Vaba eestlane , June 9, 1977

              saabub kommu-
|idest sageli kum-kahtlast
infor-
)n raske uskuöa.
I hiljuti Angöolas
catse pra^use
lö Neto mark-
I vastu ning vallt-fnült
suurte Jõu-ätõusu
maha sia-
^kvideerida. Lää-led
kinnitavam
lässu mahasuru
liisvägedele tuge-ts
Angoqjas viibä-sie
üksused,
fna tuuakse lää-irjanduses
huvi-
|i. N i i väidetakse,
rezhümi tahtas
lontrolli alla kuu-
)astamise Rahva-vasakpoolne
fjudnud rangema
zhiimi rakenda-it
koostööd N.
^hkki p6hflis6lt
lunist, olevat
bnidele täielikult
eesmärgiks ole­mid
, sidemeid
itlemata õigiLs
I marksistlik pre-sügavamaid
ja
lid suhteid lää-liätt
Ühendrüki-väga
hästi tead-
?aada abi ja toe-laalt
võtta ei ole.
tu sealjuures on
Iba sõdurid aita-
(las nende kom-
)okimiseks, kes
Jmat koostööd N .
Kiide on täielikult
\.se loogilise mõt-kuuba
sõdurid
Brezhnevi eel-ainult
seda,
3t teha kästakse:
irjandus operee-idel
ainult ole-oletused
võivad
Hia kui kommu-ie
süütute sinls-
Lüduš j a teistes
les riikides, vaid
Is OÜ N. Lndu
>lai Podgornõi
võimsast polüt-
I üllatuseks. Põh-äinult
selles, et
dd Brezhnev i h -
lendi kohta, vaid
m palju sügava-
(maleulatuvamäd
iey oleks saanud
li koha ka ilma
iltbüroost välja
nähtavasti olid
blised lahkhelid
kaugele, et Pod-enam
võimalik
lii lihtsalt heita
k a diktaatori ka-jeb
N . Ludus või-p,
kes põlastavad
lg hakkavad suu-äes
üksmeeles j a
la. Seda nägime
pele kui Hmshts-varjuna
Nikolai
ival Nikita aga
manööverdaš.
valdamise järele
lev „troika", ku-enda
kuulusid
inister Aleksei
Ija polütbüroost
jikolai Podgomõi.
ides on Brezhne-pidevalt
kasva-lev
on tüüpiline
salli enda kõrval
)i kõrvaldati väga
^)andavaid j a nä-tüve
mainimata,
et Brezhnevi ja
valitsesid juba
l. Mõned kremlo-et
Podgomõii ei
levi detente po-idriikide
uue pre-tulekü
järele on
lema, kuid mida
|b jatkatai lootes
ihnoloogiale ja
minevikus N. L i i -
hädašt välja on
iide tundub poh-on
siiski ainult
|d Podgomõi või-lise
motüvid on
paksude müüride
AMI
i
• i
Nr. 43 VABA iBESTLA2^ 9.juimil 1 9 ? ? ' ^ ^ s d a y , Jame 9.1977
VALViARST
11. Ja 12. juunil on valvearstsks
dir. E . Vanaselja, t d . 921-7777.
suvepäeviad
Aastad on veerenud ja eehnistest
yiruiaste suvepäevadest Seedriorul
on $sämd vaid ilus mälestus! Kuna
möödunud koldoituiek oli itöõmuks
nii äšülalistele kui ka korralda jaüe,
otsu^as vimlaste koinitee Hamil­tonis
samas koosseisus korraldada
uued ^ ^ 6 i ^ v a d Seedrionil 3. ja 4.
s ^ . 1977. a., mis on mõeldud kõi-kidjeie
virulastele, sugulastele ja
sõpradele. Too on Jällegi ühine
piMc nädalalõpp Ameerika mand­ril,
'vmmaldades ka kaugemal ela­vate
virulaste osavõttu.
Asja kaiku"panekuks toimus esi­mene
komitee fcobsoi^'abielupaar
A Haljand'i mugavas kodus Bur-lingtcmis,
millest osa võtsid hr. S.
P r e ^ Toronto võrulaste poolt ja
pr-d M. Suit, L . Haljand j a E . U n ­daja
ja hr-d M . Pertens ja A. Hal­jand.
Eelmise komitee koosseisust,
fces seökord ei saanud koosolekust
osa võtta, on oma panuse lubanud
pr-d K. Lember ja R. j Toomsalu
nüig hr. C. Aarlaht.
Edaspidist informatsiooni suve­päevade
kohta palutakse jälgida
ajaiditsBäest.
Eestlaste pildiraamitööstus Aiiistic Woodwork' Cto-I4ä^ tsEBTm
2B töörohket a^s&stat. Beis, sündmust tähistas kosaipanii pildiraami-mise
seminar '77-ga, mis om järjekorras vHes Torontos j a Idab iga
aastaga suuremat tähelepanu, kus osavõtjaid oli igast Kanada pniH
vintsist ja Ühendriikidest. Kahepäevasel, 5. ja 6. jaunÜ C o n s t e l l a^
hotellis toimunud seminaril toimusid mitmesugused demonstratsi^
niä uute vahendite ja materjalide demonstratsiooniks koos loengotc^-
ga, kus tuntud P;-Ämeerika asjatundjad käsitlesid raamimisega sfiiP
tud probleeme. OssivÖtJate arv oli tänavu suurem koi neljal e h i s e l
aastal korraldatud seMinaril. '
Artistic Wöodwork Co-1 on prae-1 jagatud töö raamimisega. Sel
gu neli osakonda. Toronto kõrval võistlusel ilmneb raamijate kunsti-
2S. maU tohnus Torontos moodsas Harbour Castle hoteüi ruumis moelooja Ellen Petersoni kevai
dine moenäiftus( vastav kirjutus SIMMS msie lehe eelmises numbris). Pudil modellid koos oma õpiö-i,
paremal Ellen Peterson. • • Foto: Toimmy Tomsosi
idsed konverenfsii
Balti kirjajiduste IH koöverents
toimus 29. ja 30. aprillü Mädisonis,
Wisc. Wisconsiiii ülikooli ja Balti
Uurimiste Edendamise tehingu —
AABS — ühisel korraldusel. Wal-ters
Noliendorfsi (Wisconsini üü-köoi)
sissejuhatavale sõnavõtule
Järgne kaks referaati: „Kckkusat-tumuste
kontuurid'' Juris Süeniek-silit
ja „Al8ksis Kivi esimene tra­göödia
— üks moodne draama"
Börje Vähämäfcilt.
Teises sessioonis esitati: „Kaas-aegse
leedu ^kirjanduse keel" Viole-ta
Kelertaselt ja ^Kvantiteet eesti
k ^ e s ja luules" Ilse Lehistelt.-
Vastuvõtt osavõtjaüe oli korral­datud
Memoriaalraamatukogu ha-
•mldaste raamatute osakonnas, kus
oli väljapanek ,,430 aastat leedu-keelset
raamatut" j a hüjuti raa­matukogusse
soetatud eesti, läti ja
leedu uudisteosed. Cjsavõtjaid ter-
'^tasdd asekantsler e. N . Pondron
Ja Wiseonsini ülikooü raamatukoi
gude direktor J . H. Treyz.
Balti loova kirjanduse õhtul esi-»
tas oma luulet dr. Ivar Ivask ing­liskeelses
tõlkes. Ka retsiteeris I.
Ivask Jaan Kaplinski luulet Ilse
Lehiste tõlkes. Samuti oli läti ja
leedu luule ettekandeid ning kat-kmd
ühest leedu näidendist, mille
autoriks K. Ostraukkas.
Konverentsi kolmandal sessioonil
esitati neli referaati: „The Tex-ftualized
Seif ni Mati Uttt's Via
RegiWvdr. Maire Kurrikult, „The
Exemplary Influence of Betti A l -
\^r: The Context of Her Poem
'.(Mdren of the Win^"" dr, Ivar
Ivaskilt, „Le€du ajalooline draama
Nõuk võimu a l l " K. Ostrauskaselt
ja ,,Intimations of History: Lan-page
and Literary Design in Är-üirs
Baumanis' Hermhut Novel"
W, Nollendörfsüt ja V. Zepsilt.
Neljas sessiooni oli pühendatud
leedu ja läti kirjan(iisele.
S õ i ^ e ettekannetele järgnesid
paneelicte diskussioonid,, milledest
eesöastena Võtsid osa Ivar Ivask
Ja Hjse Lehiste.
Linnulennii^lin© tutvuinismätk eestlcisf© ähiskedysse T©r@iit®s
Eesti Abistsuniskomitee suure elmmajade ehitusprojekti eW Torontos Scarboro linna­osas
ori jõudnud lõpufaasi, nagu selles võis veenduda „Vaba Eestlase" esindaja, kes kiilastas
möödunudl nädalal köoš Abistamiskomitee esJmehe.Ä. Sepa ja laekur H. Urmiga ehitusi. Praegw
toimub terassmajade blokkide j a suure kuuekorruselise^orterimaja ümbruses maastiku kujunda­mine,
puude ja põõsaste istutamine ning hoonetes on käimas koridoride korrastamine ja kõrval­ruumide
viimistlemine. Möödunud kohnapäeval oli Eesti Kodu" hoonetesse kolmud juba 22 uut
korteriomanikku ning 15. juuiül oodati neüe tugevat lisa. Abistamiskomitee eMtuskomisjon tahab
eMtustööd juba lähemas tulevikus Mremas korjra^^^ korteriostjatele sü-dahiele,
et nad oma majanduslikud vahekorrad kõige hiljem 30. juuniks Abistamiskomitee jnaha-tusega
ära korraldaksid.
„Eešti Kodu" hoonete ning nen­de
ijmbmse kaunistamine on na­gu
lõpetatud maalile viimase,lih­vi
andmine ja selle detailides vii­mistlemine.
Hoonete vahelisel
miaa-ajlal ja lioonete ümbruses
mllriseivad tõstemasinad j a askel­davad
kümned töölised, 'toellede
ülesandeks on ferundile ja hoone­te
ümbrusele esindiusliiku ilme
andmine.
J A A N ALMER
Suur hulk puid ja põõsaid, nen-d
hulgas ka igihaljaid põõsaid,
on juba kohale istutatud ning
nüüd tehakse ettevalmistusi
muru mahapanekuks.
Puid j a ipöõsaid on siin igat l i i ­ki,
alustades kirsipuudega ja lõpe­tades
ümaraks pügatud mändide­ga.
Ning ühe ikorteriomaniku mu­remõtetest
tuleb k a aru saada kui
ta iialjatoonis kurtis, et naabri
akna alila istutati ikirss, mis annab
marju, kuna tema peab leppima
ainult pihlamarjadega.
,>Eesti Kodu" looduslikult kau­nis
(ümbrus oma raviini j a roiheta-va
pargiga mõjub rahustavalt
ning on nagu loodud Vanemaitele
inimestele, ikeliledeät suurem osa
on juba oma eluJtöö teinud ning
saabuvad siia oma puhkepäevi
nautima­t
a ühel „Eesti Kodu" elanikul
oli õigus kui ta kinnitas, et
,,Eesti Kodus" elades tunneb
iga elanik ennast ühest küljest
maa elanikuna, kuid teisest kül­jest
elab ta ka linnas, kust Ees­ti
Majja ja linna südamesse on
^ kerge.pääseda.
Kuid meie ei tütvune mitte a i ­nult
hoonete välistoüljega j a ümb­rusega
vaid astume k a mõne uue
korteriomanäkü joiurde sisse, ©t
fcuuMa nende arvamisi ja mul­jeid
oma uue kodu kohta. Abielu­paar
Robert ja Šetona Talve on
äsja išisse kolinud ning perenaine
vabaMab, et kõik mööbel ei ole
veel ll&hale paiguitatud j a osa ma-jatarvetest
on veel isegi rõdui.
Kuid külalistele tundub siiski, et
korter õn juba ilusti mö^eeritud
ning söögitoa, osa ja elutoa osa
vastavalt sisse 'Seaitud. .Selma Tal­ve
ütleb, et mõnede arvates on
need Iconterid väikesed, kuid te­ona
hinnangu kohaselt on siin ka­hele
inimesele' imumi küllalt. • 'Ro-bertt
Talve jutustab, et. neil oli
enne ntaja, kuid selle müüsid nad
ära ning uue korteri ostmisel jäi
endise maja niüügist üle isegi ku-luraha.
;:
Abielupaar Talve'd elavad suu­res
korterimajas viiendal korru­sel
ning nende akendest avaneb
vaade raviinile, kus ei ole muud
näha kui rohelist metsa j a puude
vahelt kerkivat kirikutorni.
,.Nüüd kuuleme jälle üle hulga
aja linnulaulu," naljateb Robert
Talve, kelle huumori taga Võib
siiski aimata ka suurlinna elani­ku
kivimüüride j a tiheda autoliik­luse
taha varjatud traagikat. Ro­bert
Talve mainib, et Toronto
Eesti Majja sõiduks kulub Ees­ti
Kodust" autot kasutades aega
25—30 minutit kuna avalike liik­lusvahenditega
läheb selleks
kolmveerand tundi.
, Lahke j a , jutukas abielupaar
mainib, et mitu inimest käivad
,,Eesti Kodust" ka veel tööl
ning Talvede andmetel saabub
siia elama Rochesterist, Ühend­riikidest,
nooremaid inimesi.
Toiduainetökaupluised on „Eesti
Kodule" väga lähedal ning nagu
mainib Robert Talve silma pilgu­tades,
ei puudu s i i n . k a head ja
mugavad restoranid.
Alma Mõttus elab Samuti viien­dal
korrusel. Tema on 'üks neist
1'5-st lesest kes pärast oina mehe
surma Eesti Kodu" endale elu­asemeks
valinud. Alma Mõttusel
on samuti ainult ikiitvaid sõnu
i M d a siinse looduislikuilt ilusa
ümbruse kohta. E r i t i imponeeriv
on HigSilaud Creekl pai^k, mis
on hästi planeeritud jä kus leidub
häid võimalusi jalutamiseks. K a
Alma Mõfbtusel oli varem maja,
kuid selle realiseerimisel ei
tahtnud ta osta endale korterit
mõnda suurde kanada korteri-majjaj
vaid tahtis elada eesti
ühiskonnas, milleks pakkus tal­ale
soodsaid võimalusi :„Eest!
:;fpdii]i".
„Siiii öeldakse annile hommikul
tere eesti keeles ja see on mulle
palja tähtsam kui midagi muud,"
ütleb Alma Mõttus, kes lisab
"juurde, et. tal on „Ee9ti Kodu"
elanike hulgas k a häid sõpru.
Arthur j a Margarete Ale kolisid
„Eesti Kodu" -terässmajja' juba
varakult 20. aprüilil. .,Meü oli
varem maja mittje siit kaugel —
Momingside'i peal, kuid meil oli
suur krunt j a majaga oli palju
tööd ja seetõttu pidasime prakti­lisemaks
siia üle^ kolida. Juba
hekki oli lõigaita 300 jalga ja eks
inimene peab k a aega leidma en­ne
surma puhkamisöks," mainib
jutiikas Airthui: Ale.
on osakonnad veel Montrealis,
Vancöuveris ja Clevelandis,
t^hendrükides. Toronto ettevõte
asub viies hoones, viimasesse asu­mine
toimub just käesoleval suvel.
Kokku on põrandapinda 160.000
ruutjalga, kus töötavad kuni 350
töötajat.
Möödunud aastane läbikäik oli
8 misjonit dollarit. , . ; ^
Kaupa aga müüakse üle maaihna,
isegi nn kaugele kui Austraalia,
Uus Meremaa, Hõng Kong, Havai,
Sirigapore, Euroopa maad, Skandi-nävia
rügid, Belgia, Hollandi ja
Saksamaa. Muidugi kuuluvad siia
ka ühendriigid ja just praegu on
müiüc elav Kanada põhjaosas.
Raamide rohke valik, kaunid Uis-tud
ja maitsekad kujundused on
äratanud tähelepanu, leidnud hin­damist
ja muidugi ka kopeerimist.
Sageli on kompanii kujundajalt
küsitud, kus ta on sellist imetlevat
östeist õppinud. Tegelikult on ku­jundajad
kõik ise õppinud ja oma
veerandsajalise kestvusega arene­nud
teadlikeks ^tänapäeva raami­mise
suundadest jä otsinguist.
Nagu J . Vihma ütleb, on piltide
raamimine tänapäeval muutunud
omaette kunstialaks'ja teaduseks.
Uued materjalid, paberid ja teh­nilised
vahendid on andnud uusi
võimalusi ja tänapäeval on raa­mimine
täiesti omaette kunsti­haru.
. . . '
Üldiselt on selle taset tõstetud, just
selliste seminaride korraldamise­ga,
kus kõik aasta jooksul toimu­nud
avastused ja uuendused vasta­va
ala inimeste teadvusse tuuakse,
'ühendriikides on selliseid semina­re
juba varem korraldatud.
Üheks seminari väljapanekute
osaks on võistlus igale osavõtjale
meel ja oskus raami kombinatsioo­ne
nii seada, et töö enam mõjule
iseks. Sedkordne valitud töö oh
0. Timmase afcvareU, kus allteks­tiks
„AW Seminar '77 Artistic 25
years": Seda värviküllast 10x18
tdlist tööd olid seekord raammud
üle 70 raamimisettevõtte. Auhia-had
oUd ettenähtud kolmele esiko­hale
tulnule. I
Amhindamiszhüriisse kuulusid
mitmed Ameerika vastava ala
asjatundjad, nende hulgas
kirja „Ärt Dealer &
väljaandja J . EUiott, kes oma
maikuu ajakirjas andis ulatusli­kult
ruumi Artistic Wöodwork
• kompanii seanlnarille.
JuubeHaastaks on J . Vihma ku­jundanud
mitnieid uusi raamiliiste,
nende hulgas ka spetsiaalne 25.
juubeliaasta liist, ikus puitu on
masinal sissepressitud tammeleh­tede
rida ja mis jätab väga tegeva
ja piduliku mulje.
Kompanü juhid arvavad, et nen­de
edu üheks p õ h j u s ^ on kompa­nii
asutamisel õpetaja 0. Puhmüt
saadud tervitus jä soovitus: , J u ­mala
õnnistus olgu teie töö ja et­tevõttega."
See soovitus on raami-tuna
praegu ettevõtte seinal.
® iStoMioknis pühitses tuntud
fihni- jarevüütähiZaraihLeander
kolleegide j a sõprade ringis oma
70-dait sünnipäeva. Eestlaste
poolt saadeti vitaalsele staarile te­legramm
järgneva sisuga: ,^eie
ei unusta kunagi teie paaiust s ü - :
gisöl 1944. õnne ja edu edaspidi
soovivad tänulikud eestlased
Rootsis!" ' '
taxtu
:T jutustab, et nad va­lisid
terrassmaja kaalutlustel, et
siin on nende arvates rohkem pri­vaatsust.
„Siin elame nagu oma
n^ajas," ütleb Arthur Ale ja lisab
juurde, et West HEli piirkond,
kuhu rajati „Eesti Kodu" pro­jekt,
on üks ilusamaid rajoone
kogu Scarboro linhaosas. Ta mai­nib,
et tal on k a » E ^ i Kodu"
elanike hulgas miüi sõpra ning et
neid tuleb veel juurde^ Ehkki tta
onia imaja realis^ris, ei loobunud
ta autost, ikuna;^tenm slõnade ko­haselt
on" ta „istunud suure osa
oma elust auitos ning sellset har­jumusest
oh raske loobuda."
Teeme uusi Ja parandame varn
nii linnas kui ka suvilates
HOME BÄKERY & DELICÄTESSEN
281 DANFORTH Am .. TEL, 463-3331
Insurance
Agency
KiNDLUSTUSEO
23 WESTMORE Dr., Süite 200
RexdaJe, Ont. M9V 3Y7
- Tel. 745-4622
Soome pagarisaadused —
saiad; struudelid, soome tordid, feöpsi-sed.
Lihapurukad.
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Suvised äri lahtioleku-ajad: teisip., kol-map.,
neljap. 9--6, reedel 9-7, laup. 8.30
- 2 . Esmasp. suletud.
paaritunniline
'•Eesti Kodusse" e i anna võimalu
«i kõigi . detaiide vaaitlemisQfcs>
^ i d Mliest piisab siiski korteri­tega
j a nende elanikega Imnulen-niilisekis
tutvumiseks. Ning kok­kuvõttes
võib istleda, ©t siima ©la­ma
asunud Inimesed on i^õõmsad
ja õmieliikud, mis on kalitlemata
selle projekti rajamise üks tähit-samaid
«eesmärke.,
$14.50
130.™
$15.50
8.
E I E I P O S T I G / y
PoofdCistcsi H.50
USA-s:
$5L
$26.
$l4w
ySNNüPOSTIGÄ ülcmere-ma^^
poolaastas I3®.5®, veerandaastas |iS.5®
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35
,J»OSTAL CODE" Jm
USA aadressidele ,j25IP COiJE"
Pangatshekk või pesid rahakaart
Free EitõniaiB M l i s h e r s olmele.
® Eesti noonfcetegevusest tuaitud
Kalli Element on küpsenud teks-tiilkunstnikuks.
õpingud Stok-holmi
üätoolis kunstiajaäoo ja
etnograafia' alal on te kombinee­rinud
praktiliste õpingutega 9t.
Görani -kutseikooli kangaikudumi-se
osakonnas. Lõpetajate' übisnäi-tusel
Liljieva[lohsis on välja pan­dud
ka ikuus K . Klementi tööd,
enamik sujuvates, lüüriliselt peh­metes
värvitoonides.
Paliim muHe saata VABA EESTLANE aasfcafe / poolaastalss /
veerandaastaks — tavalise / kiripcstiga alates
197 , Tfillimigtf^ kflttekfl lisan 0 . _ —— sünjuures
rahas / tsheMga / rah^aardiga.
• N i m i .