1977-06-09-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 43 Hr. 43 VABA EESTLANE noljapäeml, 9. juunil 1977 - T h u i s d a y , Jme9,1977
35
85
It põlvili, mi et
fcopsu veel and-
[:naha heitis ja
basseini- ja baa-stusin
välja ja
pldrikorrale, sa-fccupada"
vaju-
' tähendab et
kinni ta ju oli-fikas
lifti põran-pi
vähemalt Icp-head
minutid
Ifl palju paremi-
}paljas olukord,
(riistata pidanud
nüüd möödas,
las riist vöö vadinud
enam var-
)õigelda. Samuti
ilnud ainult vai-
|n Vittoriot sala-
] ! ^ i n . Ei, mu
Id õieti funktsio-ptsiillase-
tembud
ed üle trumba-hdsin
end päris
fes liftist välja
Uärde, kus baa-
(aase litta ladus,
^n ühe lühil^ese.
olid juba siin-ji
ligidases söö-
I varajased tõos-rinet.;
:r favor"/sõna-
\'iskasin kümne-äsjane
töö ja
väga kuivaks
(Järgneb)
•m0^m
miss ^ V
Ontarios, Niagara-on-t^e-Lake'is võivad vana kindluse Fort
George külastajad jälgida vahtkonna vahetuse tseremooniat
kindluse õuel. Sõdurid kannavad 19. sajand! alguse briti sõdurite
ehtsaid mundreid. . Canadian Govemimejit Travel Bureau foto
QD D eo
Kuna hiljuti on olnud mitmeid
sõnavõtte meie lehtedes r^igiroots-
1 astest ja nende järeltuiijäist Vaha-rootsiküla
. elanikest Dnjepri kaldalt,
siis oleks kohane vaadelda
ka lähemalt nende saabumist Eesti
rannikule.
Teatavasti on "ajaloolaste\ arvamised
eestirootslaste saabumisaja
kohta varieerunud tugevasti, kuid
seda teaduse arengust sõltuvalt.
Vanemate teadlaste arvates oh
rootslased asunud Eesti rannikuile
juba vükingiajal, mõnede arvates
veelgi varem, ja on esitatud teese,
et eestirootslased ei tulnud iildse
Rootsist, vaid on ..üi'g-gennaani
rahva jäänus Eesti rannikul, ning
on ohiud seal juba enne eestlasi.
Vnmast teesi ei tarvitse me tänapäeval
enam tõsiselt võtta, kuna
teame, et germaanlaste tuiig põhja
(Skandinaaviasse) sündis hoopis
hüjem kui laplaste ja soome-ugri-laste
asumine jääst vabanevatele
aladele. Ka on arvatud, et eestirootslased
on killuke gootide järeltuii
jäist, kes teatavasti rändasid
välja rahvaste rändamise ajal GÖ-tamaalt
ja Ojamaalt.
Vümane arvamus baseerub kee-leüstele
sugemetele, kuna ruhnu,
noarootsi, riguldi, vormsi ja
reigi murrakutes oa tugevasti
märgata sugulust ojamaalaste
keelendiga^
Carl Russwurm, kes on_ eestirootslaste
ajaloo varasem ja teenekamatest
uurijatest, artas, et
rootslased asusid Eestisse juba vükingiajal,
jmoodi^tades n.ö. sõjaväelised
baasid, et kaitsta kaubavahetust
ja üiklust idaga. Selle arvamuse
aluseks olid roötsl^ste-oja-maalaste
linnad Kuramaal, See-burg
ja Apulia.
Soomerootslasest ajaloolane T.
E. Kafsten- pidas rootslaste sisserännu
ajaks veelgi varasemat aega,
toetudes keelelistele laenudele.
Sõnad nagu kuningas, kihi, ader,
raud, reede, laupäev jne., viitavad
tihedale kontaktile rootslastega juba
vanemast raua-ajast. :
On tõenäolik, et ajutisi rootslaste
asulaid leidus juba tollal, kuid
kmdel on, et toonaste j ^ ajalooliste
rootsi koloniide vahel Eesti
rannikuil puudub kontinuiteet.
Viimasest aastatuhandest, e.Kr. leidub
Sõrve poolsaarel skandinaavlaste
läevakujulisi kiyikalme, kuid
pidevat asustust kuni ajaloolise
ajani seal ei saanud olla.
Eestitaanlasest teenekas ajaloolane
Paul Johansen väidab, et
rootsi kolonisatsioon Eesti raimi-küü,
mis püsis meie päevini, sai
oma alguse alles ^keskajal, pärast
sakslaste ja taanlaste poolt maa
okupeerimist ja rahva ristimist.
Ehkki meil oh pagana-aegseid kohanimesid
rootslaste poolt antud,
nagu näiteks Odinsholm, Tors-
•grund, Härg jne., tõestab Paul.Johansen
oma 1S51. a, publitseeritud
töös „Wdische Mission, Revals
Gründung.und die Schwedensied-lung
in Estland", .
et arhöologiliste leidude püüdurid,
keeleliste laenude ja pärl-muste
alusel võime kindlad olla,
et pidev ja laialdane rootslaste
asumine Eesti rannikuile seni
a-sujtamatuile aladele toimus 13.
Ja 14. sajandeil
Selle, väite üheilö aluseks on asjaolu,
et eesth^ootšlaste keelepruugis
ei kutsutud Rootsit Sverige (see
tuleb sõnast Svearike), yaid lihtsalt
Svenskland, kuna sõna Sverige
on hilisemast daatumist.
Varaseimaks säilhaud dokumendiks,
mis väidab rootslaste asumist
Saare-Lääne piiskopkonnas,
on kirjutatud Haapsalu raekohtu
poolt aastal 1294. Selle dokumendi
alusel peab Paul Johansen tõenäoliseks
sisserännu ajaks aastaid
1279—1294. Loomulikult ei lõppenud
sellega sisseränd, vaid veel palju
hüjem on roostlaste kolonii värsket
verd Rootsist juurde saanud.
Hüumaa osas on aga säilunud dokumentidest
varaseimaks tuntud
vabastuskiri ordumeister Johann
Wolthusen van Herse poolt 22.
märtsil 1470, mis vabastas orduala-del
asuvaid rootslasi sellest hetkest
kuni igavesti töökohustuseist mõisale
ja kuulutas nad vabadeks
meesteks.
Et rootslased Saaremaalt Hiiumaale
varem kui a. 1300—1450 ei
saanud tulla, tõestab Saare-Lääne
püskopkonna jagamist orduga
kirjeldav dokument aastast 1251,
mis nimetab Hüumaad ,,insula
deserta", s.t. asustamata saar.
Nüsüs toimus Hiiumaa asustamine
samaaegselt eestlaste ja rootslaste
poolt, ning peamiseks lähtekohaks
oli Saaremaa.
Kuid teadujslike uurimuste kõrval
esineb ka legendaarseid ja pärimuslikke
teese asustamisaja ja
-koha suhtes. tJheks vanemaks
neist on prof. E. Blumfeldti uurimuste
kohaselt pala „Gutasagas",
mis jutustab Ojamaa ülerahvasta-misest
a. 1050 ja Landstingi otsusest
saata 1/3 rahvast välja. Saaga
jutustuste kohaselt purjetasid nad
poolteist ööpäeva kirdesse ja jõudsid
saarele Tnage-Iti, mis pidi Olema
niisiis Hüumaa (Dagö-Hiiden-maa).
Seal ei püsinud nad aga
kaua, vaid purjetasid edasi, seekord
kagu suunas mng mööda laia
jõge (Väina) üles. Rohkem saaga
ei räägi ja arheoloogial ei ole mingeid
andmeid lisada. Hiiurootslaste
endi hulgas liikus aga sootuks lihtsam
legend nende asumisest Hiiu-mc^
e. '
Nimelt olevat nad tulnud Roslar
genist augustis 1681 ning olid sõdurid
koos oma mõrsjate Ja naistega,
keda Karl XI paigutas Hüu^
maale garnisoniks.
Selle legendi vastu räägib mitu
fakti: Hüumaal ei ohiud tollal mingit
sõjayäeüst garnisoni ja keeleliselt
on hiiurootsi murrakud rohkem
seotud Gotlandi kui Roslage-niga,
ajalisest aspektist rääkimata.
Seesama legend, jõudes koos reigi-rootslastega
Ukrainasse, oli muutunud
sedavõrd, et lähtekohaks
enam ei olnud Raslagen, vaid Eesti
mander ja asumisaja'ks' aasta
1632, nü et nad väljasaatmisajal
olid olnud Hiiumaal 150 aastat ja
mitte sada aastat, nu nagu algupärand
jutustas. (Andmed teosest:
Jan Utas, Svenksbyborna, Stok-holm,
1959).
Kokkuvõttes võime konstateerida,
et ehkki kontakt ja ajutised
asustused eksisteerisid Rootsi ja
Eesti ramiikualade vahel juba eel-ajaloolistel
aegadel, püsiv koloonia
Ägakirfd gjuümylla
Avaldasime hiljuti meie lehe Kaastöölise Antoni Trauverfi jutuajamise Eesti Kirjanike Kooperatiivi
juhataja kirjanik Beraad Kangroga. Küna eeldame, et lugejad tunnevad huvi, kuidas käib
meie ainukese korrapäraselt ilmuva kultuuriajakirja „Tulimuld" käsi, mille toimetajaks Bemard
Kangro oh olnud asutamisest peale, toome ära hr. Truuverfi jutuajamise väsimatu toimetaj^a.
edasise ilmumise ikindlusitaini-seks?
Muidugi on. Majanduslikult
heal järjel eestiaskonnal tarvitseb
vaid end oma mugavusest veidi
üles raputada j a ulaitada käsi .tublile
toim&taja,le ja väOjaandjaJe
Lundis, Rootsimaal.
Sest ega keegi meist ei taha
kinnitada punaste okupantide
väiteid, et eesti pagulaskond
elab vaid mammona orjamisele,
oUes unustanud oma isade kultuur!
ja sageliisegi keele.
.,Tulimuld'* ilmub ^ e l i korda
aastas suurekaustalise' mahuka
väljaandena, maJksäb $17.— aastas.
Tellimisi võtaVad västu kõik
Eesti Kirjanike Köoperatüvi esindajad.
Toronto esindaja kirjanik
Arved Viirlaid, tel. 691-9036.
Toimetaja Hannes Oja oma äsjases
ülevaates ,,Tulimuld 1976"
ütleb: „Tulmiuld täidab suuri. kohustusi
ineie kulituuri vaatlejana,
hhidäjaina j a avaddajana. Kultuu-rihuviliätel,
tuleb-täita oma kohustus
ajakirja vasitu M i i j a i n a ja i u -
gejaina."
Autori Järelmärkus: Et meie
noored; tunnevad huvi meie kultuuriajakirja
vastu ja omapool-selit
toeitavad sooja siüdame (ja
pangaitshekkidega)' fta ilmumise
jätkamist, selgus äsjasel juhtkonna
järelkasvu semmaril Trenfi
ülikoolis, kus mõnekümnest osavõtjast
tervelt .22 astus „Tulimui-
Ja" uuteks tslijaiks. Seejuures
olid ;paljud osavõtjad juba varem
ajaikirja tellijad, samuti oli Osavõtjate
hulgas mitmel juhul ühest
perekonhaÄt rohkem kui üks osavõtja,
mis tähendab, et seminari
1 õpül olid praktiliselt peagu kõik
osavõtjad „Tulimullä" Mlijad.
' . „M!aikuul, 1950 kirjutasid Sa taskust."
„Tulimuld" nr. 1 saaitesõnas muu-1 ^Sa miõtled, puudujääki ei kat-hulgas:
„Tungiv vajadus püsiva, nud ; Kirjanike Kooperatiiv vaid
tõsisema sisuga ajakirja järele,. Bernard Kangro kui eraisik?"
mis haaraks, kõiki -kultuiniialasid j ;,Täpselt nü. „Tulimuld" on ise-j
a oleks ühendusepidajaks palju^ ^ seisev ettevõte, mitte osa K i r j a desse
maadesse laialipaisatud nikeKoopratüvist." V
eestlasfte vahiei, on sundinud trot- .^ui suur on ajakirja tellijas-sima
kõiki raskusi, mis ajaldrja' kond?''
väljaiandmine enesega kaasa toob. j >;Nii nagu Kooperatiivi osas va-Šee
on sundinud: unustama vare- j nema generatsiooni eluareenilt
mmi paguluses ilmunud seüelaad-, lahkumise tõttu liikmete arv on
sete ürituste majanduslikkudesse vähenenud,
raskustesse takerdumise, .tänuväärsete
algatuste vaibimiise."
Tulimuld alustas äsja oma 28-
dat aastakäiku. Ilmselt oled
suutnud võita kõik takistused,
mida nii selgelt ette nägid."
„Ja, aga see pole ohiud kerge.
Tpimetan ajakirja nõudliku k i r -
uii ka „Tulimuld" on pidanud
oma kartoteegist kustutama
igal aastal hulga nimesid, mistõttu
tellijate arv on langenud
alla 1.000-de."
„Ilmselt on vajadus uute telii-jate
järgi suur. Mida pakub siis
ajakiri oma lugejaile?"
jastustöö kõrval niiöelda isikliku y„Meie sihid ja taotlused on jää-misjonitööna,
kuna vajadus sdili- nud samaiks, mida deklareerisin
se ajakirja järgi on ilmne.' ajakirj a esimeses • numbris 27 aas-
,,Millised on peamised raskused' tat tagasi. Tsiteerime toimetajat
^Tulimulla" väljaandmisel? Kas! aastast 1960:
kaastöö osas või majanduslikul
pinnal?"
„Kaastööd on alati olnud püsa-
..Tülunuld tahab olla eesti kultuuri
säilitajaks j a arendajaks,
kultuuritahtoliste eestlaste iühen-valt.
Raskused on majanduslikku dajaks, kasvava noorsoo ärata-laadi.
Suurenenud trüki- ja postikulud
viiksid tellimishinna liiga
kõrgele, mistõttu peame paratamatult
alttsepteerinta igaaastase
puudujäägi."
„Kas Kooperatiiv või „Tu!li-muld"
saab mingit riiklikku või
muud toetust?"
„Eesti Kirjanike Kooperatiiv on
endailati ise majandanud.„Tuli-muld"
näitas eelmisel aastal
M.OOOrkroonilist (ca $3.700.—)
puudujääki, cmille katteks õnnestus
esmakordselt hankida 10.000-
jaks j a sidujaiks oma rahva igivana
ning elujõulise kultuuri külge.
„Tullmuld" toob oma lehekülgedel
ilukirjanduslilto uudlsiloo-.
nirngut, sisaldab artikleid, ülevaateid
ja arutiusi eesti kirjanduse,
'kunsti, teatri, muusika ja
kõikide rahvuslikikude teaduste
Vala^.
, „Tullmuld" •... registreerib
kokkuvõtlikult kogu meie kultuurilist
tegevust kõigil mail,
kus eesti keel kõlab."
Need on väärt eesmärgid, mille
järgi,'ajaiidri on ligi kolm aas-kroonilist
toetust, tilejäänud 4.000 . tafcümmet truult käinud. Kas siis,
krooni tuli mul imakstä omast ei ole teid ja võimalusi ajakirja
naa
ADVOKAADID
Oli
ADVÖKÄAT-NOTAR
Room 1912, Royai Trust Tower.
Toronto Dpminion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K lK7
Telefoa: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistu?
HETHERINGTON, FALLIS .
: ;••
..PARK
Aävokaadid-Dotarid
365 Bay St., Süite M . EM. 3-4451
Õhhiti HI. 7-2017 või 92^-3425
ÜÄÄIiAATUFmÄJÄil
Chartereä Accountant
725 Don MiUšEd. Saite 402
Doffl Mills, Ontario
483-6308. 42949M
toosa
M I I » in-
DOCTOR OF CHIROPRACflC
212 pimiick Cr.
Tel. 489-0562
•.. Vaade Käsmu lahele,
HOUSE OF MUSIC LTD.
553 Qaeen St. West
Toronto, tel S63-1966
34,5 pröfSo acssfqs
PARIIS — Lääne tööstusmaades
on inflaitsioon vähenenud ja
oli 9% aasitas. Tõsisem inflatsioo-nioht
valitseb Islandil, kus selle
normiks ön 34,5%. Järgneb Portugal
24il%-ga. Väikseim o l i inflatsioon
Shveitsis, kus sefe. oU ainult
i % . - ; . '
Märtsikuu statistüiste andmete
järgi oli inflatsioon Kanadas
7.4%, Soomes 12,1%, Ühendriikides
6,4%, Rootsis 9,5%, • Lääne-
SaksamaM 3i9%, Inglismaal ja
Iirimaal 16,7%, Taanis 8,6% ja
Norras 9,1%.
Eesti ramiilaiü šäi alguse alles pärast
Eesti vallutamist taanlaste ja
sakslaste poolt.
Uut verd Rootsist on aga tulmid
mitmetel aegadel kuni kuldse
Rootsv ajani" välja.
Keeleliselt moodustavad eestirootslaste
murrakud põhiliselt
kolm tugevasti erinevat gruppi:
põhjarannik (Naissaare), kus on
domineerivaks soomerootslaste
keelepärand; läänerannik, kus on
keelelisi sugemeid nü Ahvenan-maalt,
Roslagenist,. Götamaalt kui
ka Gotlandilt (peamiselt); ja Ruhnu,
kus on peagu puhas gotlandi
keelepärand. Kõik need on aga
väga vanad sugemed.
' E P -
14. maü tähistas paljudele tuntud
tolliametnik Valentin Tiisre 80. a.
sünnipäeva. Juubilar ohv sündinud
ja üleskasvanud Tallinnas, kus tä
isa tegutses äri ja foto alal. Hariduse
on juubilar omandanud Tallinnas
Gustav Adolfi gümnaasiumis,
^stus vabatahtlikuna tsaari
sõjaväkke Esimese maailmasõja
päevil. Lühikese aja möödudes
siirdus Tallinna kahurväe ja kindlustuse
patarei-staabi teenistusse
reservi lastud sõjaväe ametnikuna.
Vabariigi algpäe\al teenis Raudteede
Peavalitsuse PpUtsei kantselei
ametnikuna ja hiljem vari.
konstaablina Tallinna raudtee sektoris.
Siirdixs 1921. a. tolli Peavalitsuse
teenistusse, kus töötas kuni
okupeerimiseni. Sakslaste tulekul
asus firma Carl F. Gahhibäcki teenistusse
sadama deklarandiks ja
laevade vanxstajaks.
Enamlaste teistkordsel' sissetulekul
Eestisse siirdus Saksamaale
ja hiljem asus Rootsi, kus töötas
kuni Kanadasse siirdumiseni.
Kanadas töötas ' alul Oshawas,
hüjem asus elama Tprontosse, olles
snn Toronto Eesti Advent koguduse
laekuriks, raamatupidajaks
ja organistiks. •
Juubüar. abiellus 1931. a. Terese
Piilbergiga ja sellest abielust on
tütar. Eesti üiüskonnale tuntud
lauljatar Tamara Norheim. Juubl-
® Merike Tomberg-Schenker
esiiies Manhattanis Nagle St. algkoolis,
kus õpib ta tütar, kõnega
Eestist, esitades 'lisaks -veel eesti
muusikat ja k a Eesti hümni. E s i -
nemme äratas suurt huvi j a yõoti
kooli poolt .vastu tänuga. Merike
Schnenker töötab ka skautide-gaidide
juhina sama piirkonna
üksuses..
laril" on kuus lastelast, kelledega
viidab palju oma vabast ajast. Kuna
juubilar on suur muusü^amees,
nü on ta õpetanud lapselastele armastust
muusika vastu. Praegugi
oma kõrges eas veedab ta tunde
klaverit mängides.
Sitke ja väsünatu töömehena
võttis juubüar aktüvselt osa seltskondlikust
tegevusest. Praegu võtab
energiliselt osa Toronto Pensionäride
Klubi tegevusest.
Oma kõrgest vanusest hoolimata
on juubilar hea tervise juures ja
tema noorusUkii olemuse säladur
seisab vist igas hommikuses mediteerimises.
,
Külalislahkus, humooriküllus ja
optimism ön loonud juubilarile suure
sõprade ja tutvuse, ringkonna.
Sel tähtsal juubeli sünnipäeval õnnitlevad
teda sugulased, arvuka.s
sõprade pere ja kooHvennad ü\
maaihna, soovides järgaevaikF
aastaiks edu ja tervist.
. N . VALGE SEN. •
OTTAWA - Üle 300:000 100-doi-lariHst
kuldraha antakse välja eeloleval
septembrikuul kuninganna
Elizabeth II hõhejuubeliks, teatas
Royai Canadian Mint. 22-karaadili-sel
rahal, mis sisaldab pool t o i
untsi kulda, on kuninganna portree,
miile ori kujundanud Toronto
kunstnik Raymond Lee. Teisel poolel
on provintside ja territooriumide
ametlikud lüled. '
Varem sel aastal on rahapada
andnud välja juba erilise hõbedol-lari
kuriinganha juubeli tähistamiseks.
Samuti ant^äkse.suvel välja
erüine hõbemedal.
Praegu käib osariikides s e i s u l^
ha võitmine naiste üheõigluse küsimuses,
et vastavalt täieaidtist -vüa
põhiseadusse. Senini ori küsimuse
pooidavalit otsustanud. 35 osani-ki.:
Neist kolm võtsid hiljem oma
jaatavad otsused tagasi. Äsja toimus
küsimuses hääletus Florida
osarügi parlam.endis. Seal langetati
eitav otsus häältega 21:19.
Maksvusele pääsuks on vajalik..
38 osairiigi poolt-olemine kuni
märtsini 1979. E i ole kahtlust, et
see täiendus läbi läheb.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 9, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-06-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770609 |
Description
| Title | 1977-06-09-07 |
| OCR text | Nr. 43 Hr. 43 VABA EESTLANE noljapäeml, 9. juunil 1977 - T h u i s d a y , Jme9,1977 35 85 It põlvili, mi et fcopsu veel and- [:naha heitis ja basseini- ja baa-stusin välja ja pldrikorrale, sa-fccupada" vaju- ' tähendab et kinni ta ju oli-fikas lifti põran-pi vähemalt Icp-head minutid Ifl palju paremi- }paljas olukord, (riistata pidanud nüüd möödas, las riist vöö vadinud enam var- )õigelda. Samuti ilnud ainult vai- |n Vittoriot sala- ] ! ^ i n . Ei, mu Id õieti funktsio-ptsiillase- tembud ed üle trumba-hdsin end päris fes liftist välja Uärde, kus baa- (aase litta ladus, ^n ühe lühil^ese. olid juba siin-ji ligidases söö- I varajased tõos-rinet.; :r favor"/sõna- \'iskasin kümne-äsjane töö ja väga kuivaks (Järgneb) •m0^m miss ^ V Ontarios, Niagara-on-t^e-Lake'is võivad vana kindluse Fort George külastajad jälgida vahtkonna vahetuse tseremooniat kindluse õuel. Sõdurid kannavad 19. sajand! alguse briti sõdurite ehtsaid mundreid. . Canadian Govemimejit Travel Bureau foto QD D eo Kuna hiljuti on olnud mitmeid sõnavõtte meie lehtedes r^igiroots- 1 astest ja nende järeltuiijäist Vaha-rootsiküla . elanikest Dnjepri kaldalt, siis oleks kohane vaadelda ka lähemalt nende saabumist Eesti rannikule. Teatavasti on "ajaloolaste\ arvamised eestirootslaste saabumisaja kohta varieerunud tugevasti, kuid seda teaduse arengust sõltuvalt. Vanemate teadlaste arvates oh rootslased asunud Eesti rannikuile juba vükingiajal, mõnede arvates veelgi varem, ja on esitatud teese, et eestirootslased ei tulnud iildse Rootsist, vaid on ..üi'g-gennaani rahva jäänus Eesti rannikul, ning on ohiud seal juba enne eestlasi. Vnmast teesi ei tarvitse me tänapäeval enam tõsiselt võtta, kuna teame, et germaanlaste tuiig põhja (Skandinaaviasse) sündis hoopis hüjem kui laplaste ja soome-ugri-laste asumine jääst vabanevatele aladele. Ka on arvatud, et eestirootslased on killuke gootide järeltuii jäist, kes teatavasti rändasid välja rahvaste rändamise ajal GÖ-tamaalt ja Ojamaalt. Vümane arvamus baseerub kee-leüstele sugemetele, kuna ruhnu, noarootsi, riguldi, vormsi ja reigi murrakutes oa tugevasti märgata sugulust ojamaalaste keelendiga^ Carl Russwurm, kes on_ eestirootslaste ajaloo varasem ja teenekamatest uurijatest, artas, et rootslased asusid Eestisse juba vükingiajal, jmoodi^tades n.ö. sõjaväelised baasid, et kaitsta kaubavahetust ja üiklust idaga. Selle arvamuse aluseks olid roötsl^ste-oja-maalaste linnad Kuramaal, See-burg ja Apulia. Soomerootslasest ajaloolane T. E. Kafsten- pidas rootslaste sisserännu ajaks veelgi varasemat aega, toetudes keelelistele laenudele. Sõnad nagu kuningas, kihi, ader, raud, reede, laupäev jne., viitavad tihedale kontaktile rootslastega juba vanemast raua-ajast. : On tõenäolik, et ajutisi rootslaste asulaid leidus juba tollal, kuid kmdel on, et toonaste j ^ ajalooliste rootsi koloniide vahel Eesti rannikuil puudub kontinuiteet. Viimasest aastatuhandest, e.Kr. leidub Sõrve poolsaarel skandinaavlaste läevakujulisi kiyikalme, kuid pidevat asustust kuni ajaloolise ajani seal ei saanud olla. Eestitaanlasest teenekas ajaloolane Paul Johansen väidab, et rootsi kolonisatsioon Eesti raimi-küü, mis püsis meie päevini, sai oma alguse alles ^keskajal, pärast sakslaste ja taanlaste poolt maa okupeerimist ja rahva ristimist. Ehkki meil oh pagana-aegseid kohanimesid rootslaste poolt antud, nagu näiteks Odinsholm, Tors- •grund, Härg jne., tõestab Paul.Johansen oma 1S51. a, publitseeritud töös „Wdische Mission, Revals Gründung.und die Schwedensied-lung in Estland", . et arhöologiliste leidude püüdurid, keeleliste laenude ja pärl-muste alusel võime kindlad olla, et pidev ja laialdane rootslaste asumine Eesti rannikuile seni a-sujtamatuile aladele toimus 13. Ja 14. sajandeil Selle, väite üheilö aluseks on asjaolu, et eesth^ootšlaste keelepruugis ei kutsutud Rootsit Sverige (see tuleb sõnast Svearike), yaid lihtsalt Svenskland, kuna sõna Sverige on hilisemast daatumist. Varaseimaks säilhaud dokumendiks, mis väidab rootslaste asumist Saare-Lääne piiskopkonnas, on kirjutatud Haapsalu raekohtu poolt aastal 1294. Selle dokumendi alusel peab Paul Johansen tõenäoliseks sisserännu ajaks aastaid 1279—1294. Loomulikult ei lõppenud sellega sisseränd, vaid veel palju hüjem on roostlaste kolonii värsket verd Rootsist juurde saanud. Hüumaa osas on aga säilunud dokumentidest varaseimaks tuntud vabastuskiri ordumeister Johann Wolthusen van Herse poolt 22. märtsil 1470, mis vabastas orduala-del asuvaid rootslasi sellest hetkest kuni igavesti töökohustuseist mõisale ja kuulutas nad vabadeks meesteks. Et rootslased Saaremaalt Hiiumaale varem kui a. 1300—1450 ei saanud tulla, tõestab Saare-Lääne püskopkonna jagamist orduga kirjeldav dokument aastast 1251, mis nimetab Hüumaad ,,insula deserta", s.t. asustamata saar. Nüsüs toimus Hiiumaa asustamine samaaegselt eestlaste ja rootslaste poolt, ning peamiseks lähtekohaks oli Saaremaa. Kuid teadujslike uurimuste kõrval esineb ka legendaarseid ja pärimuslikke teese asustamisaja ja -koha suhtes. tJheks vanemaks neist on prof. E. Blumfeldti uurimuste kohaselt pala „Gutasagas", mis jutustab Ojamaa ülerahvasta-misest a. 1050 ja Landstingi otsusest saata 1/3 rahvast välja. Saaga jutustuste kohaselt purjetasid nad poolteist ööpäeva kirdesse ja jõudsid saarele Tnage-Iti, mis pidi Olema niisiis Hüumaa (Dagö-Hiiden-maa). Seal ei püsinud nad aga kaua, vaid purjetasid edasi, seekord kagu suunas mng mööda laia jõge (Väina) üles. Rohkem saaga ei räägi ja arheoloogial ei ole mingeid andmeid lisada. Hiiurootslaste endi hulgas liikus aga sootuks lihtsam legend nende asumisest Hiiu-mc^ e. ' Nimelt olevat nad tulnud Roslar genist augustis 1681 ning olid sõdurid koos oma mõrsjate Ja naistega, keda Karl XI paigutas Hüu^ maale garnisoniks. Selle legendi vastu räägib mitu fakti: Hüumaal ei ohiud tollal mingit sõjayäeüst garnisoni ja keeleliselt on hiiurootsi murrakud rohkem seotud Gotlandi kui Roslage-niga, ajalisest aspektist rääkimata. Seesama legend, jõudes koos reigi-rootslastega Ukrainasse, oli muutunud sedavõrd, et lähtekohaks enam ei olnud Raslagen, vaid Eesti mander ja asumisaja'ks' aasta 1632, nü et nad väljasaatmisajal olid olnud Hiiumaal 150 aastat ja mitte sada aastat, nu nagu algupärand jutustas. (Andmed teosest: Jan Utas, Svenksbyborna, Stok-holm, 1959). Kokkuvõttes võime konstateerida, et ehkki kontakt ja ajutised asustused eksisteerisid Rootsi ja Eesti ramiikualade vahel juba eel-ajaloolistel aegadel, püsiv koloonia Ägakirfd gjuümylla Avaldasime hiljuti meie lehe Kaastöölise Antoni Trauverfi jutuajamise Eesti Kirjanike Kooperatiivi juhataja kirjanik Beraad Kangroga. Küna eeldame, et lugejad tunnevad huvi, kuidas käib meie ainukese korrapäraselt ilmuva kultuuriajakirja „Tulimuld" käsi, mille toimetajaks Bemard Kangro oh olnud asutamisest peale, toome ära hr. Truuverfi jutuajamise väsimatu toimetaj^a. edasise ilmumise ikindlusitaini-seks? Muidugi on. Majanduslikult heal järjel eestiaskonnal tarvitseb vaid end oma mugavusest veidi üles raputada j a ulaitada käsi .tublile toim&taja,le ja väOjaandjaJe Lundis, Rootsimaal. Sest ega keegi meist ei taha kinnitada punaste okupantide väiteid, et eesti pagulaskond elab vaid mammona orjamisele, oUes unustanud oma isade kultuur! ja sageliisegi keele. .,Tulimuld'* ilmub ^ e l i korda aastas suurekaustalise' mahuka väljaandena, maJksäb $17.— aastas. Tellimisi võtaVad västu kõik Eesti Kirjanike Köoperatüvi esindajad. Toronto esindaja kirjanik Arved Viirlaid, tel. 691-9036. Toimetaja Hannes Oja oma äsjases ülevaates ,,Tulimuld 1976" ütleb: „Tulmiuld täidab suuri. kohustusi ineie kulituuri vaatlejana, hhidäjaina j a avaddajana. Kultuu-rihuviliätel, tuleb-täita oma kohustus ajakirja vasitu M i i j a i n a ja i u - gejaina." Autori Järelmärkus: Et meie noored; tunnevad huvi meie kultuuriajakirja vastu ja omapool-selit toeitavad sooja siüdame (ja pangaitshekkidega)' fta ilmumise jätkamist, selgus äsjasel juhtkonna järelkasvu semmaril Trenfi ülikoolis, kus mõnekümnest osavõtjast tervelt .22 astus „Tulimui- Ja" uuteks tslijaiks. Seejuures olid ;paljud osavõtjad juba varem ajaikirja tellijad, samuti oli Osavõtjate hulgas mitmel juhul ühest perekonhaÄt rohkem kui üks osavõtja, mis tähendab, et seminari 1 õpül olid praktiliselt peagu kõik osavõtjad „Tulimullä" Mlijad. ' . „M!aikuul, 1950 kirjutasid Sa taskust." „Tulimuld" nr. 1 saaitesõnas muu-1 ^Sa miõtled, puudujääki ei kat-hulgas: „Tungiv vajadus püsiva, nud ; Kirjanike Kooperatiiv vaid tõsisema sisuga ajakirja järele,. Bernard Kangro kui eraisik?" mis haaraks, kõiki -kultuiniialasid j ;,Täpselt nü. „Tulimuld" on ise-j a oleks ühendusepidajaks palju^ ^ seisev ettevõte, mitte osa K i r j a desse maadesse laialipaisatud nikeKoopratüvist." V eestlasfte vahiei, on sundinud trot- .^ui suur on ajakirja tellijas-sima kõiki raskusi, mis ajaldrja' kond?'' väljaiandmine enesega kaasa toob. j >;Nii nagu Kooperatiivi osas va-Šee on sundinud: unustama vare- j nema generatsiooni eluareenilt mmi paguluses ilmunud seüelaad-, lahkumise tõttu liikmete arv on sete ürituste majanduslikkudesse vähenenud, raskustesse takerdumise, .tänuväärsete algatuste vaibimiise." Tulimuld alustas äsja oma 28- dat aastakäiku. Ilmselt oled suutnud võita kõik takistused, mida nii selgelt ette nägid." „Ja, aga see pole ohiud kerge. Tpimetan ajakirja nõudliku k i r - uii ka „Tulimuld" on pidanud oma kartoteegist kustutama igal aastal hulga nimesid, mistõttu tellijate arv on langenud alla 1.000-de." „Ilmselt on vajadus uute telii-jate järgi suur. Mida pakub siis ajakiri oma lugejaile?" jastustöö kõrval niiöelda isikliku y„Meie sihid ja taotlused on jää-misjonitööna, kuna vajadus sdili- nud samaiks, mida deklareerisin se ajakirja järgi on ilmne.' ajakirj a esimeses • numbris 27 aas- ,,Millised on peamised raskused' tat tagasi. Tsiteerime toimetajat ^Tulimulla" väljaandmisel? Kas! aastast 1960: kaastöö osas või majanduslikul pinnal?" „Kaastööd on alati olnud püsa- ..Tülunuld tahab olla eesti kultuuri säilitajaks j a arendajaks, kultuuritahtoliste eestlaste iühen-valt. Raskused on majanduslikku dajaks, kasvava noorsoo ärata-laadi. Suurenenud trüki- ja postikulud viiksid tellimishinna liiga kõrgele, mistõttu peame paratamatult alttsepteerinta igaaastase puudujäägi." „Kas Kooperatiiv või „Tu!li-muld" saab mingit riiklikku või muud toetust?" „Eesti Kirjanike Kooperatiiv on endailati ise majandanud.„Tuli-muld" näitas eelmisel aastal M.OOOrkroonilist (ca $3.700.—) puudujääki, cmille katteks õnnestus esmakordselt hankida 10.000- jaks j a sidujaiks oma rahva igivana ning elujõulise kultuuri külge. „Tullmuld" toob oma lehekülgedel ilukirjanduslilto uudlsiloo-. nirngut, sisaldab artikleid, ülevaateid ja arutiusi eesti kirjanduse, 'kunsti, teatri, muusika ja kõikide rahvuslikikude teaduste Vala^. , „Tullmuld" •... registreerib kokkuvõtlikult kogu meie kultuurilist tegevust kõigil mail, kus eesti keel kõlab." Need on väärt eesmärgid, mille järgi,'ajaiidri on ligi kolm aas-kroonilist toetust, tilejäänud 4.000 . tafcümmet truult käinud. Kas siis, krooni tuli mul imakstä omast ei ole teid ja võimalusi ajakirja naa ADVOKAADID Oli ADVÖKÄAT-NOTAR Room 1912, Royai Trust Tower. Toronto Dpminion Centre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K lK7 Telefoa: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistu? HETHERINGTON, FALLIS . : ;•• ..PARK Aävokaadid-Dotarid 365 Bay St., Süite M . EM. 3-4451 Õhhiti HI. 7-2017 või 92^-3425 ÜÄÄIiAATUFmÄJÄil Chartereä Accountant 725 Don MiUšEd. Saite 402 Doffl Mills, Ontario 483-6308. 42949M toosa M I I » in- DOCTOR OF CHIROPRACflC 212 pimiick Cr. Tel. 489-0562 •.. Vaade Käsmu lahele, HOUSE OF MUSIC LTD. 553 Qaeen St. West Toronto, tel S63-1966 34,5 pröfSo acssfqs PARIIS — Lääne tööstusmaades on inflaitsioon vähenenud ja oli 9% aasitas. Tõsisem inflatsioo-nioht valitseb Islandil, kus selle normiks ön 34,5%. Järgneb Portugal 24il%-ga. Väikseim o l i inflatsioon Shveitsis, kus sefe. oU ainult i % . - ; . ' Märtsikuu statistüiste andmete järgi oli inflatsioon Kanadas 7.4%, Soomes 12,1%, Ühendriikides 6,4%, Rootsis 9,5%, • Lääne- SaksamaM 3i9%, Inglismaal ja Iirimaal 16,7%, Taanis 8,6% ja Norras 9,1%. Eesti ramiilaiü šäi alguse alles pärast Eesti vallutamist taanlaste ja sakslaste poolt. Uut verd Rootsist on aga tulmid mitmetel aegadel kuni kuldse Rootsv ajani" välja. Keeleliselt moodustavad eestirootslaste murrakud põhiliselt kolm tugevasti erinevat gruppi: põhjarannik (Naissaare), kus on domineerivaks soomerootslaste keelepärand; läänerannik, kus on keelelisi sugemeid nü Ahvenan-maalt, Roslagenist,. Götamaalt kui ka Gotlandilt (peamiselt); ja Ruhnu, kus on peagu puhas gotlandi keelepärand. Kõik need on aga väga vanad sugemed. ' E P - 14. maü tähistas paljudele tuntud tolliametnik Valentin Tiisre 80. a. sünnipäeva. Juubilar ohv sündinud ja üleskasvanud Tallinnas, kus tä isa tegutses äri ja foto alal. Hariduse on juubilar omandanud Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumis, ^stus vabatahtlikuna tsaari sõjaväkke Esimese maailmasõja päevil. Lühikese aja möödudes siirdus Tallinna kahurväe ja kindlustuse patarei-staabi teenistusse reservi lastud sõjaväe ametnikuna. Vabariigi algpäe\al teenis Raudteede Peavalitsuse PpUtsei kantselei ametnikuna ja hiljem vari. konstaablina Tallinna raudtee sektoris. Siirdixs 1921. a. tolli Peavalitsuse teenistusse, kus töötas kuni okupeerimiseni. Sakslaste tulekul asus firma Carl F. Gahhibäcki teenistusse sadama deklarandiks ja laevade vanxstajaks. Enamlaste teistkordsel' sissetulekul Eestisse siirdus Saksamaale ja hiljem asus Rootsi, kus töötas kuni Kanadasse siirdumiseni. Kanadas töötas ' alul Oshawas, hüjem asus elama Tprontosse, olles snn Toronto Eesti Advent koguduse laekuriks, raamatupidajaks ja organistiks. • Juubüar. abiellus 1931. a. Terese Piilbergiga ja sellest abielust on tütar. Eesti üiüskonnale tuntud lauljatar Tamara Norheim. Juubl- ® Merike Tomberg-Schenker esiiies Manhattanis Nagle St. algkoolis, kus õpib ta tütar, kõnega Eestist, esitades 'lisaks -veel eesti muusikat ja k a Eesti hümni. E s i - nemme äratas suurt huvi j a yõoti kooli poolt .vastu tänuga. Merike Schnenker töötab ka skautide-gaidide juhina sama piirkonna üksuses.. laril" on kuus lastelast, kelledega viidab palju oma vabast ajast. Kuna juubilar on suur muusü^amees, nü on ta õpetanud lapselastele armastust muusika vastu. Praegugi oma kõrges eas veedab ta tunde klaverit mängides. Sitke ja väsünatu töömehena võttis juubüar aktüvselt osa seltskondlikust tegevusest. Praegu võtab energiliselt osa Toronto Pensionäride Klubi tegevusest. Oma kõrgest vanusest hoolimata on juubilar hea tervise juures ja tema noorusUkii olemuse säladur seisab vist igas hommikuses mediteerimises. , Külalislahkus, humooriküllus ja optimism ön loonud juubilarile suure sõprade ja tutvuse, ringkonna. Sel tähtsal juubeli sünnipäeval õnnitlevad teda sugulased, arvuka.s sõprade pere ja kooHvennad ü\ maaihna, soovides järgaevaikF aastaiks edu ja tervist. . N . VALGE SEN. • OTTAWA - Üle 300:000 100-doi-lariHst kuldraha antakse välja eeloleval septembrikuul kuninganna Elizabeth II hõhejuubeliks, teatas Royai Canadian Mint. 22-karaadili-sel rahal, mis sisaldab pool t o i untsi kulda, on kuninganna portree, miile ori kujundanud Toronto kunstnik Raymond Lee. Teisel poolel on provintside ja territooriumide ametlikud lüled. ' Varem sel aastal on rahapada andnud välja juba erilise hõbedol-lari kuriinganha juubeli tähistamiseks. Samuti ant^äkse.suvel välja erüine hõbemedal. Praegu käib osariikides s e i s u l^ ha võitmine naiste üheõigluse küsimuses, et vastavalt täieaidtist -vüa põhiseadusse. Senini ori küsimuse pooidavalit otsustanud. 35 osani-ki.: Neist kolm võtsid hiljem oma jaatavad otsused tagasi. Äsja toimus küsimuses hääletus Florida osarügi parlam.endis. Seal langetati eitav otsus häältega 21:19. Maksvusele pääsuks on vajalik.. 38 osairiigi poolt-olemine kuni märtsini 1979. E i ole kahtlust, et see täiendus läbi läheb. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-09-07
