1986-02-12-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. 1 1.1
\ • \ \ •>
• I •••
I i
A • .1 ,,
- . . « • 1
t • •. . . !• . • • ^ > • • 0 •
kolmä'
Nr. 12N
VABADE EESTLASTE. HÄÄLEKANDJA
Vaba Eestlane, 1955 Leslie St.
^^•••Ont.^M3B'2M3.:- ,
S T O N IÄ
PtJBLISHER:Free Estonian PublisherLtdi
':-vDõn.^
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: Oiaf;Kopvillem
TOIMETUSE- KÕLLEEGIIJMiKaH ^Arro,; Heino Jõe, 'Olev. Trass.
TELEFONID: toimetus 444-482X talitus (tellimised, kuulut
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni^ 9^
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajaleh
poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.^; kiripostiga^^ lisandub
postikulu vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $7^^^
tas $42.—-ja veerandaastas $22.--. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $iri.--vS59.—^^
' $ 1 3 i 6 . — , - $ 7 2 . - - - ; v $ 3 8 . — • > ^:,V^''^•••^••-::.'. '^^^
Lks toll ühel veerul: $5.00, esikül-i
Aadressi muudatus
r;KüULüTusTE^^.;m^
jei $6.—. KasiiiiBBBtiiiSB võetakse vasto nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella 10-ni. Väjjaspool tööaega: LddaMarley^^
Torontos auliikmed ja eri di|ed
Kreem, Emanuel Lepik, Madis Peeker, pr aegüne
mehed Ludvig Raun ja Imant Meier;^^^^
esimees
Pildil vasakult Robert
Ärni Käärid ja endised esi-
Foto: Vaba Eestlane
See oli
õrVutasBalH rahvaste h^^
Ühendriikide NiewJerse^^^
e/.Liidu oma-' kade keskniišst taset 13—
Nikita Hnishtshoyf senti ja pölluinajanduse prpdukt-ikes
oma võimu tipul oWe§ siooni igal aastal 14 kuiii 16 prots. niaator Bill Bradley avaldas ^^Tlie New Yorfc Timesl" kommentaaride leheküljel seisu-i[^
tate>oksuioma produktsiM^ uut traktorit ja 1.600.000 veoautot, hest 1960^-^^ ja 1970-ndatel äastatel, räägitakse vahete^^
t!h««drükldes^ Hrushts^^^^^^
oli isegi nii suur, et ta oma^e^
Hust lääneriikide kokkuyarisemise uusi raudteid ja 167.000 km uu§5 Refereerime allpool senaator võitu teise üle. Tänapäeval eksis- Samal ajal on erinevad hõimud ja
arvel täiendades ja prohvetit män- asffaltt^^^ aas^ teerib seal järjest ägedaloomuli. usulised grupid ühinenud seitsme
gldes deklareörlsV,,Meie teid suurema partbi liitu."
matame!** m»seks tööstustesse Ühendriikide Senati Luureküsi.
Hrushtshovi hingepevffidest OBI ellu ning uue tehnoloogia rakenda- dendi ja seadsid ametisse nuku- Afganistani rahvale. Höolimatii muste KomUiout 1^^ Ä ä t or
BDilüd möcMiunud üle 2® äas^ saadik on nli.„vaiba" pommitamine on tei- BiUBradley jätkab allpool: ,,See
me teame, et^elü Venemaal ja tõstmBsel ja kulude see okupatsioon kasvanud oma ula- nud maatasa terved asulad. Teiste liit on astumas konkreetseid sam-
Mdetud riikides |M>le kiibetki pä- kokkuh tuslikkuses ja brutaalsuses. Toeta- asulate elänikkohnad on^^^^^^j^^^
Dranenud ning et brbekaupades^^^^^ Kuid Gorhatshoy ja tema niees- tud tankide, kahurväe ja õhiijõu- täielikult m
endiselt valus pMudus ning inime^kond^^^ff^^^ nälgimise võima- esindajat niisugustel foorumitel na-sed
peavad seisma Iga pkv tundide padep^^^ afgaane põge^gu Isiamliku Konverentsi Organi*
kaupa sabas voi sooritama häda Viisaastaku programmi aluser^p kusjuures nõukogude kaotused on nenud naaberriiki Pakistani. Urn- satsioonis ja" Ühinenud Rahvaste
sunnil põrandaaluseid tehinguid, et dutseeritakse 60 pröts. rohkem vär- juba ületanud 30X)00 mehe piiri, bes neli miljonit inimest - koi- Organisatsioonis. Selle liidu esinda-saada
vajalikku toidupoolist lauale, vilisi^^^^^t^^^^ s""^^"" Kuid see konflikt ei nä
Kuid näib, et parteimeeste ja prae- da^^ kahanemise tundemärke. Hiljuti- asub eksiilis. külaskäigul Ameerikasse, teaUsid
guste juhtide toop pole palju muu- arvu 60—70 prots. ping kõigele li- sed teated räägivad hoopis sellest, See ei ole mitte esimene kord kavadest avada esindused New
lunudHrushtshovi valitsemise päe- saks töötatakse paremat ja kiire- et^^^^M valmistumas pikaks kui N Liit on tarvitusele võtnud Yorgis ja teistes tähtsates linnades
vist sajdik. Selle kinnituseks^^^^v^^^^^ - genotsiidi selleks, et kindlustada üle terve maailma. Need on täht-me
hiljuti i p d ^ Kanada eesmärke. Aastal sad sammud mida kõik rahvad
feama ajalehe f
veergudelt l<^ekuljelist^N.^L^
Qitsuse kuulutust, mis analüüsis Kurb lugu^^s^^^
tada talupoegade opositsiooni koi- le liidu toetamine tema tunnusta-
Vastupanuliikumine ©si
paremini relvastatud, paremini
väljaõpetatud ja rohkem efektiiv*
ne kiai kunagi varem.
Tulemuseks on see, et kumbki pool
ei ole olnud võimisline saavutama
lektiviseerimisele.
Siohkem kui viis miljonit inimest
nälgis surnuks, olgugi, et nõukogude
valitsus eitab tänapäevani,
et see tragöödia üldse aset lei-
Moskva uue viisaastaku paradiDsi maa peale toomine
arvusid ja kuulutas hiilgavat tule- toimuma tööliste suuremate pingu-yikku
N . Liidu elanikkonnale, tuste arvele kuna kuulutuses röhu-
Tervelehekulg teksti on jagatud tatakse mitmel korral, et kogu
silapealkirjadega üksikuteks lühe- progranim— see tähendab rahva-mateks
artikliteks, mis kannavad tulu tÕus ja tööstuse kasv —- saa-selliseid
kõlavaid pealkirju nagu vutatakse ainult tööliste suurema
„Kõrged eesmärgid seatud põSlu- produktiivsuse tagajärjel, mis on — —
majanduse kasvuks. ,,Kompuuter planeeritud 130-^1 protsendile.
kujuneb tähtsaks kõigil aladel**. Lääneriikide majandusmehed ja kaU ja
,^Energiatööstus laieneb majandus- eksperdid on skeptilised Gorbatsho- riikide
vajaduste rahuldamiseks**, vi suurte plaanide suhtes, mis tule- kindlasti oma kaaluvad põhjused inin^est Siberisse. Afganistanis toi^
usnroduktsbön kasvab 9» nel-vad kinnitamisele veebruari lõpu^^ Gor- "^^^ genotsiid on üheks järjekord-jandiku
võrra**, ,,piinaamilisem toimuval kommunistU^ episoodiks nõukogude terrori
majandus parema elu võtmeks**; kongressil. ¥ ^ mustris ja maailm peab
,,I>raniaatiIised edusamsnud järgmi- shov p programmiga. Läänemaailmale ^^^^^^ellele^ vastu astu-seks
15-ks aastaks,** ,,Hiiglasliku nud hakata veN
ia Teise maailmasõja lõpul surus
Moskva maha Balti vabadusvõitle-raha
eest lääne- Jad hävitades nende majandusliku
ianduses? Selleks »in> ^^^^i ja küüditades poo' miljonit
ispordKsüsteemi kortsud silumi- sõlmi lahti harutama ning on seni mõtlevad ainult
sele** ja „Saadayal rohkem produk* taotlenud muudatuste toomist ai- elanikkonna heaolu tõstmisele mh ^^o^sast kiitnud vastupahuliikurni-te,
suurem ostujõud.** l a iga sellise nnltvana% te ja ene-pealkirja
all on lugu kommunistO- ga ja u^^^ ning tasandama teed läänemaailma semääfamise eesmärki; kuid meie
ku süsteemi ja nõukogude riigi tisse nometainisega, kes peavad aga tehnoloogia ja muu abi pidurda- ^"^^ teod põhinevad kõige halve-suurtest
majanduslikest edusammu- tammuina raudse ees- eeldusel, s.t., et N. Liit jääb
tet, mis on vürtsitatud rikkalikult tehtud ju^^^^^^^^^^ See ekslik
arvudega. Paiguti jääb tunne, et Gorbatshõvi suured plaanid mood- nistlikesse riikidesse Gorbatshov Pessimism teenib halvasti afgaani-
Gorbatshov on koos teiste poliitbü- sa tehnoloogia ja kompuuterite ra- ei mõtle nähtavasti oma ägedas üritust ajal, kus vastupanuliiku-
Foomeestega lihtsalt maha Istunud kendamiseks jooksevad samuti kin-^^^^ p^^ vehklemise '^^"^ ei ole mitte ainult jätkamas
Ja kirjutanud viisaastaku ennustusi Ell partei hirmupsühhpoši traataia tuhinas, et tema suured plaanid sõitlust, väid ka tugevdamas - " ^ ^ A " * ^ ^ d "Wseks ette
tehes huupi ühele ja teisele numb- taha, kuna p a r t e iM oma sõjalisi võimeid ja saavuta ^^^''"^^ h nsvahelise
riie nuHisId juurde; et t^^ mis annab ranvus
iDBBstusi võimalikult isuäratavateks, mist ning moodsate kommuiiikatsi- 70 aasta jooksul pole suudetud te- ^^^^upanüliikumine on hakanud
Me loeme ^n and oonivahendite abil tugeva o|Dpsit- ha, on selleks liiga õhukesed^ läbi- ^^n^onstreerima mitte ainult või
Main** veergudele toodud kommü- siooni loomist. paistvad ja ebareaalsed, et siin- "^®^ust pikaks geriljäsõjaks,
DQistliku partei ettekuulutustestv et Kuid tekib küsomus — miks seid rahvamasse mõjutada ja neid vaid ka moodsate kommunikat-tööstuse
produktsiooni M. Liidus levitataikse seda viisaastaku vada, kommunismi päästmise vankri ette sioonimeetodite kasutamist seimist
kui Afganistani rahva ainukest
legitiimset esindajat. See tähendab
veel tema nõudluse toetamist
saavutamaks Afganistani koh-ta
Islamlikul Konverentsü, mis
suspendeeris Afganistani liikmeksoleku
kohe pärast nõukogude invasiooni,
ja liidu aitamist saavutamaks
liikmekohta ÜR0's.
Mis kõige tähtsam, Ameerika
peab keelduma garanteerimast
igat läbirääkimiste teel saavutatud
kokkulepet, millega ei ole
nõustunud Afganistani rahva le-gitümsed
esindajad
või mis nõuab ühendriikide mittesekkumist
eeltingimusena nõukogude
väljatõmbamisele Afganistanist.
Lõpetuseks: me peame tegema
suuremaid pingutusi fookustamaks
maailma tähelepanu Afganistanis
toimuvale genotsiidile ja vastupanuliikumise
kangelaslikule keeldumisele
alla andmast. Hääletada
üks kord aastas N. Liidu hukkamõistmise
poolt ÜR0's ei ole kül-tavatsetakse
järgmise viie aasta mis te^^^ mõeldud nõuko-rakeni^ada. leks, et koordineerida suuremõit-legitiimsuse
vastupanuliikumisele
ja tõstab N. Liidu poliitilisi kulusid
jätkates seda armutut, järeleandmatut
sõda."
Nende sõnadega lõpeb senaator
Bill Bradley seisukohavõtt Afganistani
kii nuses. mis ilmus ,.The
)rk Tiraesi^'*. , ,
« » »
» • ' » % S
Ir. 12
Võitlus inglise k(
Meie ühiskonna suuril
reks on emakeele, eesti k<
se vähenemine, mille allal
vanema põlve eriti mi
kuna nad seovad keeleosi
kultuuri Ja rahvusega,
süski ainsad. Nagu Kana<
loenduse andmed näitavat
lekadu eriti suur II mas
järgseil aastail Kanadasse
kus ükski rahvusgrupp
palju teisest, kõik sulava<
lasiks — üheks ingliskeeh
konnaks kas mitmekultui
kides või mitte.
Samavõrd, ehk veeki n
imelise keele säilimise ia|
olemise pärast mures gn
se päritoluga inimesi. NJ
ganiseerinud inglise keeh
Alliance for the Preserl
English in Canada nimelis
satsiooni. Samal aial kui
ühiskonnad näevad end
ingliskeelseiks, tunnegi
muret inglise keele^uM
Kanadas.
Kes neid peaks siis o
Esialgul pole ühtki muu
llskeelne vana rivaal —
keel. Bülletäänis APEC
(nimest Alliance for ^he
tion o! En^^lish in Cana
kirjastas üks autor o
„Bilingual today, Fren
row'' (Kakskeelne täna,
keelne homme) ja leiab,
väga lähedal mõistele
keel homme'* astmele.
Sel on ka teatud loor
jendus, kuna need, kes
,,uppuda Anieerika kult??
võivat säiiida vald siis
võtavad Kanada ametii
leks prantsuse keele. Kui
tõendeid, et prantsuse k
olla Kanada ametlikuks
kuna see on vaid piirkond
das; Quebeci provintsis 61
kem inglise keele rääkijal
JaspooV Quebecit prantäus
inimesi.
Hirmunud autor leiab,
. keel on vaid kommunikaj
see poie mitte kultuur,
olevat inglise keel elav
keel kaubanduses, teh^
teaduses ja internats
kommunikatsioonis. lng|
olevat esimene valikkeel
se rahvuskeele kõrvale.
APEC liikmed lubaval
oma keele eest, nõudes
kus jõulukaartidelt trükil
prantsuskeelne versioon
takse kui muu tekst on inj
Ses. Muidu tehtavat üks h
järel mitmel valitsuse tJ
kanada ajakirjanduses,
riv on praegu olukord Oi
Mänitobas, kus prantsuse]
nelejad on hakanud nõu(
si oma keelele vastaVält|
põhiseadusele.
Kuigi me ei saa erilise|
ga sellesarnase or^anisat
gevust vaadata, kus ko]
viimased emotsioonid püij
jõulisust väljenflada keej
etnilised grupid kardan
jõuna, et see nende on
tegevuharusid hakkab kai
Prantsuse keel pole siiskij
dalastele eriti ulatusliki
keeleks muutunud Ja ki
prantslased püüavad oi
säilitada inglise keele
siis on küll asjata selles
kui levivas ja inglise ke<
dada nüüdvas ilmingus
lise-prantsuse vastuolu tj
grupi poolt väljaantava*
mis ii?al leheküljel esile,
imetlusväärne nende ^ u|
onia keelele esikoha hõudj
toidupakendil või ncstmal
' •» o •
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 12, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-02-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860212 |
Description
| Title | 1986-02-12-02 |
| OCR text | . 1 1.1 \ • \ \ •> • I ••• I i A • .1 ,, - . . « • 1 t • •. . . !• . • • ^ > • • 0 • kolmä' Nr. 12N VABADE EESTLASTE. HÄÄLEKANDJA Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. ^^•••Ont.^M3B'2M3.:- , S T O N IÄ PtJBLISHER:Free Estonian PublisherLtdi ':-vDõn.^ TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: Oiaf;Kopvillem TOIMETUSE- KÕLLEEGIIJMiKaH ^Arro,; Heino Jõe, 'Olev. Trass. TELEFONID: toimetus 444-482X talitus (tellimised, kuulut ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni^ 9^ TELLIMISHINNAD Kanadas: ajaleh poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.^; kiripostiga^^ lisandub postikulu vastavalt $107.—, $57.—, $29.50. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $7^^^ tas $42.—-ja veerandaastas $22.--. I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA $iri.--vS59.—^^ ' $ 1 3 i 6 . — , - $ 7 2 . - - - ; v $ 3 8 . — • > ^:,V^''^•••^••-::.'. '^^^ Lks toll ühel veerul: $5.00, esikül-i Aadressi muudatus r;KüULüTusTE^^.;m^ jei $6.—. KasiiiiBBBtiiiSB võetakse vasto nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap. homm. kella 10-ni. Väjjaspool tööaega: LddaMarley^^ Torontos auliikmed ja eri di|ed Kreem, Emanuel Lepik, Madis Peeker, pr aegüne mehed Ludvig Raun ja Imant Meier;^^^^ esimees Pildil vasakult Robert Ärni Käärid ja endised esi- Foto: Vaba Eestlane See oli õrVutasBalH rahvaste h^^ Ühendriikide NiewJerse^^^ e/.Liidu oma-' kade keskniišst taset 13— Nikita Hnishtshoyf senti ja pölluinajanduse prpdukt-ikes oma võimu tipul oWe§ siooni igal aastal 14 kuiii 16 prots. niaator Bill Bradley avaldas ^^Tlie New Yorfc Timesl" kommentaaride leheküljel seisu-i[^ tate>oksuioma produktsiM^ uut traktorit ja 1.600.000 veoautot, hest 1960^-^^ ja 1970-ndatel äastatel, räägitakse vahete^^ t!h««drükldes^ Hrushts^^^^^^ oli isegi nii suur, et ta oma^e^ Hust lääneriikide kokkuyarisemise uusi raudteid ja 167.000 km uu§5 Refereerime allpool senaator võitu teise üle. Tänapäeval eksis- Samal ajal on erinevad hõimud ja arvel täiendades ja prohvetit män- asffaltt^^^ aas^ teerib seal järjest ägedaloomuli. usulised grupid ühinenud seitsme gldes deklareörlsV,,Meie teid suurema partbi liitu." matame!** m»seks tööstustesse Ühendriikide Senati Luureküsi. Hrushtshovi hingepevffidest OBI ellu ning uue tehnoloogia rakenda- dendi ja seadsid ametisse nuku- Afganistani rahvale. Höolimatii muste KomUiout 1^^ Ä ä t or BDilüd möcMiunud üle 2® äas^ saadik on nli.„vaiba" pommitamine on tei- BiUBradley jätkab allpool: ,,See me teame, et^elü Venemaal ja tõstmBsel ja kulude see okupatsioon kasvanud oma ula- nud maatasa terved asulad. Teiste liit on astumas konkreetseid sam- Mdetud riikides |M>le kiibetki pä- kokkuh tuslikkuses ja brutaalsuses. Toeta- asulate elänikkohnad on^^^^^^j^^^ Dranenud ning et brbekaupades^^^^^ Kuid Gorhatshoy ja tema niees- tud tankide, kahurväe ja õhiijõu- täielikult m endiselt valus pMudus ning inime^kond^^^ff^^^ nälgimise võima- esindajat niisugustel foorumitel na-sed peavad seisma Iga pkv tundide padep^^^ afgaane põge^gu Isiamliku Konverentsi Organi* kaupa sabas voi sooritama häda Viisaastaku programmi aluser^p kusjuures nõukogude kaotused on nenud naaberriiki Pakistani. Urn- satsioonis ja" Ühinenud Rahvaste sunnil põrandaaluseid tehinguid, et dutseeritakse 60 pröts. rohkem vär- juba ületanud 30X)00 mehe piiri, bes neli miljonit inimest - koi- Organisatsioonis. Selle liidu esinda-saada vajalikku toidupoolist lauale, vilisi^^^^^t^^^^ s""^^"" Kuid see konflikt ei nä Kuid näib, et parteimeeste ja prae- da^^ kahanemise tundemärke. Hiljuti- asub eksiilis. külaskäigul Ameerikasse, teaUsid guste juhtide toop pole palju muu- arvu 60—70 prots. ping kõigele li- sed teated räägivad hoopis sellest, See ei ole mitte esimene kord kavadest avada esindused New lunudHrushtshovi valitsemise päe- saks töötatakse paremat ja kiire- et^^^^M valmistumas pikaks kui N Liit on tarvitusele võtnud Yorgis ja teistes tähtsates linnades vist sajdik. Selle kinnituseks^^^^v^^^^^ - genotsiidi selleks, et kindlustada üle terve maailma. Need on täht-me hiljuti i p d ^ Kanada eesmärke. Aastal sad sammud mida kõik rahvad feama ajalehe f veergudelt l<^ekuljelist^N.^L^ Qitsuse kuulutust, mis analüüsis Kurb lugu^^s^^^ tada talupoegade opositsiooni koi- le liidu toetamine tema tunnusta- Vastupanuliikumine ©si paremini relvastatud, paremini väljaõpetatud ja rohkem efektiiv* ne kiai kunagi varem. Tulemuseks on see, et kumbki pool ei ole olnud võimisline saavutama lektiviseerimisele. Siohkem kui viis miljonit inimest nälgis surnuks, olgugi, et nõukogude valitsus eitab tänapäevani, et see tragöödia üldse aset lei- Moskva uue viisaastaku paradiDsi maa peale toomine arvusid ja kuulutas hiilgavat tule- toimuma tööliste suuremate pingu-yikku N . Liidu elanikkonnale, tuste arvele kuna kuulutuses röhu- Tervelehekulg teksti on jagatud tatakse mitmel korral, et kogu silapealkirjadega üksikuteks lühe- progranim— see tähendab rahva-mateks artikliteks, mis kannavad tulu tÕus ja tööstuse kasv —- saa-selliseid kõlavaid pealkirju nagu vutatakse ainult tööliste suurema „Kõrged eesmärgid seatud põSlu- produktiivsuse tagajärjel, mis on — — majanduse kasvuks. ,,Kompuuter planeeritud 130-^1 protsendile. kujuneb tähtsaks kõigil aladel**. Lääneriikide majandusmehed ja kaU ja ,^Energiatööstus laieneb majandus- eksperdid on skeptilised Gorbatsho- riikide vajaduste rahuldamiseks**, vi suurte plaanide suhtes, mis tule- kindlasti oma kaaluvad põhjused inin^est Siberisse. Afganistanis toi^ usnroduktsbön kasvab 9» nel-vad kinnitamisele veebruari lõpu^^ Gor- "^^^ genotsiid on üheks järjekord-jandiku võrra**, ,,piinaamilisem toimuval kommunistU^ episoodiks nõukogude terrori majandus parema elu võtmeks**; kongressil. ¥ ^ mustris ja maailm peab ,,I>raniaatiIised edusamsnud järgmi- shov p programmiga. Läänemaailmale ^^^^^^ellele^ vastu astu-seks 15-ks aastaks,** ,,Hiiglasliku nud hakata veN ia Teise maailmasõja lõpul surus Moskva maha Balti vabadusvõitle-raha eest lääne- Jad hävitades nende majandusliku ianduses? Selleks »in> ^^^^i ja küüditades poo' miljonit ispordKsüsteemi kortsud silumi- sõlmi lahti harutama ning on seni mõtlevad ainult sele** ja „Saadayal rohkem produk* taotlenud muudatuste toomist ai- elanikkonna heaolu tõstmisele mh ^^o^sast kiitnud vastupahuliikurni-te, suurem ostujõud.** l a iga sellise nnltvana% te ja ene-pealkirja all on lugu kommunistO- ga ja u^^^ ning tasandama teed läänemaailma semääfamise eesmärki; kuid meie ku süsteemi ja nõukogude riigi tisse nometainisega, kes peavad aga tehnoloogia ja muu abi pidurda- ^"^^ teod põhinevad kõige halve-suurtest majanduslikest edusammu- tammuina raudse ees- eeldusel, s.t., et N. Liit jääb tet, mis on vürtsitatud rikkalikult tehtud ju^^^^^^^^^^ See ekslik arvudega. Paiguti jääb tunne, et Gorbatshõvi suured plaanid mood- nistlikesse riikidesse Gorbatshov Pessimism teenib halvasti afgaani- Gorbatshov on koos teiste poliitbü- sa tehnoloogia ja kompuuterite ra- ei mõtle nähtavasti oma ägedas üritust ajal, kus vastupanuliiku- Foomeestega lihtsalt maha Istunud kendamiseks jooksevad samuti kin-^^^^ p^^ vehklemise '^^"^ ei ole mitte ainult jätkamas Ja kirjutanud viisaastaku ennustusi Ell partei hirmupsühhpoši traataia tuhinas, et tema suured plaanid sõitlust, väid ka tugevdamas - " ^ ^ A " * ^ ^ d "Wseks ette tehes huupi ühele ja teisele numb- taha, kuna p a r t e iM oma sõjalisi võimeid ja saavuta ^^^''"^^ h nsvahelise riie nuHisId juurde; et t^^ mis annab ranvus iDBBstusi võimalikult isuäratavateks, mist ning moodsate kommuiiikatsi- 70 aasta jooksul pole suudetud te- ^^^^upanüliikumine on hakanud Me loeme ^n and oonivahendite abil tugeva o|Dpsit- ha, on selleks liiga õhukesed^ läbi- ^^n^onstreerima mitte ainult või Main** veergudele toodud kommü- siooni loomist. paistvad ja ebareaalsed, et siin- "^®^ust pikaks geriljäsõjaks, DQistliku partei ettekuulutustestv et Kuid tekib küsomus — miks seid rahvamasse mõjutada ja neid vaid ka moodsate kommunikat-tööstuse produktsiooni M. Liidus levitataikse seda viisaastaku vada, kommunismi päästmise vankri ette sioonimeetodite kasutamist seimist kui Afganistani rahva ainukest legitiimset esindajat. See tähendab veel tema nõudluse toetamist saavutamaks Afganistani koh-ta Islamlikul Konverentsü, mis suspendeeris Afganistani liikmeksoleku kohe pärast nõukogude invasiooni, ja liidu aitamist saavutamaks liikmekohta ÜR0's. Mis kõige tähtsam, Ameerika peab keelduma garanteerimast igat läbirääkimiste teel saavutatud kokkulepet, millega ei ole nõustunud Afganistani rahva le-gitümsed esindajad või mis nõuab ühendriikide mittesekkumist eeltingimusena nõukogude väljatõmbamisele Afganistanist. Lõpetuseks: me peame tegema suuremaid pingutusi fookustamaks maailma tähelepanu Afganistanis toimuvale genotsiidile ja vastupanuliikumise kangelaslikule keeldumisele alla andmast. Hääletada üks kord aastas N. Liidu hukkamõistmise poolt ÜR0's ei ole kül-tavatsetakse järgmise viie aasta mis te^^^ mõeldud nõuko-rakeni^ada. leks, et koordineerida suuremõit-legitiimsuse vastupanuliikumisele ja tõstab N. Liidu poliitilisi kulusid jätkates seda armutut, järeleandmatut sõda." Nende sõnadega lõpeb senaator Bill Bradley seisukohavõtt Afganistani kii nuses. mis ilmus ,.The )rk Tiraesi^'*. , , « » » » • ' » % S Ir. 12 Võitlus inglise k( Meie ühiskonna suuril reks on emakeele, eesti k< se vähenemine, mille allal vanema põlve eriti mi kuna nad seovad keeleosi kultuuri Ja rahvusega, süski ainsad. Nagu Kana< loenduse andmed näitavat lekadu eriti suur II mas järgseil aastail Kanadasse kus ükski rahvusgrupp palju teisest, kõik sulava< lasiks — üheks ingliskeeh konnaks kas mitmekultui kides või mitte. Samavõrd, ehk veeki n imelise keele säilimise ia| olemise pärast mures gn se päritoluga inimesi. NJ ganiseerinud inglise keeh Alliance for the Preserl English in Canada nimelis satsiooni. Samal aial kui ühiskonnad näevad end ingliskeelseiks, tunnegi muret inglise keele^uM Kanadas. Kes neid peaks siis o Esialgul pole ühtki muu llskeelne vana rivaal — keel. Bülletäänis APEC (nimest Alliance for ^he tion o! En^^lish in Cana kirjastas üks autor o „Bilingual today, Fren row'' (Kakskeelne täna, keelne homme) ja leiab, väga lähedal mõistele keel homme'* astmele. Sel on ka teatud loor jendus, kuna need, kes ,,uppuda Anieerika kult?? võivat säiiida vald siis võtavad Kanada ametii leks prantsuse keele. Kui tõendeid, et prantsuse k olla Kanada ametlikuks kuna see on vaid piirkond das; Quebeci provintsis 61 kem inglise keele rääkijal JaspooV Quebecit prantäus inimesi. Hirmunud autor leiab, . keel on vaid kommunikaj see poie mitte kultuur, olevat inglise keel elav keel kaubanduses, teh^ teaduses ja internats kommunikatsioonis. lng| olevat esimene valikkeel se rahvuskeele kõrvale. APEC liikmed lubaval oma keele eest, nõudes kus jõulukaartidelt trükil prantsuskeelne versioon takse kui muu tekst on inj Ses. Muidu tehtavat üks h järel mitmel valitsuse tJ kanada ajakirjanduses, riv on praegu olukord Oi Mänitobas, kus prantsuse] nelejad on hakanud nõu( si oma keelele vastaVält| põhiseadusele. Kuigi me ei saa erilise| ga sellesarnase or^anisat gevust vaadata, kus ko] viimased emotsioonid püij jõulisust väljenflada keej etnilised grupid kardan jõuna, et see nende on tegevuharusid hakkab kai Prantsuse keel pole siiskij dalastele eriti ulatusliki keeleks muutunud Ja ki prantslased püüavad oi säilitada inglise keele siis on küll asjata selles kui levivas ja inglise ke< dada nüüdvas ilmingus lise-prantsuse vastuolu tj grupi poolt väljaantava* mis ii?al leheküljel esile, imetlusväärne nende ^ u| onia keelele esikoha hõudj toidupakendil või ncstmal ' •» o • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-12-02
