Vaba Eestlane, July 24, 1965

              1 '( 7
rJr'
li'
f '
%
VABA EESTLANE laupäeval 24 Juulil 1965 — Saturday July 24 1965
Lhk 3
Mida plaanitsetakse Moskvas?
Mitmed V Liidu diktaatorid on ningradis
võimule tulles tõotanud paranda- - Üldise tooni poolest ei olnud
da nõukogude inimese haletse aga kumbki kõnedest seekord
misväärset elatistaset Seda Juba- - eriti sõjakas lirezhnev oli alles
sid Malenkov Hrushtshov ja ka 3 juulil punaarmee juhtkonnale
Kovsõgin oma esimestel ameti- - peetud kõnes hoobelnud et
kundel Need jäid aga kõik lunas- - Liit omab ülirelva mille astu
tarnata veksleiks sest pearõhk pole kellelgi mingit kaitset Ta
Uks endiselt sõjalistele etteval- - viitas ilmselt juba Ilrushtshoi
mistuttele ning kommunistlikule poolt käsitletud „orbiidirakctti-väarsüsteemil- e
rajatud majandus dele" milliseid ei saavat avasta-e- i
võimaldanud taotleda kahte da elektrooniliste vahenditega
ulatuslikku eesmärki ühekorraga ega tuua alla tõrjerakettidega
Kahvale on aja alati antud luba- - seekord märkis ta ainult et
duši nendega ei ole Kremli juhid LS1 olevat kombeks sekkuda
olnud kunagi kokkuhoidlikud teiste riikide siseasjadesse ja sel-sed- a
ulatuslikumalt mõjusid lest tulenevatki V Liidu vajadus
hiljutised kõned millede pida- - oma relvajõu tugevdamiseks
jaiks olid peaminister Kossõgin Kossõgin kajastas peaegu täp-Volgogra- dis
(endine Stalingrad) selt neid sõnu Ta rõhutas et ra-ja
partei esimene sekretär llrezh- - gikaitse ajakohastamine nõuab
i _ii ii l_ ! il lliiiftil ttitmm nktrl
nev ix-ningra-uis
vastavail iu ja wiuiwui tuuUIi „„
11 juulil Mõlemad võimumehed milliseid valitsus ja partei raken-ütlesi- d
rahvale sõnaselgelt et ela- - ilaks meeleldi teisteks otstarve-tistasem- e
tõstmisest ei tule esi- - teks Kui aga praeguses olukor-alg- u
midagi välja kuna kõik res- - ras suunata summasid mujale
sursid tuleb rakendada „riigikait- - oleks see vastuolus riiklike hui-sile- 4
See otsekohesus viitab ilm- - dega Mis on N Liidu uue püksi-Ml- t
sellele et N Liidul on päe-- rihmapingutamise poliitika tõeli-vakorr- as
mingi erakordselt ula- - seks põhjuseks selle kohta võib
tuslik sõjalise ettevalmistuse pro- - praegu teha ainult oletusi "viit-gram- m
kuna vastasel korral ei med poliitilised vaatlejad arva-olek- s
seda kunagi serveeritud vad et sille taustale on projek-avalikkusel- e
nii otsekoheselt Kui leeritud Moskva plaan hakata
juba Kremli võimumehed teata-- mängima tähtsamat rolli krii-va- d
rahvale varjamatult et edas-- 1 tilisele punktile lähenevas Viet-pid- i
tuleb olukorra sunnil eelis- - nami konfliktis Mitmed tunnil-tad- a
kahureid võile tähendab see sed viitavad sellele et V Liit ka-kahtlema- ta
et või kaob üldse nõu- - vatseb saata edaspidi Viet Kongi
kogude inimese söögilaualt ja lei- - kommunistidele ulatuslikku mili-vasaba- d
muutuvad üha pikema- - taarset abi ja sellega liituvad ka
teks Ida Luronpa kommunistlikud
Sellise otsekohesusega pöördu- - maad Sellele vihjab ka Ida-Saksa-lak- se
rahva poole tavaliselt siis maal ilmuv ajaleht Neues
kui arvestatakse- - ulatuslikuma De-utsthlaii- d" oma 11 juuli nuinb-relvastuslik- u
kokkupõrkega ja ris kus parajasti Hanoist tagasi
mobiliseeritaks- - selleks kõiki res- - saabunud korrespondent dr Kolf
sursse Sellisele olukorrale vihjab fiiitermutli teatab et Ida-Saksa-- ka
see et niihästi Kossõgini kui maalt on Pekingi kaudu saabunud
ka llre-zluie- vi kõnes rõhutatakse Hännisse lennukitega mitmesu-erilisel- t
patriotismi ja kutsutak gust varustust ja kohal olevat ka
se rahvast üles säilitama seda vi- - V Liidu päritoluga raketid mil-sadu- st
mis ilmnes Teise Maail- - lised omal ajal toonud alla Us
masõja ajal Stalingradis ja Ie-- 1-- 3 luurelennuki
Riiklik arstiabi kindlustus
Kanada valitsus astub sotsiaal- - vähe väljavaateid oma iseseisva
probleemide korraldamisel uue poliitika ajamiseks ja eriplaanide
suuri-- sammu edasi kavatsedes rakendamiseks Sellest on aru
rakendada kogu Kanada ulatuses saanud ka Ontario valitsus kes
üldist arstiabi kindlustuse prog- - te-- gi kavasid vabatahtliku arsti-ramm- i
Peaminister Pearson esi- - abi plaani rakendamiseks profiiti
tas valitsuse kavad üldjoontes Ot- - taotlevate eraettevõtete sekkunii-laua- s
toimuvale provintside pea- - sel kuid kes muid sellest plaanist
ministrite konvereutile kelle sei- - tõenäoliselt loobub ja keskvalit- -
sukohtadest oleneb valitsus ka-va
rakendamine
Valitsuse kava kohaselt kuu-luksid
arstiabi plaani alla kohus--
tiislikult kõik Kanada kodanikud
suunist kuni surmani kusjuures
esialgse plaani kohaselt oleks kn- -
elanikkudele ette nähtud ainult
arstiabi kindlustamine Kui prn- - vintsid seda aga soovivad siis
laiendatakse riiklikku plaani ka
hambaravile ning patsientide va
rustamisele arstirohtudega alit- -
suse ettepaneku kõluselt võiks
arstiabi plaani kehtestada juba
1%: aasta L juulist Provintside- -
-- _ im ii kii maiin lint iii 1 dii ai v n-- i ivMiiimui 11 iitiiu lif"
tailseks rakendamiseks oma ära- -
naermise jarelr k"i nad arvesta- -
vad nelja keskvalitsuse poolt ette- -
nähtud põhitingimusega millede
kohaselt: 1 plaan haarab kõiki
kodatnlik!ke !uM!lastrl tingimustel 1 av amst-- a il I„I
vajajatele uimsi ja spetsiaalset
arstiabi 3 plaani administrat-siooni
e-e-
-st hoolitseb previntsi-valitsu- s
või provintsivalitstise
poolt moodustatud asutus ja t
kõik arstiabi andmisega antavad
soodustused kantakse ühest pro-vintsist
teise siirdumisel lähteko-hast
sihtkohta üle
Plaani finantseerimiseks annab
keskvalitsus vähendatud maksu
de näol provintsidele toetust Ars
tiabi kindlustuse kulud olenevad
esialgu kahtleval seisu- -
kolul kuid kõigi provint- -
side liitumisel jääb
siise programmiga hilineb
sntsiaalrt-formidel- t teistest kõr-ge
elustandardiga riikidest maha-jäänud
Kanada 011 teinud prae--
guse valitsuse aj il tohutuid edu- -
samme teistele järelejõudmiseks
rakendades juba varem vanuse-- -
kindlustuse pensioni millele Ka
innul kõigi eelduste kohaselt lii--
tuli arstiabi kindlustus Kuigi
arstiabi kindlustuse plaan surub
arstiabi andmise teatavatesse
raamidesse jätab see siiski arsti- - I
dele ja patsientidele kullalt vaba- -
dust erapraksise alusel soovitud
abi otsimiseks ja vajaliku ahi
1 iiiiiiiikik k ii uriinil r 111 iviiikt1 1 -- v r% - i-uu-iiii
tail) tiiiia-- !
aga keela häiriv ail praegused
keerulised ja kulukad
likud arstiabi andmise plaanid
mis suurelt osalt nn rajatud pro- -
füdi taotlemise printsiibile on
valitsuse üldine arstiabi andmise
tvlinn (urni timmi mklt tlnnfnn -- - v" VT I hiik hiis uisiau rvauaua uuiiasu
teiste hästiorganiseeritud heaolu-riikid- e
esiridadesse
Teised lehed
Pealkirja all Jlalti asi nihkub"
kirjutab Knntsis ilmuv „l'estl Päe-valeht"
muu hulgas:
Ameerika avalik arvamine küp--
seneb üha rohkem selles suunas
Ja üheks tõendiks sellele oli äs- -
reid Esindajatekoda võttis vastu
ühel häälel resolutsiooni milles
presidendilt nõutakse maailma
plaani ulatusest ja praegu on ras- - Jane demonstratiivne Balti
ke rttr näha kui suureks võivad päev ühendriikide rahvaeslndu-tõust- a
üldise arstiabi kindlustuse ses kus tervelt 110 kongressi lii-kulu- d
Kksperdid kalkuleerivad get mõlemast erakonnast võtsid
siiski et ainuüksi arstide nõuan-- Daltikuml anastuse meenutami-ne
ja abi läheb aastas maksma seks 14 ja 15 juunil sõna seega
500-60- 0 miljonit dollarit kusjuu- - otse küUditamtspdevadel De
res ühe isiku kohta arvestatakse monstratiivne oli ka see et senati
kulusid 28 dollarit aastas üldkoosoleku avapalvust 14 juu--
Praeguste väljavaadete juures nii kutsuti pidama lati vaimulik
tundub et Kanada provintsid lii- - õp Aleksander Veinbergs ikesta-tuva- d
keskvalitsuse üldise arsti- - tute esindajana kes ei jätnud
abi andmise plaaniga Mõned pro- - meenutamist okupatsiooni ohv- -
vintsid on
teiste
plaaniga neil
dele
eraalgatus- -
otse
3 ä alBBBMBBBBBBBLa SJ HBBBBBBBBBbI?9iIbbBBBBBBBbB
Prantsusmaa president kindral de Gaulle sooritas äsja Prantsusmaal
pikema ringsõidu mille eesmärgiks oli oma seljataguse tugevdamine
rahvamasside hulgas Pildi järele otsustades 011 de Gaullcl populaar-sus
Prantsusmaal endiselt suur
Pilk naaihnapoliiiikale
vähenemise
De
omd tõstmist USA arvel
"Samal ajal kui lääneriigid Jälgi President on tunnusmärkide da et Prantsusmaa katsub praegu
vad suure huvi ja kiindumusega kohaselt veendunud et parast profiiti lõigata ja Prantsusmaa
N Liidu ja Puna Hiina vahel su Teist Maailmasõda kulminatsioo osatähtsust tõsta Ühendriikide
venevaid lõhesid — samal ajal on jõudnud Ameerika ja
bloki riikidel põh Ühendriikide mõjuvõim on vii sega ning USA huvidele vastutöo-Jus- t
rõõmu tunda Prantsusmaa ja maste aastate kestel hakanud kii- - j tamisega Selle poliitika raamides
Ameerika Ühendriikide vahelis resti haihtuma ning et maailma
test pidevalt suurenevatest lahk jõudude tasakaalu hoidmisel hak-helide- st
President de Gaulle on kavad senisest palju tähtsamat
oma „suure plaani" rakendamisel
loonud kiilu lääneriikide koos
toosse vapustades Euroopa Uhis
turu alustalasid mineerides Põh
ja Atlandi Pakti Organisatsiooni
üritades Inglismaa eemaldamist
TTMrnr'" VrtMrsön riiet Vlnlroan
des ühendriikide plaanid ümse
tuumalaevastiku soetamiseks kri
tiseerides Ameerika ühendriike
Lõuna Vietnami ja Dominikaan
vabariikides teostatud aktsiooni
de pärast ning rajades tiheda
koostöö N Liiduga
Prantsusmaa saavutused lääne-riikide
koostöö lõhkumisel on
niivõrd silmapaistvad et presi
dent de Gaulle iie on hakatud
Ameerika ühendriikides vaata-ma
kui ühest mehest koosnevale
lammutamismeeskonnale kes
on oma töö sooritanud hülgava-te
tagajärgedega
PKANTsUsMW TOIS U
KV1X
President de Gaulle'1 poliitika
analüüsijad on veendunud et
Prantsusmaa praegune poliitiline
liin ei ole kaugeltki nii komplit-seeritud
nagu see esialgsel vaat-lusel
paistab Presidendi peami-seks
eesmargiks on Ameerika
Ühendriikide mõjuvõimu väljalü-litamine
Euroopast ning Prantsus- -
uutan-1n- tArHulniAsti sunitAnHmA criK1 autu
andmine Sealjuures ei ole de
Gaulle sugugi nii naiivne et ta
loobuks Euroopa kaitseks reser-veeritud
ühendriikide tuumarel
vadest mis on vajalikud jõudude
shlliUmiseks
President arvtitab nende jõudu
deaa kuid ta näeks meeleldi et
need tuumarelvad oleksid allu
tatud eurooplastele või täpse--
mait väljendatud — prantslaste
kontroütle
President de Oaullelle lahedal- -
isikud on arvamisel et de
Gaulle'1 välispoliitilised tõekspi-damised
maailmas
kiiresti muutuvatele olukordadele
vaste
töötamist On päris arusaadav et
see kõik Moskvat kes vä-givaldse
annektsiooniga loeb Bal-tikumi
oma siseasjaks" Kuidas
aga Baltikumist sai N Liidu slse--
asi on praegusel maailmal pa-- rast dokumentide
rohkem kui selge
Kuigi ka varem on Balti küsi- -
mus olnud kõne all USA kongres-sil
rahvaesindajate sõnavõttudes
ei ole resolutsioonideni Jõutud
eriti kus nendest sõnavõttudest on
korduvalt et välisminis-teerium
ei pea aktsioone välispo-liitiliselt
sobivaiks Seekord aga
võttis välisminister Rusk isikli
kult vastu USA s tegutsevate balti
esindajad ilm--
järele andes avalikule arvami- -
osa mängima Euroopa Puna Hii--
na ning Aafrika Aasia riigid
ni: rLLLiri populwhsus
Hi:KH SKSML
Euroopa osas peab de Gaulle
kõige tähtsamaks ja võimsamaks
riigiks Prantsusmaad kes presl- -
dendi arvates on kutsutud Ja sea
tud teisi riike juhtima ja suuna-ma
Prantsusmaa ülevõimu popu
Ianseerimisel on de Gaulle õhuta -
Prantsusmaal kõigi võimali- -
ke nat
sionalismi mis suurendab prants-laste
eneseuhkust kodupinnal
kuid nende vahekordi
teiste rahvastega Laane Saksa-maal
näiteks on de Gaulle'i popu-laarsus
langenud viimaste kuude
kestel peaaegu nullpunktini mi-da
kinnitavad ka vastavad ring-küslmuse- d
Nii selgus ühe hiljuti korralda
tud ringküsimuse tulemusena
et Lääne-Saksama- a elanikkond
peab maailmas kõige usaldus
idanemaks juhiks president
Johnsonit kes sai 46
araaniua naauesi
"_: "!
— —— w „ni „„ ajal ainult 4 protsenti häältest
De Gaulle"! isemeelne poliitika on
ajanud ummikusse ka kõik koos-töövõimaluse- d
Laane-Saksamaa- -
I HI_J_- - -
i ga äius panui lyöj a
j sõlmitud sõpruslepinguga Saksla
sed kardavad et Prantsusmaaga
lähema koostöö otsimisel rikuvad
nad USA ga oma sõbralikud vahe-korrad
milledele baseerub kogu
Laane Euroopa kaitse Mitmel ju -
Villi biit T Hann CAT--nMn- n1 - kohkuumi jia Ale_ut-_ - tel liitlastel on tulnud valida rii-gikaitseliste
küsimuste korralda
misel Ameerika ühendriikide ja
Prantsusmaa vahel on Euroopa
riigid truuks jäänud ühendriiki- - dele ning on hüljanud Pariisi koi-- manda jõu" moodustamise ette-- panekud
Kõik de Gaulle'1 poliitilised
I sammud ja kõned lasevad oleta--
see rikuks koeksistentsi siis kom-munistid
ise on hoolitsenud koek-sistentsi
jaä Deale Danemisp ppet
Nii on põhjust huviga
Ikestatute Nädalat mille presi
dent vastavalt seadusele prokla- -
I meenb
I Muidugi ei too kirjeldatud sünd
mused ja seisukohaavaldamkPrt
mingeid kiireid muudatusi maa
ilmas ega tule lähemale otseselt
vabanemine Need on
aga heaendelised märgid et Balti
küsimus on lainepõhjast taas
üles tõusmas ja võibolla elame
isegi üle seda et Balti küsimus
tõuseb UNO-- s Ja muudel maailma
areenidel Juba lähemas tulevikus
Igal juhul on Balti asi nihkunud
uue arengu suunas
avaliku arvamise ees Eesti Läti jsele ja nähtavasti arvestades ka
a Leedu kü Jahenenud vahekordi kommunis-slmus- e kergitamist ja nende rah- - Jmimaadega Kui varem ei tehtud
vabaduse taastamise suunas 1 sellelaadilisi zheste kartuses Pt
ärritab
Hitleri Stalinl
avaldamist
selgunud
selt
mürgitab
juulis
Baltikumi
Välisajakirjanduse kommentaar
ELU IDAS JA LÄÄNES
1949 a alates on kommunistil ' maal ilwutrx
kui Ida Saksamaal ehitatud urn tei-- r bes 887 000 uut elamut või kõrte- - Laane Saksamaa K -- ru Sama ajavahemiku vältel onmine põrandapiro
Gaullel surve ühendriikidele
Prantsusmaa taotleb mõjuvõimu
kõigi
nipunktile mahategemisega kntiseerimi-kommunistlik- u
baseeruvad
propagandavahenditega
Lunr" jaKaiittai cuuaiuu 00 mu -
jom PiamisumkUt — seega um
bes kümme korda rohkem kui
maa kommunistlikul poolel ja
rohkem kui pooled nendest riik-liku
toetuse kaasabil
Kui ehitustegevus laane Saksa-maal
Jätkub senise tempoga — ja
praegu ei nai olevat mingit põh
just mis seda takistaks — on
korterikriis lähema paari kolme
aasta jooksul lahendatud
Niisama tähelepanuväärne on
asjaolu et viimase kümne aas-ta
jooksul on korterite keskmi-ne
pindala Lääne Saksamaal
suurenenud kuna Ida Saksa
andis Prantsusmaa tunnustuse ka
Puna Hiinale tegi ettepaneku Ka
ini-Aasi- a neutraliseerimiseks soo
vitas USA vägede väljaviimist
Vietnamist kritiseeris USA sõja-vägede
maandumist Dominikaani
vabariigis Ja suurendas krediite
kommunistlikule Kuubale
Samal ajal on Prantsusmaa ti
hendanud oma majanduslikke
ja kultuurilisi sidemeid N Lii
duga ja Ida Euroopa
riikidega
1 See ei tahenda siiski kaugeltki se--
da et de Gaulle taotleks tõelist
liitu kommunistidega kuna selli
ne liit lõikaks de Gaulle'il läbi
kõik võimalused tüürida Euroopa
luhiDOSitsioonile Sõhrnstnmfno
punastega on plaanitsetud ainult
Prantsusmaa mõjuvõimu tugevda
mlseks mis looks eeldused de
Gaullel suurejoonelise grand de
sign'i" realiseerimiseks
GKM) DKSIGV — SUUK
ILLUSIOON
See poliitika on kahtlemata
tõstnud mõningal maaral Prant - '
' llcmaa nM(llI "'„ profsenHir::r:r"VrJr
PrPsiriAnt Hp r„iiMt amil~:™-lL"TTK„-
™
nuueaeie
oodata
enesemääramisõiguse
'organisatsioonide
raudces-riidetagust- e
1-- A-- Uhna—rc(ouu u™nc~„ luuui iiikot- - jd
irt:U isciut-eiüe- a ja unenaniKiae'
vastu suunatud sammud on too-nud
paratamatult kaasa teiste
Euroopa riikide Ja USA eemaldu
mise Prantsusmaast mis tulevi
kus võib lõppeda taieliku fiasko
ga Oma lõhkumistaktikaga on de
Gaulle kujunenud paratamatult
kommunistliku bloki abistajaks
lääneriikide ühisrinde lammuta
misei nmnates ilmselt valpsti
I'oma poli_itiliste sammude lÕDntu k lemusi President de Ganllp-- J nn
lutika võtab lühidalt Ja selgelt
kokku inglise ajaleht „The Lon
don Sunday Observer" kes mär-gib
et de Gaulle'1 grand designT
poliitika on suur illusioon
knrteT-tunginu- d
näitelava- -
mingisugust jõudu
Ilma ühendriikide Saksamaa või
Liidu abi Ja toetuseta on
osa maailmapoliitika ku-jundamisel
vaga piiratud ning te- ma praegused ei oie kau-geltki
kooskõlas la tasakaalu
Prantsusmaa tegeliku Jõuga Ja P°mtlse mõjuvõimuga
oajililteivenSOni
meMiea nõustun vaeldtavmakõsõdunkõuhslmfottn
aga me ei tohi segada mõõ- ldeeuepkmpuiisddta leäsieraalklesgikdaesakeipntäurlatsupsoeoglaikpuroebgla-a- henduse
raKhuotmusmtunvisamid pallejuenvdenabda ühtki
Kommunism organiseerib terro
75-l- t ruutjardllt
bes 95-l- e ruut j are
aastal Ida Saksaga
terid sama aja jooks -- 1
kokku" 85-l- t 60 le r
Kommunistid ro -- et nende korteri j_r -
madalamad kui La2rr sj-- T t Lfl see kovratsetraibüüritdõeele rwIcurSauaks-oi-jTn""
se poolt maksma pardla s= sega piiratud Keskmiseks T-hinn-aks
vanemates r~ )ie'es"
kelinnades ja maalri trdai"
on seal 60 80 pfenrugit lj ruutjalga IdaBe 2 „--
remates linnades _$ as "
-- nr 50 protsenti kõrgega- -
Laane Saksamaal or _ in!j r toetusega ehitatud koreenra"!
des 2-- 3 marka 12 rumiarcLit 1 baturu üürihindadel 4 y r '
ka ruutjardllt
Neid uünhindu 1 r
aga meeles ' c
samaal on ka pa'naa -
_
-- dalamad kui laane- - m ?
samaa korterites uje -- ja mugavus vaga pai j soor
Paljud inimesed Ida Saksan- -
maksaksid meeleldi körgesu üüri kui nad saaksid selle ees elada mugavamalt ia iahedaTa
The Chriii„n Snc-Mo- mt r
Miks korteriüürid
tõusevad
Ehkki Toronto korteriüürid r-kõrge-mad
kui kuski mujal Karj
das võib eeldada ei need t'_s
vad lähema aasta paan 'ooks
veel 10 protsendi vurra Pear
seks põhjuseks on siin laries-tõusva- d
maksud ia suurene u
maahinnad Samuti on hirjsek
lud muutunud kallimaks
Tegelikult on korteriüürid u
kogu Kanada tõusu
1959 a oli Torontos keskmiseu
korteriüüriks $10095 kuus W
a aprilliks oli see ts
nud $11033 le Teistes tähtsana
tes linnades olid keskmised kr"
teriüürid 1959 a järgmised Ha
lifax — $69 27 - $('"
Ottawa — $8866 Wmnipeg --
$5761 ja Vancouver - V
[Möödunud aasta apn:s cli e
korteriüüri keskmiseks Haüfa
S8938 Montrealis S'4"2 Ofa -
596-- - winmpegis m~
C0UVeris S79 66
Toronto korterina ad
kud väidavad pai mde "
saavad torontolased oma tr
ma üüri eest ka parr-n- a k -- ei
et omanike profilt ei n t s- -i
guei suurem kui m h T1-eluts- eb
praegu 352 :" isikut t
terimajades ja nende arv kas --
pidevalt See teki'a va --järj-est
uute korterilt aret
praegu on vakantsete kor'
suhe ainult 3 Nõud" no "
rite järele suurendab aga --
maatselt maahindu ia ki k-- ""~
aastat tagasi maksis maa T
to südalinnas linn dlar' £
teri kohta siis muri n se
hinnaks 3200 dollar t
Kulusid suurenda ka ~--
-~
maaraudtee lahedal oleva K0e
maja Juures on parkimise:-- —
300-l- e autole kuid ainult 55 pr"
senti sellest leiab kasutasust
The Tele"--
rit Ja ei oma mingit spinna
sisu See ei paku kõige eie=
taarsematki kindlustunnet
Liitunud Rahvaste Orfasi2-oon- i
tegevuskavas on tege--ain- ult
üks punkt - irxriP- -
päästmine hävingust
Presidendikandidaat peö
raseerima kaks korda pa-seepär- ast
ole mul nu=r--' s
kandideerimiseks
Soovitate
„VABA EESTLAST''
oma sõpradele ja tuttav'
Ajalehe arvates on de Gaulle litsuse nõue et uued
igasuguste trikkidega Jad oleksid varus-aru- d avar-maail-ma
suurpolütika parkimisvõimalustega See es '
le kus tema seljataga ei ole kitanud olukorra kus mõne x
reaalset
N de
Gaulle'1
sammud
Maai
ajastul
teks
rasked
ei
neid
on
pidada
pidevalt
keskmine
Montreal
et
ei