Vaba eestlane , January 23, 1979

              Nr. 6
oa
märgasSidiid
fülia{>äei7 ^11 plifasQdatud sutssä-
Ristlustele^ ja smišam^fii^itude*
1©. Kogu a i ^ i
poeglaste floaretis ning epees võitis
Alar M e ja espadronis A. Heli­mets
Tartust. Võistloonnavõistluš-tei
M i esilsohaile tütarlaste floror
tis Tartu, i^o^laäe fiörötis, epees
ja ^j«adro!iis Haapsalu, üldvõidu
saavutas Haapsalu I võistkond 97
ppfet^^^^^^^ Taläin-näii45^
TaliinniH^^|^^
lumi radadel ej soodustanud jusi 14 ja PSmu 10.
bgajargi, kuld tMdjtmntes eelmist®
aastat^a <m sõif^tase. ja ka ajad
^anenwi. Võistlejaid oli 28, sõS-šid
toimusid kolmel distantsilv Ae­gade
jäj^eil märgitud tähed ^ g u i - Esimene slni-must-^vMge
te (K -~ kuld, H --hõbe, P
pronks) näitavad, millise märgi
tegi oma vanus^assis v&Lja sõi-
2,5 km distats: Ü IMnas Palo
M.31 (K), 2) Derek Pallandi 14.55
(K), 3) Robert Sennat 15.46 (K),
4) Toomas KolU 16.21 (K), 5) Erik
Konze 16.31 (K), 6) Paul Pede
17i)0 (K), 7) Ott Naeaapea 17.36
(H); 8) M 1843 (H),
9) A!n(kesNinta^.(I5^^^(
r&Ni2mi29^(P)-
5 fem distaaits: 1) i t o
31.10 (H), 2) Mmm Vahtra 34.02
(P), 3) Peter J e ^ 34.03 (P), 4)
Mkk Mölder 34i9 (P), 5) Ralf
Lais 35.15 ja 6)iHenry Raud 45.27,
10 km dfetants: 1) Allan Mägi
45^ (K), 2 1 i t e ^ (H),
J) Tõnu Naelapea ^ 2 4 (H); 4)
Vasboi^ 58.59 (K), 5) Theo V ^
59^ (K), 6) Endel Leis 64.43
; (K), 7) Lamb^ Tork 66.02, 8) Alar
Mas 69.32, 9) Aadres Tork 77.57
(P) ja 10) F e Ä L e p ^ 78.52.
Eaks I m b i t u Maleva poissi—
Allan Mägb ja Tõnu Naelaj^a -
Äavad eeltei t
tuses Sitoiapaistvateks suus^^
Msteks nagu vennad R<)b# ja
, Martin Veiendid t ^ i d mõie aas-
••^'ta^'eest:-;:v.:'^.-'• y-x ^'•''•^
valmistati Tartus 1884. aasta va^
raiksvaö®! ning õnnistati 4. juunil
1884. aastail Otepääl. Selle lipu
vaimlstadacl olid teatavasti Karl
August Hemianni abBiaasa, Paula
Heraniasmi heliioO{j& Muna.
nxaon — hilfoema namega Härma
ning pieili Beermainn. Sellega
s e o ^ mi mul järgmised küsimu­sed:
Beemianiü ©esnini© ja tema hüi-semat
saatust?
2. Kas mäletab ja teab ke^i|yäga soe, 9.
naise
EHMUSID M ONMÜÜGEi p,VABA EESTLASI
Dokamentadl6(^s andekaimasi eesti soosi spfooiüst Arthur Ai­man
— jniaaM Tuldavast, kes „põgenes*M955. a. Rootsi |a saay«-
tas pagolaskonna nsaldase, kont 1963. au N. Oitii taj^l llln.
i^i!eoi^ MiiMae f p a l j u d e l e ^komentidele ja isiklilsela
ttwratefle.
4. Hoosiete grupp, 7.;2p.
OSI m^ned aastad tagasi eesti keeles ilmmiisd ja smsrt tShele-pann
leidnud doknmentaaljntustnse ,,KGB katsub Evef * Ingli^
kedne väljaanne. Eestikeelise teose Omamisel nimetati šedu
s^hkem koi ttotl sünd^^ vaid hmtpis kõigile kodomaai
vajalikuks käsiraamatuks. VSõrastesI rahvastest
deks see heaks näiteks KGB ageatlie tS5st lorlsiSe
ihiuvides on
need andmisd väga, väga oluilis«ed
ja fevilikud. Palun mäsikida ka,
kas liime tohib avaldada või mit-t
a AiiidniKl p Ä šasta ©adres^
sü: Dr. jur. Ajitur lÄa,^^^^^^T^
mInsvÄgen 4, S-223-67 Lund.
1,11.
— murdes, 12;^^^ lamp,
13. Riist jää raiinhiseks, 14. Tea­tud
kauplus, 16, E ^ t i keele uuen­daja,
17.
kunstis; 18. T i ^ u d vnulSkunstaik,
New York University lõpeta®
Iiiibi Eha Lešthia IBA »— ^
:; ULM;-(EPL)' • « ' .lÄ&Msa-:
maial Ä „Süd-west-
iPre^" a v a l ^ oma 27, dets.
numbris lühisõnumi, miUes kirju-
^äärikul peetud
; võistMstd meeste 10 km klassis
d i kiiraim Kalju^^^ ajaga 31.49,
teiseks ^ i Tõnu SiitäI 32.15, k ( t o ^
Enn Tasa 3254. Juahioride^^^k^^
tuli esimeseks Tartu „Kalevi" suu­sataja
üllar Kivi 334)2, teiseks jäi
13.14.-
toimus. - ^Noonsse**: C-klassi:
vÄfemisvõistlused,^^^^^^^ k^^
ajaki^anduse alal. Ta töötab ju-l^
ba >,0cea2ia PubUcaitioiis Gompä-nys*
V Tobbs Peirys, jf. atoitoi-metajjaam.
Lõpetaj on ašs. pro­fessor
dr. med. HJllai-t#
ia abikaasa EeÜaÄaf^^ •
magisbrifera^^ MEd Rita K a Ä
iEHÄ-JPoliaok (korporatsioon ŠIA
Hae^ P a t^
Sjearoh^alal. Ta vanemad Pried-riqh
Pcikk a.bitosaga elavad New
Jerseys.- .•.
. Sima@, It^lias, lõpetas üllkcoli
^ s t i n ^ Madeilaine, Tesmasiit. Ta
alaline dKlkoht on' Rootsis, Vike-liiš,
Skanes. L õ ^ siiõlemad
van^mad> Aleil^aider ja Lehti
T^niant, on arstid. Samuti oli
arst ka noore arsti vanaema Ann
Viita. Seega on Madelaine Tee-heš
ainult: üh^i^bitavas^^
ris. Ametliku Politizdat-kirjastuse
poolt välja; fant^dk^endi^^
tsäe i l . dels. i 9 # esi
remikku 'kuuluv hollandi tennisist, I
ato^ 29. Haljas p iÄ k õ ^
30. Suurem rumn, 31. Skandinaavia
inehenimii, 32. Nuptte, 33. Soome
aü«)ja, 34. Sepatöö.
Püstread: 1. Lina Eestis, 2, Pea-nahk,
3. Talupo-ja tawrmiste hulk
ajal, 4. l Ä i Ctotarios, 5.
. V sad teatud pulbid. 6.
SaksamaM, 8. Avause sulgeja, iO.
Eesti sõjaväe staabüten, 13. Fak- j
hv, 14. Araabia nimi, 15. Kuiilus I
eestlane 19. Ihisäiin aeg osa ehist, i
21. Arv, 22. Tegelase ninii ooperis
,,ViMäsed'\ 2 4 . ^Ä
Sinna pannakse krae või sall^ 27.
töörüst> 28. Säihmud, 31.
BED
NK. 98f 3NDUS
100 Äi sünniiÄev^; K a l Ä ^
gäiküljel seisab 38-realine biogrži'
öa, milles ihnneb päris avaliPt
Mabiliteerimine. Viimase 20 aas­ta
kestei ei avaldajiud nimetatud
kalender sõnagi Stalini kohta."
jBrezhnevi kurssi ^Stalini polüto
ettevaatlikuks jätkamiseks mäiib
käbriU ajaloolane Roiaald^^^^
omas Ä m Russian See-ret
Police", mis on ilmunud ka
saksa keeles pea%^ all „Die
nissische Geheimi^lizei 1565-
mant ühest perekonnast arstiks ^ 1970". Raamat on ilmunud 1972
IHestia kirjastusel Bayreuthis. Lutt.
Põifcread: i : Tüglas, 6. Osanik,
. Suits, 11. Ennatu, 12. Alatus,
13. Arhaism, 14. Alev, 16. Suur, 18.
jLaduv 19. Uus E e ^ , 22. Arst, 24.
Veranda, 25. Mandaat, 27, Haab,
29. Naatrium 32. Uus, 35. Aili, 36.
Semu, 37* Kindral, 39. Veerik, 40.
Auraha; 41. Juust, 42. Kotkas, 43.
Atleet. ' ' .
Püstread: 11'. Taevas,. 2. Goidel,'
3. Asta, 4. Suurauad, 5. Otsatus, 7.
Sihn, 8.. Nõtrus, 9. Kasari, 12.
Asus, 15. Vanasti, 16. Seadlus, 17.
ütsal, 20. Utma, 21, Reval, 23. Ra­hu,
26. Abikaasa, 28. Amadeus, 29.
Narvlfc, 30. Albert, 31. Imik, 33.
Segane, 3l4. Mulatt, 37. Kida, .38.
. a* leim eestikeelne Metoskop
L Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega LSofsa-Eesü va­nemate
sünnimnllas. Tema nägemnslik laole Soomest, selle sha«
manlikust soome-ugiilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
ümbrnskonnaši mujal maailmas on tonderikas ja tähelepanuerk.
m. valltad paremik ta varemHmunud kogudest.
320 lk. HMdi $l®.#'-- saistekolo eenti
Hdnno Kompus'@
..KySTUTÄMÄTA N£LG KUNST
JÄRELE.. 00
a s^cifekylu 85
Müügil „Vaba Eestlase** jtatitases
{iULiiiisiUifsiiinsisiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiinin^
14.
»ü. See oli lühike,
vahnistatud nähtavasti suure ku­ruga.
Seal seisis, et> parun Osten
müüb neljast talumaast kcMJsne
Papissaar© kai^jamõisa G^tlieb
Leisikule kõigi omaniku õigustega^
ning siis tõend raha vastuvõtmise
kohta. Leping oli sülakohtu esune-ja
templiga ;]
esial-lagavaraväkke!"
Mul oli varsti protsessi plaan
'y^lmis: '
,,Kui sul'midagi seale vastu d
ole^ siis ajan seda tüli omamoodi."
„Minu volitus sul on. Pane pillid
ja pasunad
täiest'kopsust!"
advokaat Meeves,, kes .asunuid %jä
y,Nepd ja veel mitmed eessõ^ kalapüügi ja jahi--aB^^^^
sed kmilhiräd'^^ kui ka oS^ j pidamise õigustest. Ifed õigused 'se argumendiga: mõisa
tübailudes täies uliatüsesm^ eiilaBge ostjal^ vaid jäävadedas-
/,,Kas kostja M n ^ pidi müüjale. Kui aga ostja — ise
„Ta omab rannal
voi teisie Kauou ^ peaics neid; õh
guši käsutama, ;süs ei lange ta
lega ta palgalised käivad nierel. mitte ainult seadusliku karastuse
kalu püüdniaš.^ Olen^ alla, vaid kaotab ka^oma poiiigu-üs-
Osteni volinikuna hoiatanud mitu tad'.
korda, aga ta ei ole seda pannud
tähele.^^ V
Mina: ,,Palim iunnistajait nime»
tada |eadüs, kus need mõisate ©8s->
õiguÄi on atvaldatud!"
„Ma ei tea, kas nad ongi seadus­tes
märgitud* Need on fikseeritud
taiuderendir ja ostukontrahtides."
„Kas tunnistajal on ette näidata
Ljaosfeomia rahukohtunik Ta- Papissaare talu totraht."
rassöv, kelle juures; paruni kaebus I ,,Leping parun Osteni ja Gottlieb
tvüi arutusele, seisis õiglase ja JLeisikü vahel on kadunud, vist tu-anifa
mehe kuulsuses. Ka teati, et lekahjus hävinud. Aga feöl; Audru
tall saksa suiffnike vastu puudub mõisa talude feontrahtid oh sama
abiline sümpaatia. , sisuga. Ma tõin kaasa ühe teise le^
Astusime Ismaeligä kohtusaaii. pingu, mis on sõlmitud ühe teise
Riiast Pärnu.
Peaks aga edaspidi uute seadus­te
põhjal need õigused taludele an­tama,
siis ei muuda need seadused
mingil viisu mõisa eesõigust."
Pöördusin uuesti Lessingu poo­le:,
'\ •
Maheda häälega laususin lõpuks:
,,Küi seda eelmist k a d u ma
seisvat eehniseskonträhtis, mis on l ä 1 n u d lepingut nii tähtsaks
aga lämud kaduma, p n u suureks peetakse, siis on kostjal see ole-rõõn#
š esitab nõudey^^^i^ selle
asemel ühe teise t a h i t o
Seillest dokumendist nähtub, milles
seisavad inlõisa kuulsad eesõigu-
Taluomanikule antaksse armuli­kult
luba kalastada ulgumerel,
kuid Sinna ta muidu ei pääse, kui
peab ehitama oma paadile tiivad!"
Läbi 'fcohtusaoJÜ M i s n^^
<:„Ning kui ta jõuab saagiga ran-
,}Missugustes vetes on mu klieh- da", jätkasin, ; , s i i s v ^ a k s e see
dil kattastaimne keelatud, kas ai- tailt yära — saak muutub mõisa
nult rannas või ka ulgumerel?*' omanduseks. Nü on seie kõigi nen-
,,Ulgumere kohta keeldu ei ole, de õigustega. Kala võib talumees
kuid kalapaatidel ei ole luba ran- süüa aga mitte ise püüda, öhit
navetestaisõita —ei tühjalt ega ^ juua, aga ainult mõisa
saagiga." • |kõrteis. Metsloomi, kes teevad kah^
mas. Arvasin varem, et seda tarvis
ei
Jaan Karu oli varakult teatanud
' ajatehes üBtähtsast polütilisest
;: Liivimaa mõisnike
1 parun Osten taht-
' vat saada kohtulikku Idnnitust oma
seadusevastastele, ajast- ja arust-läinud
eesõigustele. Märgiti ka, et
noor
See oli pjiupüsti rahvast täis. Huvi
asja vastu oli meelitanud kohale
ka l Ä Pärnu advokaadid. Varsti
ilmusid saksa advokaat v.KIoth ja
Audru mõisavalitseja Nikolai Les-sing.
Kui meie protsess vMja kuuluta-tiv
läksune Ismaeliga Võre taha
kostjana, advokaat v.Klath j^aruni
volinikuna. Tunnistajaid oli amult
üks — mõisavalitseja Lessing. Kui
kostja lähedane sugulane jäeti ta
vannutamata.
Kohtuniku katse pooli lepitada
nurjus. Pärast paruni kaebuse et-teüugemist
kutsuti ette tunnistaja
Lessing, keda asus üle ifcuulama
v . K k h :
,,Ka& tunnistaja teab, kellele
kuulub jahi j a kalapüügi õigeis ta-talu
ostjaga. Nagu-härra kc^
võib ^ näha, on selles kalapüügi
teid sees, samuti ka^trahvimä^
500 rubla lepingu rikkumise eest."
„Kas kostjal on midagi selle vas­tu?"
Isüsis rahukohtunifc.
„Mitte vähnnätki! , Palui vaid
•kohtult luba oma kaitsekõnes, sel­lel
lepihgul peatuda!** ^
Kohtunik andis loa ja võttis le-pmgu
koos venekeellse tõlkega vas­tu.
Küsisin Lessingijlt feoige sõbrali­kumas
toonis:
„Palun ütelda pa.ragrahv,müles'
mõisa eesõigused on märgitud! **
Paragrahv nimetati ja sekretär
luges selle ette:
,,Ostja ütleb enese ja oma õigus­järglaste
nunel end igaveseks
ajalkS:. lÄi.:õIÄeÄMsež^
Mina: * ,Tumiista)jä ninietas Pa-pissaare
ostulepin^t, mille sõlmi­sid
parun Osten ja Kotlep Leisik.
MmvL 'kliendi nimi on aga Ismael
JieiäUc, Jšmael Leisik ostis Papis-säare
talu enampakkumise teel
oksjonilt kõigi omaniku õiguste­ga"
' .
Ulatasin selle kohta ametliku do­kumendi.
Palusin tunnistajat leida
sealt keeld kalapüügi kohta.
Valitseja Lessing heitis pilgu pa­berile
ja raputas pead.
Järgnes lühike vaidlus, mille jä­rel
alustasin kaitsekõnet.
„Käesolev protsess on selge aru­saamatus.
Minu Miendü ei ole
Audru mõisaomanMm parun Oste^
Ulatasin kohtumkule Kotlepi os-tukontrahti
ärakirja ja kinnitatud
eõlke:..'--;- V:^-'^
, , P Ä i see ette lugeda!**
Tarassov \uges dökumendi^^^e^^
Advokaat vRloth oli nii masen­dunud,
et ta sõna ei soovinudki.
Kohtunik kuulutas kohe otsuse:
parun Osteni nõudmine kui põh­jendamata
tagad lükata
Kui lahkusüne ^kohtusaalist, pat­sutas
Ismael mulle õlale:
„Tubli poiss!"
Protsessi kuulama cai tuhxud ka
Papissaare yaiitseja Rähn, kes oli
õnnelik kohtuotsuse üle, kuid k a ^
ju, ta püssiga tagasi tõrjuda ei les, kas asi seü^a lõpeb:
i. Luba vilja kasvatada tal on, | „Mõisavalitse3a on ammu ihu-nüd
hammast me kalapaadile
võibolla laseb äia, varastadlu Kas
ei oleks õigem tuua paat tükiks
l-annalt ä^ra?**
iM, seda me ei teel Mitte min­gil
tingimusel!*' vastas peremees.
„Ei teeks häda, kui seaksid paadi
juurde mõneks ajaks valve.**
aga jahvatama j ^ b ta mõisa ves­kis,
ja nõnda edasi ja ssõnda eda-si!;:.-,^-;;
Käesoleval kohÄtungil tegime
hämmastava avastuse: suures Ve­ne
riigis on Audru riik, kes peab
end tsaarist ja Vene riigi :vailitsu-sest
vägevamaks! Kontrahtist, mil­le
nõudja volinik esitas kohtule,
lugesime sõnasõnalt:-
„ P e ^ edaspidi uute seaduste
pSöhjal need õigused taludele an­tama,
siis ei muuda need seadused
milgia viisu mõisa eesõigusi."
Audru rügile ei oi© Vene riigi
tulevased seadused kohustavad.
mga mingit lepingut, ei saagi olla, Venemaal võivad seadused muutu-
šAeflsoft tfiQa rofvsctfiisc ttüalhui -orktlcsfjtoirnvniillti:, kknu.Qs da. ikllid Audni imõiR rm rvma faln-parun
Osten nõudmistega ei esi­nenud.
Nüüd katsub nõudja enese
kätte kiskuda taluomaniku seadus-
:3iMse: õigi^i:' Nõrka-^ jääd jalgade
da, 'kuid Audru mõis oa oma talu­de
rendi- ja ostukontrahtidega loo­nud
endale niisuguse põhiseaduse,
mida ajahammas ei pure, vaid mis
Ajalehed tõid protsessist üksik­asjalikke
kirjeadusi. Jaan Karu ka­sutas
juhust ja avaldas „Pämu sa­bas"
juhtkirja ülevaatega seadus-test,
mis Lüvimaal kaitsesid talu­rahva
õigusiv ja näägutas omakor­da
balti mõisnikkej kes meeleheit­likult
püüavad feeerata ajaratast;
tagasi-i
i
•I
Surmaraücil
(Algus
Baikalisse V
" Jõekest, välja v
Angaraa^
veed Jenissds
Baikali ümbrus
paradüs ja seal t
Lüdu Wduste
liinnoloogiarmstit
sega. Elusloöd
dikku on ende
kelle päriskodu j
mine tänai^al
dus on erakordse;
Sellest hoolima
Siber, maapealne
, (teti sunnitöölisi
läib/tuntud rabv
beris Baikali tag
Cio|>yright.„Vi
MM
ENN Al
ÄDVOl
1912, Roy^
Toronto Doi
P®stiaadr€ss: P.l
Oot. (Bay & K
" Telefon:
24-tundi telefonil
•r •
RAAMATI
JOHNE.S]
. Chartered
55 University
Toronto, Oi
Tel. 8«
VABA El
RlCHl
kl tn
„Vaba Eeštlasj
talituse ast
TOIMETUS
^ avatud es
reedeni
Telefonid: toi
V tailt
Toünetajad k(
väljaspool tööa|
I Karl Arro
Hannes Oj£
Kuulutusi VQJ
nädala esimess
psmasp. homml
nädala teise aj|
map. hommj
KUULI
VABA El
on tasuv aj£
levikul
Kuulutust
üks toU ühel v{
esiküljel.
tagaküljel
KUULUTUSI
VAJ
>. Vaba Eestlal
135 Tecumse
Telefon 364-
Postiaadressi
Stn. C, Tore
• Talitus välji
Helmi Uh
l . Mrs. Leida :
149 Bishop
Wülowdale,
Telefon: 223-