
keele oskuses,
st ja eestlastest
kodumaa, Eesti
aastal umber­al
ema äraoota-
79. aastal järg-tööle
haiglasse
ai äigas 'jälle
aldama, olles
ende peredele,
julgust, tahet ja
panusega võit-g
eestlaskonna
as eestluse püsi-
!•* eesti keele,
valvel, et laste
eks ja nad õpe-elastele.
Lapse-uses,-
oli temal
-uus, kolm tüd-i.
Mõnedel nen-levat
veel kõige
, kuid vastami-õnadest.
Keele-e
tegi ta nende ;
ilesandeks. Ta
psed koos pere-iikult
„kindlail
Linda Pihelit
mis vüs tema
Ila vaikses ta-tema'
väimehe
e linnakese jä-
Ues ka nende
augustil 1983.
alurikkad kan-'
uur hulk ees-
' d i a j a i d temi
mS'oe>sumuaia-ke^
soovisid, et
sellele tublile
rahulikku puh-
Kusta
ootsi
nanööver Root-kandis
nime-hõlmas
alasid
kuni Stokholmi
deni, hõlmates
a ümbritsevaid
akendati 20.000
Igas Gotlandilt
ai edasi Nyhäs-
Bravikenisse,
Lmköpingisse,
end elanikon-maanteede
sul-
'stustes, -suure-es;
sõjalaevade
ning muidugi
nurimürinas.
3000 sõidukit,
ennukit, 30 heli-kuüksust
ja 20
'5. oktoobril.
: ^ - ' - ^ ' ' - - : ; . : V E P L :
Kitarrikontserf
eddsi lükcityJ
Käes<D>leva nädala reedel, 7.
Hoobril etteMälitud Boris Baggeri
|a El^beth Stepbanl kontsert
konservatooriumi saalis on laulja­tari
haigestumise tõttu edasi lüka­tud
pübapäevale, 23. oktoobrile;
Yöiksemqiid
REMONTTOi
majade Juiffes:
(^lambing), kraanid, kkMetiM jm.
1, f. MEIUSI 225-3283
ase
Eesti kirjasSpriBS
edyteei
Ootamatult: palju rahvuskaaslasi
on kõikjal üiepiaailma reageeri­nud
EKN NoorsootöÖkomisjoni,
ESTO-84 ja Toronto Eesti Täien-dusgümnaasiümi
üleskutsele kirja­teel
sõprusvahekordade loomiseks.
„Ulatage oma käed sõpruses üle
maade ja merede. Kirjutage eesti
keeles — meie kõikide ühises ema-keelesI
Osavõtt võimal^ kõikidele^
vaatamata vanusele või ESTQrst
osavõtule," kõlas osa. üleskutsest.
Nü ongi soove kirjasõpruse alus­tamiseks
tulnud |^a?iadastj Amee­rikast,
Rootsisti,,.;:r Saksamaalt^;:: vastupanu sakslastele oli pasiiv
Prantsusmaalt, Soomest
j a Aust- ne, hoiduti partisanitegevusest, mis
¥ene fcaubafoevad
loimetavad kohale allveelaevul
STOKHOLM (EPL) — Rootsis. Eöpingl sadamas^ linnulennul um-
Ibes 120 km Stokholmist idapool võttis salpeetrilaadungit peale ven®
laev „Baltiiskii 110". Seega pidi vtne laev sõitma sõna tõsises mõttes
),Rootsi südame"; alates Stokholmist Ja läbi kogu Mälareni järve.
- Iseenesest sellega midagi imeljk- suurima- tähelepanelikkusega ja
ku ei d e — vene laevad on käinud nende positsioonid registreeritakse.
Mveelaevaintsidentide tõttu on
bakatud võrdleinaidarükidfe kau­balaevade
marsruute allveelaeva-indikatsioonidega.
Võib märkida, et kui näiteks Tö-
SölJtembris toimisid Jõekääru Lastesuvekodu^^
©lamule uue katuse tegeBnine.PildEtöö&ehed täies töö Foto: J. Säägi
. dr. Rein Taagepwo
Tärtti lnstituuäi'iffi^ Taagepera e«anne ,,I^edu/Läü ja Ees-ti
1940—1980: sarnasusi ja emevusi*^ õhtu avas lühikese lektori tutvustamisega instituudi Juhatuseliige
Eaja Telmet.. Ävaldäm©;; (B|tekaiide:;mõn^ 1/ ; • ', ,^
Rahvushke kultuuride Mvitami-"kor^ Lehe reporterid märkisid, et nad
he Stalini poliitika ja praktika kuid xm olemas ^^laevaMüuvees, kust seda on
. . h a s e l t oli sarnane koolmes riigis. vaikseid põrandaaluseid gruppe, ülimalt raske avastada. hakates kaptemle selgitama Gasef-
Mälareni sadamates varem ja tee­vad
seda küidlasti ka edaspidi.
Kuid käesoleval juhul kahtiustavad
mereväelased, et „Baltüskü 110"
kuidagimoodi aitas üht kääbusall-veelaeva
,,operatsioonipiirkonda". re juures käis ždlveelaevajaht, i l -
Nimelt Hammarby sadamasse, mus sinna vene kaubalaev. Saipauti
keset Stokholmi linna, kus mitmed Karlskronasse, kus Rootsi mere-tunnistajad
tähendasid vee ebanor- väel olid manöövrid ja kus samuü
maälset keerlemist, õhumulle Ja saadi kontakt „tündmatute objek-muud
sellist. tidega", tõenäoliselt allveelaevade-
. y^-- .. V , . . gä. J a k^i Harsfjärdehil. ja Mysin-
Merevaetuulmd uuri^^^ ja pddis- ^^^^^ aeti taga võõraid sissetungi-asid
merepõhja aWuaalses^^^^^ seal kohal idariikide:
komias, kuid evleidnud mida&i, j^^^^^i^^^ j^g^g ^^^^^
misToinuks vMata kutsumatule .g^ tegelevad vene saaticonna-kulahsele.^^^^^^^^^^^^
1^
Otsinguid muidugi raskendas asja- Üks Stokholmi õhtuleht küsitles
olu, et nähtavus oli samahästi kui ,,Baltiiskii 110" kaptenit, kuidas
null ja põhi nagu sadamates ikka, allveelaeva-looga õieti on. Kapten
kõiksugu prahti ja vanarauda täis. mõistagi, välgutas naeratades oma
Mereväe esindajad aga riiärgi- terashamb^^^ ja toonitas, et tege­vad,
et kaubalaevad väga hästi vp^-, mist on täieliku fantastikaga,
vad aidata Icääbusallv^jle^u Rootr^ N. Liit polevat kunagi kellegi pü­si
sisevetesse. Seda voMafee telja re rikkunud ega kavatsevat
vastavate khmitusseadmefe abil, teha k a edaspi^
raaliast — lastelt kuni ligi saja-aastasteni!
Edaspidi pühendame erilise tä­helepanu
laste ja noorukite kirja­dele,
seekord : toome mõnmgaid
näiteid vanema vanusegrujii kirja-näidetest:
. „01en huvitatud kirjasõbrast, kes
on umbes 40—50. a. eesti mees,
meeleldi Põhjamaadest. Olen 42. a.
eestianna, lõpetanud ülikoolis ma­jandusteaduskonna.
Samuti õppisin
inglise, eesti ja soome keelt. Pa­rimate
tervitustega ja head ESTO
kordaminekut!"
(Soomest)
Efekt muutus Mavmaks vene- Eestis oii vähemalt neli põrända-laste
sisserännu tõttu ILätis |a alust väljaannet eksisteMnud.^^
nõudnuks ohvreid. ;
Tugevaim organisatsioon oH Lee- hiii^ kohalike\kommünistide välja- d gruppide vahel arenes
dus oma ajakirjariduse ja kesk- Eestis. 1970-näate viimastel aastatel. Nen-organisatsiooniga.
Lätlased nägid V Pärast Štälini surma oHsaniašo-do hiilgas oli ainult paar lätiast
enimat autonoomiana .omavallt^g^ ja pöol tosinat eestlast märgukir-suse
ametnike käijdu.^ ^ / „sulä aeg" niis andis kohalikke a^jale sülakü^ seas. ^
Eestil oHd parimad suhted ja Ä peatus m (m)^ märgukirjal
taktid Rootsiga j a 5000 meest põ- korraks ja tekkis vastupidine liiku- tuumarelvadevaba Põhjamaa ku-genes
Soome, kus špetsiaahiemm^^^^^^
Eesti rügement JR200 formeeriti.^^ m misjärel oma
1944 põgenes läände ,60.000 eest- kommunistid puhastati välja ja
last, 100.000 lätiast j a 50.000 leedu- asendati Venemaalt tulnud kas lät
last Lätiastel oli pikim põgenemi- laste, või venelastega; Leedus on
Riigikaitse julgeolekuosakond jäi- järdenil karile jooksnud U 137 lu-bidaläevade
sõite Rootsi vetes gu. (EPL/IS).
K A T Ü S E TÖ
TARMO SEPA - tel. (416) 425-507E
jundamiseks oli allakirjutajaid
lätlasi kui eestlasi ja lee- ^ E C SE
SEPA HOME JDOT
Metro iie. B-5374
Olles realistliku eesmärgiga ja
nõudes tuumarelvadevaba tsooni
se periood, kuna Saksamaa pidas:aga tänaseni jäänud tippk tähtsaim batti dek-
„01en üksik poissmees, 50 aas-
Kioramaal vastu 1945. a. maikuu- leedu oma kommunistid,
ni. • Majanduslikul poolel keskenduti
Kogukaotuste poolest olid Balti tööstuse viimisega Moskva alla.
tat vana ning käin iga päev hoole- rügid raskemate hulgas Euroopas. Rahvuslik kultuuritegevus Siiski
ga tööl. Mitte-suitsetaja ja napsi 1939. a. sügisest 1945. aastani kaotas jätkus j a andis löövaid võimalusi,
võtan iaruldastel juhtudel, kui se- Eesti 25 prots. oma ennesÕjaaeg- kiiigi kontrolli all pärast „ajaloo-dä
juhtub! -^Muusikat „neelan!" sest elanikkonnast. Läti 30 prots. ja list
Leedu ainult 15 prots., kuna nad
said tagasi piirkonnad Klaipeda ja
Vilniusega.
Sõja- ja okupatsiooni surmaohv-
Muidugi on kavatsus talla Toron­tosse
ESTO-84-dat külastama! ^
Esimeses järjekorras olen muidu­gi
huvitatud naissoost kirjapartne-rist,
aga võib olla ka huvitav mees­isik.
Parimate tervitustega Root­sist!'*'
(Rootsist)
laratsioon, mida aga president R.
Reagan naeruvääristas oma sõna­võtus,
kui Baltikumi tuumarelva-devak
tsooni loomist.
EuigidissideMide tegevus on :ti^
geysfi^ teedus, ön Lä^ ja Eestis
Ö Ä sama palju vängistamiši.
„Tervitusi Robtsimaalt! Kuna
r vanus ei ole oluline, süs ehk leidub
mõni vanahärra, kes soovib kirju­tada
70. a. daamilk P.S. Võtan 84.
a. Estõst osa!"
Mitte-kohälikest-moodustatud kõr­gem
administratsioon
Ja suurem sisserändajate arv
teeb olukorra Eestis ja Lätis
veelgi halvemaks.
Rahvuskultuuri taastamine lõpe- j^^^^^ Leedus on protestid õhmd
tati Leedus 1968, Eestis 1971 ja ^nassiivsed ja individuaalseid pro-
Lätis 1974 parast sulaaega 1962^ testeerijaid nendega võrreldes vä-
-^v hem. Samal ajal Eestis-ja Lätis
rite arv oli tähelepandavalt sa- Tulemuseks oli kunstilise väljendur j^j^gg^j iga dissident uurimise alla,
mane Eestis (8 prots.), IMkf ja se eksistents rangete kitsenduste nüpea kui ta on avastatud.
Leedus 9 prots. ^^^^V^^ a^
Metsavendlus hõlmas 1950. a. ai- 1950-Edail aas
guseni 1 prots. elanikkonnast, mis N. Liidu fanaatilistes progressi-on
tüüpiline partisanitegevüses. plaanides asetati tööstusi ükskõik
teedu metsavendlus oli tõhusam j a kuhu. Läti-Eesti valiti endiste töös-organiseeritum,
neil oMajaMrjad, tuste olemasolu tõttu tööstusmaa-^^^^^^g^^^^^
ühine üle-Leeduline keskus, kaks deks, Leedu jäi põllundusmaaks. ^^g^^^ võib suureneda kuna naa-
(Rootsist) ^eeningulaagrit ohvitseridel^ Ees- on vastupidised fakto-
^ Mis ja Latis olid pisinihmad, kes 16. sa^^^ ^
„Tervist! Kasion keegi, kes ta- üksteisega kontakti ei võtnud. E i dJ^;M^ Mis saab tulevikust? Peamine
hab minule kirjutada? Mina ei ole ole teada, et Eestis ja Lätis olnuks jaoskuse j a vähema siihdivuse, mis (^^^ on venelaste sisseränd.
käinud eesti koolis. Räägm rootsi metsavendadel oma ajakirja ja tingis 1945—1949 ja jälle 1960—1970 madalam võrreldes 1970
ja eesti keelt Tahan Estost osa lendlehti. Eesti lipu heiskamme k i - aastates suurema • sisserännu Lä- gigaastatega aga pole peatunud,
võtta!" \ rikutomidesse ja täitevkomiteede tisse j a Eestisse.^^l^^ s, s
' (Rootsist) ründamine oMd keskseks tegevu- riduse alal
uT ^1 • ^ - f j i A • i. 1 1- mööda Lätist.^^^H^^^
Nendele 3a kõikidele teistele kir- pärastsõja küüditamised olid eri- sega hakkas sündivus langema na- ^rotsendi^. WimmP aastat tagasi
jasoprusest osavotjade puuab kor- nevad. Märtsis 1949 viidi-Eestist guveneJasMg^
r^av^ oimkond vastutuUa sobi- lo prots. talupidajaist me Ä i a ränd a^ ^"S^^ SeLl^^^ö^^^^^
ades kirjasopruse partnereid vas- jooksul. Lätist ainult 5 prots. ' ^ K ^ ^ rtiS:irt' S S S ^^t^ võimaUk et M ^ ^
ia enhuvidele ja harrastustele. . seentud metsavendlM^^^ ^ Eesti kahelt poolt ümber piiratud.
mitmeid kuuditamisi, aga alati on teda tihti valitud uute tehno- jigg^i rahvastiku osa on vähene-
Nalste seveMngad, nahast ja riidest, palji väikesi. mmM^
Hinnad $12.00—25.00
Saksa Rohde puukmgad $25.00
Aarika puuehted: kõrvarõngad $2.00, sõrmused $2.00—3.
kaelakeed$3.00, puust kaelakeed $4.00—5.00.
Erilised soome sisetallad^ lastele ja meestele 35 s. ja 50 s,,
TiahktaUad naistele $1.75 ja meelrtelo
ionShoesUd
Kriitiline lüli ön Läti, mis on vaga
lähedal ohtlikule protsendile: lätla­si
on veelSS pröts., võrreldes 55,5
773 Mt. Pleasant Road
Tel. 487-4085 V
Avatud: esmasp. reedeni 10—6, laup. 10-^5
3a enüuvidele ja -harrastustele.
Paljud nendest kohtuvad kindlasti
juba ESTO-84.1 Torontos! j p.^^^ ^ ^ ^ ^ ^
Lähem informatsioon ja kirjasõp- Kolhoosistamine viidi Eestis lä-ruse
ankeedid on^ saadaval EKN järgneva kuu j » s u i ; 8 protsen-buroos,
Toronto Eesti Maja, 958 dilt 64 protsendile. Lätist oli Ä a - .......
m ^ ^ M ' ! ^ . ! ^ " ^ - ~ olukord. Leedus: oli pool just seaV^M^^
M ^ 2R6, tel 465-2219 voi isiklikke ..gt^t hiljem kolhoosides vaid 34 M , millist rom pole aga^^^^^^^^^
andmeid saates samal aadressil. p^ots. Kuid 1950. a. lõpuks peagu nagi mängimid. ;
ESTO 'Kirjasõpruse Korraldav ^^õik leedu talupidajad olid ühi- 1968. ä. oli ^v^^
Toimkond nenud kolhoosidega; ta Jda-Euroopas pärast Stalini sur-loögiate
katsetamiseks, saades viimase kümne aasta jooksul
sellisena sptsio-ökonoomiliseks
laboratooriumiks.
Mitmesuguseid uuendusi prooviti
66 protsendilt: 63 protsendile; Lee­dulased
on Suutnud oma elanikkon­na
taseme hoida 80 prots. ümber.
Nii peaksid eestlased j a leedula­sed
Xätit abistama. Eesti saatust
on varemgi ©tsustätud Läti pin-
^ Uued Ja parandamine ÖM jä GAASIAHJUDE vaheta­mine
^ Korstnate voodrid (chinmey lining) * Veetorude pa­randamine.
^ Ahjude puhastamine.
R O L A N D KULLIK—Tel. 1416r275-T280
Paljud eestlased — majaomanikod^
e! tea I
©tteen Igasygiseid
raud- jopyuaedi
1940. aastais olid haldurid köha- ma. Toimus invasioon tshehhpslo- M a saadakse teha? On vaja roh-likud
kommunistid. 1950. a. puhas- vakkiašse, mis näitas/et Hrashts- kem balti koostööd kodumaal, kui
tati eesti kommunistid välja ja hovi ajajärgu reformide aeg OB ka paguluses. Peaksime läti kul-asendati
Venemaa kommunistide- lõppema tuuri tundma õppima, pealegi kui
ga, „jeestlastega". ^ ' põrandaahme tegevus, l^tiased on ehk lähedasemad vere-
Sama ei tehtud Läti ja ILeedu Sündis dissidentius, Balti rükides sugulased meile kui keelesugula^^^
rahvuslike kommunistidega, ning on põrandaaluhe te^ '
jääb praeguseni müsteeriumiks, on veelgi tugevaim Leedus, kus lühidalt, ajajärgule vaadates voi-miks
seda tehti ^^a^^ lätiased, leedulased
Kõigis kolmes vabariigis võUcs aUa kirjutanud 148.000 leedulast, i^^ia teisteta esialgul hakkama
üheks põhjuseks on, et rahvus- sa^^^' ^ga kaugemale vaadates,
tas ja k a t Ä u s sulavad seal isegi suurim neist^
üMe, m i d a l ^ ^ Eestis j a Lä-suuda^^eda teha. 1920. aasta köos-
Ms pde saavutanud. ; töö vomuks Balti riigid 1939. a.
tikust, aga Eestis ja Lätis muutus Usuliselt aktiivsed baptistid p[>lePäästa. individuaalsel tasemel
• olukordhalvemakssõjajärgse immi- end seganud rahvuslikesse küsimu- P®^^^ oiema esimene samm haka-gratsiooniga.
Osatt oUd" need Vene- sisse; ' ' ta huvi. tundma ja teadmisi ^ogu-l
O N AIR APPtlANCE SERVICE maal venestunud eestlased jä lätia- Pooletunnine igakume streik oli ^"^^^erriikide ajaloost jä kul-sed,
keUe sarnaseid p Ä d Leedust eestiastelekitis.^^^^N^
Eesti tüli kuni lÖO.OOO Venemaa 1980. a. tekitasid negatiivset vastu- VõiboUa mõistis paavst Johannes
eestiast. Kaotused olid Eestis 33 Teal^ vene , sisserändajate Paulus _H lätiaste rasket olukorda
prots., Lätis 36 prots. ja Leedus hulgas, kes hakkasid relvastuma. Ja määras esimeseks ametlikuks
32 prots., kes asendati uue immi- Nendega tuleb veelgi rohkem ar- nõukogude kardinaliks lätlasest
gratsiobniga Eestis 29 prots., Lätis vestada Lätis, kus üks kol^^^^^
31 prots. |a Leedus 6 prots. ida- elanikkonnast o n , sisserändajad, Läti katoliikluse säilimine on tähtis
tuses. 'L:', ^V- kes eelistavad vene kolonialisÜiMcu ka I^eedu katoliiklusele.
PAKID EESTISSE
©üia järginine pakk odavamini ja
kiiremini kui varem
VÕRRELGE HINDU;
I^aevated- •
Inmi 5 kg
kuni 10 kg
$19.
$34.00
$42.00
$72.00
. teL 759-6424
sõjajärgset Stalini ajastut iseloo­mustada
Imi sõda p^^^
Aastaü 1945—53 kõik kaotasid kol­mandiku
ennesõjaaegsest rahvas-
P A R Ä N D Ä M I
. Hsülmutusk^pp® ja-piite p - igat
31 aaütat tööpraktikat
Tel 533-9334
Tolli võib tasuda Kanadais voi Nõukogude Liidus
JAVE-O-WAY MRCEL SERVICE LTD<
TORONTO
337 Roncesvalles Ave.
Tel. 532-3042
HAMILTON
747 Barton St Easd
Tel 544-^603
BloörW.
OueenSt.W.
0)
3
Q