Vaba eestlane , January 23, 1979

              Nr. 6
mai
• "fÄUAÄTOJA: O/Ü'Vaba Eeöi^to, 135 TmijKisetto ^ tmmym.
\ PEATOIMETAJA.' Karl Ärro ,
\ TOIMETAJA: Hasm^s Ojisi
POSTIÄADEESS: P.O. Bbis 70 .^tn C. Toronto 3, Qm. SÄS7
TELL:
veerani
^ A D lauÄdas: aastas $32,--;-poolaastas IlS— ^
^veerandaastas
NHAD vÄija^KMjl Kanadat: aastas |85;-T-> pöölaai^
tasj $19.— % veerandaastas $10.50. Kkipostiga USA-s: aaste
$84^ ja veerandaastas *$i8.-^.
'ü1S^lknumbniiind."#'(e«
0
FnbÜ^ed Pre© S^stoniaa >ttbö^^. Ltd., 135 Tecumseüs
f « a t o B", ÖBt M6J §32 "
Kanada- sSirdiisvanaM'a^ .Kui Kanasla maJaMisselu. Mlsl-
Mude aastasse vdrdlemisi raskete mused onieeskätt Kanada oma sl-müfemõtet^
ga: n^ajanduselu teel^ ^semlseksasjbks, siis Kanada üht-pidev|^
tf\ väljakäiku, dollar ' on suse säiSitamtne on juba selline
Hangenud' mlasendavalt madalale
üasemele, u^iie põhisesiduse küsi­mus
on jäänud! õhku rippuma
proMeem, huvitab ka teisi
r!ike, eriti Ühendriike lõunas ja
Prantsusmaad» kes varjatult toe-ning
Quebeci lahkulöömisega seo- fab Quebeci provintsi iseseisvuse
ses tekkinud probBeemid on muu- püüdeid. Prantsusmaa on eeskätt
4ünud veeBgB segasemaks kulLhuvitatüd prantsuse keele ja kul-need
olid 1978. aasta algul. Selle | tuuri säilitamisest PõhjarÄmeeri-msuya
koormaga läheb I^anada ka Ä majanduslikest si-rahvas
vastuj ka Ä
ftoimüyaiele •üldvalimistele»'• \mis/iia^-^a^
paljude polütiiste yaattejs^^^^ miHiseks Iqijimeb Q ^
vates peaksid^ aitama: praegust 5 ci poliitSline šuund kui
lunmifcut " "
••JJ*
Maailinasuudma riigi, Nnõukoguie Liidu 22 402 200 ruutkilomeetrilisest pindalast asul» 25% Etiröo^
pas. S.O. lääne pool Uurali mäestikke. Kolm ^^n^^^ Ja hõlmab pea-
-aegu poole Vaikse ookeaniTannikust.PeaIi^^ Moskvat ühendab selle rannikuga amult üks (») raudtee-üm,
mille ehitasid vene tsaarid aastatel 1891—1900. Seda nimetatakse tänapäevani Siberi raudteeks.
Alates aastast 1932 eliltab Nõukogude Liit Siberi raudteele osalist paralleel-limi — Batal—AmMüoi rasid-teed.
Uus raudtee ei taha valmis saada, kuigi töö on kestnud pool sajaidit.
.kuid peaks siirduma iseseisvaSe. teelSi
del praeguste Väljavaadete ja par-j Quebeci pahempoolsete terroris-teijlihtide;
sen^te väijenduste j a jsy
programriüde kohaselt ei ole Ea- j Pmhtsusmaalt
nada tulsviyile nü suurt mõju vtäst maapaos
nagu seda loodetakse.
Ehkki peaminister Trudeau on
viibimist
ameeriMased I m ^
kuna see vihjab telgitagustele
mitnielpuhu^ mõista a j i t ^ ^ et ^kombinatsioonidele pahempool-võimui
olev liberaalide;parteivkä- sete ekstremistide' • .abistamiseks
25vätd; valinüstd
s a n Ä kii^miistena Kanada iibt-suse
ja uue
Ja nende
Quebw^ Mslmust
sel vaadeldes jääb mulje, et seda
Juba tsaaridest peale laiutab Ve-, 500 km põhja pdpl. Uus ,tee on ka-nanaa
kahel rinäel ~ hammustab j vändatud 3145 km pikkusena, um-pinikat
Euroopast ja nülib nahka bes kuuendik sellest on valmis Ja
Aasiast. Praegu on Nõukogude Liit j antud ekspluatatsiooni Kaardüt
ainus koloniaalriiik maailmas. KQ-:
looniate loamine riigi piirimaadel
•annab õigustada ^trateegüiste ja
majandtislike huvidega ning taga si
iÖi^da s M d i s ^ imperialismis.
- • VaÜutaMlne Euroopas ja Aasias
toimub vahelduva Õnnega, kuid
Uvis Venemaale
Venemaa olnud nii suir. v
16, jä 17. sajandi nihutasid •tsaa­rid
Vene piiii toi Vaikse ookea­nini,
vÄitades 'Siberis hõrMasti
asustatud soöme-ugri Ja mongoli-,
mandzlm rahvaste elualad ning; lii-vaadaites
oh BAM E^k-Siberi kilt­maa;
kagušerval. -
' P i l d i seaguse hiivides olgu - veidi
informatsiooni ka vana Siberi
raudtee kohta. Tee ehitati aiavahe-mikiil
1891--1900 pikkusega • 6400
km (haruliinidega koos üle 7000)
peamisjelt strateegilistel kaalutlus^
tel. tihe rööpmepaariga ei suutnud
tee oma ülesannet täita Vene—
Jaapani sõJä ajal. v -
Strateegilise teena kulgeb Siberi
raudtee idas paraUeelselt Vene—
Miina piiriga, miiieks püri kesk­osas
on Amuuri jõgi.
ga, siis pole 'kahtlust, tet ehitajad
tulid, Nõilikog;udie allikad ja \teat-meteosed
puhwad suureks ka utõi-ge
tähtsusetumad revolutslooniii-sedaMidjikuid
vaikivad isegi tsaa­ride
oritöölist©^ Jšt higejati
initte tekitada ebasoovitavaid
mõttekäik^. Nii d n^ini iEIjIE
(Eesti Nõiik. Entsüldiopeedia) ise-^
gi St. I^fcBrbiu^i ( L ^
tamise juur^ ^õnagii oritööliste
rakendamist; Jmigi on teada, et
finn ehitati vangide korjustele ja
nende seas olifea palju eestlasi.
Läänerükide diplomaadid kurdsi-vad,
et ida'ja lääne vahele tekki­nud
paljud arusaamatused on põh*
justatud teatud seinadele erinevs
tõlgenduse andmisest. Nii on pal­judel
läbirääkimistel esinenud ju­huseid,
kus mõlemad pilled lepi­vad
kokku teatud küsunuse lahen­damisel
vastavale ^õnastusele kuiiS
hiljem selgub, et ilks p<^ol tõlgen-dab
teatud sõna ühte ja tdne teist
viisi."' /"•./'••^^/'''^y'.:--\
võtke näiteks sõna „^^okraa-tla".
Läänemaailmas tulejb dem©=
kraatliku riigikorra all mejista sel­list
süsteemi, kus ühiselu korral-damisie
on, usaldatud rahva kätte
liing rahvas organiseerib valitsuse
rahya poolt yalifud esindajato kau­du.
DemokraatÖku korra juures m
rahvale garanteeritud kõik sellised
põhilised vabadused nagu sõna-,
trüki-, koosolekute--ja usuvabadu-sed,
mis on demokraatliku süstee­mi
juures endastmõistetavad.
N. Liidus seevjastukanhaljr kom­munistliku
partel diktatinu* „de-mokraatia"
mimetust. Tayaiffsel
kodanikul ja igapäevadel inimesel!
ei ole midagi ütelda väliiniste ega
kandidaatide iilesseadmise kohta.
Partei esitah oni^l poolt kandidaa­did,
inimesed aetakse mütingutele
ning on sunnitud iga partei kandi­daadi
poolt käek tõstma, kes seda
d tee, see ld^akse„töörahva vias-taseks"
ning talle avanevad väga
suured võimalused oma ülejäänud
päevade Siberis veetmiseks, ko­daniku
põhilisi vabadusi nõukogu^
de demokraatia ei tunnista kmga
N. Liit on alla kü-jutanud kodani­ku
õiguste deklaratsioonile Liitui-nud
Rahvaste Organisatsiooni põ­hikirjas
ja Helsiiigi kokkidepetes.
sl, on «^sitsioonis^^ möödumid aasta
servatiivijie 3 ^ ^ I ^ jooksul m ja lõhki käsitatud ,^mmm^^^ ningseUe kohta on tuhandeid ar-m
a ^ eriise t a h e ^ i ^ ^ tikleid kirjutatud ja kõn^^
mist majandusi kuid rahuldavat lahendust ei
^peamiselt s^ul^lnilatslOomle ^ lahkulöömise küsimusele lei-
Ja masenda.va!e tpopuudusele.
Kanada valitsus on ^aasta-assta
järele lubaimd otsustavalt võidel­da
inflatsiooni vastu,
juks ei ole valitsuse
l i k u d vastuabinõud loodetud tu-
Eemuisi andiiud. Valitsus on jatks-nud
p^erraila käibe ..šuurendar
smist ja. kulul^rad rohkem kui
ineie o|[eme võjtoelised olnud pro­dutseerima
n^ig sellise poliitUta
Ja majandamine tulemusena on
iismadal alati olnud näpM
Ottawa, oh k^ korduvalt deMa^
rinud, et ta mjah meie majandus­elule
kindlad alused, kuid kahjuks
peame konstateerinm et Kanada
Jätkab bma majanduse vee peal
ihoid^st Wurte välislaenudega,
viies.rügi-ja rahva üha.suurema-ieSse
võlgadesse. Valitsuse raskus­tele
aitavad omalt
tes ne6d:y^
on tee liiga lähedal piirile ja lan­geb;
fõenäoses^õja korral hiinlaste
kätte, lõigata'kse läbi või on pideva
•'tuleai;'' -: •.
Šöja puhul on vaja uut r o k a a ­d
i (rindejoonega par^eelset va-mstüsliini)
ja selleks on' BÄM.
bmetpüngudj kes töiJlisteinajan;»
duslike ja ifotslaalsete huvide ette­käändel
e s i t a i ^ sageli ebarealist­likult
suuri palganõudnilsi ja nen­de
mit^c^ählldamise! qrgah^
vad stiröike, šabötaÄb jä võit­lust
moodsa tehsiolcibgia vastu,
mis Omi^orda vähendab Kanada
tööstuste võistlusvoimet välistur­ud^.
ppdi^tsiooM^ ^ ev konser­vatiivide
iartel on kõiy neid väär-sBähtusi
pidevalt
•linild^ ei'öle d:
iksi _ ^
programmi
likkude uuenduste
Kanada majanduselu vankri
poris^t tee^t
tud. Quebeci peaminister
Levesque on jäänud püsima min­gisuguse
kummalise sõStumatu-lüdu
mõist^ juurde, niiiele ta eS
ole andnud kindlat vormi ega si­su.
Selles suunas ori lubanud Le-vesQuelga
võimule tulles põü pi­dada
konservatiivide partei juht
Joe Oark, kuna liberaalide juht
peaininister Trudeau on täielikult
sellekaya vastu, pooldades lihtsu­se
saiUtamist koigi provintside
koostööl, kusjuures QuebecÜe tu­leks
tema erinevat keelelist ja kul­tuurilist
tagapõhja^ arvestades te­ha
mõningaid erisoodustusi. Sei­late
soodustuste tegemisele on
ä^af täi^ikuSt vastu, Lääne-Kana^,
da; eriti Alberta, te oma õlirik-kuste
tottti bn
majanduslikult': tugevamaks ; Ja.
kandavamaks provintsiks.
See kõik näitab ja kinnitab, et
Kanadas eksisteerib suuri vastu­olusid
ja eriarvamisi, itiUledie la-hendanüsele
peaks riigi tuleviku
huvides iga; kanadalane niõtlema.
Loodame, et kõik n ^ Msiniused
eriti 'lÄõjuvalt.Ja reljeefselt esile
kerkivad eelolevail .parlamendi­valimistel
ja toovad eleviw
güsesse stägneeruBud^^ teatud
määral lootiisetusis^^^^^^^^^^^^
Eriti loodame: aga;
, jtihtide e^e k e r M n i ^ olek­sid
võinielised e s i t aM originaal­seid
mõtteid ja. ksndiakujulisi ka*
väsid Kanada
•i
V i
kujundasid vallutatud maälapäst
sunnitööliste ja uusasunik^ pür-komia
ja laiendasid vailhityst 10.
sajandil fciikk-tükilt Hiina a f ei.
18. sarjandi algul tsaar Peeter I
,,raius akna Euroopasse", Villutas
Baltimaad ja äsiütäs Peteburgi
(Leningradi), mis maijandusgeo-graafiliselt
käsitletuna oh'% jääb
igavesti täiks eesti ja sooiö? rah-.
vaste ühise krae vahele, lüssti ja
Lõuna-Scome kuubivad paraku
nionster-linna julgegtusr, varustus-ja
teeninduskdntsentrisse.
20. sajandi äigiil .tekkis Venele j siberi mudtee kavandämM uuri-ahr^
võisüeja Aas^ võimalust — tee vii-fläõl,
keillega Venemaa oma sise-mist Baikali järvest põhja poole,
'rahutiiste sumbutamiseks ja pat- Tookord otsustati lõunapoolse ma-rioötilise
vaimustuse tekitamiseks gistraaii kasuks. Tegelöc töö al-aäus
sõtta. : ] . gas. aillea nõukogude, ajal. 30rtel
•, Vene->Jaapam sõda ^ i90i-T905 aastatel,
kujunes aga saatuslikuks seiklu
: Vene allikad iiiriietavad BÄM-i
projekti alguseks aastat 1885, kui
tsaari-vene raudteede
.K,:A.
kunagi sdlest^to
,Mõiü nädal tagaMvSU2l^^.:^J^
^ g i s ,
qsaš, ]^ro^ yälis-ömajfcsei^
Öifcu ikprtla <|>lid tujttamd tai soo-vitainMiižeM^
Ä
änagivõimud t t o korteri üle.
Na^^'^ä|t. Mlffögte^tutad.te^
ted :lc5nel^^ ^^šfeva^^ M
m i t Ä p a | ^ l a k i pas
tuhandeline šmnma. Omaste puiu-naisel
tepi olevat lahasiim-! res seUM eiäda,ti väid^^^
seks, mis tosin aastat hiljem
maksis tsaari trooni.. 1905 toi­mus'',
•nimelt.. Vene •;revaolwteij)Oii'i
j^aprbovv.
Pra^u on o l i i kM vä^ arialoo-
RahVästiku|>Iahvatusest jär­jest
paisuv ja majanduslikult kas­vav
'Hiina . liõuab tsaaride poolt
röövitud maid seltsimeestelt taga­si,
kommunismi ideoloogiline
pankrott (dissidöBts) nõuab tähe-
BAM-i projekt läbi teinud
kõik nõukogude aja vintsutused ja
narrused. 1932 alustati vägeva pro-pagan^
alärni^igä uue linna ehita­mist
Amuuri vasakule kaldale tah
gasse, ligi 300 km Habarovskist al­lavoolu
(kirdes). Aitamiseks vär-vati
J a sunniti feomnoöri — noor­mehi
ja iieidusid, kes pandi pri­mitiivsetesse
ühiselu tingimustesse
„tõelist'' kpcimunismi kogema.
Selle kohta on kirja pandud propa-
Meie 'kirjeldus alustas , BAM-i
vaatlemist idaotsast Teine ehitus-ämaer
asub BAM-i lääneotsas, kus
pphjapcolne uus magistraal eral­dub
vanast Siberi raudteest. Sõlm-jaam
asub 35 000 elanüuga Taišhe-ti
linnas ja iäben^b ü l e Bratski
ning Ust-Kuti Bäikaili > järve põhja-tipuie.
Taishcit asub Idä--ja Lääne-
Siberi piirimail, kus Siber muudab
oma nägu. Lääne-Siberi tasandiku-r
le jäävad tundra ja taiga, metsa-'
stepp ja stepp, Ida-Siberi kiltmaale
aga t e k t o o n i l i s e d (maa­pinna
kurrutamisest tekkinud)
mäed ja mäeahelikud. Kokku um­bes
10 miljoni ruutkilomeetriga on
Siber tohutute ja suures osas veel­gi
uurimata ressurssidega ala. Seail
leidub kõiiki metalle alumiiniumist
ja rauast kuni küllani, kivisütt^
öli, maagaasi, asteti, soola, tee
mante, grafiiti, puitu. Hügelj'õe<
Ob, Jenissei, L e ^ , hidirka, Ko-j.
t. võcÄaväd kõik Põhja-.
Edasi sõna ,>vabästämine'*.
Liidu ja teiste kommunistlikkud©
rükide imperialistlikud vallutused
kannavad alati kõlavat nimetust
„vabastamine"i Kui punaarmee
tungis Balti riikidesse ja orjastas
eösti rahva, siis OÜ tai ,\vabastaja";
Samasugused vabastajad olid ka
vene väed, kes tungisid 1956. aas-^
tal Ungarisse ja 1968. aasta! Tshelj.
hosloi^kkiasse. |,yabastajad*^ \m
ka kuubaläsedi Ikes^ ^p
palgasõdurite ametit Angoolas ja
teistes Aafrika riikides ning „va-bastajäte"
varjava mantli varjus
sooritasid oma terroristiikke ope­ratsioone
Põhja-Vietnami kommu­nistlikud
üksused Lõüna-Vietnamis
ja Poi P o t i punased terroristid
Kambodzhas. ÜuiEliha ^.vabastaja­te-*
Higi moodustavad hüüd Viet­nami
üksused, kes omakorda tulid
kamdodzhä raliväst «vabastama"
Poi Pofi ikkest. Nagu need faktid
kmnitavad, tuleb kommunistide
„vabaštamise'| all mõista rahvas­te
orjastamisti |a kommunistliku
äiktatuurirezhiimi alla; painnta-mlšt.
Mis ime
ja kommuhistiike riikide, mõisted
sõnast ^vabastamine" kuidagi ühe
mütsi alla ei mahu. - .
ilepanü juhtimist välimeiüasele, jgandistlikke karigelaslugusidj^kuid
et sellega ühendada rahvast partei
üinber. Nii toimub Nõukogude Lii­dus
äge hiinavastane ässitüs Ja
SQJa-Cykaitse") meeleolude üles-kiitihine.
§eo on nü äge, et on na­katanud
isegi kommiinisini suhtes
;krütilisi eestlasi kodim — kü-i^
itlege vaid, kiii kohtate mõnda!
uues aasia-seikluses on
asemel vastaseks teine'
ktamunist)l& hiiglane — Puna-
Hima, te isjä osava diplomaatia­ga
korraldas suhteid tJhendriikider
gai Me isii teibi iniustada,^ et Vesie-
Jaapani ^ j a ajal olid Inglismaa
ja ÜSA Jaapani vaiksed hitk^^
Inglased V a h e m ^ ja Suessi ka-riaüis
sundisid Vene laevastikku
nisse ptjrjc-
BAM # BAikal-^
Amuuri raudteele, mis ori tegeli­kult
paralleeW^ Siberi
raudteele selie idaosas. BAM kul-mitte
asjalikku ülevaadet elü- ja
töötingimuste ning ehitajate mo­raali
kohta. Linna ajailugu ütleb la-koonilis^
t, et komsomolid ehita­sid
liniiä ja sellele pandi nimeks
Komsomiõlsik;^^^^^ M
umbes veefand miljonit elanikku
ja see on V Ä pügrlda
tööstuse- ja kultuurikesfcus.
Amuuri suudmes Ohhoota mere
ääres on ved üks uus linn (I94i)
mõnekümne tuhande elanikuga
—• Soyetskaja^avan -^sadama,
merre soojendades- ja magendades
selle vett, mis oniakorda koiitrollib
sealseid jääolusid nmg koos selle­ga
kogu maa^ra Mümat. Jõujaa­mad
3iberi j p g eM annavad N^^^O^
iiiie 60% tema eidk^
Võimalused pole aga vee! ammen­datud.:..:.:;;'.•;•':
.r^ •.^\.'-,:
Loodusrikkuste korva) suur
osa Siberist inimestele elamiseks
raske, kui i^itjte fcõabn^^
^tsa aladel sulah' maapind sii^I
lu-tsuvaks lombiks.^ E ^
ründavad tohutud sääskede püved.
Selle tõttu oh Siberi asustämisol
kasutatud ja kasutatakse praegu­gi
survelistkolonisatsipo]ni—-orr
jalaagreld, asuniisple saatmist,
ajutist
Komsomölski ja Sov^^aja Gava^
nivahöe ehitati Teke maaihna-soja"
ajal (1943) jüpp^^^^B^
teäiini — et&svalmistušen^^
likiks sõjaks Jaapam^
Qritööliste n^de
juures ei de»:yõisnalik
tun­nistajaid
on vaevalt veel hinges.
Kuna BÄM-i projeldi algui^ ol^^^^
sf^ad aastad langevad Sta-
Baikali jäj!v^^^te^ kaijur
praos* ihi^ emal ajal juhtis Siberi
raudtee M u t s k i Ä jfr
ve lõunatipu, on h!üp BM-ÜO su^^^
nanäifcajaks itta/ l u i fe^M
jõuab Nizhneangarskišse Baikali
l ^ j a i i p u l , siis; <^ uuel raudtieeiu
pü oodata elavhevät -turismüiik-lust.
Baikal on siberlaste, niüiüd ka
venelaste „püha järv" — teatud
määral ainulaadne kogu maakera
^rvede hulgas^ BaÖcal ^ 636 km
piÄ jä 2 5 - ^ km lai, kõrgus€lt^^#
nieeü'it üle oöifcemii puina. Makslr
i r i Ä e sügavusega 1620 mi^trit
hoiab Baikal m a ^ r a sügavaima
Biljuti sai; teatavais, ;etN..Liidia
võimud on nõukogude Kodakondsu­se
ära võtiiud iriaie suunriefstrilt
Victor KortsHhpiit, kes põgenes
teatavasti liaks aastat tagasi välis­maale.
Victor Kijrtshnöi elab prae­gu
Shveltsis ja N. Liidu saatkonna:
esindaja Bernis mainis ajsldrjaTii-duseie,
et N.v^^^
on male suurmeistrilt nõnk^^rude
odakondsuse ara võtnud põhiuseFi
et Kojrtshnoi e|i ole iseda vihmase
kahe aasta Jooksul kasutanud. Ho«>-
pis teistsugusk motüvid<?l võeti
Liidu kodakondsus ära sga
n?aai!makunls01t tshellistilt Mst^Si
läVi Rostroiwvfehilt, v^^I^^ sooritas
1974. aastal r i h ^ i s i välismaal jä
dJalnnitagasrN. Liitu. 1978. aas^
tal Moskvas llmiinüdi eri?Mme
,Munsika Mth^ Mnm-tplb,
et JtostroiM^tsW 1^ teitrs»
abikaasalt oooeri; h. \im^sif^n\'^n}^
i^t^iSRlhifa^ vf!Pti;N. ; L « -
iii koiJalroBd^fis äp» tf>>'ev»ise e^^s^^
mis - kf»V1^^^ Hõukotfude tm^i^
Brestltrh?.
/ NeiPd Ir«d«»k«!n«!s«i5e äi»»a;v?»«Tn?s«'
iii^iisp^ nältsvjiiil. N. raken­da!
» tspe yalaSikp? itibtii^Pi >tn^
ltodf»kondsi!ij^ sft?idii«t K>!d k??3-
.on'!fwd ifeiTidef;tü^ nagu-.
•aVVkežr ö õ y « ä ^ i d ' ' ^
teistest Balti riikidest N. Liidu niie
okunatsiooni rak«iidamisel? Miks
menddt e i d e : äravõ^ud • N / tlfdu
k.:3>-'
•1
•fV
1
VALVEAI
NXDALAÜ
21. ja 2S. jaan. dr.
3. ja 4. veebr. dr« J.|
.«Rootsi okupei
se kohe ööpäej
'^STOKHOLM (EPL)
kindral Jan Seijna,
SIU läände juba enne
^i^ulet" aastal ld68,
silju aaidmeid
Muurele. UISA^ salaj
Iral on'
nudaiudimeidka
niaist on ikUU juba a
'^ad).
HSljuti on ta uu
^j^ukirjaiadusele
plaaiikiest Rootsi oiku];
mis on neile olulme
,Jäbikäiguna" Norra
Taani väinade juurde
Bootsi okuipeeri
^unnl küsimus,
Selleiks (kavatsetavat
suuri söjajõude (1
meest, 400 veesõidulkii
l a o v a d jne.). Maal
sloonid toimuksict nii(
Eootsi Läänemere ra
suured jdud tuuaikse
les, tkes siis haaraiks;
seOJa 'tJägant. Östersu
tunasse teostatakse
maandumine koos
iSanxal ajal toimi
suurejooneUsed sai
sioonid, mis aitaücsid
Plaanid on vanaaieni
sl
nui 1)ead^Lyteide „su"
se" taga on ifcarm
si kaitsevaUnidust
aastatel Väh^diatud
taflfise veelgi, kutia
i^lvastus aastar;
Ka saboi
alahinnata. Kaihtlemt
s^ oleonas gruppe,
iised teostaana saboi
eleklrivarusi
0 Stoilditotn^^ Eösti
hipepl 13. dets. tegi
Kirikmäe teatavaiks,
nu-Hoiu Ühisus on
15. juui>eliaasta puhi
erüise jyreemia. neljal]
Eesti Algkooli õpüi
ku eesti keele harn
kodus ja koolis.
($60) ptreemia; ^aid
liaantee, Helle Ann Vj
Ja Anne Nõmn^
2?/WESTM(mE br.|
Rexdale. Ont.'*
Tel. 745-462
(Algus lk.
kodakondsust kuigi ig|
haks sellest koormastj
uitud needusest va^j
uiimesed on kõik N .
munismi vastased nii
da pidevalt avalikult
ja väljendanud. NJ
Nõukogude kodakondj
alusel sama paragral
lega N . Ludu kodakonj
ti tshellisi Rostropovij
tähendab, et nad on[
N. Lüdu prestiizhi.
Võib oletada, et üh|
maks põhjuseks, mi
35 aastat t^asi Eesti]
Balti riikidest väHsi
nud põgen&ke N . Lüi
susega „õnnistataksei
öl!reterroriseerimihe.|
dakondsus hõljub Dai
gana igia pagrlase i^ej
venelased ja nende k|
tis ja teistes Balti riil
valmis nende küüsi s^
laste, lätlaste Ja lee(
lÕükoffude seadusi ts
neid khnbutama ja kj
Itad seda vajalikuks