Vaba eestlane , September 9, 1980

              Nr. 6T
VABA EESTLANE teisipäeval, 9. septembrü 1S80>^, Tuesda 9,1980
EZSXEISS!
ARMAST OOT JA LELLE
sündinud 11. sq>t€mbril 1898
,. surnud. 3. s©ptemW im
( E P L ) - , , .
pealkirjastas .,;Svemska DsigbMeti'
nagu leht kirjutab:
" — se ai tundus, et purjetajatel OB k5rvaS©sa —
i" spordÜIissi r@|mrta^zM' dümpiaffegati: lõpetamiselt TaHlimas, vÕi
„Kui jõuab aeg, d; kop võid mind k s sÄ
Sind küta tahan, Taevaisa, ma;
I ja Sulle lauldes oma tänu anda:
kui helde Sa, mu õnnistegija."
S<s ja venWe
HELJA
TOT
ARMAST
ASTA ja OIVO.SILDVEE
1
in,
mälestavad
HELGI Ja ENDEL
HELLE-MAI, ROBEET,
HELJU ja AKSEL
m
EESTI E¥.-LUTERI USU :
PEETRI EOGUBUS TOMNTOS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto
M4P 2L1. Kiriku tel 483-J
õp. Oskar Puhm
84 Dinnick Cres., Toronto
M4N 1L8, tel. 483-4103.
LUGUPEETUD. JA ARMAST KLUBI LEGET
EESTI PENSIONÄRIBE ELUBI TORONf OS
ARMAST KAUAAEGSET HEAD SÕPRA
Naisringi tegevus algab kolma­päeval
10. sept. kell 6 õ. naisringi
ruumes.
JUMALATEENISTUS- .pühapäe­val,
14. septembrü kell 11 hommi­kul.
!
- KALMISTUPÜHÄ JUMAtÄTEE-;
NISTUS pühapäeval, 14, septembril
kell 2 p.l. York kalmistul koos ya-na-
Andrese kogudusega. Teenistus
algab kalmistu N osas ja jätkub
hüjem Vanas osas. Teenivad õpe­tajad
Oskar Puhm ja Andres Taul.
Muusika Inga Korjuselt.
KIRIKU SISSEÕNNISTAMISE
25. AASTAPÄEVAL, pühap., 21.
sept., kell 11 homm. teenivad piis­kop
K. Raudsepp, 'õp. 0. Gnaden-teich
ja koguduse õpetaja. Laulab
Cantate Domino koor Charles Kip-peri
juhatusel ja mängib Vaimuliku
Orkesti ansambel Inga Korjuse ju­hatusel.
.- ÕPETAJA KõNETUNNm,iaelja--
päeviti kl. 6—8
— Suure uhkuse, toreduse ja po-litsevõimuga
lõppesid kolma|>äe-val
olümpiapurjetamised Tallin­nas.
Lord Külanin kõneles, õhku
lasti õhupall© ja midagi lasti plah­vatada,
mis sarnanes aatomipom-mi-
atrapile. Oli laulu, muusikat ja.
kõik oli perfektselt organiseeritud.
Ja ühel momendü üle kahe tunni
kestnud programmis said ka sport­lased
kaasas olla oma medalite
äratoomiseks...
• Samal ajal võitles ajakirjan­dus
ebavõrdset võitlust Nõukogu­de
julgeolekumeestega, et pää­seda
paar sammu efeepo.oie peit­maks
mõned pildid.
Meüe tundmatul, põhjiisel oli um­bes
pooltele rootsi ajakirjanikest
keeldutud andmast sissepääsu lõ­putseremooniale.
Alles süs kui osa
pääsmeid saanud rootslastest üt­lesid,
et nad boikoteerivad kogu
üritust, andsid julgeolekumehed
järele ja kõik pääsesid sisse.
, ,Svenska Dagbladet" j ätkab:
— Lord Killanhi märkis^ õieti, et
selle olümpiaadi purjevoistlused
olid paremini korraldatud kui ku­nagi
varem. E i ole kahtlust, et see
on nii. Korraldus'Oli perfel?:tne.
Aga siis oli ka iga võistleja,.funkt-sionäri
ja ajakirjanücu kohta ko­hal
kindlasti kümme politseinikku
ja julgeolekumeest. Tavalisi turis^
te pe'ale nende rootslaste ja soom­laste,
kes purjetasid sinna eskaad-ris,
ei näha olnud., ükski paat pea­le
funktsionäride omade, ei tohti­nud
lahele sõita ja rootslased ning
soomlased pidid ilusti sadamas
vahtima.
." Sõita- välja oma paadiga ja .liü
Jälgida võistlusi ei tulnud Mse
a l l a . ..
kutd olid ööd-ipäevad käsutada
isiklikud güdid.
Sportlastel ei olnud isegi võima­lust
viia mõnda külalist olümpia-
Rootsi meeskonnale oli lubatud
kaks autot. Neist ei näinud me
suitsugi, ütlevad meeskonna liik­med.
Meie kaks kõrgeimat juhti
said need oma käsutusse. Nimelt
on hulk maad Piritalt Tallimia ja
purjetajad leiavad, et nad oleksid
vajanud autot.
Tallinna elanikud olid oma olüm­piaadi
üle tdiked. Nuteti, kui finn-j
Ollide kuldmedali andmisel Esko
Rechardtile mängiti Soome hümni
— see laul on varem olnud ka eest­laste
rahvushümn. Ei lauldud kaa­sa.
Laul on nimelt üle 40 aasta ju­ha
keelatud. ' .
. Eesti on aga tulnud taas maaü-makaardile
ja vana hansalinn Tal­linn
hetkeks maailma fookusesse.
Kahjuks ei olnud see aga mingi
õige olümpiaad, kuna nii paljud
maailma parimaist purjetajaist
jäid eemale.
Sell^ipoolest olid võistlused kõr-gekvaliteedüised.
Kõik funktsio­neeris.
Järelvalve ütles, et küüs
naisgiidi on vallandatud välismaa­lastega
fratemiseerimise pärast.
Kõik mitteametlikel andmetel
pressitsentrumist, lõpetab SvD re­porter
Lars Pome.
Prantsuse suurlehes Le Monde
raporteeris pealkirja aJl „Eestla-sed
on pettunud" tLeMcjnde 27/28;
07):. ; -
Regattidest võtab, osa ainult
paarkümmend meeskonda.
Prantslasi nende, seas ei ole. Ja
300-st oodatud ajaMrjanikust on
vaevalt pooled köhal. Turiste on
niikuinü vähe ja Viru hotell liiga
suur selle kasina liikumise jaoks.
Vemet konstateerib, et eestlased
lootsid ja ootasid (kohtumisi lääne
külalistega, sest seni käib Tallin­nas
peamiselt soomlasi, ja neid on
juba küllalt nähtud.
Olümpiaadi puhul on prantslased
uuesti avastanud Eesti ja see on
süsfki positüvne punkt. E i jõua kõi­ki
trükiseid jälgida, kuid süt ja
sealt tuleb artüdeid Eesti kohta ja
kõigis neis on juttu Eesti ajaloost,
lühikesest iseseisvast vabarügist,
sovjetide vallutusest ja praegusest
viletsast olukorrast.
Eestlasi kõrvutatakse enamasti
skandinaavlastega ja ka Tallinnal
olevat „põhjamaine" nägu, mis
kuidagi ei meenuta Mosk?^t.
Seekord on prantslastel küll sel­ge,
et Eesti ei ole Nõukogude Liit.
mälestab südamlikus leiiag
iiMl^ttiai» ^ a i l i M a M l l l i l i l i i i ^ ž»iiiSiiig§ i ž»
ARMAST KAUAAEGSET SÕPRA
Carltoni ja Järvise nurgal
' õpetaja Andres Taul
Toronto, Orit. M6G 3K6
17 Frank Cresc.
Tel. S56-5248, kirik 923-5172
Toronto Peetri ja Vana Andrese
koguduste ühine surnuaiapüha 14.
sept. kell 2.P.L York kalmistu N
osas jä kell 3.30 York kalmistu vaV
nas osas (Section 15). Teenivad
J praost 0. Puhm ja õp. A. Taul,
mängib Peetri kog. vaimulik orkes­ter..,.
- . . •
Pühapäeval, 21. septembrü JU­MALATEENISTUS
kell 11 hommi­kul.
Kodumaalt lahkumise aasta­päev.
Solist Lydia Kööp.
Pühapäeval, 28. septembril juma­lateenistus
kell 4 p.l
ja
Olümpiapänus Tallinnas oli to-.
taalne — olümpiaad käis üle kõige
muu. Fantastilises Püha Birgitta
järele nime saanud Pirita purje-tsentrumis
ei olnud millestki puu­du.
Ka mitte linnas hotellides Vira
ja Olümpia, kolossaalhoonetes,
mis domineerivad Tallinna kaunist
linnapilti. Ent tavalistes restorani­des,
kus Tallinna elanikud ise
käivad ja kuhu pääseb ilma aega-vütvate
kontrollprotseduurideta ja.
erüubadeta, ei olnud õlut, veini,
mineraalvett, .kohvi ega palju
muudki: „Kõik on läinud olümpia­le,
meie ei saa mitte midagi",
õhkab üks kelnereid.
Väljas Tallinna lahel on pereme­hed
korraldanud perfektsed võist­lused
perfektsete radadega. Finis-hi-
ja stardüaevadeks on nõukogu­de
seks puhuks rõõmsatesse värvi­desse
maalitud sõjalaevad.
Selline on -olnud Tallinna-olüm-piaad.
Politsei- ja julgeolekumees­te
olümpiaad, Imspurjetajaü, so.
sportlastel endü, on olnud vaid
kõrvaline roll. Kõigil tähtsatel isi-
TORONTO.EESTH
* 1940. aasta augustis, päev enne Eesti ametlikku „vastuvõtmist'*
N. Liitu, oli selleaegsel valitsusel kiire hirmutada neid isikuid, kes
viibisid väljaspool Eesti piire ega tulnud käsu peale vaatamata ko­dumaale
tagasi (tegemist oli peamiselt eesti laevade meeskonda­dega
ja diplomaatliku personaliga). Selle päeva „Riigi Teatajas"
avaldati „Välismaal asuvate/rügireetjate Ja nende perekonnaliikme­te
karistamise seadus", mille sisu bn üldjoontes Järgmine:
„Eesti Nõukogude Sotsialistliku
Vabariigi riigiasutuse või ettevõtte
poolt välism a ale lähetatud ENSV
kodaniku keeldumist riigivõimuor­ganite
nõudmisel ümuda tagasi ko­dumaale
loetakse ülejooksuks töörahva
vastaste laagrisse Ja kvalifitsee^
ritakse rügireetmiseks.
lisikud, kes keelduvad tagasi tule­mast
kodumaale, kuulutatakse väl­jaspool
seadust olevaiks. Sellega
käib kaasas: süüdimõistetu kõige
vara konfiskeerimine, süüdimõiste­tu
mahalaskmine pärast 24 tunni
möödumist, arvates tema isiku
tõestamise momendist. Väljaspool
seadust olevaks kuulutatud isiku
täisealisi perekonnaliikmeid, kui
nad mingil viisil aitasid kaasa rii­gireetmisele,
karistatakse vangi­majaga
mitte üle kümne aasta Ja
kõige vara " konfiskeerimisega.
Käesolevas seaduses ettenähtud
süüteod otsustab siseministri poolt
moodustatud kollegiaalne lerikohus.
Erikohtu otsused on lõplikud ja
nende peale edäsikaebust ei ole.
Seadusel on tagasiulatuv Jõud".
Alla on kirjutanud siseminister
M. Unt (pisut hiljem NKVD poolt
hukatud), peaministri asetäitja H.
Kruus (viibis pärast sõja lõppu
vangüaagris) ja kohtuminister F.
Niggol. I •
,,Paradiisi" õige nägu avaldis
väga kiiresti: Surmanuhtlusegla
karistati inimesi, kes ei soovinud
Vabarügi asendanud paradiisi"
tagasi tulla.
562 Johes Ave., Toronto 6, Oot.
Jutlustaja E. Saraoja
20 Thomcliffe Ave.
Toronto 6, Ont
Tel 463-6223
Pühap., 14. sept. kell 11 homm.
JUMALATEENISTUS, kõnelevad
A. Ehasoo ja H. Rüdmik.
*"^'Tr,'7f-'iri'-*!^' r.»wTiiiB
0 0
1
Aastakümneta kogemus eestlaste teenimiseks. OskusHk
' ja mõõdukad himad
M. WÄYBJE EÄMILTOK
* Funeral Director
Helistada tel. 489-8811 ® 489-:
EVANGEELNE KOGUDUS
Stone Church, 45 Davenport Rd.
Jutlustaja Allan Laur,
141 Clark Ave., Unit 50 Thonihill,
Ont. L3T 4F4. TeL 889-8173.-
Laup., 13. sept. kell 4 p.l. VABA­ÕHU
JUMALATEENISTUS Stayne.-
ris, A. Vähi koduõuel, kõneleb Al­lan
Laur.
Pühap., 14. sept. kell 1.15 püha­päevakool
lastele. Kell 2 p.l. JU­MALATEENISTUS,
kõneleb H.
Rüdmik, laulavad Raul Pumber
ja Ülo Lindström.
• Teisip., 16. sept. kell 7 õ. FALVE-ÕHTU.
883 Broadview Ave.
TeL 465-0d39
Pastoi" K. Raid
10 Lamport Ave., Apt.
Toronto 5, Ont. M4W ISS
Tel 961-839L
VABABÜSE KUULUTUSE"
raadiosaated igal pühapäeval kell
3 p.L WHLD 1270 kc.
Pühap., 14. sept. kell 10.15 hom­mikul
PÜHAPÄEVAKOOLI sügis­semestri
algus, klassid kõikidele
vanustele.
K e l l u hommikul JUMALATEE­NISTUS,
kõneleb K.' Raid: „Suure-mad
armuannid". Noortekoor Ch.
Kipperi juhatusel. Kell 6 õ. 'KUU-LUTUŠKOOSOLEK,
fcülaüskõnele-ja
H. Rüdmik Floridast. Noorte
vokaaltrio, Süvia Martin.
Eesti teatri sügishooaja avab tä­navu
varakult eesti noortest koos­nev
grupp, kes Linda Pakri lavas­tusel
esitavad käesoleva nädala lõ­pul,
reedel ja laupäeval kokn eten­dust
näidendiga „Sündmused sure­val
planeedil".
Sama näidend esitati kevadisil
kultuuripäevadel New Yorgis ja sai
erinevalt mitmesuguste hmnangute
osaliseks, kuid loova tööna sundis
vaatajaid sellele mmgil viisil rea­geerima.
Seekord mängivad näidendis ees­ti
noored, kes on enamuses välis-maaümas
teatrikunsti õppinud ja
selle kõrval süski säilitanud eesti
keele. Jaan Kuuse '^ew Y'orgist,
Elmar Maripuu Inglismaalt, Mati
Vaga Portlandist ja Katrin Kannel
Toronto lähedal asuvast Brama-least
on uus grupp, kes tahab jät­kata
omal käel eesti teatriliit te­gevust.
Eesti teatrisõpradele, kellele,on
viimaseil aastail olnud väga vähe
võimalusi eestikeelsete teatrisünd­muste
kaasaelamiseks, on see hea
juhus näidata oma huvi eesti noor­te
töö vastu ja oma osavõtuga se­da
innustada.i Pärast etendust lu-bataikse
kohvi, et mõtetevahetus
voolavamalt areneks.
Ontarios, Couchichingi järve ää­res
põles maha'Torontos elavale
eesti perekond Mankimle kuuluv
saun, kusjuures õnnetul kombel
sai surma üks 20-aastane neiu, ku-na
teine 19-aastane toinletati ras­kete
põletishaavadega Torontosse
haiglasse. Mõlemad tuleõnnetuse
ohvrid yübisid koos Mark Thomas
Mankiniga perekond Mankini suve­majas
külaskäigul - ja otsustasid
kütta sauna. Kui neiud tegid saima
ahju tuld, süttis saun seni selguma­ta
põhjustel põlema ja leegid ta­kistasid
läbi ukse väljapääsu, üks
külalistest: 20-aastane Jaoquelme
Ann Störer jäi leekide küüsi ja
sai surma, kuna teise 19-aastase
Margaret Blizabeth Borszczowski
päästis läbi sauna , akna Thcmas
Mankin. •
® Eesti rahvatantsugrupp „Kassa-ri",
kes esines ESTO pidustusü,
võttis osa Rättvikis korraldatud
rahvatantsupidustusest ,,Rättviks
dansen". Sellest võttis osa rahva-tantsijaid
Põhjamaadest, aga ka
Austriast, Belgiast, Hispaaniast ja
Prantsusmaalt. „Kassari" esines
laupäeval, 9. ja pühapäeval, 10, au­gustil,
saades hea menu osaliseks.
Peale eesti rahvatantsude esitati
ka eesti rahvalaule ja ikandlemän-