Vaba eestlane , October 13, 1977

              Lk. 2 VABA EESTLANE nötjöptoal, i3/oktoobrü 1977 — Itiursday,^^ Nr. 75
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St TöroBtos.
_ PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto Oist. MiSJSM?
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (telüiaised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.—, poolaastas $16.— Ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaas­tas
$17 — ja veerandaastas $9.50. löripoštiga USA-s: aastas
, $53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—.poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus-30 c. — üksiknumbri hind 35 c.
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St,
Toronto3, Ont. M6J 2H2
Ki*emlist tulnud käskude ja kor­ralduste
kohaselt läheb kogu N.*
Liit vastu oktoobrirevolutsiooni 60.
aastapäeva suurejoonelisele taMs-jtamisele
ning sellega seoses toi­muvatele
pidustustele. Kuid seoses
pidustustega ei unustata ka propa-gandalisel
otstarbel kokkuvõtete
tegemist kommunistliku rezhiimi
Ja iselle hüvede kiitmiseks ja esile­toomiseks,
mUlega tahetakse im­poneerida
läänemaailmale niiig
mõjutada arengumaid demokraat-lik-
kapitalistliku süsteemi asemel
kommunistliku süsteemi rakenda­miseks.
. ' •..
Oktcobrirevolutsiooni aastapäe­va
lähenedes kubiseb ka okupeeri-tud
Eesti ajakirjandus küdulaulu-dest
kommunistlikule rezhümile ja
selle saa\litustele ning Tallinnas
avati sel puhul aastapäevale pü­hendatud
^vabariiklik" juubelinäi­tus.
.
Eestis võimutseva kommunistli­ku
rezhiimi peahäälekandja «Rah­va
Hääl" avaldas 29. septembril
pikema üksikasjalise ülevaate
kommunistliku rezhiimi saavutus­test
1940. aastast kuni 1976. aasta­ni.
See ülevaade käsitab kõiki ma­jandus-,
.sotsiaal- ja kultuurielu
alasid, kusjuures shongleeritakse
osavalt arvudega ja püütakse näi­data,
et kõigil tootmisaladel on
kommunistliku köira ajal produkt­sioon
kasvanud mitmekümnekord­selt
suuremaks kodanlise Eesti
prodiddsioonist.
ülevaates kiidetakse ka Eesti
„vennalikke" suhteid teiste N. Lii­du
vabarükidega ja mainitakse, et
Eestisse tuuakse mujalt sisse
musta ja värvUist metalli, ener-geetikaseadmeid,
elektrotehnika- ja
raadioelektroonikatööstuse tooteid,
autosid, jalgrattaid, kemikaale,
plastmassi, puitu, puuvilla, kan­gaid,
trikootooteid, suhkrut, taime-jQ
teisi toiduainetetööstuste
kordseks, mis tegelikult tähendab
seda, et kogu. Kirde-Eesti langeb
ohvriks N. Lüdu röövkaevämise
operatsioonidele, mis muudavad
suured alad kõlbmatuks kuumaas­tikuks.
Tallinnas korraldatud näitus toi­mub
N. Liidu kommunistliku par­tei
loosungi all „Tugev Ja mono-lütne
vennalik sõprus ja ühtsus va­litsevad
kõigi rahvuste ja rahvus­rühmade
vahel, kes moodustavad
suure ja võimsa Nõukogude Sotsia-lisüike
Vabarükide Liidu". Näitus
on puhtakujulme propagandanäitus
ning selle eesmärgiks on näidata,
kuidas kommunistlik partei ja va­litsus
hoolitsevad nõukogude ini­mese
materiaalse ja kultuurilise
heaolu eest Samuti on sün välja
pandud «ajaloolisi dokumente" ja
fotosid, mis peavad näitama, kui­das
eestlased valisid endale ise
kommunistliku rezhiimi.
„Rahva Hääle" ülevaatest näh­tub,
et kommunistlikud majandus­mehed
kasutavad vanu kulunud
võtteid oma edusammude tõesta­miseks
kui nad võrdlevad praegust
aega 37 aastat tagasi kehtinud ko­danlise
korraga. Kui Eesti oleks
säilitanud oma iseseisvuse, süs
oleksid ka vabad eestlased kahtle­mata
oma majanduselu arendami­sel
palju kaugemale Jõudnud kui
1940. aastal, mida kommunistid
kasutavad nüüd oma võrdluse alu­seks.
On päris kindel, et iseseisvas
ja vabas Eestis ei valitseks selliiie
tarbekaupade puudus kui praegu­ses
kommunistlikus Eestis, kus
kaupluste ees ringlevad Õnnetute
inimeste sabad.
On huvitav, et kõigi nende suur­te
arvude Ja kõrgete toodangute
taustal valitseb Eestis pidevalt
nappus toiduaüietest ja tarbekau­padest,
mille kohta „Rahva Hääle"
ülevaates ei anta mingisugust se-seisaks
selles kui
V s-- ••••
Esimesel koolipäeval Eesti Majja kogunenud esimese klassi õpilased koos õpetajate Amie Sak^
saga (istub noorte keskel) Ja Lüdvlg Luidega (seisab püsti). Foto: J. Kreilis
8 6? 5J
ŠTOKHOLM (EPL) — Üks läänes elunev noor kirjeldab EPL-ile oma suviselt muljeid TaUin-nast
alljärgnevalt: Reisilaev „TaIlinn" lalikub Helsingist pühapäeva ennelõmiaL Reis kestab
kolm ja pool tundi, sõidan soomlaste grupiga. Reisi korraldajaks oh Helsingi reisibüroo ,^Kale-va".
Laeval on grupp turiste Eestist. E i nad tulevad N. Liidust — seda võib märgata nende riie­tusest
Teel möödub meist N. Liidu tanklaevu. On arvatavasti t M Leningradi.
Tollimajas
vaheseintega.
saadisi ning viiakse välja elektri- S*t«ä ^eL
mootoreid, ekskavaatoreid, nafta- kommun>stUkud võimumehed soan
daksld ära tuua arvud, mis näita­vad
kui. palju Eestist kaupasid
ning toiduaineid välja veetakse
ning kuid vähe neid sisse tuuakse.
aparatuure, kaablitoöteid, mitme­suguseid
mõõteriistu, mineraal­väetisi,
tarbekeemlatooteid, mööb­lit,
tselluloosi, paberit, tsementi,
vUlast ja puuvillast riiet, õmblus-tooteid,
jalatseid, kala ja kalasaa-düsi,
piima ja pimasaadusi, liha ja ! . , , ^ ^ ^ ^-
lihasaadusi. „Vennasvabariikides" m.seks ,a peab enn_ast trööstima
Tund aega enne meie kohale
j õudmist hakkavad .Tallrnna tor­nid
paistma. Laev möödub Las­namäest,
kus paistab laululava.
Sadamas .tulevad laevale mundris
venelased. Passikontroll toimub
laevas. A l l kail on uus kontroll.
Kaks mundris venelast vaatavad
järele, kas reisija on esimeses
kontrollis käinud. -
on väikesed lauaü
Laua ääres istub
mundris noor eestlane, tema kõr­val
seisata vanem mundris venela­ne,
M i n u l . on kaasas Gustav Suit­su
,,Eesti kirjanduse, lugu". Eest­lane
ulatab selle venelasele, l^s,
hakkab raamatut sirvima.
Raamat antakse mulle tagasi.
Võin selle sisse vüa.
Saatsjn sama raamatu varem
postiga. Läks kaduma.
Hotell ,,Tallinn" asub kohe
Toompea „ air'. Gagarini puies­teel;
Mul on kaasas kimp lilli,
millised sain sadamas. Hotellitoa
ukselt koputatakse. Keegi hotelli
personalist on näinud mind lille­dega
ja toob m.ulle lilleväasi: E l a ­me
toas. :kormekesi,. peale, minu
kaks noort soomlast: •
Käin hotell . . V i r u " teisel korru­sel
raha vahetaiT.as. Esimene kor-riis
c n turiste täis: • Ida-Saksa-maalt,
Poolast. ' Teisel kormsei
müüakse • k a suveniire — nahk-käsitöid.
ni romaani „Elu tsitatellides".
, Glehni loss on Testaureeritud.
Lossi: külje a l l o l i yai^asti ujula.:
Nüüd on basseinid kokku varise­nud.
Alles on vana puitmaja.
Eemalt paistab uus kõrghoone.
H i i u Jaama juures ehitab ,,Tal-lir.
n-film" endale uut ateljeed.
õhtul' viiakse mind Draama­teatrisse.
On „Vanemuise" küla­lisetendus.
. Mängitakse taanlase
Holbergi „Mäeotsa Jeppet", mille
Kreutzwald kirjutas ümber . .Vii­na
kä^tkuks", j a see on nüüd veel
ümber töötatud.
; Näidendis on palju, ajakohast,
rahvas saalis naerab j a plaksu­tab.
Parodeeritakse se!itsii.nehelik-ku
kohut,, kõneldakse televiisorist
lahe taga. Näidend on peamiselt
suunatud N . Liidus levinenud a l ­koholi
tarvitamise vastu. Näiden­di
lõpul loetakse ette lugejakiri
,.Jsvestijast". kus väike poiss kae­bab
oma alkoholistist isa käitu­mise,
üle.
Probl eem ei ole niisiis ainult
eesti probleem, nagu see oli
Kreutzwaldile..
Üks näidendi tegelasi kinnitab,
et riigimajandus on olenev a l ­koholi
kasutajatest.
. Minu lahkmnisel toll mu pakke
ei vaata. Pean ainiilt . oma: raha
kohta aru andma. Aga kontroll
toimub pealiskaudselt, vist ainult
eeskirj ade-rägastiku täitmiseks. ,
• K u i laev Tallinnast .Õhtul lah­kub,
on linn uduvines. Tornid
paistvalt hämuselt. Meri on vaik­ne.
Maalt saadetakse merele v a l -
gussignaale. Loots ronib alla väir
kasele lootsilaevale.
Soomlased naeravad ja plaksu­tavad
millegipärast talle järele.
Lootsilaev eemaldub. ,
Olen lahkunud kummalisest
maailmast. • .
• Ä: V - U . • •
Imelikj arusaamata ja ebaloogi­line.
Jutt on surmanuhtluse ära­kaotamisest
ja uuesti sisseseadmi­sest,
mille suhtes paljudel lääne­maailma
poliitikutel ja aväUku ar­vamise
kujundajatel puuduvad sel-gepiiiilised
ja konstruktiivsed sei-sukohad.
'
Paljudes läänemaailmariikides,
kaasaarvatud Kanada, on surma-nuhtlus
teatavasti ära kaotatud.
Kui Kanada pajrlamertdis surma­nuhtluse
ärakaojtamise või selle
säilitamise pärast ägedalt võidel­di,
siis kinnitati siinses ajakirjaii-duses
põlastavalt, et surmanuht­lus
ei sobi tsiviliseeritud ühiskon­da.
Niiüd, mil jaapani terroristid
üle võtsid suure reisilennuki ja •
nõudsid reisijate yabastamise ^est
oma vanglates viibivate; kaaslaste
vabastamist ja 6 miljoni dollarilise
lunaraha maksmist, on samad
ajalehed hakanud nõudma surm;|i-nuhtluse
sisseseadmist õhuliiklu.se
terroristidele. ^
Tekib küsimus, kas iäänemaail-ma
ühiskonnad on muutunud vii­masel
ajal vähem tsiviliseerituks,
et iJüüd võib surmanuhtluse uuesti
sisse seada? Ja miks nõutakse
seda kõrgemat karistust ainuli
lennukite küüditajatele ja mitte.
julmadele mõrtsukatele, kes mõne
politseiniku või süütu inimese^sil-ma
pilgutamata surnuks tulista­vad?
Kus on siin moraaliprintsü-bid
ja kus on siis loogika? Ja Jõ-puks
võiks konstateerida, et kui
läänemaailma ühiskonnad on nii­võrd
tsiviliseeritud, et siin ei sohi
enam rakendada surmanuhtlust,
siis ei tohiks selles peenes ühis­konnas
esineda ka enam mõrtsu­katöid,
röövimisi ja vägistamisi:
Elu ja statistilised arvud kinnita­vad
aga vastupidist: mida kauge­male
ja kõrgemale meie oma tsi­vilisatsiooniga
jõuame, secla kõr­gemale
tõusevad kuritegude arvu­de
statistiliäed kurvid ja seda roh­kem
olieks vfäja surmanuhthist.
Oleks vist aeg Juba ani saadn,
et lennukite ülevõtmised on tih^^-
dalt seotud läänemaailmas yüma-sel
ajal läbi löönud ning massmee-dias
populariseeritud liberaa? :^«!
karistussüsteemiga ja kahepalge-
Uste moraaliprintsiipidega
Süs näeksime, et väike Eesti an­nab
suurema osa oma tööst ja
vaevast „vennasvabariikide" toit-tarvitatakse
ka timduv osa Eestis
toodetavalt elektrienergiast, mai­nib
„Rahva Hääl" ja kinnitab, et
kütusetööstuse toodang on sõja­järgsetel
aastatel suurenenud 64- i
suurte arvude lugemisega ja kiidu­sõnade
kuldamisega, mis praktili­selt
on ainult õõnsad propaganda-kolksud.
; K.Ä.
MOSKVA — Lääneriikide aja­kirjanike
üheks suureniaks mõis-
-I ta,tusekš on, kes saab N . Ludus
Brezhnevi järglaseks k u i see va­nuse
tõttu või mõnel muul põhju­sel
võimu juurest on sunnitud
, taanduma. Möödunud esmaspäe­val
nimetati partei keskkomitee
poliitbüroo kandidaatideks 66
aast^e Konstantin Tshemjenko
' ja 76-aast.ane Vassili Kuznetsov,
I . kelledest esimene' on partei üks
sekretäre j a teine välisministri
•asetäitja. Kuna mõleanad on vä­ga
lähedased Brezhnevile, siis on
fceikkinud, arvamised, et ü k s neist
meestest võib saada Brezhnevi
järglaseks. Kuznetsovi puhul tun-
B U E N O S A I R E S — Argentiina
võimud kinnitavad, et nad mõt­levad
relvadega kaitsta om.a 200
mülile ulatuvat merepüri k u i see
vajailikuks osutub. N i i tulistasid
Argentüha sõjalaevad kahte^ B u l ­gaaria
kalatraalerit, kes hoiatus-paukudeipeale-
seisma ei jäänud
ning kaaperdasid viis vene traale­rit,
kes hoiatuslaskude järele
alistusid. Argentiina, laevastiku
aktsioonid näitavad, et argentiin­lased
on valmis relvadega^ kaits­ma
oma õigusi kommunistlildm-de
riikide röövpüükide vastu.
dub see oletus aga ebaloogüisena, ei võimalda tal sellele vastutus-kuna
juba tema kõrged eluaastad' rikkale kohale asuda. .
Tallinn on suvel väga ilus, ro­heline.
Kesklimias on vaikne, au­tosid
liigub võrdlemisi vähe. Rah-;
vas jalutab gruppide viisi, istu-taikse
pmkideil.
Linn mõjub puhtana j a korrali­kuna
— kui võrrelda poola või
ida-saksa linnadega. Kõnnitee-asfalt
on aga kõikjal purune­nud.
=
Järgmisel päeval sõidan Nõm­mele.
.Tallinna .jaamas seisab
Moskva rong siniste vagunitega,
t o n d i j a Järve juures on raudtee
kõrval rohuaia, kus lamab inime­si.
Istutakse gruppidena koos. On
arvatavasti puhkeaeg. ^ :
Nõmmel jailutan mööda Pärnu
maanteed, trhel puitma.j äi seisab
silt: õllebaar". Aknad on lahti.
seest on kuulda naeru ja kõva
juttu.. Veidi eemal, Harku tänava
nurgal on pood. kus müüakse ai­nult
alkoholi; Glehni lossi ligidal
on kirjanikupaar Vladimir ja A i ­me
Beekmani maja. •
Räägitakse, et Aime Beekmani
vanemad olnud rikkad inimesed
j a krunt olnud nende oma.
- Sinna laskis kirjanikupaar ehi­tada
kaliekorruselise villa. Maja
näeb ilus välja, suure rõdu ja ga^
raazhiga. Hoovis olevat k u r i koer.
Minu sugulane nimetab maja
„Beekmanide tsitatelliks". Ta
seejuures August Jakobso-
Santiago GariÜo raamat ,.Eui'o-kommunism
ja - rnk':' on saanud
bestselleriks neis: Ida-Euroopa
maades, kus seda lubatakse müüa.
Rahval suurt huvi selle vastu ei
olnud enne N. Liidu ründamist.
Peale ründamisl on raamat kiiresti
ära müüdud.
; N. Liidu ajakiri: Novoje, Vremja'
süüdistas Carillot Em'öopa eri
Kõneldi; et tsensuur olevat osa!kommuhistparteide lõhestamises:
dialooge maha tõmmanud... ^^^^ ka; Carillo' süüks, et : juba
Pärast etendust jalutan vana- Pi'aegu on olemas lahkarvamisi,
linnas ringi. Vanalinn mõjub ^ga äge kriitika Carillo vastii on
V õ imsana oma sügavate kan gi-alustega
j a linnamüüriga.. Aknad,
on lahti ja soojas suveöös kuul-'
dub venekeelset; televisiooni-saa-det.
Tänaval l^uuleb öösel peami­selt
vene keelt. Vaatan ühte.kan­gialusesse
j a näen selle lõpus hu­vitavat,
hoovi. Sisenen j a komis­tan
pimedas mingüe hunnikule.
Tundub . algul nagu liivahunnik.
Siis näen' aga, et see oh. noor
mees, kes lamab kõhuli. Katsun
ta pulssi. See töötab normaalselt.
Tõenäolikult ilks viinakatku ohv­reid.;
Viimasel päeval lähen Gagarini
puiesteel olevasse valuutapoodi.
Müük toimub valuutas, valik ön
üsna väike: viin, vein, shokoiaad,
käsitööd, heliplaadid. Pood on
soomlasi täis. Ostan viimased
kolm karpi kilu.
Minu sugulased ütlevad, et
Tallinna poodides e! ole kilu
•saada. • •' •
Polevat ka kohvi saada. Poe lähe­dal
tüleb"üks kohalik elanik m i ­nult
raha . kiisima. Tal on vaja
millegipärast 42 kopikat.
Pika Hermanni ,,211" on. grupp
vene sõdureid, arvatavasti :itee-^
tool. Labidad on torgatud Tiiva,
sõdurid suYtsetavad J a naeravad.
Kui sealt uuesti möödim, ön l a ­bidad,
i k k a liivas, sõdurite ümber
on tütarlapsi, käib jutuvada.
tema positsiooni ainult tugeva­maks
teinud. Tagantjärele kaebab
ta ainult, et rünnak juba varem ei
tulnud — siis oleks kommunistidel
valimistel paremini. läinud. '
Carillo on järjest küinitanud..et
ta ikka veel vaatleb Moskva kom­muniste
ohia seltsimeestena. See
vihastab Moskva kommuniste kõi­ge
rohkem. Vaenlastega saab ikka
hakkama, aga sõpradega ; . . ,
Carillo kriitika on kardetav ka
selle tõttu, et see ei pürdu pisias­jadega.
Kriitika kehtib terve süs­teemi
kohta. N. L i i t pole ei kapit a-listlik
riik ega töölisriik. N. Liit;
on koguni piduriks tööliste kaasa-määramise
õigusele. -
Meie ülesandeks ei tohi.olla ai­nult
kapitalistliku riigi lammuta­mine-
Me ei tohi anda riigi ohje^
ainult .kommunistliku partei kä­tesse.
Riik peab teenima kogu rah­vast,
ütleb Carillo.' • -
- H E L S I N G I - Siin teatati, et
Eesti Maaviljeluse ja Maaparan­duse
Teadusliku Uurimise Insti­tuudi
direktor I. Jürisson on nime­tatud
Helsingi ülikooli audoktoriks
põllu- ja metsamajanduse vald­konnas.
Audoktori diplom antakse
talle kätte 3. novembril Helsingi
ülikooli põUu- j a metsamajandus-teaduskonna
pidulikiii koosolekul.
Suurte ari^dega on huvitav
zhongleerida ning ettekujutatavate
dollaritega monopoli mängida. Se­da
nägime ka äsja Torontos toi-mimud
Eesti Kunstide Keskuse
peakoosolekul, kus esitati aruan­deid
ja kavasid Eesti Kunštimuii-seitmi
ostmise kavatsuste kohta.
Kui koosolekul kõneldi sadade tu­handete
dollarite suurustest ope­ratsioonidest,
siis tundub, et„Vaba
Eestlasel" on mžie ühiskonna ma
Janduslikest võimetest ja laliko-käelistest
ja heldetest suurte sum­made
donaatoritest väär ettekuju-tus."
.Koosolekul räägiti ikka veel
600.000 dollarilisest' Põhja-Toroii-tos
müügil olevast hoonest, mis
Vajab ostuhinnale lisaks suuri re­mondi-
ja ümberehituse kulusid
Arvati, et selle hoone majandami­ne
kunstimuuseumina läheb maks­ma
25.000 kuni 50.000 dollarit aas­tas
ning kogu probleem oleks l a ­hendatud
kui 250 või 500 liiget
maksaksid 100 dollarit aastas maja
ülevalpidamiseks.
, Meie arvates eesti ühiskond ei
ole nii rikas, et ta saaks end.üt'
sellist luksust lubada, eriti kus
Juba praegu cn olemasolevate eest­laste
ühiste kinnisvarade kon-asta-mise
ja majandamisega raskusi.
Ning kui kalli j a suuri ülcvalpida
mise kulusid nõudva kimstimuu-seumi
hoone ostmiseks ja maijau-damiseks
loodetakse suureniJid
summasid rikastelt donaatoritelt,
siis ei ole need donaatorid seni veel
päevavalgele ilmunud ja praegu
räägitakse rohkem sellest, kuidas
n.n. Jaan Tavaline peaks' rahad
kokku panema poolemiljonilise
muuseumihoone ostmiseks ja selle
käigiis hoidmiseks.
Muuseumihoone rajamise plaane
võib pidada ja arutada ja see «n
kahtlemata üheks Eesti Kunstide
Keskuse ülesandeks. Kuid kui
Kubistide Keskuse juhtkond kaldub
oma plaanide arutamisel soiselt
kõikuvale ja täielikult ebarealistli­kule
pmnale, siis teeb ta endale
sellega rohkem kahju kui kasu.
Kunstide Keskuse üldkoosolekul
pandi hääletusele küsimus, kas
koosolek pooldab kunstihoone ost­mist
mng kõik olid selle poolt.
- (Järg.-lk:-3.);;-