1979-01-23-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr, 6 fliaarid diplomaadid karda-lääne vahele tekM-aamatused on põhud sõnadele erinevu isest: Nii on pai-istel esinenud ju-õlemad pooled lepi» tüd küsimuse lahen^ lyäle sõnastusele kuid et üks pool tõlgen^ a ühte ja teine teisi s sõna „demoferaa-aailmäs tuleb demo- Aorra all; mõista sel-kus ühiselu korral-aldatnd rahva kätte rganiseerib yaütsuse itud esindajate kau- ;iikü korra Juures on iteeritüd kõik seÖlsed adused nagu sõna-, kute- ja jusuva|)adu-mokraatliku süstee-stmõistetavad » evastu kannab kom° rtei diktatuur „äe-imetust. Tayäfel gapäeväsel InimeseB ^telda valimiste ega [ülesseadmise koh£a. mai poolt kanöidäa-aetakse miitingutele d iga partei kahdi-tõstma. Kes seda lakse „töörahva väs-alle avanievad väga ised oma ülejää;nüd. veetmiseks, kb-vabädiisi nõukögu-a ei tunnista kuigi kirjutanud kodanik Üaratsi(«)nile Liit^- Organisatsiooni põ" singi kokkulepetes. «vabastamine". No kommunistlikkude listlikud vallutused kõlavat nimetust Kui punaarmee liikidesse ja orjastas oli ta ,^vabastaja", vabastajad olid ka [s tungisid 1856. aas-fea 1968. aastal Tsheb. ^,,Vabastajad" on kes peavad vene I ametit Angoolas ja riiddes ning „va- [^aya mantli varjus terroristlikke ppe la-Vietnami kommu-ped Lõuna-Vietnamis punased terroristid |Uuema „vabastaja-i^ avad nüüd Viet-kes omakorda tulid Ihvast >,yabästama" k Nagu need faktid fuieb: kommunistide "^v all mõista rahvas- V ja kommunistliku fmi alla palnuta- I siis, et lääneriikide [ike riikide, mõisted «nine^* kuidagi ühe lahu. itavaks, et N. Liidu [kogude kqdakondsü-male suurmeistrilt loilt, kes põgenes aastat tagasi valis- ^ortshnoi elab prae- N. Liidu saatkonna Is mainis aj?ildrfan- LiiW t)]temnõükogiii , ieistrilt nõukofnide Ta võtnud põhiusel^ 1 ole seda "Vihmase :sul kasutanud. Hoo- \ motüvid?! võeti akondsuR ära H t#ieili«^ilt Mst^sr itshiU.. kes sooritas / i i ^ i s i välismaal jä iN. Liitu. 1978. a«s^ ilmunud eri?«l^lme sükloneedia" kinni-novitshiit ia t''^»» eri ja kontRprfl?"!!: lovnaH yo*^ N. L«»- s är» tpfrev'}*»^ e*»s^ Nõukogude Lifiö^r hd. Rt N L?H raken seadii«t Knid kw hde tuh?*ndpfe na£ff^ ^n^enesid Eestist ja liikidest N. Liidu uue rakendamisel? Miks äravõetud N.Liždis .6 ". li:- Nr. e BSSB ^ . ja 28. Jtöffl. dff. H. Tari, 3. ja 4. ¥©©br. % J.:JfaSey; tel. lÄral to Seyna, -hüppas ära läänd© juba eateš | v ^ ^^ ^^diet" aastel 1868, cüi ^ I K ^ ^ l ^ u aawimeid lääneriikide vas-tailuurele. üBA-s saiadases paigas elav todi^ oa-vil|^^ nud £U3ditzi®idk^^^ (psa imst Ö2s;telffl.juä' mmm'. '^). '^-'/^ Soom© ajaleht „Soiivu!aia Sanomat" Mrjutab kolmeveerulise ja^^^^ — (Bcsgamiasž Helve Hõbedast peaSkiffjaga ^Itoada limnoloog uurib ^^71^7 • ^^es mägltakse, et^elve Hõbe on pärit Torontost, Wd õpib Hamütoni ülikoolis liöf*^ 13. mall Soom© ja oE seBle järel uurinud bioloogiliste vee<madusee^^k^^ Et ta just SoonKe omaEraktikkn^ oiteval olmid põhjuie&s, <^ ^^emaalt ning soome sugulus. Ta'olevalt oma ajaikirj paikti ,Jabikäigum" Hcm baaside ja tundi kiudus; \^Uäab Ikiddral. rai^dada süun- ^ajdude miljonit meest, '^Qye8sõidÄ,^^t^ slobaid tblmui^ld^ 9x^^^ sufiired jõud tuua!^ imaale Gäi^- si|& haas^id StqMio šsOija fca^ E^lkils-n^ Muiüite kcbs kahurväega. Sanaal ajal toirn^ suurejoonelised^^ sipoimd/imis aitaife^d Haanid on vanääsmid ja Root^ a| siõoaväejii^^ üldkelt ammu teadÄ,^N S^uurejöomlku- S9" taga on 'kahn^reaalsüs. Äot-si ikaitsevalmidust on viimastel aastata väh^datud Ja "viiiendar täkse veelgi, kima yaji^vipaikti :; ;?eIya^tus-_ aastar-as^^ "Kz,^^^^ ei toihi alaliinnata. Kjaüitleanata on Roots i oleaiias gruppe, itoes õh yõinie^ lised teostaana sabotaaahi (eriti mltelss. eleiktrivärustil!^ vasfcui. ,Hõb© oli fkolm ikuud võrdlemMs® puJitas wes nud külaskäigu;ajai;iMrtad v'^' mi vesistu piirkoaiinias oleyat bžo- , Ki?nMÄ võtmi^ vee kvaliteedi koi^ koJiast võetakse aeg-ajalt proovir ©fcsemplare, mlsxh^ pudruks. Selles määritletaJks© tigude niürgssisaldaviiS ja ^einusi võrreldes võidaiteseijä^^ ?^ I^^' ju ilöesiMsos^^ bedat, DÖT^^^ j^^^^ * kogUriehud. J. Hõbe vab, et raskusi tekitab asjaolu tigude sugupõlv© t ä i j ^ vamuSt ei jäsettead, vee pis&älisi ja müisi cwnadMsI, taim^tfi^ looanastikku, neaide • • - II. H^ rolli projekti osaks on uurimus võimatel LisrM cai ta võtnud osa Kymi vesistu piire^ oleva Ky-mijjoe projeiktist. Ltoioloogia on ja see dab teadust, nišš liurib sisevete, H. Bõb© seletas, ®fc \ma^ leidmiiie. Allikaain^ sellist ei lestud, inis l ^ i w tes toetuda onm kogemusik. fcordsel suvel oli katseloomaks nismist ja pplekindkM^ Tema arvaites on tema tehtud pmmubed ainult pikemaajalise protjeikti algosa selgitanud. Hüjem tuilakse jälglina /talvist nfag tigude Uurimuste jääks öll kaks pKwvade wtmlse • ks^^ tte Kymi vesistu autcmiaattjöa-xnas, kus teod elavad roiskunud üks neist t^ureist. vee mõju aU ja teBUe^^^^^I^^^ Kymijoe setteuurimus üfehduseš tuleva! kevadel. Kuid selle /üiurimuson ie^ saadakse selle lõ; Kiiriamal, feeemOisel määritlus-anis on osa Kymi ve-sigta^ Ä neljandat: a a ^ teok- I>Pojekt. I^jekt ibpeb Selles uuriti^ Selle uurimise jaoks asetatud 61 kontroll- ^ võetud näidete abü selgust Idudftinete kulh^ vee^kvalite&dile. - suvel uuriti süsive* ja metaani. Süsivesinjkest selgusele iksudude kõduja met^oofnaltpoolt Ägib Mpnikuta oliöcorras juihr Totscissi. Nen-alusel võidakse teha kiiwüademe lopmuli-isest tavaüsoks lee-e seEekohane. uuri-on äratomd huvi mujalgü, MÖöditiiud aastal oM seda , tööd jälgipis dr; Henk de Eaan Hollandist, kes uuris Sainia vesistut. yalijenditele bsseemM^^ uurimisel i IHüeviküs talietakse jälikata sel-võidaikse Mgitada vaid korraga^ teadirhiste va^ plevijste kiriku torn paistab kaugele üle Eesti peatinns^ eesti tütarlaps seUiseM-^^ : ruitordse ala omale elukutseks oievM basseinis, tot võetakse on ta võtnud psa veel idudÄi valis,^!^^ ei seigu. HELSINGr (EPL) - Sanomate'^ tuiitud jä kardetud muusika-arvustaja dr. Seppo Meikinheimo on teinud hiljuti matka Tallinna, ta peab Baltilniinil pärast Moskvat ja Leningradi N* Liidu erksamateks lodtiiarikeskušteks. Tallinhas ta võttis ossi moodsa :Muasika nädalast, mis esimest korda- oM korraldatud. N. LÜdhas "ameä^ © Štoik3aolm^ hipeol 13. dets. tegi rektor' Henno Kirikimäe (teatavaks et Edsti Lae-nu- Höiu ühisus on, oma^ tegevuse 15. juubeliaasta puhul määranud erilise preemia,neijaie Stokhplmi IJesti Algkooli õ^^ ku eesti keele, harrastamise eest kodus Ja köolžs^ 250-kroonise ($60) preemia said jtlina Ly I ^ t ^ , Helle Ann Vilk, Leo Põld ja Aime Nõmmerar \ ;. V TaBiima saavutused olid dest, mis paistvad, eriti arvestades N.Lüdu grammis. Pänt on sümapalstev ja üldisi kultuuriiise konservatiivsi^ huvitavalt pOTioodiläbielav kom-sega. Aasta vareni esiitÄIsaa^ pciaust. Parti ön i^imalik kuulata. STOKHOLM (EPL)-~,,Paljud inimesed on isaanud vümaslci mstatel usklikeks kooškäiiirdstel Oleviste kirikus/v kirjutab Root* si n[üsjoniajakjbi v,][4us I öster*\ Äjato^ puudutatakse! Bal^ Jkumiusueiuy kusjuures Eesti kobta on seal artikkd ,.i^rkain3ne Talllnnm^o n WESTMORE Dr., Snite 201 Eezdale. Ont, M9V 3Y7 Tel. 745-4622J helitöid Rüasebäam lele järgnes sekeldusi kohalikus kidtuuriniinisteeitenis.^^^^:!^ sujus kõik libedasti. Tallinna fflharmoonia orkestri jijhatajad Tiit Kofaits -ja Boris Parsadanja ning nädala juht ,;Hortus Musiouse" juhataja And-r ^ Müstönen olid asja nähteväs-ti korraldanud diplomaatliku osa- .vusega.7-" ^::y^ . Näöala kavasse Id^^ mendava puuvillana^ - ka vana muusikata mis oligi otstafbeko-bane, kuna aihMt modsa MUU^ sika kuulamine väsitab. Dr. Heikinheimo nimetab mitmeid silmapaistvaid nimesid, es-majäerjekprras helüoojat Arvo (Algus lk. 2) kodakondsuist kuigi iga pÕgeiik tahaks sellest koormast ja pealesnn-litud needusest vabaüedä? Need inimesed oe kõik N. Lüdu ja kom- Munismi vastased (ning nad on seda pidevalt ayalikult deklareerinud Ja väljendanud. Nad i langevad Mõukogudb kodakondsuse seaduse alusel sama paragrahvi Mla, niiK !ega N. Liidu kodakondsus ära võeti tsheliist RostropoviÄt — see tähendab^ et nad on M. Lüdu preštiizhL Võib oletada, ist üheks kaaluva^ maks põhjuseks, miks ligemale 35 aastat tagasi Eelist ja teistest Balti rüMdešt välismaale sikdü-nndrpõgenikke N. Liidu khdakoiBid-šusega «õnnistatakse", ön põge-üiike terroriseerimine. N. Liidu ko-iakondsus hõljub I)äm«iklese 1^^^^ gana iga pagrlase pea !|kohal ning venelased ja nende käsilased Eestis ja teistes:'Baiti rii^des.on alati valmis nenke kiikusi sittunud eestlaste, lätlaste jä^ leeduraste kohta ^ seadusi rakendama |a Parti, kel on olnud edu ka Keäk- Euroopas. Pärt on N. Lüdu andekamaid heliloojaid.„Kui „Tabu-la räsa", noodid trükitakse umbes kahe aasta pärast/ arvan ma^ sellest tuleb üks neist haruldastest moodsatest viiulikontserti-tulevai sügisel Helsingis " Dr. Heikinheimo kirjelab^^ oma reisikirjad Viru hotelli teöiiindaf* mist, milles restoraniteenindami-se aeglus käib närvidele. Lahe üle cn väga kitsas. S Y D N E V AÄ valitsus asüüli is-aastž^le vene tüd- I, te põgenes Sydney sadamas N. Liidu reisijatelaevalt „Leo- Biid Sobinov". THitarla|)s puges oma feijutist yälja läbi iküM.I hingaijüÄ endat^Mte/fe ainult bikinisse ja ujus sadamas ringi 40 minutit ennetii ta randa pääses. Põgenik Lüian Gasinskajov kinnitas^ et ta ökkseone enda tapmidMN. liir tu tagasi läinud, ©itarlapsy ies kuulus laeva meeski iMÜka, Yehe Selle vüetsa baraki elektergi štret gib vahel, tuleb töötada- 'küünalde liõip^^ ee^^ arvamctusi viie aasta eest oli Soome iiagu vanem vend> keda, vaadeldi ihalevate silmadega. Vähemalt Spome televisiooni kaudu. Nüüd ei viitsi ise^ miilits enam v^da puiestikes ,jfcustunud" soomlasi hoteEidesse või vairju-paikadesse. Oleks soovitav, et see saaks pisutki teist värvi. et tal ed; ole yastu kuid ta 'muiiistliku süsteemi. Artiklis jutusit^^ et pole sugugi ebatavaline, kui oleviste kfc tuleb Ühe ohtu jooksul 20--3p inimest.; ,,Palr jud on ravitud iaišketesit hai test. VaM • tuO^^^ jõud nii tugevasti i^si!^ et jnimeseil kuku- CB^visteWrilkuiS tõotab pra^ gu ,,Midukogj^duS", mis koosneb ^^b^stidest,^! ':neMp^ ja Äga ka ižiši ü M i s i to See oli ajanud mõne aasta eest vÄese itöori^^ kes kogunesid kirikusaali kõrval asuvas ruumis, Paftvetati ja piiblit, kajismaatüine lül^^ oli jõudnud Tallinna. Ikka rohigem Inimesi ituli n^idele laupäe-viaõhtustele koosvnbimistele ja nii tuli varsti kolida kirikusaali. Tuli ka venelasi, kelledele lugemine tõlgiti. Tallinna võimudele see ei meeldinud. Nad Wnkasid huris^i et Oleviste muutub nagu mingisugust Mekaks, kuhu iahva4 feõikjalt^l^^ A n ^ ^ peavad JkMgest usut^;^!ivuse^ teatama võlnmdele. Nad olid nüüd raskes oköc^^ sest luga pošituvsed rapordid ei meeldi võimudele. Võijnud on kat^ sunud juba takistub teha, kuld; pole k x K^ keelanud. KiiJai a ^ Meel^ avalöi-palvetamine ,,lkäte pe^ J»^e pa^r nemisega'*. Pailveteemad|i tulevad võimudele kirjalikult epe kätte ^saata.. .•• :: i;^::-:- • Usulisi teoseid tuli mõnevõnra Eestisse Soomest. Nüüd on Soo* mes k^^^ (1. jaanuarist 1979), (mille järele usulist kirjandust ei tohi E^tisse viia. Seega on ijsuline kirj€^^ asetatud samasse lüki alkoholi ja nar-kootikaga. y :STOKH()LM (EH.) - Stckhoimi Eesti Meeskoor'tähistas jõuiii eel oina 33-ndat aastapäeva traditsioo-nüise koosvübimisega Eesti Majas. Eeskava andsid kood liitoed Tallinnas olakse va^s guseks suhtlemiseks, mis vqdkaturismi." •: m argused läuluaastad jja vastavalt koori korrale dekoreeriti neid ve-teranimärkidega. M ä i ^ said lau-luvetei^ id iüdo T o ^ CIO laulu-äastat), Bernhard Ustav (20 lauk-aastat), Rudolf Sõmermäa (25 lau-iuaaštat), Viljar Nairis (20 laulu-aastat), L(mis Mölder (25 lauluaas-tat) ja Ado Jbandi;(10 lauluaastat). Viiniane nimetatudest oB pra^- ne koori esimees. • Aast€is 32. $35.- IRIP08T IGA Vajatakse ; NEW YORK <VES) Eesti Rahvuskonütee saalis kSrja m rika ettevõtte Pepsico, Inc. presid^dile Donaldm^ sideis lEiformatsiooni asjaölnde kohta, mis on seoses firma poolt Tallinnas :SoodajoogiPepsi^Cc!a käitise avamisega. .Fepsico, Inc. .president ;B.M.:KendaM isiklikult lendas TÄms kä! laskHaise puhul ja sündmust tõsteti ameerika ajalehtede poolt pildis ja sõnas esile ku|. USA ärisidemete lainedamise juhtumit N. Venega. TaUinna käitis pidavat i p l a ^ v^aiaskms ERKU esimehe "Juhan Simonso- Bssti Vabariik ja tema kaks ni kilajas märgiiti, et Esstr^^ xiaabrit. Läti} ja Sjeedu vadlutati komitee esindab UŠA-s paljude N. Vene poolt illegaalselfc 1940 ä} tuhandete eesti i^ritoluga amee- ^ suvel ja nõukogude vene valitsust riklastehuvisid^ ja et paljud n ja teistes Balti riikide ei dest eestlastest on ka PepsioO;! (^e USA Valitsus kunagi tunnusta-neid kimliptama ja karistama kü5 produk- Nende isikute M^^päriioluniaa Eestiga seotud sündmuste suh-nud, vaid Jätkab nende riikide diplomaatiliste esinduste tmmus- Niisuguse olukorra' juures on Eesti Bahyusfcomitee ülimalt hu- $30.- feercindaasfas $15. LENWirPOSTICiA ttiemere-maadtess»: ^—, poolaastas $344»®, veerandaastas Aadressi muudatus 40 centi. Üksiknumbri hmd 40 e ^ i . : U8A aadreaslÄ u 1 päev nädalas Helistada 9234148 co/Inc. jisiitlyacä isik^ listid, kes qn seotud Pepsi-CJoda käitise ehitamisega ja käikulaskmisega Eesti pealmnas Tallinnas, oh fceadlihxd õiguslikusit staatu- Kim^^^^^^ vü-bis Tallinnas ja jjutvusPepsi-C^ la feäitisega, on Eesti Rahvuskomitee huvitatud teada saaihia, kuldas on moodustatud käitise juhtkond. Näitelis, kas juhtivatel kohtadel on k ö h k ! ^ raiivu-sest isikud, või on dire&to^ , insssneridöks jne. ye-või ka väljastpoolt Essäs-se völ pGsü rahakaart kir^tadf^ ^ee Estonian IPobiifllier§ nimele EiSTLANE Stn. C, teronto 3, O n l Palun mulle saata VABA EESTLANE «^astais / poolaastaks / veerandaasta tavalise / Mripostiga^alates 197 , tellimise katteks 1^^ % rahas / tehekiga / Nimi. as)f
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , January 23, 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-01-23 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e790123 |
Description
Title | 1979-01-23-03 |
OCR text |
Nr, 6
fliaarid
diplomaadid karda-lääne
vahele tekM-aamatused
on põhud
sõnadele erinevu
isest: Nii on pai-istel
esinenud ju-õlemad
pooled lepi»
tüd küsimuse lahen^
lyäle sõnastusele kuid
et üks pool tõlgen^
a ühte ja teine teisi
s sõna „demoferaa-aailmäs
tuleb demo-
Aorra all; mõista sel-kus
ühiselu korral-aldatnd
rahva kätte
rganiseerib yaütsuse
itud esindajate kau-
;iikü korra Juures on
iteeritüd kõik seÖlsed
adused nagu sõna-,
kute- ja jusuva|)adu-mokraatliku
süstee-stmõistetavad
»
evastu kannab kom°
rtei diktatuur „äe-imetust.
Tayäfel
gapäeväsel InimeseB
^telda valimiste ega
[ülesseadmise koh£a.
mai poolt kanöidäa-aetakse
miitingutele
d iga partei kahdi-tõstma.
Kes seda
lakse „töörahva väs-alle
avanievad väga
ised oma ülejää;nüd.
veetmiseks, kb-vabädiisi
nõukögu-a
ei tunnista kuigi
kirjutanud kodanik
Üaratsi(«)nile Liit^-
Organisatsiooni põ"
singi kokkulepetes.
«vabastamine". No
kommunistlikkude
listlikud vallutused
kõlavat nimetust
Kui punaarmee
liikidesse ja orjastas
oli ta ,^vabastaja",
vabastajad olid ka
[s tungisid 1856. aas-fea
1968. aastal Tsheb.
^,,Vabastajad" on
kes peavad vene
I ametit Angoolas ja
riiddes ning „va-
[^aya mantli varjus
terroristlikke ppe
la-Vietnami kommu-ped
Lõuna-Vietnamis
punased terroristid
|Uuema „vabastaja-i^
avad nüüd Viet-kes
omakorda tulid
Ihvast >,yabästama"
k Nagu need faktid
fuieb: kommunistide "^v
all mõista rahvas- V
ja kommunistliku
fmi alla palnuta-
I siis, et lääneriikide
[ike riikide, mõisted
«nine^* kuidagi ühe
lahu.
itavaks, et N. Liidu
[kogude kqdakondsü-male
suurmeistrilt
loilt, kes põgenes
aastat tagasi valis-
^ortshnoi elab prae-
N. Liidu saatkonna
Is mainis aj?ildrfan-
LiiW t)]temnõükogiii ,
ieistrilt nõukofnide
Ta võtnud põhiusel^
1 ole seda "Vihmase
:sul kasutanud. Hoo-
\ motüvid?! võeti
akondsuR ära
H t#ieili«^ilt Mst^sr
itshiU.. kes sooritas /
i i ^ i s i välismaal jä
iN. Liitu. 1978. a«s^
ilmunud eri?«l^lme
sükloneedia" kinni-novitshiit
ia t''^»»
eri ja kontRprfl?"!!:
lovnaH yo*^ N. L«»-
s är» tpfrev'}*»^ e*»s^
Nõukogude Lifiö^r
hd. Rt N L?H raken
seadii«t Knid kw
hde tuh?*ndpfe na£ff^
^n^enesid Eestist ja
liikidest N. Liidu uue
rakendamisel? Miks
äravõetud N.Liždis
.6 ".
li:-
Nr. e
BSSB
^ . ja 28. Jtöffl. dff. H. Tari,
3. ja 4. ¥©©br. % J.:JfaSey; tel.
lÄral to Seyna, -hüppas
ära läänd© juba eateš | v ^ ^^
^^diet" aastel 1868, cüi ^ I K ^ ^
l ^ u aawimeid lääneriikide vas-tailuurele.
üBA-s saiadases paigas
elav todi^ oa-vil|^^
nud £U3ditzi®idk^^^ (psa
imst Ö2s;telffl.juä' mmm'.
'^). '^-'/^
Soom© ajaleht „Soiivu!aia Sanomat" Mrjutab kolmeveerulise ja^^^^ —
(Bcsgamiasž Helve Hõbedast peaSkiffjaga ^Itoada limnoloog uurib ^^71^7 • ^^es mägltakse,
et^elve Hõbe on pärit Torontost, Wd õpib Hamütoni ülikoolis liöf*^ 13. mall
Soom© ja oE seBle järel uurinud bioloogiliste vee |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-01-23-03