Vaba eestlane , October 13, 1977

              ula-ini
$500/
lar
m
ipiir
id
üja niäks-
: ma välja
eeot. Si-seega
kiiu-
;s. Kiiv.
Idusin mi-
M piiliiri-tshekki
|eki tagasi
:e rulli ja
i^asku.
'ninud, sa
Sinu tõttu-
|;iahaga tu-end
ha-:
Nii et võta
sinu vana
munema.'V
^sin mina,
pahandusi
pt Kaest na-
'ikos täiest
lae otsaga
Paul Up-
- Mul kis-
(ie lusikad
hsin vääri-gsepp
jää-.
Kes sea<iu-
^emees. kes
rpoisid^ s i i -
ftlete'-, kä­iks
see. kar-
Järgneb)
'4
i
I
il
I
1
t!il!l!iniüliiill!lili!liili!illiinüinilH
0 I O
in!!l!!!!ini!!l!lllliiilll!IIIlIlllllllliSllllllllllll!lllllil!H
'MIHWiHliHmimill
5463 Yonge St. Wülowdale Tel. 222-^7575
• -(FincM läMal)' , .•
Ehteid, klaasi, laudlinu j.m. Ka soome ja eesti pagarisaaöusi ja
delikatesse: juustud, vorstid, leivad, koogid j.iE.
Avatud esmasp., teisip., kolis]iap. 9—6; neljap. 9—8 ja laup. 9-4
septembri
ALUSTASIN
T U N D I
ses. Uued ja vanad õpilased teretulnud.
Telefon 297-1495
HELENA N I E J M I S P E L TO
Kingad Lääii©°Salcsam@@il ® T^S. 533"8122
Prantsusmaalt, Anstriasš
Naiste ja meeste kingad.
Ekstra laiad snnrased,
ka jalatoega 180 Bloor W., Toronto 4. Oal
jäeval, 21. sept. toimus Tartu College'! TOU mis Eesti Kunstide Keskuse fotosektsiooni/koos­olek.
K^avas oli kolmeks eriharaks Jaguneva sektsioon! eeloleva talvise hooaja töökava arutlemine.
Pildil esireas vasakult Martin Kabal, Aili Suural Uk, Li Ennist, EKK president Stella Kerson, Heli
Mate Liiv, teises reas Vello Muikma, Saar, Urmas. Wompa, Laine Pailt, Heinar Heiii-w^
aa,: E m i l . Eerme, Karin. Vaglste, Vendy Alfred Ja Enn .Alfred. Foto: Rik Ennist
• •AOVOKAÄT-NOTÄK
Hooüv 1912,. Royal Trust Tower,
loronlb Dominion CenUe
-oi;tiaadress:! P.O. 326, Toronto
Oüt. <Bay & Kiiig.) M5K.1K7 .
Telefon: 869-1777
^4-tundi telefoni valveteenistus
• HEtKERINGTON, PALLIS •
P A R K
Advokaadid-notarid
18.5 Bay St„ Snite 401. E M . 3-44T»l
öbtuti HI. 7-2017 Või 929-3425
TEL. 759-3588
5fl MUNSON GR. SCARBORO. ONT.
3*
Uus , A J A K I R r ; (nr. 4 —
1977) On oma lehekülgede arvult
kõigist endistest -priskeni, samuti
ka sisult, kus mitmed arijiklid on
\^ga sisukad ja 1 aiemalegi luge-jaskonn^
e huvipaikkuvad. Sisus
on „ .,Hõbevalge" ja Viru valge",
lugeja- veerg, toimetaja veerg,
Vello Sermati. artikkel „Maskid,.
maskid...", E. Kõksi kunstikiri
„Sittow Madriidis". koos repro­duktsioonidega,
. äga ,: V.Sittow
Washingtonis"-Pelix Omase
re matk muinasaega", E. Loo
• Ctertered AccoaMsfiS
: S OOM Miiis Rd. Snite
Jon M s , Ontario
48.3-6308, 429-49M
„ ,JECülapoisid" Karavanil", interv-.
juu Külapoiss" Priit Aruvald'-
iga", V. Salo ,.Saaremaa vaarao".
O. MüHerb.eoki „Trent 21.-^23. 5
1977". :„Näod mü 77", V. Salo
,arabeske I', Liivi Jõe „Seminar,
Ta':'linn-Tartu-Viijanäi-Pärnu 25.6.
—3.7.77", Enno Klaari „Semina-riks
1978". I. Mikiveri ..Tippkutid
ja koirohi", J . Maandi ,,Sämstadi
suurpere", fotoreportaazhi Met­roo
suvepäevadest, R. Sepa , ^ i -
da laulab eestlane?", August Lau-rij
,,Jo om ki puru?", kroonika,
raamaturiiulilt ja toimetu5ele
saadetut. Lipuks „mögalomaa^
nia".
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
'INSURANCE*' .
1482 Bathurst St., 4 kord
(Bathurst-:st. ClairV
Telefon kontoris 653-7815 |a
653-781B
Värskemad undised loete
. , V A B A EESTLASEST"
New Mexico vabariilasest se­naator
Harrison Schmitt endise
astronaudina rääkis küll rohkem >
sellest kuidas ta kuu peaü käis ja i
kuidas kuulaijate- lapsed Marsi ^
peaüe lähevad. Ta mainis ka! et!
USA on ainukeseks riigiks maail-.
mas. mililele on küllaldaselt' võL
mu ja prestiizhi seHleks, et oila
väljas vabaduste kaitsel. Vabadu­se
mõte elab ka kohal viibijate sü­dameis
ja ma loodan, ütles senaa­tor,
et te ühel päeval võite lausu­da
— mu kodumaa on vaba!
Kõige suuremate ovatsiooni­de
osaliseks sai noor, kolme-
Icümne viie aastane Esindajate­koja
liige James Blanchard, kes
on Detroidist ja valiti demo-kraadina
teist korda KongressS
viimastel valimistel.
'Ameerika poliitikameestest oli te­ma
kõige lähedamalt seotud Bal­t
i inimõigiiste. meeleavalduse üri­tuste
korraldamisega.
;Ta avaldas heameelt, et mee­leavaldusel
viibis nii palju noori
ja. et noorem põlvkond oli sello
korraldaj aks. Siis hüüdis ta hoog­salt:
..Nõukogude okupa-tsioon
Eestis. Lätis ja Leedus on. meie
aja kõige suurem vale Euroopa
kontinendil!" ; r ^ ' •
Nõukogude võim püüab kustu­tada
Balti" rahvaste identsust,
kuid see ei tohi korda minna. Va­baduse,
suveräänsuse j a iseseis^
vuse küsimused peavad saama'
õtsustaitud baltlaste endi ja mitte
nõukogude võimu poolt. J . Blanc­hard
kutsus üles-toetama kõiki
dissidente N. Liidus. Pöördudes
retoorilise küsimusega rahva poo­le
ütles t a : ,JCas me peame loo­tusetut
võitlus?"—Ja kohalviibi­jad
hüüdsid vastu: „Ei!" . _
Andrei Amalriki kirjäjmeeš ja
ajaloolane,; kes nii nagu Solzhe-nitsõn
tapikorras N. Liidust väl­ja
saadeti ja. varem oli viibinud
aastaid vajiglas j a sundasumisel,
lausus, oma sõnavõtu alguses, et
ta on õppinud badti rahvaid kõr-žgelt
hindama. Tä on ka kõiki kol­me-
Balti riiki isiklikult külasta­nud.
Ma sooviks nimetada ennast
teie sõbraks, ütles Ämalrik kor­ralikus,
vene aktsendiga Inglise
ga. enam.-vähem korralikus ing­lise
'keeles. ;
Ta; ütles ennast, teadlik.- olevat
selles, et Balti rahvad ei ole
mitte ainult kommunistliku rez-
'M!mi vaid k a venelaste vastu.'
Viimast küsimust sooviski ta s&\-'
gitada. „Ma arvan,; et veneiasite
vihkamine — kuigi ina saan a^ru
selle vihkamise põhjustest- ~ : ei
ole õiglane, moraailne ja: mitte
praktiline,"., ütles . Litvinov. Rah­vuste
vahelist;vaeriU võim soovib­ki,
kasutades ,,jaga ja valitse"
taiktikat. ; •"
• Ta juhtis tähelepanu sellele, ©t
mitmest rahvusest poliitilised
võitlejad on saanud headeks sõp­radeks
ja teguitsmud koos.
, Meeleavalduseil võeti vastu nel­jast
punktist koosnev apeii presi­dent
Garterile. Balti riikides nõu^
ti 1) usuvabadust ja religioosse
tagakiusamise lõpetamist, 2) pe­rekondade
ja sug-uläsite ühenda­mist,'
3) kõigi pciliitiliste vangide
vabastamist ja 4) iseseisviist Bail-ti;
riikidele. : .
Pärast rohkem kui kaks tundi
kestnud sõnavõtte, milliseid ka-hetuhandepeailine,
peamiselt balt-lastest
koosnev rahvahulk tähele­panuga
kuulas, esinesid leedu
rahvatantsijad ja üks lätlanna
rahvailauludega. Eesitlaste poolt
esinejaid ei olnud.
Kiina meeleavalduse koht Lin-colni
niemoriaali lähedal on
alati läbitud paljude turistide
poolt, siis võis kõike jiüituvafc
jälgida ka mööduv rahvas.
Peamiselt neile olidki mõeldud
baltlaste poolt hoiatavad rohked
plakatid, kirjadega mis. nõudsid
enesemääramisõigust ja vabadust
Eestile,; Lätile, Leedule . ning
inimõiguste austamist N. Liidu
Ta ütles veel, et' Hitler-Stalini
lepinguga okupeeritud Balti rah-vaste
lilhned peavad järjekind­lalt
avalikkust inform.eerima olu­korrast
oma, kodumaadeL ;
Üks tuntumaid vene dissidente
on ka 37-aastane Pavel Litvinov,
kelle esimeseüts tähelepanu ärata­nud
aktsiooniks oli protestide-monstratsioon
"Moskvas, Punasel
väljakul. Tshehhoslövakkia oku­peerimise
vastu punaarmee pooit
a. 1968. Pärast seda oh ta kogu
aeg viibinud kas vanglas, asumi­sel
või tagakiusamise a i . Samal
ajal jät)kas taaga võimu väärnäh­teid
kritiseerivat tegevust. Umbes
po olteist aastat tagasi õnnestus
tal N. Liidust välja pääseda ja ta
elab nüüd ühendriikides.
Ka tema kõneles vene ateendi-
Demonstratsiooni lõppedes
tekkis nooremate leedulaste . ja
lätlaste hulgas soov m„ars3ida N."
Liidu saatkonna juurde. Bait j
inimõiguste nieeleavalduse; kor­raldajad
ei olnud seda ette näi^
nud ja andisid tungiva soovituse
seda mitte teha, 'kuna puudus
vastav demönstreeiimishiba. Sel­lest
noored aga ei hoolinud Ja
umbes ISO-^pealine grupp alustas
leedu ja läti lippudega niiig roh­kete
plakatitega läbi kesklinna
m.arssi vene saatkonna poole.
Vahepeal informeeriti ilmselt
politseid, kellede poolt peatati
balti noorte kolonn paar kvarta­lit
enne N. Lüdu saatkonda. Hak-kajamate
eestvõt)tel murdsid balti
noored tormijooksuga läbi polit­seinike
kordonist ja jõudsid ai­nult
paari maja kaugusele saat-kc'nnast.
Seal löödi paar eestor-mavait
noort poilitseide. poolt ja­lust
maha j a k o lm t ü M arretee­riti
(lasti hiljem jälle laihti).
Politseiautosid saabus kohale
linnupaiTena ja umbes 80 po­litseinikku
moodustasid müüri
vene saatkonna- kaitseks..
. Seal kesklinnas, vahetus . saait-konna
läheduses, demonstreeriti •
ja availdati meelt üle tunni aja, i
seda politsei otseselt ei takista­nud.
Karjuti nõukogudevastaseid
ja balti- riikidele vabadust nõud­vaid
hüüdlauseid; lauldi leedu,
läti, ameerika. ja ainsatena de-monstrantide
seas vüblva kalie
eesti tütarlapse poolt ka ^ s ti
hümni. Põletati nõukogude lipp.
Politseil hakkas tervest sellest
ilänmist ja .edasi4agasi askelda­misest
paham.ee]- ja soo^vltati tim-givalt
meeleavaldus lõpetada.
Toodi kohale vangistamisaufcod
(nn. paddywagons). Vahepeal
tekkis jälle pingeline olukord, ku­ni
lõpul^s väsinud balti noorte ja
tüdinud politseide poolt saavuta­ti
kokkulepe meeleavalduse lõpe-tajniseiks
ja laiajliminemiseks. •
Järgmisel päeval ilmusid mõle­mas
suures pealinna lehes, ,;Iihe
Washington Post" ja .Washington
StaiT" fotod saatkonna ees toimu­nud
balti noorte meeleavaldusest.
Tsiteeriti balifclaste plakateid ja;
hüüdlauseid, mainiti nõuet Baüti
riikide vabastamiseks ja inimiõi-gusteks.
Lisati, et varem päeval^
õli 'aset leidnud mitme tuhande-inimese
osavõtul bailtiaste inün-õiguste
demonstratsioon.
On ilmne,^ et kUi seda omaivoli^
list marssi nõuiiogude saatlconna
ette ei õleks aset leidnud, süš
pealinna ajakirjandus, oleles, vai-kimid
suure Baltlaste meeleavai-dusesurtnuks.
Võibolla pole siis-'
ki ainult, ajakirjanduse huviijuii-dusega
tegemist, vaid. baltlaste
oskamatusega ajalkirjanikega s i -.
demeid iluua. Nii näiteks ebaõn­nestus
enne suureündmust pee­tud
pressikonverents-.
DQCTOR OF CfliPvOPRACTrC
• .;/"212 Dinnick Cr.,-' :;
rel. 489-0562
einaegni investeerlBgl
Sumr valik tanduTa
hisjHaalandasega.
Ka rentimine.
laadaval kõik rauosOcš
Jüistnjmendid.
žiiiimiiiiiigii 181(18
HOUSS OF MUäa: LTD.
553 Queen St. West
Toronto, tel SfiS-me