1987-06-04-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.42 Nr. 42 VABA EESTLANE neljapäeval, 4. juumiil 1987'- Thursday, June 4, 1987
iiri 9
iel 1.-5. Juulil Vancouveris
iku tegevuse hulgas et-
|ud male võistlus. Võistluste
veel selgumata, see oleneb
jtjate arvust, mispärast
jatäkse, et kõik asjahuvilised
Isid oma osavõtta soovist
Pobereinerile, 2430 Queens
West Vancouver, B.G.,
i2Y6, tel, (604) 922-5606.
treerimise puhul tuleb lisada
htud osavõtumaks $3.00
Ijalt.
[icouveri võistluse järel leiab
Torontos Soome-Eesti
lõistlus Kanada soomlaste
jdustuse ajal 1. augustil kel!
j.l. Birchmount Collegiate
js. Lähemat informatsiooni
Karl Lindström,
)73. . ,
il üks varfc o •
Ijuti toimus Tallinnas
Iste osas. Meeste finaalis
mängus alistas Eesti H
fdut.
ihke ja tee mis tahad!
|ükskõik kummalt poolt»
:ades seisma. See aed,
ettevõtte nurja ajada,
[nial mood piirata nii-
[id aiaga, nagu see siin.
'eel vähe. See on lausa
Idiootlik. Neetud kapsa-oma
olemist ei võinu
erides, et ükskõik kurn-ei
üritaks ümber aia
hui paarkolmsada või
[kapral |üri jaani poeg
le kõige ideaalsema la-olukorras:
ronib üle aia^
lasi. Õunapuude alt läbi,
Bab jalgu. Vist kaalikad,
lumal teab mis. Peaasi
l;uba teine aiaserv, vaa^
teravate tippudega, ja
lurraa, maantee! See tä"
lõutlmist finiši!
:ku langeda ähvardav
)õõsasteni aia maantee-ükskõik
mis või kuidas.
/i;mab üle peenarde mi"
.punane keel välkumas
Ibernhardiini, pool lani"
fv haukumine, urin |a
Vastu aeda taganenud
leeleheitlikult tigeda ja
itu, jagades Jalaga hoope
ette ja kõrvale.
. (Järgne
kirianöus kunsf - muusika
Reinaru ja U. Petersoo
Pühavaimul kirikus suure Endel Kõksi altarimaali ees.
' Foto: E.-Eennnie
Mitte-perioodiline album-vihiky
käsitleb eesti keele
olukorda välis-^ti ühiskonnas.
Rootsi^ toimetaja
Enno Klap.
Rahvuslikult minnalaskvas eestlaskonnas
ori üksikuid inimesi ja
inimgruppe, kellele meie rahvakillu
tulevik välismaal on valutavaks
haavaks südames. Need ei
aktsepteeri üldiselt omaks võetud
arusaamist, et välis-eestlus on juba
praegu paratamatult kadunud,
vaid teevad kõik võimaliku olukorra
päästmiseks.
Sellest tuleneb mitmesuguseid
seikasid: suure ümberrahvustuva
(või ümberrahvustunud) massi ja
rahvuslikult vastutustundelise
väikese intellektuaalse grupi
eraldumine ja n:n. eesti vaimu-eliidi
tekkimine, millest koosolekutel
ja konverentsidel järjest
rohkerh kahtepidi hinnangutes
räägitakse. ,
Üks niisuguseid rahvusliku vastutustunde
ilminguid on Rootsis
ofsetis trükivalgust näinud ebaregulaarselt
ilmuv publikatsioon
„Aja Lugu r*. Lipusiniste kaantega
54-leheküljelise vihiku peatoimetajaks
on Enno Klaar.
Kõnealuse numbri on toimetanud
Jüri Seim ja see on pühendatud
,,meie kallile viletsale ja vaesele
eesti keelele" nagu kõlab ka kirjanik
Helga Nõu ava-artikli pealkiri,
Göteborgi Eesti Kooli juhataja
Aho Rebas käsitleb eesti
koolide tööd kirjutises Kas kvaliteet
või praak?'-Salme Tammert
kirjutab • ,,KeeleprobIeemidesr
noorte suvekodudes'' ja Jüri Seim
, ,Mõtteid assimilatsioonist välis-eesti
ühiskonnas*'. Jüri Seimi
tehtud on ka usutlus Tiia-Mari
Juhkamiga „Miks ma räägin
oma tütrega eesti keelt?" Soomlanna
Helena Kiviloog kirjutab
oma perekonna 3-keelsusest —
„Isakeeli emakeel ja laste keer*.
laan Seimilt on rakenduslik kirjutis
~ ,, Kuidas toimida — mida
teha?". Vihikus leidub ka rootsi
helilooja UlfLundelli laul Avar
maastik" nootidega ja tekstiga
Jüri Helbergi tõlkes.
Teose huvitavatele artiklitele
lisavad autoriteeti biograafilised
märkmed: Jüri Helberg on insener
ja ühiskonnategelane, Tiia-Mari
Juhkam — rootsi keele õpetaja
sisserändajaile ja korrektor,
Helena Kiviloog — eestlasest arsti
abikaasa oli Soomes kurttummade
kooli õpetaja, Rootsis on sotsiaal-konsulent,
Helga Nõu — kirjanik
ja rootsi keskastme põhikooli
õpetaja, Aho Rebas — Göteborgi
Eesti Kooli juhataja, Jaan Seim —
muusikaõpetaja, Jüri Seim —
keemik ja sotsiaaltöötaja, Salme
Tammart on oustulnud 1979.
aastast — oli metoodikaõpetaja
Tallinna Pedagoogilises Instituudis
ja on nüüd Rootsis Lundi Ülikooli
õppejõud.
Toimetuse saatesõnas öeldakse,
et ,,Aja Lugu" on praegu veel
Kanadas, kuid varsti Rootsis i l muva
,,Aja Kirja" mitteperioodi-line
kaasanne, mis avaldab artikleid
mille jaoks „Aja Kirja"
veefud-jäävad :^kitsäks. • Samuti .on-
9 9
1954. aastal grupi Oberhauseni keskkoolide õpetajate poolt,
et filmide abil paremini süvendadaõpilastele teadmisi. Sellest
on nüüd kujunenud üks suuremaid ja autoriteetsemaid lühi
— J joonis — 5 dokumentaal — ja mängufilmi-festivale
Euroopas ja võibolla - kogu Maailmas.' Taolisi filmi-l
korraldatakse veel Krakoyis ja Leipzigis.
Tänavune arvult 33. Oberhauseni
Filmi-Festival toimus 5.-
maini, millest võtsid osa 26 riigi
filmistuudiote esindused.
Oberhauseni Filmi-Festivali
konkursile oli esitatud üle
1000-nde filmi millest
lõpuvöistlusele pääses 77 filmi.
Oberhauseni Filmi-Festivali
ideeliseks motoks on: ,,WEG
ZUM NACHBARN". - Tee
NAABRI JUURDE", mis tähendab,
et nimetatud festivalil eelistatakse
filme, mis sisuliselt kannaks
endas vabaduse, demokraatia,
rahu, ning sõpruse ideesid.
Kui kaks aastat tagasi oli siin
festivalil esindatud „TALLINN-Fest
iVali suure-peaauhi nna
(Grand Prize) võitis 9-st
Nõukogude lühifilmist koosnev
filmi-programm, millest märkimisväärne
oli lühi-mängufilm
, ,Teekond Sopotisse" rezhissöör
Nama Dzhordzhadze, mis räägib
kahe gruusialase seiklustest, kes
rongis müüvad pornograafilisi
pilte reisijatele.
Filmi-Festivali Zhürii
autasustas veel kuut filmi
peaauhuhinna vääriliselt, millest
võiks ära märkida kahte: ,,1^1"
(Üks miinus üks) rezhissöör
Natalia Koryncka (Poola) mis
näitab, kuidas kaasaegne industrialiseeritud
ühiskond mõjutab kahe
FILMF' multifilm ,,HARG", noore inimese olemust kellel ei
rezhissöör Valter Uusberg, mis jätku enam üldse aega oma
võitis ka Oberhauseni Filmi-
Festivali Peaauhinna, siis.
privaat-elu jaoks ja ,,Maja Nr. 8"
rezhissöör Nikolai Volev,
tänavusele festivalüe ei olnud (Bulgaaria). See film näitab men-
Moskva keskvöinud lubanud taalselt haigete laste elu, selleks
ühtegi filmi Eestist ega ka nende spetsiaalselt määratud lastekodus,
tegijaid, kuid on ju teada, et Eesti kusjuures on küsitav, kas büro-dokumentalistid
on ühed paremad kraatial on alati õigus, sekkuda
N. Liidus, mida tunnustab pidevalt taoliste laste
ka Moskva kasvatamisse ja kas
Kinekomitee, kuid neid ikkagi kasvatus-meetod on humaanne!
välismaisele ekraanile ei esitatud! Tahaks loota, et järgmine, 34,
33. Rahvusvahelise Oberhause- Oberhauseni Filmi-Festival oleks
niFilmi-Festiväli Zhürii, eesotsas edukas oma rohkem sisukate
Professor Hilmar Hoffmanniga filmide poolest ja kus ei puuduks
(Saksa Föderatiivne Vabai^iik) ot- ka filmid Eestist!
10.5.87;a.
Oberhaušen
süstasid festivali konkursile
saadetud filmide hulgast välja
valida ja autasustada järgmised
filmid: Oberhauseni Filmi HEIKKI H . T A NN
Toimetaja Agnes Tänavune
Eesti Kirik 6 i
30. aprillil suri Tallinnas kir-jaf
:use „Eesti Raamat" toimetaja
Agnes Kerge. A. Kerge sündis 8.
märtsil 1910 Tartus. Hariduse
omandas Tallinnas Lenderi tütarlastegümnaasiumis
ja Tartu
Ülikoolis. Töötas Eesti Maapangas
raamatupidajana, pärast sõda
mitmesugustel töökohtadel kuni
kutsuti kirjastus juurde poliitiliste
teoste ja tõlkekirjanduse vanemtoimetajaks,
ka oli ta viljakas ilukirjanduse
tõlkijana.
ja jääb „Aja Lugu" ka tulevikus
eraldi tellitavaks. Teosel ei ole
veel Kanadas levitamiskeskust,
nii et ainus võimalus on seda tellida
Rootsist. Paljude vanemate,
õpetajate ja noortejuhtide
huvides, kellele ,,Aja Lugu I " on
ülikamlt vajalik, anname aadressi:
Enno Klaar, Älykarleövägen 12,
115 43 Stockholm, Sweden.
Numbri hind Canada $7.— tasuda
EELK häälekandja ,,Eesti
Kirik'' avas 37. aastakäigu. Esimeses
numbris on avaldatud
EELK peapiiskop K. Veemi kar-jasekiri
palvepäevaks, E. Heinsoo
, ,Käs olete unustamas ülestõusmise
pühade mõtet?-*, J. Kaplinski
luuletus j ,Mereäärne* * (kogust
, ,üute kivide kasvamine' %
R. Kiviranna „Jumala sõna meie
saatjana", A. Kaarme
ristiusu vaatevinklist", F.
,,Mägede kõigutamisest*', E. A.
¥emik ,,1986. aast^ Nobeli rahu
laureaat", E. Vrager „Käina kirikust",
Reinold Guleke, „Soome
ELK unustanud ELK paguluses",
,,KoraaIiviiside kogu neljas trükk
ilmunud", 1. Kentmann „Kuusalu
praostist", Konrad Mägi „Pietä"
1919, ,, Balti erihuvi ; grupp
Kanada luteri kiriku juures",
,,Saksamaa eestlaste usuelu",
„Noortetööst EELK Toronto
Vana-Andrese koguduses", „ t o -
ronto Vana-Andrese koguduse
segakoorist", „Torontos leeritati
21 nooni",:,,Toronto Peetri:kogu-
6^
30. aprillil tehti teatavaks
Toronto linna raamatuauhinna
1987va. laureaat. Kuuest kandidaadist
määrati $5000 suurune auhind
William Dendy ja William
Kiibourn'! ühisele teosele
,,Toronto Observed:Its Architec-ture,
Patröns and History".
Raamatus vaadeldakse Toronto
linna ajalugu 77 ehituse ja arhitektuurilise
grupi läbi, keskendudes
Unna visuaalseile aspektidele, mis
organiseeritud pieriooditi; Raamat
annab sotsiaalse ^ pildi linna
arengust ja jutustab vanadest ja
uutest ehitustest, nende ehitajaist,
arhitektidest ja kasutajaist.
William Üendy oli 1979. ä.
Toronto raamatuauhinna laureaat
teose„Lošt Toronto" eest; Ta on
õpetanud arhitektuuri Toronto ja
Waterloo ülikoolides, praegu
töötab Toronto koolivalitsuse
juures olevas" Toronto Urban
Studies Gentre'is.
William Kilbourn õpetab
ajalugu Yorgi ülikoolis. Ta oli
Toronta linnanõunikuks, Toronto
Arts CouhcilM esimees ja Canada
Gouncir i liigee kes on kirjutanud
mitmeid raamatuid ajaloo,
biograafia j religiooni ja kunsti
Toronto raamatuauhind asutati
1973. aastal austamaks Torontot
puudutavaid kirjanduslikke
teoseid. Tänavuse valiku tegid
Richard Todd, Ann Boyd,FrarF
eine Dick, Mary Marlow jä Jean
Wright. Teised kandidaadid olid
John Caldwell Adams'i , ,Sii:
Charles God Damn: The Life of
Sir Gharies G.Dy Robeits", June
GaHwood^ ,,TweIve Weeks iri
Spring", Lovat Dickson' i „The
Museum Makers: The Stõry of
the Royal ÖntäriQ Museum"
Mike Füey ,,Not a Qne-Horse
Town: 125 Years õf Toronto and
Its Streetcars" ja Martin
0'Malley ,,Hospital: Life and
Deäth i n a Major Medical
iGentre".,:;.--;-,;^^
Auhinna andis üle Toronto
praegune linnapea Art Eggleton,
kes oli linnanõunikuna üks neist,
jces selle auhinna rajasid.
. . . . ž; a..'; taisl
V,Toronto EELK Peetri koguduse
naisringist", „Õpetaja ; Paul
Maidre amfetisse õnnistamine'!,
„Toronto Cantate Dominõ koor
Hamiltonis", lühiteateid koguduste
elust.
Kcdumaa kirikuelust: Kuld-leer
Urvastes"; , ,61 üliõpilast
Usuteaduse Instituudis", „Mure
Muhu, Pöide Ja Ridala kiriküte^^^^^
pärast"^ „Jõülumuusika Tallinnas'*
, , , H ä r r i Mõtsnik tunnistas
ennast ek^ikuks surve all",
^,Tarmo Soomere
ülekuulamisel**, „Piibli tõlkimisest
Eestis**, A. Vihalemma
,,Vaevade maa".
Koguduste teadete osas paljud
täiendavad fotod. Rikkalik kroonika
bsa näitab eesti kiriku tegevust
mitmel maal, see aktiivsus on
iva missiooniga.
.1 • N.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 4, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-06-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870604 |
Description
| Title | 1987-06-04-07 |
| OCR text | .42 Nr. 42 VABA EESTLANE neljapäeval, 4. juumiil 1987'- Thursday, June 4, 1987 iiri 9 iel 1.-5. Juulil Vancouveris iku tegevuse hulgas et- |ud male võistlus. Võistluste veel selgumata, see oleneb jtjate arvust, mispärast jatäkse, et kõik asjahuvilised Isid oma osavõtta soovist Pobereinerile, 2430 Queens West Vancouver, B.G., i2Y6, tel, (604) 922-5606. treerimise puhul tuleb lisada htud osavõtumaks $3.00 Ijalt. [icouveri võistluse järel leiab Torontos Soome-Eesti lõistlus Kanada soomlaste jdustuse ajal 1. augustil kel! j.l. Birchmount Collegiate js. Lähemat informatsiooni Karl Lindström, )73. . , il üks varfc o • Ijuti toimus Tallinnas Iste osas. Meeste finaalis mängus alistas Eesti H fdut. ihke ja tee mis tahad! |ükskõik kummalt poolt» :ades seisma. See aed, ettevõtte nurja ajada, [nial mood piirata nii- [id aiaga, nagu see siin. 'eel vähe. See on lausa Idiootlik. Neetud kapsa-oma olemist ei võinu erides, et ükskõik kurn-ei üritaks ümber aia hui paarkolmsada või [kapral |üri jaani poeg le kõige ideaalsema la-olukorras: ronib üle aia^ lasi. Õunapuude alt läbi, Bab jalgu. Vist kaalikad, lumal teab mis. Peaasi l;uba teine aiaserv, vaa^ teravate tippudega, ja lurraa, maantee! See tä" lõutlmist finiši! :ku langeda ähvardav )õõsasteni aia maantee-ükskõik mis või kuidas. /i;mab üle peenarde mi" .punane keel välkumas Ibernhardiini, pool lani" fv haukumine, urin |a Vastu aeda taganenud leeleheitlikult tigeda ja itu, jagades Jalaga hoope ette ja kõrvale. . (Järgne kirianöus kunsf - muusika Reinaru ja U. Petersoo Pühavaimul kirikus suure Endel Kõksi altarimaali ees. ' Foto: E.-Eennnie Mitte-perioodiline album-vihiky käsitleb eesti keele olukorda välis-^ti ühiskonnas. Rootsi^ toimetaja Enno Klap. Rahvuslikult minnalaskvas eestlaskonnas ori üksikuid inimesi ja inimgruppe, kellele meie rahvakillu tulevik välismaal on valutavaks haavaks südames. Need ei aktsepteeri üldiselt omaks võetud arusaamist, et välis-eestlus on juba praegu paratamatult kadunud, vaid teevad kõik võimaliku olukorra päästmiseks. Sellest tuleneb mitmesuguseid seikasid: suure ümberrahvustuva (või ümberrahvustunud) massi ja rahvuslikult vastutustundelise väikese intellektuaalse grupi eraldumine ja n:n. eesti vaimu-eliidi tekkimine, millest koosolekutel ja konverentsidel järjest rohkerh kahtepidi hinnangutes räägitakse. , Üks niisuguseid rahvusliku vastutustunde ilminguid on Rootsis ofsetis trükivalgust näinud ebaregulaarselt ilmuv publikatsioon „Aja Lugu r*. Lipusiniste kaantega 54-leheküljelise vihiku peatoimetajaks on Enno Klaar. Kõnealuse numbri on toimetanud Jüri Seim ja see on pühendatud ,,meie kallile viletsale ja vaesele eesti keelele" nagu kõlab ka kirjanik Helga Nõu ava-artikli pealkiri, Göteborgi Eesti Kooli juhataja Aho Rebas käsitleb eesti koolide tööd kirjutises Kas kvaliteet või praak?'-Salme Tammert kirjutab • ,,KeeleprobIeemidesr noorte suvekodudes'' ja Jüri Seim , ,Mõtteid assimilatsioonist välis-eesti ühiskonnas*'. Jüri Seimi tehtud on ka usutlus Tiia-Mari Juhkamiga „Miks ma räägin oma tütrega eesti keelt?" Soomlanna Helena Kiviloog kirjutab oma perekonna 3-keelsusest — „Isakeeli emakeel ja laste keer*. laan Seimilt on rakenduslik kirjutis ~ ,, Kuidas toimida — mida teha?". Vihikus leidub ka rootsi helilooja UlfLundelli laul Avar maastik" nootidega ja tekstiga Jüri Helbergi tõlkes. Teose huvitavatele artiklitele lisavad autoriteeti biograafilised märkmed: Jüri Helberg on insener ja ühiskonnategelane, Tiia-Mari Juhkam — rootsi keele õpetaja sisserändajaile ja korrektor, Helena Kiviloog — eestlasest arsti abikaasa oli Soomes kurttummade kooli õpetaja, Rootsis on sotsiaal-konsulent, Helga Nõu — kirjanik ja rootsi keskastme põhikooli õpetaja, Aho Rebas — Göteborgi Eesti Kooli juhataja, Jaan Seim — muusikaõpetaja, Jüri Seim — keemik ja sotsiaaltöötaja, Salme Tammart on oustulnud 1979. aastast — oli metoodikaõpetaja Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja on nüüd Rootsis Lundi Ülikooli õppejõud. Toimetuse saatesõnas öeldakse, et ,,Aja Lugu" on praegu veel Kanadas, kuid varsti Rootsis i l muva ,,Aja Kirja" mitteperioodi-line kaasanne, mis avaldab artikleid mille jaoks „Aja Kirja" veefud-jäävad :^kitsäks. • Samuti .on- 9 9 1954. aastal grupi Oberhauseni keskkoolide õpetajate poolt, et filmide abil paremini süvendadaõpilastele teadmisi. Sellest on nüüd kujunenud üks suuremaid ja autoriteetsemaid lühi — J joonis — 5 dokumentaal — ja mängufilmi-festivale Euroopas ja võibolla - kogu Maailmas.' Taolisi filmi-l korraldatakse veel Krakoyis ja Leipzigis. Tänavune arvult 33. Oberhauseni Filmi-Festival toimus 5.- maini, millest võtsid osa 26 riigi filmistuudiote esindused. Oberhauseni Filmi-Festivali konkursile oli esitatud üle 1000-nde filmi millest lõpuvöistlusele pääses 77 filmi. Oberhauseni Filmi-Festivali ideeliseks motoks on: ,,WEG ZUM NACHBARN". - Tee NAABRI JUURDE", mis tähendab, et nimetatud festivalil eelistatakse filme, mis sisuliselt kannaks endas vabaduse, demokraatia, rahu, ning sõpruse ideesid. Kui kaks aastat tagasi oli siin festivalil esindatud „TALLINN-Fest iVali suure-peaauhi nna (Grand Prize) võitis 9-st Nõukogude lühifilmist koosnev filmi-programm, millest märkimisväärne oli lühi-mängufilm , ,Teekond Sopotisse" rezhissöör Nama Dzhordzhadze, mis räägib kahe gruusialase seiklustest, kes rongis müüvad pornograafilisi pilte reisijatele. Filmi-Festivali Zhürii autasustas veel kuut filmi peaauhuhinna vääriliselt, millest võiks ära märkida kahte: ,,1^1" (Üks miinus üks) rezhissöör Natalia Koryncka (Poola) mis näitab, kuidas kaasaegne industrialiseeritud ühiskond mõjutab kahe FILMF' multifilm ,,HARG", noore inimese olemust kellel ei rezhissöör Valter Uusberg, mis jätku enam üldse aega oma võitis ka Oberhauseni Filmi- Festivali Peaauhinna, siis. privaat-elu jaoks ja ,,Maja Nr. 8" rezhissöör Nikolai Volev, tänavusele festivalüe ei olnud (Bulgaaria). See film näitab men- Moskva keskvöinud lubanud taalselt haigete laste elu, selleks ühtegi filmi Eestist ega ka nende spetsiaalselt määratud lastekodus, tegijaid, kuid on ju teada, et Eesti kusjuures on küsitav, kas büro-dokumentalistid on ühed paremad kraatial on alati õigus, sekkuda N. Liidus, mida tunnustab pidevalt taoliste laste ka Moskva kasvatamisse ja kas Kinekomitee, kuid neid ikkagi kasvatus-meetod on humaanne! välismaisele ekraanile ei esitatud! Tahaks loota, et järgmine, 34, 33. Rahvusvahelise Oberhause- Oberhauseni Filmi-Festival oleks niFilmi-Festiväli Zhürii, eesotsas edukas oma rohkem sisukate Professor Hilmar Hoffmanniga filmide poolest ja kus ei puuduks (Saksa Föderatiivne Vabai^iik) ot- ka filmid Eestist! 10.5.87;a. Oberhaušen süstasid festivali konkursile saadetud filmide hulgast välja valida ja autasustada järgmised filmid: Oberhauseni Filmi HEIKKI H . T A NN Toimetaja Agnes Tänavune Eesti Kirik 6 i 30. aprillil suri Tallinnas kir-jaf :use „Eesti Raamat" toimetaja Agnes Kerge. A. Kerge sündis 8. märtsil 1910 Tartus. Hariduse omandas Tallinnas Lenderi tütarlastegümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. Töötas Eesti Maapangas raamatupidajana, pärast sõda mitmesugustel töökohtadel kuni kutsuti kirjastus juurde poliitiliste teoste ja tõlkekirjanduse vanemtoimetajaks, ka oli ta viljakas ilukirjanduse tõlkijana. ja jääb „Aja Lugu" ka tulevikus eraldi tellitavaks. Teosel ei ole veel Kanadas levitamiskeskust, nii et ainus võimalus on seda tellida Rootsist. Paljude vanemate, õpetajate ja noortejuhtide huvides, kellele ,,Aja Lugu I " on ülikamlt vajalik, anname aadressi: Enno Klaar, Älykarleövägen 12, 115 43 Stockholm, Sweden. Numbri hind Canada $7.— tasuda EELK häälekandja ,,Eesti Kirik'' avas 37. aastakäigu. Esimeses numbris on avaldatud EELK peapiiskop K. Veemi kar-jasekiri palvepäevaks, E. Heinsoo , ,Käs olete unustamas ülestõusmise pühade mõtet?-*, J. Kaplinski luuletus j ,Mereäärne* * (kogust , ,üute kivide kasvamine' % R. Kiviranna „Jumala sõna meie saatjana", A. Kaarme ristiusu vaatevinklist", F. ,,Mägede kõigutamisest*', E. A. ¥emik ,,1986. aast^ Nobeli rahu laureaat", E. Vrager „Käina kirikust", Reinold Guleke, „Soome ELK unustanud ELK paguluses", ,,KoraaIiviiside kogu neljas trükk ilmunud", 1. Kentmann „Kuusalu praostist", Konrad Mägi „Pietä" 1919, ,, Balti erihuvi ; grupp Kanada luteri kiriku juures", ,,Saksamaa eestlaste usuelu", „Noortetööst EELK Toronto Vana-Andrese koguduses", „ t o - ronto Vana-Andrese koguduse segakoorist", „Torontos leeritati 21 nooni",:,,Toronto Peetri:kogu- 6^ 30. aprillil tehti teatavaks Toronto linna raamatuauhinna 1987va. laureaat. Kuuest kandidaadist määrati $5000 suurune auhind William Dendy ja William Kiibourn'! ühisele teosele ,,Toronto Observed:Its Architec-ture, Patröns and History". Raamatus vaadeldakse Toronto linna ajalugu 77 ehituse ja arhitektuurilise grupi läbi, keskendudes Unna visuaalseile aspektidele, mis organiseeritud pieriooditi; Raamat annab sotsiaalse ^ pildi linna arengust ja jutustab vanadest ja uutest ehitustest, nende ehitajaist, arhitektidest ja kasutajaist. William Üendy oli 1979. ä. Toronto raamatuauhinna laureaat teose„Lošt Toronto" eest; Ta on õpetanud arhitektuuri Toronto ja Waterloo ülikoolides, praegu töötab Toronto koolivalitsuse juures olevas" Toronto Urban Studies Gentre'is. William Kilbourn õpetab ajalugu Yorgi ülikoolis. Ta oli Toronta linnanõunikuks, Toronto Arts CouhcilM esimees ja Canada Gouncir i liigee kes on kirjutanud mitmeid raamatuid ajaloo, biograafia j religiooni ja kunsti Toronto raamatuauhind asutati 1973. aastal austamaks Torontot puudutavaid kirjanduslikke teoseid. Tänavuse valiku tegid Richard Todd, Ann Boyd,FrarF eine Dick, Mary Marlow jä Jean Wright. Teised kandidaadid olid John Caldwell Adams'i , ,Sii: Charles God Damn: The Life of Sir Gharies G.Dy Robeits", June GaHwood^ ,,TweIve Weeks iri Spring", Lovat Dickson' i „The Museum Makers: The Stõry of the Royal ÖntäriQ Museum" Mike Füey ,,Not a Qne-Horse Town: 125 Years õf Toronto and Its Streetcars" ja Martin 0'Malley ,,Hospital: Life and Deäth i n a Major Medical iGentre".,:;.--;-,;^^ Auhinna andis üle Toronto praegune linnapea Art Eggleton, kes oli linnanõunikuna üks neist, jces selle auhinna rajasid. . . . . ž; a..'; taisl V,Toronto EELK Peetri koguduse naisringist", „Õpetaja ; Paul Maidre amfetisse õnnistamine'!, „Toronto Cantate Dominõ koor Hamiltonis", lühiteateid koguduste elust. Kcdumaa kirikuelust: Kuld-leer Urvastes"; , ,61 üliõpilast Usuteaduse Instituudis", „Mure Muhu, Pöide Ja Ridala kiriküte^^^^^ pärast"^ „Jõülumuusika Tallinnas'* , , , H ä r r i Mõtsnik tunnistas ennast ek^ikuks surve all", ^,Tarmo Soomere ülekuulamisel**, „Piibli tõlkimisest Eestis**, A. Vihalemma ,,Vaevade maa". Koguduste teadete osas paljud täiendavad fotod. Rikkalik kroonika bsa näitab eesti kiriku tegevust mitmel maal, see aktiivsus on iva missiooniga. .1 • N. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-06-04-07
