Vaba eestlane , June 4, 1987

              VABA EESTLANE neljapäeval, 4. juunil 1987 -
ROYAL LEPAGES M ^
REAL ESTATE SERVICES LTD. REALTOR
r 1
msratrseoiQ
Meie esindajaks on
LEIUS
176 Yonge Street, Toronto
Tel. kontoris 961-4444
kodus 921-3245
Sooni® ettevõte
SAUNA HEATERS INC.
•Andrese ^ Koguduse Segakoori üldpilt koos solistidega;
Raudsepp. Organistiks oM Jaak Kivik. .
7 ELROSEAVENUE, WESTON, ONTARIO M9M 2H5
222-7142
PUUDEGA KÖETAVAD ja ELEKTRIAHJUD. SaunaahjusJd
valmistanud üle 26 aasta. Pakume teile soodsamaid hindu
ja parimat kvaliteeti, mis saadaval.
Maakondade võidupüha ja
0 0 a 0 Q 0 0 0 • 0 B 0 0 0 0 B D 0 a a 0 a e s 0 0 0 0 0 s 0 0 n 0 • o
tel. 293-2121 1
Teeme UUS! i vanE iBir
X 0 0 O B D • a • B OB 0 Õ • 0 0 D D B 0 B ID 0 a 0 Q B 0 Q OD 0 0 0 0 I
' • Vana-Andrese • koguduse ^
ti^alijküs toimus pühap. 24.^^^
ii Mriktis köittsert^unialateem^ esines koor Asta
tusel; solistideks olid sopran Linda Koff ;fa
^ organistiks Jaak Kivik. Jutlustas^
aasta eeske-jul
võidupüha tähistamise ja jaaniõhtu pühitsemise Toronto
Eesti Majas teisipäeval, 23. juum^
pidulisi,sns seekord on kasutamisel
mis peaks' tagama
osas
köites.
Hind
pluss Msad.
issisiiiiuiiiiiioaDBiBiiiiiiiiiDieiieBnBiieoDDSBsiiosooiegioii
(Algus lk. 3) V
ivõimsajiele} :s:al a-j õududele;
asjaajamises,
võib keegi nüHkida
Venemaal või tema satelliitides,
otsides neid mehi, kes Tate^^^
vanglas kuklalasuga rohkem kui
ISO inimest tapsid ja masshauda
viskasid või neid,' kes Eesti
rahvast vägistasid, tapsid ja
küüditasid nii, et tänaseni veeran­dik
Eesti rahvast on hävitatud ja
hävitamisel ei näi lõppu olevat.
Või, kes kuklalasuga tapsid
10,000 või rohkeni Poola
ohvitseri — sdlest ei" juleta isegi
rääkida. Nüüd aga anti üks ini^
inehe nendele timukatele välja, i l ­ma,
et rahvusvahelise õiguse
järele selle mehe süüd kindlaks
oleks tehtud. Nende tunnistuste
põhjal Haagi kohus küll Linnast
süüdi poleks mõistnud; Aga elu
Ameerikas kaldub ikka enam ja
enam tsirkuse poole, millega
Nürnbergis alati.
imestama paneb ka see, et
President ei astunud vahele.
Ometigi saatis prof. Võõbus
Presidendile väga pika ja selgitava
kirja Linnase ]a tookordse
olukorra üle Eestis. See paneb
kahtlema Presidendi võimes
pušaada asjust, millest aru peaks
saama. Anihestiät antakse kõige
verisematele kugateg]yatele,^m
äga kolme korraliku tütre isale,
kes ligi 40 iaastat ausalt ja
lugupeetuit Ameerikas on elanud.
koguduse Õpetaja
õpetaja
Tavaks kujunenud ärasõidul
Eesti; Maja eest asus koor koos
külalistega ligi 40 liikmelises
koosseisus Montreali poole teele.
Eesti Majakeest lahkusid samal
ajal Eesti Tilendusköoli
matkale Kingstoni; Lab
maastiku, mis oli teeärsete talude;
sirelite-ehtes, jõuti peale lõunat
Montreali, kus koori võttis vastu
õpetaja H. Laaneots ja koguduse
esimees Peeter Möldre koos
oiitmete Montreali eestlastest ^
s õ p r a d e g a K o o r päig^utati
kaunisse motelli, mis ei olnud
kaugel Ja^ni kirikust. Hilisõhtu-poölik
meelitas kõiki Montreali
äriderajooni, et peale õhtusööki
puhata järgmise päeva kontser-
•diks-, r':^ V:/;"
Pühapäevane kuiv kuid pii vine
ilm oli sobiv nn. ,,tööks", kuna
varakult enne jumalateenistust ka-.
sutas koor aega kirikusaaliga tut­vumiseks
ja eellaulu-harjutuseks.
Varakult kogunes Montreali
eestlaskond suures koosseisus ju-nialateenistusele.
Kaunis ja
kodune väike kirik lõi sooja
tunde, olles suurlinnas y oma-eestlaste
pühakojaks,
Jumalateenistuse liturgiline osa
oli kohaliku õpetaja täita. Enne
oma jutlust tervitas õpetaja üdo
Petersoo Montreali eestlaskonda
segakoori, Vana-Andrese kogu­duse
ja paljude eestlaste poolt
Torontos, kellega tema enne
ärasõitu oli koos. Jutluseks oli
suure piibliläuiiku kuningas
Taaveti luule ja laul. Ainult risti­usus
on suur osa pühendatud
rõõmuy täftu ja kiituse lauludele.
Teistes usundeis see osa puudub,
mis nagu jätab usklike tündeisse
tühja koha, kuna neid tundeid ei
saa avaldada, ninietas jutlustaja
oma jutluses.
esitas koor solistidega L,
.Härma,
Schuberti, J.S. Bachi ja S. Adami
muusikat. Haaravamaks kujüqes
endise montreallase Roinan Tt)i
kantaadi , ,Psalm 100" ettekanne,
kus koor koos solistidega hästi
esines. Asta Ballstadt on palju
tööd teinud selle laulukoori muu­sikalise
ja eneseväljenduse taseme
igale lauljale omaselt tõstmiseks
ja üldmuusikasse paigutamiseks.
Solistid sel kontserdil esinesid
teises koosseisus kui Lakewoodis
ja New Yorgis nädal varem.
Kauni jumalateenistuse järele OÜ
koor kutsutud koguduse daamide
poolt lõunasöögiks kiriku allkor­rusele,
kus asusid suur saal,
nõukogu koosoleku ruumid ja
köök. Saal vaevu suutis mahutada
kooriliikmeid ja kaasasõitjaid
ning kohaliku koguduse liikmeid-sopru.
Veelkordselt tänas õpetaja
U. Petersoo vastuvõtjaid
kaasmaalasi ja söögipalve järele
lasti hea maitsta rikkalikkul einel.
Kä vestlus oli kõigile meeldiva
kontserdi järele teretulnud.
Koguduse esimehe P. Möldre
sõnad ja lilled esinejaile olid
südamliku tänu ja tunnustuse
märgiks. .
Ja peagi asuti suure sõprade
hulga , .nägemiseni*' jätmisega
tagasi teele Torontosse, Eesti
jja ja seak koju.
Maakonnad on alati mõelnud
Eesti Majale, nii ka tänavu.
Ürituse puhastulu läheb nieie
ühiskodule. Kaasaaitajateks on
heaklassilised esinejad, kes
loobuvad honorarist. Nende
hulgas tuleks nimetada Toronto
Eesti Meeskoori ansamblit ja
Estonia" orkestrit. Nii orkester
kui ansambel esinevad võidupüha
aktusel kui ka sellele järgnevad
jaanipäeva pidustuste osas
lõbusasisulise programmiga. Har­jutused
on käinud juba mõnda
aega. Nagu meile räägitakse
muusika ja laulumeeste ringkon-nist,
toimuvad mitmed esiet­tekanded,
milliseid sellisel kujul
ei ole kunagi varem esitatud.
Nende hulgas võiks nimetada
orkestri ja ansambli ühisesinemi-sena
A.F. Rizzius'e ,,Rõõmsad
laülumehed", siis U. Kook'i
poolt eesti rahvaviiside aineil
seatud , ,0i imeta'' ja^Jüri Mandre
,,Neidised kirju kleidised".
Mõlemad programmi osad —
võidupüha aktusel ja jaaniõhtul —
on kokku pandud eesti publikule
tuntud koorijuhtide poolt: Charles
Kipper ja Uno Kook.
Kava esimeses osas on ka päe­vakohased
lühisõnavõtud,
milledes meenutatakse Eesti teise
rahvuspüha — võidupüha -
tähtsust (esimene rahvuspüha on
Eesti Vabariigi aastapäev).
Maakondade tervituse ütleb
Esinduskogu esimees Johannes
Vihma. Palvuse peab pastor Kaljo
Raid. Võidutule süütab E.V.
aupeakonsul Ilmar Heinsoo.
Päevakohase Marie Underi
luuletuse deklameerib Lydia
Vohu-Viksten. Kõne peab Rah­vusvahelise
Musta Lindi Päeva
Komitee esimees Markus Hess.
Ükski jaaniõhtu ei ole täiuslik
ilma rahvapillide orkestrita.
Marja-Leeha Roos ja Oskar
Haamer on kfüll pärit erinevatest
generatsioonidest, kuid mõlemad
oskavad osavalt käsitada eesti
rahvapille. Pealegi on neil palju
•Peale kolme ilusat kontserti
kahe nädala kestel, olles
tuhandeid kilomeetreid maha sõit­nud,
oli iga laulja õnnelik.
Kooridele on ilusaimaks osaks
kontserdid ja ühised väljasõidud,
millega saavad teenida meie
rahvuskaaslasi ja edasi anda
muusikaloojate kaunist muusikat.
Kust võtate selle aja ja innu, et
laulda isegi 3-4 kooris, nagu seda
teevad meie kirikukooride Jaul-a
-ee-
Väikeses saalis jookseb kella
18.00 alates kogu aeg Eesti Kul­tuuripärandi
Klubi korraldusel
Eestlaste Kesknõukogult Kanadas
laenatud videofilm vabadusristle-misest
Läänemerel. Film on
tehtud kuulsaks saanud kolme
balti rahva poolt korraldatud lae­vasõidust
Eesti, Läti ja Leedu ran-.
nikute läheduses suvel 1985.
Filmi ei ole varem Torontos näi­datud.
:
Jaaniõhtul toimub pärast ette­kandeid
tants. Tantsuorkestrite
osas on tekkinud muudatus.
Mängib V. Gustavsoni orkester.
Kehakinriituseks on avatud
einelaud, kus serveeritakse karas­tavaid
jooke ja õlu. Peo algus on
kell 19.30. Pääsme hindon $8:00.
Eelmüügil Eesti Abistamiskomi­tees.
Nagu kõikideL maakondade
üritustel palutakse ka seekord
publikut kanda rahvarõivaid või
rahvustikanditega kaunistatud
riietusesemeid, kelledel need
E.A.
OB
on vabade eesuste
Nr. 42
'•J
J
Pensionäride Klubi juhal
Neljapäeval, 28. mj
Klubi peakoosolek, mi|
perest) ainult 85 liiget,
oma juhatusega rahul j |
higi-voolama-paneva ili
Peakoosolek kiitis
juhatuse tegevuse.
Koosolekut juhatas — poi
kohaselt — klubi esimees F.!
ja protokollis sekretär
Mägi.
Esimees luges ette tegevuj
kestel surmaläbi lahkunud!
liikme nimed ja palus vaik
naseisakuga neid mälestada j
1986— 1987. a. tegevuse
de luges ette ja andis s<
esimees järgmiselt: Klubi t(
oli hoogne ja hästi õnnesl
Osavõtt igakuisest koosv]
sest on olnud rahvarohke
janduslikult ennast tasuv,
te arv on seisnud ikka
ringis. Surma läbi lahkus 2|
on kustutatud — kahel
jooksul — liikmemaksu
sumise tõttu. Juurde on tulj
uut liig et. Sünnipäevadel
soove saadeti 97 ning sui
lahkunuid mälestati leinj
tustegä mõlemis ajalehtedel
raldati väljasõit
Gardenisse; ka ,,Jõululaj
nestus hästi tänu käsitöörii
Huviringide kooskäimisl
nädalal oktoobrist kuni I -sl
tõid Eesti Majasse igal esi
vai 75 võimlejat, kolmapä<
käsitööringi 20-25, Brid:
20—25 ja maleringi 6 liigj
Rahalise aruande lug(
klubi kassapidaja P.
Aruanne mis näitas sissel
8487.93 ja väljami
8821.60, kinnitati üksi
peale revisjonikomisjoni
Lisanne Vaheri poolt etj
protokolli.
1987- 1988.. a. tegevus)
võrdlemisi sarnane
aastaga ja tõotab olla väg;
kesine ja huvipakkuv.
: Liikmemaksu tõsteti ülij
võrra 4-st 5-e dollarile.
Väljalangenud esimehe
uut kandidaati üles ei seal
Terts oli nõus seda koon
kaks aastat kandma,
tagasi ühel häälel. Juhatj
metest, langesid välja vi
järgmiselt: J. Leps, H.
Kumm, H. Parsons ja
Valiti vanad tagasi, ül
kandidaati üles ei seatud,
(põhikirja kohaselt) lahtij
tusel kõik ühel häälel tagi