Vaba eestlane , February 12, 1986

              Nr: ;12
mmmsmm
m
m^mm m.
im
m m
J i
J :W4
^ildil vasakult Robert
li Käärid ja endised esi-
Foto: Vaba Eestlane
'""II iwinifunp:
maga
Parteisse kiBuluv se«=
[taaride leheküljel seisu-tonaalsest
korvpallita'
lel ameerika ajakirjap^
I ajal on erinevad hõimud ja.
grupid ühinenud seitsme
la partei liitu."
Iriikide Senati Luureküsi-
Komisjoni liige senaator
[adley jätkab allpool: „See
[astumas konkreetseid sam-
^mdamaks endast Afganista-fa
legitiimset ja ühendatud
it( niisugustel foorumitel na-bliku
Konverentsi Organi-ais
ja Ühinenud Rahvaste
jatsioonis. Selle liidu esinda-les
käesoleva aasta sügisel
ligul Ameerikasse, teatasid
]t avada esindused' New
Ija teistes tähtsates linnades
/e maailma. Need on täht-imud
mida kõik rahvad
toetama.
(lisel tasandil tähendab sel-toefamine
tema tunnusta-
Afganistani rahva ainu-l^
itümset esindajat. See tä:
veel tema nõudluse toeta-rvutamaks
Afganistani koh-ilikul
Konverentsü, mis
^eris Afganistani liikmeks-
|ohe^ pärast nõukogude in-ja
liidu aitamist saavu-lliikmekohta
ÜR6'S.
tõige tähtsam; Ameerika
I Iceelduma garanteerimast
tbirääkimište teel saavuta-lokkulepet,
millega ei ole
Ihud Afganistani rahva !«•
)ed esindajad
lõuäb Ühendriikide mitte-it
eeltingimusena nõuko-lliatõmbäjTiisele
Afganist
isfeki^:- me peame te^^^
lkd pingutusi fookustam aks
tähelepanu Afganistanis
•genotsiidile ja vastupa-jse
kangelaslikule keeldu-dlaändm^
stv Hääletada
aastas N.Jbiidu hukka­te
poolt ÜR(>'s ei ole kül-on
saaburiüd ühiseks ette-
[mis anniab rahvusvahelise
ise vastupanuliikumisele
N. Liidu poliitilisi kulu^
Ites seda armutut, *"
sõnadega j o p e b š e n a a ^r
|ley seisukohavõtt Afgänis-luses,
mis iinr"^ v^*^
Nr. 12;
; 12;.^•^eeb^ual^ii: 12,lS)86 . 3
reks on emakeele, eesM keele osku/
se v^eneiriine, mille allakäik teeb
vanema põlve eriti murelikuks,
kima nad seovad keeleoskust oma
kultuuri ja jfahvuse?ä.M^ pole
siikki ainsad. Nasu Kanada raliva-loentfuse
andmed näitavad oh kee^
lekadu eriti Ä 11^
järgseil aastail Kanadasse tulijail,
kus ükski rahvusgrupp ei erisae
palju teisest, kõik sulavad kanada*
lasiks — üheks ingliskeelseks ühis­konnaks
kas mitmekuItuMrist rää­kides
või mitte.
Meil on juba demais mitmeid ,,A1W
fonde, mis (m loodud kas õppiva auhiiinanud
noorte või kirjanduse, kunsti jt. kahel korral Helmi Ellerit tema
kultuurialadel edukalt tegutsevate teenete eest eesti keele korrelctori
isikute aiiiindamiseks: Kõik meist ja kirj
pn aga ühisel arvamisel, et eesti Maandit, kelle teaduslik uurimis-keele
pusimine peaks olema eesti töö hõlmab ka eesti keelt. Toetuse
ühiskonna esmaseks hooleks ja on saanud Lundi eesti skautide ja
vääriks selleU erilist tuge. „Alide- gaidide Kaljukünka-Salme lipkond,
Marie Tundu Sihtasutus** loodi just Eesti Keele ja kirjanduse Ihstituiat
selle mõttega ja rida aastaid oli see Stokholmis, Göteborgi Eesti Alg-ainuke
iond; mille põhikirjas sei- kool ning korduvalt ka Stokholmi
sab, et fond tahab esimeses järje- Eesti Algkool j a Eesti keele eksa-
Järvi viibides Kalifornias kohtus ka eestlasest « 3 a « i o « A ^ j \n.ii.ii « 1^. päritoluga noori ja toetada res.
^ i l t ^ ' .rohkem on Foster City linnapea dr. Riho Martinsoniga, nende taga tegevust, mis on otseselt seotud
Bnglise keele saihmise ja esikohal ^ : o u • • . ' eesti keele kui obiektiea Fondi -^i^^-^^rie Tundu, kes alati on
olemise päi^st mures grupp ingli- San FranciSCO Eestl SeltS! abiesimees Heino Valvur ja pr. sd^ab v ^ ^ ^ ^ tundnud huvi.eesti keele ja kirjan-
§e päritoluga inimesi. Nad on or-^~"*' * / r _ . . r ^ . ^ ' ^.. . _ . . . ,
ganiseerinud inglise keele kaitseks
Alliance for the Preservation ®f
English im Canada nimelise orsrani-satsiooni.
Samal aial kui etnilised
ühiskonnad näevad end muutuvat
mgliskeelseiks, tunnevad teised
muret inglise keele
Kanadas.
võibkõne alla tidla eeskätt Root- ^"^e vastu ja muret meie emakee-sis,
või siis mõnel teisel mittekom- ^® ^^^^"^^ pärast võõrsü, ütles
mumstlikul maal asuvatele isikute- Sihtasutuse loomisel mu hulgas:
le või asutustele. Umbes sama si^ „Meie kaotatud kodumaa elab eda-hiasetusega
on ka-Ellen j a Albert s i e ^ ^ ^ rahvuslike^
Meeriku Stipendiumifond*V Rootsi ^^^^^^^^^s, nende pärandi väärikas
Eesüaste Esinduse iuuresrmisalä^
SAN FRANCISCO: Jaamuari aM tal on rõõm kokkusaada kohapeal- tes a. 1982 toetab eesti keele ja ^ioo^^^^
-Kes neid-peaks _ siis (äiüstäipa?
Esialgul pole ühtki muud kui ing­liskeelne
vana rivaaf-. prantsuse
keel. Bülletäänis APEC CANADA
(nimest Alliance for ^he Preservä-tion
o( Enoflish m Canada) peal
Neeme Järvi taas siinset
sümfoonia orkestrit Davis Sympho-
. Se'e oli tenia neljas kont-seeria
Põhja-Kaliffornias
möödunud viie aasta jooksul. Koi-me
kontserdi kavas esitati ka
Eduard Tubina ESTONIAN DÄN-ny
sertide
kirjastas üks autor oma artikli "'«^J»* kontserdil kuu-
„Baingual today, French tomor- '"^ ^^^^^ helilooja Är-row"
(Kakskeelne täna, prantsus- ^'^^^^ FRATRES. Eesti nimi
keelne homme) ja leiab, et ollakse ^f^f kohapealses ajakirjanduses
väga lähedal mõistele „prantsus-^^
keel homme'^ astmele.
Sel on ka teatud looriline nõh-lendus,
kuna need, kes ei tahtvat
uppuda Ameerika kuMi»urimerre**
, Võivat säilida | vald siis,
sete eestlastega.
San Francisco on aga kujunenud
eriliselt südamelähedaseks, kuna
siin 1984. aastal juunikuus sai
alguse Tubin-Pärdi Fond.
Esimese suurema annetuse tegi dr.
Rein Luik ja pr. Ruth Sootaru
keelekultuuri arendamist ning säili- Teadlikkus oina^ kultuuripärandist
aitab meid püsida eestlastena ka
raskeimais tingimusis. Selle tead­likkuse
vähendamine ja säüitami-ne
peaks olema meie tähtsaimaks
ülesandeks ja meie viimaseks sü­damesooviks
noortele. . . . Neist
mõtteist ja muredest kantuna ta-võtavad
Kanada ametlikuks kee. „endel võis alati kohata eestlasi,
leks prantsuse keele. Kuid polevat ^.j.^^ j^^^
toendeid, et prantsuse keel saaks ^^^^^^^^ tervitama,
olla Kanada ametlikuks keeleks,
kuna see on vaid mirkondfik Kana- , \^
das; Quebeci provintsis olevat roh­kem
inglise keele rääkijaid kui väl­jaspool
Quebecit pramitsuse keelega
inimesi.
tärnist väljaspool kodumaad.
„Alide-Marie Tundu Sihtasutus'* on
loodi Eesti Laenu-Höiu Ühisuse
juurde kevadel 1975 ja sügisel anti
välja esimesed vii^ stipendiumi,
kusjuures štipendiaatideks olid
aiustas"ko^ja;i^u;tkoSeai:"Ä
ne kandus edasi Los Angelesse ja ^
varsti muutus ülemaailmseks. Alf ool nmg ees^^^^^
kultuuri ajakin i,Tulimuld*'. Raha-lah!
Isegi kodumaalt on tulnud lised tunnustused anti üle pr.A.-
väike, kuld kõige väärtuslikum M. Tundu j a dir. A. Ventseli poolt
panus. Üks sealt tulija on annud pidulikul koosviibimisel Eesti Ma-
Fondile kakskümmend dollarit Ja jas Stokholmis. Sellest ajast peale
öelnud: „See on kahekümne eest-: ön fondi eesmärke järgides jagatud säilitamise ja^ arendamise teemal.
>:Mse'IDOolt,.;;Ji©^^ Tundu Sihtasutus"
kontserdid ; olid :Väljamüüdud ja aidata eesti muusika : tutvusta- sügisel anti üle toetus s Ä h ^^
irtiiseEe maaiBraas:** ; Eesti Gümnaasiumi^,'samaaegselt, juba.kümne aasta jooksul nende
ka Eesti Keele ja Kirjanduse Insti- eesmärkide 'teostamisel praktiliselt
Maestro andmeil on FONDI ko- ^^^^^g ^gsti Gümnaasiumi 40. kaasa aidata.' Selle eest väärivad
gunud küllaldaselt siJmmasid, et a^g^apäeva tähištamisd nii Sihtasutus kui ka selle looja
käesoleva aasta lõpuks kogu j-g j^^^
tuslikku mainimist. Neeme Järvi
hoolitseb selle eest, et tema sünni­maale
ja viimase saatusele tähele­panu
juhitakse. Davis Symphony
ta eesti keele elavana hoidmisele
ja vüjelemisele pealekasvava noo­ruse
keskel, samuti ka eesti oma­kultuuri
ja kirjasõna püsimisele
paguluses.*'
Palju sõnu on tehtud eesti keele
Eduard Tubina looming kanda he- teatavasti eesti keelel kui vahendil
Neeme Järvit saatsid' kontsert- liplaatidele. ja eesmärgil keskne tähtsus,
reisil tema abikaasa Lydia, noo- Edasi ta rääkis järgmisest San
.rem poeg Kristjan ja Lakewoodi Franciscosse tulemisest aasta pä-v . ^ • • . •;. :• / "
Hirmunud autüiir leiab, et ing%e eesti tööstur Harry Must abikaasa- rast Göteborgi Sümfoonia Orkest-on
vaid kommunikatsiooniks,
Faul Laan
see pole mitte kultuur. Selletõttu p.aneisco Eesti Selts korral-olevat
mglise keel elav maailma- ^^^^^^^.^^ s^eraton Palace
keel kaubanduses, tehnoloo^^ias,
teaduses ja internatsionaalses
kommunikatsioonis. IngBise keel
©leVat esimene valakkeel I?a etni?i-se
rahvuskeele kõrvale.
APEÖ liikmed lubavad seista
oma keele eest, nõudes et tulevi-'
kus jõulukaartidelt trükikoja nime
prantsuskeelne versioon eemalda»
takse kui muu tekst on in5iiise kee­les.
Muidu tehtavat üks lollus teise
järel mitmel valitsuse tasemel ja
kanada ajakirjanduses. Eriti häi­riv
on praegu olukord Ontarios ja
Manitobas, kus prantsuse keelt kõ­nelejad
on hakanud nõudma õigu­si
oma keelele vastavalt
lusefie. 7
Hotelli French Farlor ruumis kuul­sale
EESTI POJALE vastuvõtu,
kuhu oli kogunenud üle kuueküm­ne
Kalifornia eestlase. Saanud sõ­na
Neeme Järvi rääkis ligemale
pool tundi, millist ettekannet jälgi­ti
suure
riga maailma-ringreisi raames.
Majanduslikult toetab kontsert-matkaautovabrik
VOLVO. _
Järvi vastuvõtul viibis —• esma­kordselt
kohapealsete kaasmaalas­te
keskel — hiljuti Foster Gity lin­napeaks
valitud eestlane dr. Riho
Martinson koos abikaasaga. Neid
tutvustas San Francisco Eesti Selt­si
abiesimees Heino Valvur, kes
Kirjanik
Ta mainis, et kuhu iganes läheb jaks.
maaniyõistlusel. Paguluses ilmusid
romaanid „Viis paari 'susse" (1952);
ja kaheköiteline Uus evangee-lium"
(1953). ,;,
(jöteborgis suri 4* jaanuaril kõr- Esimene romaan kirjeldas konto-ges
vanuses kirjanik Voldemar riametnike elu. teirtb vene vanaeide
Õun. Ta oli sündinud 7. jaanuaril Marfa Matvejevna elu Stalini-aeg-
1893 Tallinnas. Lõpetas Tallinna ses Leningradis ja viimane nõuko-
Kolledzhi ja J.artu ülikooli õigus- gude okupatsiooni-aegset elu. kus
teaduskonna. Töötas 'politseis, koh- uut korda ja selle vaimsust peale
^i"krkÄutÜlekr p^^kZvMl i^^'^ õigL.skantsleri>fcre- sunnitak
tänna. Põgenes 1944. a. sügisel uueks evangeeliumiks. Ta on rea-
Rootsi, kus töötas metallitööstuses, listlik eluvaatleja, kes viimase teo-
Ta alustas oma kirjanduslikku se puhul muutub eriti kriitiliseks
loomingut kodumaal, kus ta ro- nõukogude iihiskonna lahtimõtesta-maah
,.Tint** (1938} auhinnati ro-
Kuigi me ei saa erilise
ga sellesarnase örj^anisatsiooni te­gevust
vaadata, kus kolonialismi
viimased emotsioonid püüavad elu­jõulisust
väljendada keeles, mida
etnilised grupid kardavad suure
Jõuna, et see nende omakeelseid
tegevuharusid hakkab kahjustama.
Prantsuse^ keel Wole siiski uuskiana-dalastele
eriti ulatuslikult uueks
keeleks muutunud ja kui Kanada
prantslased' püüavad oma keelt
säilitada inglise keele mõju eest,
siis on küll asiata selles näha ohtu
kui leviilas j a inglise keelt kõrvad
dada niiisdvas ilmin«^iJS^^V^
lise prantsuse vastuolu tuleb
grupi poolt väljaantavas bülletää­nis
ii?alileheküliel esile. »meti on
Uus UPPER BEÄCHES
i^ONDOMimiUM
3734—3736 Stv n ä i r Avö. East
müüdud 36. Ikorterist. Kõige parem ostuyäärtus Torontio§.
Ehitus algab aprillikuul 1986. Plaane saate näha 3734—3736
St. Clair Ave, E; ehitusplatsil olevas büroos igal laup. ja pühap.
kella 1—5 plyoikokkuleppeK
&GDiFormsit§öooinii!k§ helistage: G ; E. Laikve, sirhitekt— .
!01 Cassairadra Blvd., Don Mills, Ont. M3A I T l
tel. (416) 444-6405, 444-2897
Järvi juhtis
Jraetiusväärne nende pühendatus ma. Vasakul San Fraocisco
oma keele?e esikoha nõudmisel kas^V
mesermõiuka toetuse
nagu
kuulaja kuulma ja
abiesimees
-Pardi Fondile ^si-
Mfifia Eesti Vabäriij^ metall^^ psAerrahasid^^
soodsate hindadega
Sobiv MiigiSis jõuludeks kõigil^^
ment. Küsige tasuta hinnakkja:KoR
tlslK Aadressi Süite 306, 117 Viiest 17th St Nortli ^ n -
coüvcr^ B.C. Canada. Tel. (604) 984-9672 '