1977-10-13-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr, 75
ja ebaloögi.
itluse ära-
Hsseseadml-idel
lääne-avalikn
ar-iudiivad
sel-
Ltiivsed sei-llmarükides,
on surma-kaotatud,
idis sunna-või
selle
[dait võidel,
(s ajakirjan-sui'mamiht-liid
ühiskon-terroristld
Lilennuki ja
=tamise eest
Ite kaaslaste
bi. doliarilise
on samad
Idma siirma-õhiiliiklftse
läänemaailm
|uutimu(i vii-viliseerituks,
llitluse uuesti
lks nõutakse
Istust ainult
he ja" mitte
\e, kes mõne
inimese siiluks
tulista-kaaliprintsü-
^gika? Ja lõ-jrida.
et kui
Innad on mi-siin
ei scihi
lirraanulithif-t.
oeenes ii^i^-
tiam niõrtsu-vägistamisi.
iviid kinnita-
I mida kaugf-leie
oma tsi-le
» seda kor-
)-egude arvTi-ja
seda roh-muhtlust.
ani saad?,
ised on tihe-lilmas
viima-lg
massmee-
Id liberarJ};('
kahepalsf-fdega.
on huvitav
[^kujutatavat'.'
[mängida. Se-
I Torontos toi-lide
Keskuse
bsitati amau'
r t
[i Kunstimiia-
Itsuste kohta,
jdi sadade tu-jurustest
ope-
Idub, et „Vaba
ihiskonna ma^
[st la lahk('-
It suurte sum-fä^
r ettekujy
II ikka veel
Põhja-Torcn-hoonest,
mis
;aks suuri re-lituse
kulusid
le majandami-läheb
maks-dollaritaas-leem
oleks la-l
õ i 500 liiget
|it aastas maja
[i ühiskond ei
saaks endnlc
|c:a, eriti. kijs
Irisolevate eest-
Irade koiTa?.ta-lisega
raskusi,
fri ülevalpida-
|a kunstipiuu-
(eks ja majan-e
smiremaid
donäatoritelt,
Itorid seni veel
jud ja praegu
[.sellest, kuidas
peaks rahad
poolemiljoniiise
taiseks ja selle
tjamise plaane
Itadä ja see on
[Eesti Kunstide
ks. Kuid kui
iihtkond kaldub
lamisel soiselt
lult ebarealistli-
Iteeb ta endale
phju kui kasu.
üldkoosolekul
küsimus, kas
iunstihoone ost-lid
selle poolt
(Järg. lk. 3) ^
Nr, 75 VABA EESTLANE neljapäeval. 13. oktoobril 19?? - Thursday, Ootober 13,1977
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
15. j a 16. okt on valvearstiks
dr. Ä. Peters, tel. 766-7611.
Korea
kirfandusiikus
Lõuna-Koreas kord nädaaa$ i l muv
kirjandus-ikiftsti ajaleht
„The Reading Weekly" avaldas
oma käesoleva aasta 11. septembr
i numbris pikema kirjutuse kir-
JEiiik Arved Vürlaidist. tutvustades
tema isikuga koos ka Eestit
ja avaldas tema loomingu näitena
luulBituse „Läänemere kaldal".
Kirjutise autoriks on Korea
tuntuim luuletaja Kim ^Yang-
Shik, kel on korea kirjanduses
saanane auväärne koht kui eesti
kirjanduses Marie XJnderil. Luuletuse
tõlikünisel ta on kasuta-
. nud Ants .Orase lüuleHölget inglise
keelest, mis yar^n pole ilmunud.
. J
Viirlaid tutvus Kim'iga mone
aasita eest Taiwanil peetud luuletajate
maailmakohgressü,; millest
ta koos abikaasaga osa võttis
; Aiitikli juures on foto Ä.. Vürlaidist
ja teine, kus korealane on
nimetatud kongressil Hilja ja Arved
Viirlaidl vahel.
281 DÄNFORTH AVE.
Soome pagarisaädused — kardemoni^ 1
saiad, struudelid, soome tordid, küj^i-sed.
Lüiapirukad.
S®®8fae rukkISdb .
EUROOPAMAITSELISEÖ
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Suvised äri lahtioleku-ajad: tdsi|)., &ol-map.,
aeljäp. 9-^6, reedel 9--7, laup. 850
-2. Esmasp. suletud.
Skautliku nooruse aastakoosolekul Kotkajärvel austati kahte teenelist gaidijuht! sünnipäevakring-
Mtega, kuna mõlemad said 40. aastaseks. Vasakul keskel Tiia Kütt Ja paremal keskel Helje Valter.
Foto: T. Peterson
NuüD ON Ä E & M õ T E L DÄ
Q^kk up. Eestis on pidanud haig-iaraviLe
minema helilooja; ja koo-
Tallinncss avaldcsfyd
Äsja avaldasime 18 eesti loodusteadlase kirja kodumaalt Põhja-Eesti keskkonna reostamise
kohta. Eesti loodusvarade probleemi käsitlevad muide rida vastava ala eriteadlasi koguteoses
„Eesti NSV maapõue kaitsest", mis ilmus 1976. Talliimas Valguse'' kirjastusel. Raamatus
leidub uurimus ,,Pohjavee kaitse probleeme Eesti NSV-s", miUe autoriks on V. Karis.
Alljärgnevalt avaldame katkeid jnema
sellest kirjutusest
Puudutades eesti mageda põhjavee
varade hulka kirjutab V.
Karise:
,,Jääb. mulje, et meil on veel
v^ga suured reservid. Keskmiste
rijuht Gusta,v Eraesaks. Ta hai- näitajatega opereerides mi see kä
gestunud. Rüas, kus ta vübis seo- on,
ses oma koori kontserdiga. Ta tuli
paigutada haiglasse. Šeal^ koju
saabunud jätkus haiglaravi. Mis
põhjustas haiguse, pole veel teada.
Südamega tegemist pole .olnud.
Arvatakse, et tegemist võis
oiia ülepmgutusega ja selle taga-murettekitav
mittevastavus
kanalisatsioonisüsteemi
võimsuse ja kommunaalheitvee
kasvavate koguste valiel (heitvee
kogus kasvab seoses ul^itusliku
üleminekuga keškveevarusltussüs.
teemile).
kuid tegelikult on meil juba
praegu piirkondi, kus põhjavett
ei
ir.^edega.
.rek.
S-ooviavaldused toetuse, saarniiteks
.,Rektor Henno Harald Jä-nsš.
9. nimelisest Mälestusfondist"
palutakse sisse anda hiljemalt 4.
novembriks s. a. fondi nimele
aadressü: Eesti Keele j a ' Kirj an-duse
Instituut, Tuleg. 20, 113 53
StOrdiolm. Avaldus tuleb esitada
vasJtaval blanketü, mida on võimalik
tellida samal aadressil või
T.el. 03/15 01 QO/1338. ' : '
Põhikirja järgi võivad toetust
• saada üksikisikud,. eeskätt' eesti
noored, kuid ka asutused j a or-
..ganisatsioonid, kes õpivad. või
uurivad, eestiainelisi teadusi või
on ^eisiti tegevad -eesti kultuuri
Tel. 699-5295
Teeme uusi ja parandame vann
nii linnas kui ka suvilates
H. KIRIK
Insurance
Agency
Üldjoontest kehtib see kogu. tööstusliku
Põhja-Eesti kohta, (siin-hulgas
eriti Tallinn ja Kohtla-
Järve), peale selle veel k a mõningad
teised piirkonnad. Põhjuseks
on siin ilmne disproportsiopn vee-vamde
ja tarbimise vahel.
Suured veetarbijad paiknevad
suhteliselt väikesel maa-alal, samal
ajal kui põhjaveeva.rud jaotuvad
enam-vähem ühtlaselt kogu
vabarügi territooriumil. Seega
pole meil seni siiski veel tegemist
põhjavee absoluutse vähesusega,
vaid Suhtelisega mille
tekkimises oleme paljus ise süü-
•di.'".
Ei saa are.vstamata jätta ag
ka selliseid suuri veetarbijaid, nagu
seda meie vabarügis on maavarade
kaevandamine j a . maade
kuivendamine. Nende iseloomustamiseks
paar näidet.
Meie põlevkivibasseini kaevan
dustest pumbatakse aasta jooksul
välja ja juhitakse merre
vett (magedat põhjavett') koguses,
mis ligikaudu vastab
Tallinna aastasele joogimajan-dusvee
vajadusele.
Saaremaal aga moodustab kuivendatud
maadelt ärajuhitav põhjavesi
umbes Va kogu saare mageda
põhjavee looduslikest varudest
ja on seejuures 10 korda
suurem sellest veehulgast, mida
kasutavad kõik Saaremaa veetarbijad
ikokku. .
Mis puutub põhjavee Teostumisse
üldse, siis oli juba rohkem
kui 100 aastat tagasi selge, et
suuremates linnades oli maapin^
na lähedal väikeses sügavuses l a suv
põhjavesi (nn. pinnavesi) inimese
elutegevuse mõjul reostunud.
KINDLÜSTÖSID
23 WESTiViORE Dr., Süite 28&
ResdaJe. Ont. M9V 3Y7
. tel. 745-4622
4
Oma aja äraeianud Ja ülekoormatud
kanalisatsioon hakkab
lekkima, saastades põhja-
ValMistan uusi kasikaid tellimisel.
© PtthastaBiine ® ParandMisiime
Soodsad hinnad © 25 A. KOGEMUSI
0 J^IEMiNEN/tel. S81»0I^
E r i t i ohtlik on see Põhja-Eestis,
kus lubjakivide lõhesuse tõttu
võib reostus tungida sügavale ja
rikkuda kogu asustatud punkti
joogivee. Peale otsese elanikkonna
tervise ohustamise toob- selline
nähtus endaga kaasa lisakulutusi
vee kvaliteedi taastamiseks,
kusjuures mõnikord ei olegi positiivne
tulemus eriti kindel.
Mis puutub põhjavee reostu-misse
tööstuse heitvetega, siis otseses
mõttes esineb seda meie
vabariigis vähe, sest tööstuse
heitveed juhitakse meil tavaliselt
kas jõgedesse või merre. Võime
õieti kõnelda vaid teatud liiki
toiduainetetööstuse (peamiselt
tärklise- ja paimiitoostu.se) heitvete
lokaalsest Teostavast mõjust
põhjaveele ning seda just seoses
fütratsioon- ja" niisutusväljade
kasutamisega Põhja-Eestis (Kadrina,
Salutaguse).
Ka .mõnel pool praktiseeritav
piimatööstuse ettevõtete heitvee
juhtimine karsti saastab põhjavett.
Tööstuse mõjust põhjaveele
saame rääkida ka seoses mõnede
tööstusettevõtetega, mille
territoorium saastub tootmise
paratamatult tootmisjääkide
või toorainetega,
mis lõpptulemusena võib. viia
maapirmalähedase põhjavee saastumiseni.
-Nii on^näiteks Maardu
Keemiakcanbinasdi , territooriu-
• mil pinnasesse sattunud väävelhappe
tõttu pinnavesi omandanud
seal-tugeva üldhsppelise ja sul-faatse
tehisagressiivsuse. .
Põlevkivituha, kuhjumise tõttu
soojuselektrijaamade territooriumil
on pinnasevesi seal omandanud
samuti sulfaatse agressiivsuse.
Kohtla-Järvel ja Kiviõlis on
eeskätt põlevkivitöötlemiše ettevõtete
territooriumü lubjakivides
esinev põhjavesi saastunud fe-noiolide
ja õlidega ning seetõttu
joogiks kõlbmatu. Põlevkivibasseinis
saastavad maapinda ja
põhjavett fenoolide ja õlidega
veel ka põlevad aherainemäed
.(viimastes toimub faktiliselt. põlevkivi
utmine). Kõige selle tõttu
on põlevkivibassemis joogiveena
kasutatav vaid siigaval lasuv
(peamiselt alamkambriumi ja
vendi) põhjavesi.
Omaette probleem . kaasneb
viimastel aastatel üha intensiivsemalt
rajatavate suur j a hiigelfarmidega,
mis on suured veetarbijad
ja potentsiaalsed reostajad:
nn annab 1000-pealine kari - ööpäevas
kuni 100 kuüpmetrit läga,
mille, käsutamine, töötlemine või
äravedamine või kujuneda . küllaltki
tülikaks.. On: vist ütlematar
gi. selge, et reostuskartlikus Põh-ja-
P^estiš, eriti aga Pandivere
kõrc .istikul on vähe leida kohti,
kus suürfarme saaks rajada, riskimata,
seejuures põhjavee saastamise
võimalusega, eriti kui ei
näh' ette vastavaid kaitseabi-nõu'
d..- ; . ' •
:2^Lai€lleiw BIyd„ üiiif 4, Markh^m, ©nt-
TÄIELIK AIJTO EEST; HOOLITSEMINE JA P
" KÕIK TÖÖD GARAOTEERITUD,. : ^-•,
PETER VÄISÄNEN
(Fiichi nurgal, Bathursti Ja Yonge vahel)
TELEFON 225-0824 •
Äri avatud: teisip., kohnap., meljap. 9—6, reedel 9—S, laup. 9-4.
(Esmaspäeviti suletud)
Maksab Kanadas: : VälJaspboJ; Kansd^r
E I R I P O S T I G A
President Carteri poolt määra>
tud USA UN-i delegatsiooni koosseisu
kuulub ka ambassadori kraadis
esindajana UN-i majandus- ja
sotsiaalnõukogus Melissa F. Wells.
Ta on lauljatar Miliza Korjuse tütar,
olles sündinud Tallinnas 1932.
a. Nüüd väiisministeeriumi teenis-
• A/, j• a ga on pro\t .e n,t^is i.a alTs et. e reos•t. a - «i tubuoas seossaot d^o kr•ma rajä ärTiUdnvirNp lodm dai ae^ld eignaat. s a•io mon--i
jate arv pidevalt suurenenud jaL,oöv.o4-,'« o i AT^ i-^ T T -I m^ .it.m^ ekesifs_e mak1s muut4u.n ud. Nn määratuna asus ta New Yorki. Hil-
Kommentciand
(Algus lk. 2) j
Koosolekule ei esitatud aga kahjuks
küsimust, kas iga koosoleja
on \'almis andma selle maja ostmiseks
3000—10.000 dollarit ning lisaks
100 dollarit aastas selle ülevalpidamise
kuludeks. Meie oleks
.soovinud näha seUe hääletuse lopptulemusi,
mUIedel oleks praeguses
olukorras kahtlemata kainestaiv
• tolme. .
.'ÄMI-on
olmereostamisele, mis oli valitsevaks
minevikus, tänapäeval
lisandunud ulatuslik ja väga eriilmeline
tööstuslik reostus.
Mineraalväetiste ja mürkkemi-kaalide
üha laieneva kasutaimi-se
ning suurfarmide intensiivse
rajamise tõttu muutub järjest
märgatavamaks ka põllimiajan-duse
mõju põhjaveele.
Eespool oli juba nimetatud inimese
olmetegevust, mille tulemusena
on praktiliselt kõikides meie
linnades maapinnalähedasean põhjavesi
imstunud. Seda võime
vaadelda kui inimese pikaajalise
tihedalt koosasumise paratamatut
tagajärge, onillega tuleb nähtavasti
leppida. Võikski leppida,
kui peas asulates ei hakkas ilm-juti
kohtas ta USA UN-i delegatsiooni'
majas E.V. esindaja Ernst
Jaaksoniga, kellega tal oli pikemaid
kõnelusi ka Eesti probleemidest.
Melissa Wellsi isa oli Tallinna
sakslane Guno Fölsch, kes omal
ajal õppis TalMnna.reaalkoolis. Ta
OÜ tegelikult Miliza isa teise naise
poeg. Varsti pärast abiellumist Mi-lizaga
sõitsid Fölschid Saksamaale,
kus Miliza esines 1933-^1934
Magdebm-gi ooperis, järgmisel aastal
Berliini ooperis. Hiljem asuti
Metro-Goldwyn-Mayeri kutsel Hollywoodi,
kus Guno Fölsch aastaid
hiljem suri. Fölschide tütar sai
ristimisel ema nime — Müiza, mille
ta Ameerikas muutis Melissaks.
Wells on tema abielunimi
Meliss Wells lõpetas Washingtonis
Georgetown Univeirsity. Töö-
91 Rootsi" eestlaskohnas on märgata
äktiviseörumist, tõenäoliselt
põhjusel, et - mõne , aasta pärast
tuleb neil .täita III'ülemaailmsete
Eesti Päevade sisu. Käesoleval sügishooajal
alustavad koorid tegevust
ja kutsuvad üles, et kooridega
liituksid uued lauljad. Göteborgi
Eesti Meeskoor alustas oma sügis-hocaega
ja loodab, et see võivat
kujuneda veelgi intensiivsemaks
kui oli möödunud hooajal seoses
kohapeal toimunud laulupeoga.
KGorijuhiks on Eero Tarjus.
ISanadas: ÜSA-s:
foolaasf@s $25.56
$53.
$27.50
tanud Boliivia saaticonnas, astus ta
1958, a. välisministeeriumi teenistusse.
Vallates rida keeli,. nagu
hispaania, itaalia,, saksa jne., töötas
ta ka mitmes USA saatkonnas
välismaades, olles muide saadikuks
Guinea-Bissaus ja Cape Ver-
•des; • • .
Melissa F. Wells avaldas märkimisväärset
huvi Eesti küsimuste
vastu, olles vaga huvitatud eesit-iastest
siin maal, eriti New Yorgis.
E. Jaakson; andis ambassador
Melissa F. W e M e mälestuskingi-na
üle ESTO '76 albumi, mis tänu-ga
ja suure huviga vastu võeti.
Vestluses olid köne all ka kõnetatav^
ema, Millzä Korjuse laulja ja
fiaminäitleja karjäär, tema suur-film
„Suur valss" J.t. küsimusi.
.LENNUPOSTIGA, älemere-maadesse:
Aastas $62.^, poolaastas $31.50, veeraadaastas $16.5®^^^^^^^^^^^^
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 centl.
Kaaada aadressidele paliuae märkida p^OSTAL^^^ C^^ Ja
' USA aairessidele „1W CODE"
Pangatshekk või posti rahakaart
Free Estonial Pwblishers aimele.
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks - tavalise / kiripostiga alates --,
197 Telhmise katteks lisan sünjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (RaSaa saafta aiami täSitkirjas):
Nimi - ^ ^ —• - •:- - • - - - - - - —- -" • - - > ' — - - — - ' - •
Q I I I T " ' • ' " " " T l
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 13, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-10-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771013 |
Description
| Title | 1977-10-13-03 |
| OCR text | Nr, 75 ja ebaloögi. itluse ära- Hsseseadml-idel lääne-avalikn ar-iudiivad sel- Ltiivsed sei-llmarükides, on surma-kaotatud, idis sunna-või selle [dait võidel, (s ajakirjan-sui'mamiht-liid ühiskon-terroristld Lilennuki ja =tamise eest Ite kaaslaste bi. doliarilise on samad Idma siirma-õhiiliiklftse läänemaailm |uutimu(i vii-viliseerituks, llitluse uuesti lks nõutakse Istust ainult he ja" mitte \e, kes mõne inimese siiluks tulista-kaaliprintsü- ^gika? Ja lõ-jrida. et kui Innad on mi-siin ei scihi lirraanulithif-t. oeenes ii^i^- tiam niõrtsu-vägistamisi. iviid kinnita- I mida kaugf-leie oma tsi-le » seda kor- )-egude arvTi-ja seda roh-muhtlust. ani saad?, ised on tihe-lilmas viima-lg massmee- Id liberarJ};(' kahepalsf-fdega. on huvitav [^kujutatavat'.' [mängida. Se- I Torontos toi-lide Keskuse bsitati amau' r t [i Kunstimiia- Itsuste kohta, jdi sadade tu-jurustest ope- Idub, et „Vaba ihiskonna ma^ [st la lahk('- It suurte sum-fä^ r ettekujy II ikka veel Põhja-Torcn-hoonest, mis ;aks suuri re-lituse kulusid le majandami-läheb maks-dollaritaas-leem oleks la-l õ i 500 liiget |it aastas maja [i ühiskond ei saaks endnlc |c:a, eriti. kijs Irisolevate eest- Irade koiTa?.ta-lisega raskusi, fri ülevalpida- |a kunstipiuu- (eks ja majan-e smiremaid donäatoritelt, Itorid seni veel jud ja praegu [.sellest, kuidas peaks rahad poolemiljoniiise taiseks ja selle tjamise plaane Itadä ja see on [Eesti Kunstide ks. Kuid kui iihtkond kaldub lamisel soiselt lult ebarealistli- Iteeb ta endale phju kui kasu. üldkoosolekul küsimus, kas iunstihoone ost-lid selle poolt (Järg. lk. 3) ^ Nr, 75 VABA EESTLANE neljapäeval. 13. oktoobril 19?? - Thursday, Ootober 13,1977 VALVEARST NÄDALALÕPUL 15. j a 16. okt on valvearstiks dr. Ä. Peters, tel. 766-7611. Korea kirfandusiikus Lõuna-Koreas kord nädaaa$ i l muv kirjandus-ikiftsti ajaleht „The Reading Weekly" avaldas oma käesoleva aasta 11. septembr i numbris pikema kirjutuse kir- JEiiik Arved Vürlaidist. tutvustades tema isikuga koos ka Eestit ja avaldas tema loomingu näitena luulBituse „Läänemere kaldal". Kirjutise autoriks on Korea tuntuim luuletaja Kim ^Yang- Shik, kel on korea kirjanduses saanane auväärne koht kui eesti kirjanduses Marie XJnderil. Luuletuse tõlikünisel ta on kasuta- . nud Ants .Orase lüuleHölget inglise keelest, mis yar^n pole ilmunud. . J Viirlaid tutvus Kim'iga mone aasita eest Taiwanil peetud luuletajate maailmakohgressü,; millest ta koos abikaasaga osa võttis ; Aiitikli juures on foto Ä.. Vürlaidist ja teine, kus korealane on nimetatud kongressil Hilja ja Arved Viirlaidl vahel. 281 DÄNFORTH AVE. Soome pagarisaädused — kardemoni^ 1 saiad, struudelid, soome tordid, küj^i-sed. Lüiapirukad. S®®8fae rukkISdb . EUROOPAMAITSELISEÖ JUUSTUD, KALAKONSERVID, DELIKATESSID Suvised äri lahtioleku-ajad: tdsi|)., &ol-map., aeljäp. 9-^6, reedel 9--7, laup. 850 -2. Esmasp. suletud. Skautliku nooruse aastakoosolekul Kotkajärvel austati kahte teenelist gaidijuht! sünnipäevakring- Mtega, kuna mõlemad said 40. aastaseks. Vasakul keskel Tiia Kütt Ja paremal keskel Helje Valter. Foto: T. Peterson NuüD ON Ä E & M õ T E L DÄ Q^kk up. Eestis on pidanud haig-iaraviLe minema helilooja; ja koo- Tallinncss avaldcsfyd Äsja avaldasime 18 eesti loodusteadlase kirja kodumaalt Põhja-Eesti keskkonna reostamise kohta. Eesti loodusvarade probleemi käsitlevad muide rida vastava ala eriteadlasi koguteoses „Eesti NSV maapõue kaitsest", mis ilmus 1976. Talliimas Valguse'' kirjastusel. Raamatus leidub uurimus ,,Pohjavee kaitse probleeme Eesti NSV-s", miUe autoriks on V. Karis. Alljärgnevalt avaldame katkeid jnema sellest kirjutusest Puudutades eesti mageda põhjavee varade hulka kirjutab V. Karise: ,,Jääb. mulje, et meil on veel v^ga suured reservid. Keskmiste rijuht Gusta,v Eraesaks. Ta hai- näitajatega opereerides mi see kä gestunud. Rüas, kus ta vübis seo- on, ses oma koori kontserdiga. Ta tuli paigutada haiglasse. Šeal^ koju saabunud jätkus haiglaravi. Mis põhjustas haiguse, pole veel teada. Südamega tegemist pole .olnud. Arvatakse, et tegemist võis oiia ülepmgutusega ja selle taga-murettekitav mittevastavus kanalisatsioonisüsteemi võimsuse ja kommunaalheitvee kasvavate koguste valiel (heitvee kogus kasvab seoses ul^itusliku üleminekuga keškveevarusltussüs. teemile). kuid tegelikult on meil juba praegu piirkondi, kus põhjavett ei ir.^edega. .rek. S-ooviavaldused toetuse, saarniiteks .,Rektor Henno Harald Jä-nsš. 9. nimelisest Mälestusfondist" palutakse sisse anda hiljemalt 4. novembriks s. a. fondi nimele aadressü: Eesti Keele j a ' Kirj an-duse Instituut, Tuleg. 20, 113 53 StOrdiolm. Avaldus tuleb esitada vasJtaval blanketü, mida on võimalik tellida samal aadressil või T.el. 03/15 01 QO/1338. ' : ' Põhikirja järgi võivad toetust • saada üksikisikud,. eeskätt' eesti noored, kuid ka asutused j a or- ..ganisatsioonid, kes õpivad. või uurivad, eestiainelisi teadusi või on ^eisiti tegevad -eesti kultuuri Tel. 699-5295 Teeme uusi ja parandame vann nii linnas kui ka suvilates H. KIRIK Insurance Agency Üldjoontest kehtib see kogu. tööstusliku Põhja-Eesti kohta, (siin-hulgas eriti Tallinn ja Kohtla- Järve), peale selle veel k a mõningad teised piirkonnad. Põhjuseks on siin ilmne disproportsiopn vee-vamde ja tarbimise vahel. Suured veetarbijad paiknevad suhteliselt väikesel maa-alal, samal ajal kui põhjaveeva.rud jaotuvad enam-vähem ühtlaselt kogu vabarügi territooriumil. Seega pole meil seni siiski veel tegemist põhjavee absoluutse vähesusega, vaid Suhtelisega mille tekkimises oleme paljus ise süü- •di.'". Ei saa are.vstamata jätta ag ka selliseid suuri veetarbijaid, nagu seda meie vabarügis on maavarade kaevandamine j a . maade kuivendamine. Nende iseloomustamiseks paar näidet. Meie põlevkivibasseini kaevan dustest pumbatakse aasta jooksul välja ja juhitakse merre vett (magedat põhjavett') koguses, mis ligikaudu vastab Tallinna aastasele joogimajan-dusvee vajadusele. Saaremaal aga moodustab kuivendatud maadelt ärajuhitav põhjavesi umbes Va kogu saare mageda põhjavee looduslikest varudest ja on seejuures 10 korda suurem sellest veehulgast, mida kasutavad kõik Saaremaa veetarbijad ikokku. . Mis puutub põhjavee Teostumisse üldse, siis oli juba rohkem kui 100 aastat tagasi selge, et suuremates linnades oli maapin^ na lähedal väikeses sügavuses l a suv põhjavesi (nn. pinnavesi) inimese elutegevuse mõjul reostunud. KINDLÜSTÖSID 23 WESTiViORE Dr., Süite 28& ResdaJe. Ont. M9V 3Y7 . tel. 745-4622 4 Oma aja äraeianud Ja ülekoormatud kanalisatsioon hakkab lekkima, saastades põhja- ValMistan uusi kasikaid tellimisel. © PtthastaBiine ® ParandMisiime Soodsad hinnad © 25 A. KOGEMUSI 0 J^IEMiNEN/tel. S81»0I^ E r i t i ohtlik on see Põhja-Eestis, kus lubjakivide lõhesuse tõttu võib reostus tungida sügavale ja rikkuda kogu asustatud punkti joogivee. Peale otsese elanikkonna tervise ohustamise toob- selline nähtus endaga kaasa lisakulutusi vee kvaliteedi taastamiseks, kusjuures mõnikord ei olegi positiivne tulemus eriti kindel. Mis puutub põhjavee reostu-misse tööstuse heitvetega, siis otseses mõttes esineb seda meie vabariigis vähe, sest tööstuse heitveed juhitakse meil tavaliselt kas jõgedesse või merre. Võime õieti kõnelda vaid teatud liiki toiduainetetööstuse (peamiselt tärklise- ja paimiitoostu.se) heitvete lokaalsest Teostavast mõjust põhjaveele ning seda just seoses fütratsioon- ja" niisutusväljade kasutamisega Põhja-Eestis (Kadrina, Salutaguse). Ka .mõnel pool praktiseeritav piimatööstuse ettevõtete heitvee juhtimine karsti saastab põhjavett. Tööstuse mõjust põhjaveele saame rääkida ka seoses mõnede tööstusettevõtetega, mille territoorium saastub tootmise paratamatult tootmisjääkide või toorainetega, mis lõpptulemusena võib. viia maapirmalähedase põhjavee saastumiseni. -Nii on^näiteks Maardu Keemiakcanbinasdi , territooriu- • mil pinnasesse sattunud väävelhappe tõttu pinnavesi omandanud seal-tugeva üldhsppelise ja sul-faatse tehisagressiivsuse. . Põlevkivituha, kuhjumise tõttu soojuselektrijaamade territooriumil on pinnasevesi seal omandanud samuti sulfaatse agressiivsuse. Kohtla-Järvel ja Kiviõlis on eeskätt põlevkivitöötlemiše ettevõtete territooriumü lubjakivides esinev põhjavesi saastunud fe-noiolide ja õlidega ning seetõttu joogiks kõlbmatu. Põlevkivibasseinis saastavad maapinda ja põhjavett fenoolide ja õlidega veel ka põlevad aherainemäed .(viimastes toimub faktiliselt. põlevkivi utmine). Kõige selle tõttu on põlevkivibassemis joogiveena kasutatav vaid siigaval lasuv (peamiselt alamkambriumi ja vendi) põhjavesi. Omaette probleem . kaasneb viimastel aastatel üha intensiivsemalt rajatavate suur j a hiigelfarmidega, mis on suured veetarbijad ja potentsiaalsed reostajad: nn annab 1000-pealine kari - ööpäevas kuni 100 kuüpmetrit läga, mille, käsutamine, töötlemine või äravedamine või kujuneda . küllaltki tülikaks.. On: vist ütlematar gi. selge, et reostuskartlikus Põh-ja- P^estiš, eriti aga Pandivere kõrc .istikul on vähe leida kohti, kus suürfarme saaks rajada, riskimata, seejuures põhjavee saastamise võimalusega, eriti kui ei näh' ette vastavaid kaitseabi-nõu' d..- ; . ' • :2^Lai€lleiw BIyd„ üiiif 4, Markh^m, ©nt- TÄIELIK AIJTO EEST; HOOLITSEMINE JA P " KÕIK TÖÖD GARAOTEERITUD,. : ^-•, PETER VÄISÄNEN (Fiichi nurgal, Bathursti Ja Yonge vahel) TELEFON 225-0824 • Äri avatud: teisip., kohnap., meljap. 9—6, reedel 9—S, laup. 9-4. (Esmaspäeviti suletud) Maksab Kanadas: : VälJaspboJ; Kansd^r E I R I P O S T I G A President Carteri poolt määra> tud USA UN-i delegatsiooni koosseisu kuulub ka ambassadori kraadis esindajana UN-i majandus- ja sotsiaalnõukogus Melissa F. Wells. Ta on lauljatar Miliza Korjuse tütar, olles sündinud Tallinnas 1932. a. Nüüd väiisministeeriumi teenis- • A/, j• a ga on pro\t .e n,t^is i.a alTs et. e reos•t. a - «i tubuoas seossaot d^o kr•ma rajä ärTiUdnvirNp lodm dai ae^ld eignaat. s a•io mon--i jate arv pidevalt suurenenud jaL,oöv.o4-,'« o i AT^ i-^ T T -I m^ .it.m^ ekesifs_e mak1s muut4u.n ud. Nn määratuna asus ta New Yorki. Hil- Kommentciand (Algus lk. 2) j Koosolekule ei esitatud aga kahjuks küsimust, kas iga koosoleja on \'almis andma selle maja ostmiseks 3000—10.000 dollarit ning lisaks 100 dollarit aastas selle ülevalpidamise kuludeks. Meie oleks .soovinud näha seUe hääletuse lopptulemusi, mUIedel oleks praeguses olukorras kahtlemata kainestaiv • tolme. . .'ÄMI-on olmereostamisele, mis oli valitsevaks minevikus, tänapäeval lisandunud ulatuslik ja väga eriilmeline tööstuslik reostus. Mineraalväetiste ja mürkkemi-kaalide üha laieneva kasutaimi-se ning suurfarmide intensiivse rajamise tõttu muutub järjest märgatavamaks ka põllimiajan-duse mõju põhjaveele. Eespool oli juba nimetatud inimese olmetegevust, mille tulemusena on praktiliselt kõikides meie linnades maapinnalähedasean põhjavesi imstunud. Seda võime vaadelda kui inimese pikaajalise tihedalt koosasumise paratamatut tagajärge, onillega tuleb nähtavasti leppida. Võikski leppida, kui peas asulates ei hakkas ilm-juti kohtas ta USA UN-i delegatsiooni' majas E.V. esindaja Ernst Jaaksoniga, kellega tal oli pikemaid kõnelusi ka Eesti probleemidest. Melissa Wellsi isa oli Tallinna sakslane Guno Fölsch, kes omal ajal õppis TalMnna.reaalkoolis. Ta OÜ tegelikult Miliza isa teise naise poeg. Varsti pärast abiellumist Mi-lizaga sõitsid Fölschid Saksamaale, kus Miliza esines 1933-^1934 Magdebm-gi ooperis, järgmisel aastal Berliini ooperis. Hiljem asuti Metro-Goldwyn-Mayeri kutsel Hollywoodi, kus Guno Fölsch aastaid hiljem suri. Fölschide tütar sai ristimisel ema nime — Müiza, mille ta Ameerikas muutis Melissaks. Wells on tema abielunimi Meliss Wells lõpetas Washingtonis Georgetown Univeirsity. Töö- 91 Rootsi" eestlaskohnas on märgata äktiviseörumist, tõenäoliselt põhjusel, et - mõne , aasta pärast tuleb neil .täita III'ülemaailmsete Eesti Päevade sisu. Käesoleval sügishooajal alustavad koorid tegevust ja kutsuvad üles, et kooridega liituksid uued lauljad. Göteborgi Eesti Meeskoor alustas oma sügis-hocaega ja loodab, et see võivat kujuneda veelgi intensiivsemaks kui oli möödunud hooajal seoses kohapeal toimunud laulupeoga. KGorijuhiks on Eero Tarjus. ISanadas: ÜSA-s: foolaasf@s $25.56 $53. $27.50 tanud Boliivia saaticonnas, astus ta 1958, a. välisministeeriumi teenistusse. Vallates rida keeli,. nagu hispaania, itaalia,, saksa jne., töötas ta ka mitmes USA saatkonnas välismaades, olles muide saadikuks Guinea-Bissaus ja Cape Ver- •des; • • . Melissa F. Wells avaldas märkimisväärset huvi Eesti küsimuste vastu, olles vaga huvitatud eesit-iastest siin maal, eriti New Yorgis. E. Jaakson; andis ambassador Melissa F. W e M e mälestuskingi-na üle ESTO '76 albumi, mis tänu-ga ja suure huviga vastu võeti. Vestluses olid köne all ka kõnetatav^ ema, Millzä Korjuse laulja ja fiaminäitleja karjäär, tema suur-film „Suur valss" J.t. küsimusi. .LENNUPOSTIGA, älemere-maadesse: Aastas $62.^, poolaastas $31.50, veeraadaastas $16.5®^^^^^^^^^^^^ Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 35 centl. Kaaada aadressidele paliuae märkida p^OSTAL^^^ C^^ Ja ' USA aairessidele „1W CODE" Pangatshekk või posti rahakaart Free Estonial Pwblishers aimele. Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks - tavalise / kiripostiga alates --, 197 Telhmise katteks lisan sünjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga. (RaSaa saafta aiami täSitkirjas): Nimi - ^ ^ —• - •:- - • - - - - - - —- -" • - - > ' — - - — - ' - • Q I I I T " ' • ' " " " T l |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-10-13-03
