Vaba eestlane , June 21, 1983

              1
il' i
I
Lk. 6 '
VABA'EESTLANE teisipäeval, 21. Tuumi
_ Tuesday, June 21, 1983 Nr. 46
Eeloleval igisel, pühapäeval, 2.
oktoobril toimub meeskondade va­heline
maieVÕistlus West Hiili ma-leklubi
ja Eesti Maleklubi vahel
15-1 laual. Samal sügisel on kavas
suureni omavaheline meeskonna-
Võistlus 20-1 laual.
Kanada maleühingu,reiting'ute
uues,^ juuni 1983. a'. tabelis on
44—45. kohal 2192-ga Peter Mat­si
ja 61. kohal Ingvar Liitoja
2140-ga.
• : .
ESTO-84 malevõistlused toimu­vad
esmaspäeval, 9. juulil ja teisi­päeval,
10. juulil Toronto Eesti
Majas.
Ki Ituurifondi Quhinnciga kroonitud
no
iVAR IVASri pm&m
EESTLASTEST MALETAJATE
EDETABEL „CHESS CANADA*^
ARVESTUSES
, 198Ö 198.1 1982
Kütti, Ales 1430 1574 1683
Järve, Jaak 1522 1505 1499
KÕresaar,
Andrus 1534 1534 —
Laui;ima; Ivar 1739 1722 1722
Liitdja, Ingvar 2030 2088 2130
Lisits, Oss 1459 1459 1459
Matsi, Peter 2192 2192 2192
I ^ l i Andres 1150 1150 1150
Pügi, Kalev 1610 1610 1610
Pügi, Kalle. 1267 - ^ 1 2 64
Rammo, Erik 1467 1467 1467
Vahejaus, G. 1568 1568 —
Veltman, Alf 1638 1505 1587
Veltmann,
Martin 1874 1858 1864
^mgi,;^EO;1739:
•^iJuetoä,
Harold
Joselin, Lembit
Triefeidt, J a^
Pügi, Madis — — 1293
Tooming,
1020
Rahvusvahelistel Ka^
mängude kahevõistlusel oli Eestist
ainuke 17-aastane Otepää kooli­õpilane
Allar Levandi, kes jäi pin°
gelises võistluses 20. kohale ja OE
sellega üks kindlamaid kandidaate
Soomes toimuvaile juunioride
maailmameistrivõistlustele,
Vaiko V0]0remaa Euroopa
meistriks jääpurjetamises DN-klas°
srs. Rootsis Stokholmi lähedal
võistlesid 53 jääpurjetajat ühek­sast
riigist. Lisaks Vooremaale
m Wde^^^ ^'^^ musikaalset Liinat Torontos, kes mõlemad laulavad Ja mängivad
Kuulia^^^^^^^ 3a iiina Furje.. Foto: Vaba Eestlane
üliõpilane Vaiko tõi oma perre —— ••
neljanda tippsaavutuse, sest küm­me
aastat varemalt omas tenia isa
Endel Vooremaa kolm järjestikku
EM-tiitlit.
Pärnus toimusid Kalevi meistri­võistlused
jääpurjetamises. Eba­soodsate
tuulte tõttu jäi ära DN- ki eestlasi vabas maailmas esitama sõnaga kinnine ümbrik, mis sisal-klassi
kuues Ä Parimaks osutus liuslpominguHsi auhinnatöid eesti dab autori nime ja aadressi.
Rein Veider 9 karistuspunktiga, Hpu 100 aastase juubeli puhul. ^ Auhindamist teostab igas
grgnesid Tiit Haagaa I M . Vailco J^^^^^^^.^-f^ üldnimtÄd tois TCja Vooremaa 17,4, Mati Kuuhnann aa on tähendanud ja mida tahen- .oiatundlatest koosnev zhü-
39 jaAin Vilde39. B-gn«3iVÕitis^^ «ust-valged lipuvärvid^ ^^^^^ koosnev zhu-
Toomäs Soöts, juunioridest Haap- meile kui
salu jääpurjetajä Uku Kuuse. Võistlus toimub kolmes eriklas-
Need on:
Tsmemaäe „kefie Waimnst ja vaimostiisest sündisid yer&Bid8 p
verandaraamata a1Itor*^
Hind $7 JO pluss SOeentipostikuly
VABA EESTLASE tjVKtuses
ILMUS
ARVI TINITSA koostottid
Leniiväe aMteenlstaslaste sõjasõito n maailmas
lõpiipoolei kirjeldavipiirteos
Ukslkytse auhiiiiiatögd^ ešitciitiiseks
Käesolevaga kutsutakse üles kõi- olema juurde lisatud sama märgu-
'M lk pluss 80 lk fotosid ja dokumente
Mind $47.00 plu^ $1.50 saateln^^
$3.00 teistde maadele
ciiädciviil Vabca Eestlase talituses
rii.
1486 1474
: Eesti
senud koigi aegade 11-ne parema
edetabelisse N . Liidus (10. 6. 82):
2. Jaak Uudmäe ~ kohnik
•••:::17.35m;-- ^ . ^ . V
2. Enn Sellik — 5000 m —
; 13.17,2 min.
2. Enn Sellik —10000 m —
27.40,61 min.
4. Toomas Turb
27.54,18 min.
5. Jüri Tamm — vasar •
80,46 m
7. Heino Puuste oda
:::;-:./:;89,32-m'-:
proosa,:
Naar, Erik , —- —-
Kõik maletajad asuvad OntaUos
väljaarvatud A. Kütti, kes on A^
•bertas • ja-^; 'Harald, • Uiietoa:' Nõva
•-Scotiäs.'-:':^-.^^^^
EEOTASED „CäESS
ENGLAND" 1978. A.: :
VEEBRÜAM
1) Nei, Eestil 2500, Internatio-nai
Master, 2) Etruk, Eesti 2400,
3) Uusi, Eesti 2385^ 4) Eslon,
Rootsi 2365, International Master^
5) Luik, Eesti, 2345,^ Pohla, Ees­ti
2310, 7) Aax Puhnl, Präntsus-
8. Tõnu Lepik-
8.09 m
9. H e i n o M -
20,53 m
l i . Jüri Tarmak
2.25 m
IL Tõnu Kaukis
8141 p.
l.L;-Kalev
65.34
kuul
;sis>
i . Kirjanduses (luule,
üäitekirjandüs).
l.a^ Luule. Värsimõõt, luuletuse
pikkus ja vorm on võistleja
otsustada.
1. b. Proosa. Siia kuuluvad nii
essee, novell kui ka romaan.
Ic. Näitekirjandus. Lavatiiki
vorm ja laad on võistleja ot-sustada.
y
2. Muusikas ftõik heliloomingu-lised
vormid).
3. Kujutavas kunstis (maal,
skulptuur, graafika).
Ä, Igas Ülalnimetatud kategoo­rias-
on: •
Esimene auhind Kanada $1,
Teine yaiüiind Kanada $500, J
Kolmas auhmd Kanada
Auhindu Võib välja andmata
jätta kui ei leidu vastavale
^^^^^^^^ väärilisi töid.
- - Teist ja kohnandat auhinda
võib välja anda rohkem kui
üks, kui leidub vastava
väärtusega töid.
— Auhinnale mittetulnud töö­dele
võib žhürii ettepanekul
anda ergutusauhindu vähe­mas
suuruses.
D. Auhindamiste tulemused
kuulutatakse välja ESTO 84 ajal.
--- ESTO 84 Lipujuubeli^ K ^
teel on auhindadele tulnud tööde
kasutamise õigus ESTO 84 ajal.
— Auhinnale mittetulnud töid
IN MEMORIAM LÜDIG
Valik Mihkel Ladigu loomingust
Ettelmntod lOO-aastasesiiimi mälestamise kontserdil
9. novembril 1980 Torontos '
küljel: AVAMÄNG — FANTAASIA, LINDA LAUL,
IGATSUS, BALLAAD.
iljel: JAANIÖÖ — sümfooniline poeem, PÕLISMETSA
JÄRV, KITS ja HUNT, • LAPSEPÕLVES, LAEVNIK,
ÜKS PISAR VEEREB, KOIT.
Kaastegevad sümfooniaorkeister, noortekoor jjLootos*', T. E.
üileeskoor, T. E. Segakoor, solistid õnne Laikve, Irene LSNMS-Winona
Zdenka. Juhataja P. P. Lüdig,
HIND $13.50 pluss saatekohi
.Saadaval,,VABA EESTLASE" talituses
Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Toronto
antaksi tagasi autori sellekohasel
nõudel kuue kuu jooksul peale au­hindamiste
tulemuste väljakuuluta­mist.
SelleÖcs piäevaks tagasinõud-
B. Võistlustööde esitaniise t«i|i- mata tööd ja kinnised ümbrikud
10-voistl.
maa 2295, 8) Ö. Sarapuu, Uus-
Meremaa 2290, International Mas­ter,
9) Kivioja, Eesti 2240.
mused:
Tähtaeg: 23. aprilV 1984. :
Aadress: ESTO-84 Sini-must-vaige
uusloomingu võistlus,
c/o Estonian House,
958 Broadview Avemi®,
Toronto, OntariOj
Canada.
..Märgusõna; .Esitatud' töö;; peab
kandma märgusõna jä tööle peab
märgusõnaga hävitatakse ilma ava-mata.
Võisthise läbiviijaks ön ESTO
84 Sini-must-valge lipu 100 aasta
juubeli komitee, kes hoolitseb vas­tavate
zhüriide ellukutsumise eest.
Zhüriide koosseisud teatatakse ees­ti
ajalehtedes hiljemalt 1. mail,
•1984;:;^;;
Sinl-must-valge lipu
aasta juubeli komitee
yugil VABA EESTLASE talituses:
HVITUD PUfUEDKA II
SSndmusI ja jutustusi mereetusf
Eiesti Kaubalaevastiku Juhtkonna Koondise, Torontos
väljaandel, 302 lk.
.— pluss saatelnilu Kanadas^ $1.—, muJMe $2.
D
D
a
a
a :
: n .
ID
D
•
a
o •
0.
. 0
0
0
0
D
D
O
D
0
: •
D
a
Q
0
a'
a
: a - • o'
' a
•a
•
a
a . a
•
• 0 o
a
B
B
0
D
o
0
o
• • . B
IMEV
VEEL ÜLESKIRJUTAMATA
maakeelde tõlgitud ja meie kükde kiotnlilikiikis
mõnes tiiMs iimber S Q ^ ^
Ehk küll nende isan- Koju tM aga nii^ ta.
ga, kisa ja "haugutamisega, nagu malaüal kenam kui kuld ja hõbe tust taheti kuulda, pandi sedaviisi Vesi sisse pääses ja paati vajuma
SLobasuuküla naised. Ka seda vii- on, niisämuti^^^k kogukonna'ette: mis riõu tuleb ette sundis; sellepärast ei olnud kogu-
S mast naistesugu Ott meie päevil (aga mitte enam kui tarvis, sest Võtta, et meid enam kodunt ära ei nisti võimalik üht antud nõu ühe-
S mitmes kohas leida, linnades ja kü- targad ei tee midagi üleliiga nagu kutsutaks, vaid meie rahulikult meeleliseks arvamiseks panna. Vii-
S lades, mõisates ja hurtsikutes, ehk albid) ennast täielikult olid rõõ- oma omanduse juurde võiksime maks astus üks vana kilplane teiste
l küll naistele seesugune suusõda mustanud, lahkusid nad ühest ära, jääda ja majaperemehe talitusi toi- ette ja kandis oma tarkuse arvami-i
kuskü kasu ei kasvata, vd^ sed sedaviisi turule:
I mastij kus mehed misama harima-, kes kaue valvata, pu- Mõistlike meeste kombel arvati Sest ja sellepärast, et meie kõi-i
ta on, need vanasõna tõeks teevad, gesid sängi puhkama, keha ja vai- esitek mis nende kide kõrge tarkus ja lai mõistus
S mis ütieb: lal^^^Ä^ vastu karas- kodunt äraolemise läbi oli sündi- siin ainuke süü on, mispärast meid
S seal, kus naiste püts võõrdunud, tarna. — nud, siis pandi võõraste isandate kodunt ära kutsutakse ja igalt
1 teeb kurja suuga naine mehe ilma- Väga kahju, et nende unenägu- teenistuses tõusnud tulu selle kah- poolt saadikuid meie kaela peale
S asjata vihaseks jä vastuokkäliseks.dest öösel midagi pikemalt ei võ^ ju kõrva, ja hakati nuttes mõle- läkitatte, misläbi meil majapida-
I Lahke nägu ja kasin suu oh noo- rääkida, aga seda ma tean, et nii- maid kaaluma; aga seal leiti, et mises väga palju kahju kasvab. Et
S reie ja vanale naisele kõige üle- suguste taricade unenäos sagedasti kahju palju surnum oH kui tulu. nüüd asjalugu tõesti nõnda näib,
S maks ehteks mehe silmas. — enam tarimst leida on kui ühel N i ^ ^ selgem kui päevavalgus, et
S Kilplas valmistati meeste vastu- m sun asjas koige paremaks küta? —, selle taricusest sündinud kahju vas-
1 võtrniseks suur i ^ ü - ja lusti- Seal ddks uks meiesugune^ pida- tu paremat abi ei ole kui rumahis.
: pidu, kuhu inehed ja naised ühes- . , ; nud kud^^ tarku ja kõrgelt- Rumalus ja aplus saab meid edas-
: koos läksid: Aga mehed pidid Viies peatukk. mõistlikke nõuandeid, mis ettepan- pidi nende vasta varjama, k^
I mõndagi 'manitsust naiste suust ^ l^imisejpeale nap rahesadu meid meie ^
|V kuulma, kes nende-pikal äraorf^^^ sasid. Nõnda kuidas meid enne
r se ajal väga targaks ja osavaks ühel meeld heaks langes! Üks arvamine oh M a tar-^m^^^^ taricuse pärast kodunt ära
olid läinud. Iseäranis noomisid Mitsia endale alplikke kombed gem km teine, aga km .noupaadi- kutsuti, nõnda jäetakse meid hilje-naised
neid virkuse ja tulise oletiii- võtta. kf katseks merele viidi, leiti jälle mini meie rumaluse pärast koiu.
sega kõik jälle heaks teha ja kor- uks emienahtamatu oksamulguke- Sellepärast ei ole minu arustmida-da
seada, mis seni kodu tegemata Teisel päeval läksid targad me- ne, kust vesi sissepaases. gi paremat nõu, kui et kõik ühes-oli
jäänud. Mehed lubasid jõudu- hed nõu pidama küla vainule pär- Mõningad arvasid: ei oleks pike- ikoos alplikke tempusid hakkame
mMda kõik naiste soovimised täi'- nade all^, k harilik kok- mait tarvis võõraste isandate asja- tegema, nõnda et keegi kuskü tü-
?; f« kutulemise ja nõupidamise paik talitustesse nina pista, vaid parem kistarimst ei näita, ei naised eea
datele vastupaeelt olij^^^^^s^^^^ lohakaid asju kõi- Sellepeale astusid kilplased kõk- oli, kui mingi häda suve ajal nõu neist hoopis eemale hoida, mitme lapsed, ei noored ega vanad vaid
neile viimaks armulikult luba koju gis olemistes, et nad kõige oma kü nõupidamisele: mis oleks kõige tarvitas. Talvisel ajal oli nõupida- asja pärast, mis siin kõiki ei jõu- peame kõik üheskoos jampshna ja
minna. Enne mmekut pidid nad tarkusega küllalt ei jõudnud imeks parem selle vastu, et võõrad isan- inise-kodä ja kõrts ikka üks maja aks nimetada. Teised kiitsid nõn- võõriti kombeid pidama. Mis al-tõotama,
et kui edaspidi kuMpanna,^^^^k^^ ja kõrtsi ahjupink sagedasti kohtu- da:mõnusam olöks, kui Võõraist pust üks inimene jõuab välia arva-is^
daist mitte ühdcorraga lahku ei ta ja üles mõtelda, seda peab tege^
mmd^k.. v.td vo,k. ne.,d hiliPm Mida hullem, seda parem, sest
meie tahame kui targad albid
nende tarkust pieaks tarvitatama, nad kodunt olid
nad kohe vastu tõrkumata oma oli võinud tagurpidi ja vastuoksa kutsuks/vaid igamees rahul oma Kui kogukonna vanem oma abi- mindaks, vaid võiks neid ka hiljem ma. parem rohkete :väiniuannetegä appi tule- mi^^^ Äga Rooma, Rakvere ja talusse jääks; ja enda asju võiks^^^i^^^ kohtumõistmisele istu- nagu kuldpiimalisi lüpsUehmi tarvi- • — ' ^ '
vad. ; ^ Võru linn, mis mõndagi aa-"-" ' ' ' ' " • ' i, - ; u : t , . „ . u,, * o ^ o . ^nir.',A „a
Nõnda tulid kilplased jälle oma tamise-aega ara kulutanud
koju tagasi, pärast seda kui nad ühe päevaga otsa saada
kaua aega võõral I maal teenistuse v^^^
leivapahikest olid maitsenud: raha Kilplaste naised võtsid omame- teiseks päevaks jätta; ' k u r ' u S n^^- '^'^^^^ kohtumõisünise lõpe- võõrduksid. kilplaste nimi kõrgete alpuseteeude
ja vara oli igaühd küllalt, esiteks hi mitmel kombel vastu, sedamöö- karastatud vaimud osavamalt^^^^ Teised ja kolmandad kiitsid jäi- j^^^^jj^^^g
rikasteenistuse palk ja teiseks roh-da kuidas!^ liikmed nõupidamisele selle asja le teistviisi nõu, aga kui asju pike-ked
kingititeed, mida iseäranis te^^^^ mait läbi arvati, seal leiti ikka, na-nistusest^
M ^ gu üleval tähendasin, nõupaadike-
/.isandad neile; olid- andnud.: • ; 'naise kohus, teised jälle rihikärina-^ kui ja iseäranis pidude''-^^-' KiisimuSj:.-mispeale igaühe vas-.,s©s üiks^ mulk,; kust teiste tarkuse
"lil
m I
i i .
Nr. 46
Toimetusel]
kirjandus
USÜRÄNDUR
Baptistide Maailil
kirjutavad: „Usii
gus Eestis / Jõij
Roos „Jõulud
tees", R. Vübj
meel", D.H.
ema Maarja", Ml
suseks jääb see",|
luõhtu", E. Toon
>^nasalvest / Krisi
| j a sünd", K. Sinli
'Raid „Isa ja nii
haigused", A. ;
num", „Lumi j ai
le!", Taimi p|
laat", K.R. „Usi
tat usurännakuri
Melita Marley
kunuid mäler.t
baptisid on 140
AK. „Vancouverl
gudus 30^aastane'|
teateid Vancouvei
ti Baptisti kogudi
Eesti Noortetööl
fondi, Eesti Abi KJ
nr. 2(83) ja 3(84).
mi Eesti Algkool
keel?",„Eesti näi
„Eesti õpeta jatJ
kursus", „önnei
„Lääneranna" suj
vel", E.K. Kooli-j
na iileskutse, „.4.|
baduspäevaks" jj
„Mõteldes kodumi
Teises numbris
juhatuse üleskuts]
koos eeskujuks
põlvedele", „Kool|
te registreerimiil
Eesti Algkooli jõi]
Kapitali. loomis(
päev ja JÕulukoos]
Noortetöö rubriigf
name Sind, Rilcs
noortetöö konsulei
informatsiooni.
LEMBITU LINI
tele ja poistele (i
Andres Looritsa ki
linnud", mis käsi|
„Lõhkuv hobune"
autoaegset liiklusi
oluline katsepünkt
katses, mõistatus]
kunagi ei kasva*
dust" — presidei
j.t. ametUsikute il
kuvad karrikatuuj
telt — „Keeletea(
Kasekambüt„Ska]
TULEHOIDJA
skautluse 70. juul
mi kandvas num]
Rinia Kindlam,,
hümn, kirjandlvõi]
tud Talvi Laeva U
dunud veli** ",
„Eesti Skautlus",]
see algas...",
see jätkub . . . " , ,|
tähisamine Metsal
skautlike üksuste]
sis. Saksamaal,
nadas, noodiõpetul
mate ku"jandivõis|
Maia Linaski töö
aias", juubilare
noorte tegevust
sid.
VABA El
TOIMETUS
avatud esr
reedeni kel]
Telefonid: toii
talitj
Toimetaja H.l
tel. 48:
KUULI
VABA El
on tasuv aj al(|
leviku
kuulutuste küljl
üks toll ühel v|
esiküljel ...... j
tekstis
Kmdatiisi võ(
nädala esimesse
esmasp: homm.l
; nädala teise aja]
map. hömm.
tel. 44^
Väljaspool]
Helmi Liivane
Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano
Willowdale, OI