Vaba eestlane , September 7, 1978

              lk. 2
V A B A D E E E S T L A S T E H M L E E Ä N DM
tMJAAmM: O/Ü Vaba Eestlan©, 135 Tecumsetii
- : • PEATOIMEIJAJA:.Swi Arr© •
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIÄiUJEESS: P.O. Box 70, Stn. G, Toronto 3,
TELIiMISHINNAD Kanadasr^^^^
ve0randa;^tes kiripostiga aastas $5S.—,
ja veerandaastas $15^.
TEIJIMIŠHINNÄD^
tas $19.-- ja w e i ^
$58.--, poolaastas j a ^ i^
LENNUPOSTIGA ülemere-maades^: aastas $69.--,
° $34.50 ja veerandaastas $18.^.
. • i., Aadressi muudatus' "40 c.—' üksiknumbri hind '40 e> •
PubMshed by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumsot
1 ; Toronto 3^ Ont. M6J 2H2
i;Hffjniuri,i«jLiL'iim
Kremlile ei tee peavalu mitte
ainult Hiina jõuline ja uutele
alustele rajatud välispoliitika. Ida»
Euroopas vaid k a Aasias, kus Pe­king
on haätanud kergitama oma
raskeid tiibu mõjuvõinm laien.
dämiselcs, *vanäde sõprussidemete
tugevdamiseks ja uute sõprade
otsimiseks. See erakorraline ak­tiivsus
on tingitud ilmselt Mosk­va
agressiivsest välispoliitikast,
mis ei taotle mitte ainult oma
imp^riumi ja selle võimupiiride
faiendamist vaid seoses sellega ka
Hiina ümberpüramist ja Kremlist
väljasirutatud tangide vahele
võtmist. V ' . . . . : .
Eriti suureks pinmiks N. Liidu
Juhtkonna silmas on äsja sõlmi­tud
Hiina ja Jaapani vaheline
sdpruspakt. Selle pakti sõlmimist
Ja rakendamist on venelased
püüdnud aastaid takistada ja nur^
ja ajada, ii^is neil ka seni ajani
on õnnestunud. 12. augustil jõud­sid
Jaapani ja Hiina diplomaadid
Jä valitsuse esindajad vaatamata
etteveeretatud takistustele siisk!
nü kaugele, et nad Moskva paha­meeleks
sellele^ sõpruslepingule
aMa,Id]pJutasid.^^^:^'^^^^^ : •
Pakt ea ole sõjaline liit ning
d siisalda otsest Jiädiaohtu N. Lu­dule.
Kokkuleppes on pandud
pearõhk majanduslikule ja kul­tuurilisele
koostööle ja töötatak­se
mitteseldmmist üksteise sise­asjadesse
Kuid paktis on siiski
üks klausel, mida venelased pea­vad
endi vastu sihituks ning see
tekitab Moskvas palju meelehär­ma.
Nü leidub kokkuleppes lau­se^
^mis ühendab mõlemad lepin-guösaSlsed
Moskva ülemvõimu
taotluste vastu Aasias. See lause
paigutati kökkuleppesse hiinlaste
iakkamatüi nõudmisel kuigi jaa­panlastel
õnnestus seda dekla­ratsiooni
teatud määral pehmen­dada
ja paigutada kökkuleppesse
kinnitust, hiille kohaselt see pakt
ei štiÖjuia kunibagi lepinguosali­se
vahekordi kolmandate riikide­ga.
Seega oli siin teatud määral
ftegemlst kompromissiga, mis
.. võib' 'aga tulevikus':tekitadav-lahk-
Kui presiderat Carteil' prestüzh langeb. Garter: „Kas te kuulete : mind, härrased?. M a , olen teie
arvžMnisi : lepingu. tõlgeEdaiMsel
ja selle sisu seletamisel.
Vastupidiselt on Jaapanlased
õnnelikud hiinlastega sõlmitud
kokkuleppe: iile, kuid valitsuse
hoiakus võib märgata teatud
määral ebakindlust, kuna Jaapa­ni
juhtkonnale ei ole veel selge,
kuidas võetakse Moskvas Tpkio-
Pekingi lähenemist ja kas Mosk­va
ei võta tarvitusele oniapoolseid
vastuabinõusid selle sõpruspakti
mõju elimineerimiseks. N. Ludu
ja ta satelliitide ajakirjanduses
on Juba märgata kurjaennusta-vaid
kommentaare ja artikleid
sõlmitud kokkuleppe hindamisel,
kusjuures Jaapanit šüiidistatakse
Hiina sõjaka poliitikaga liitumi­ses
ja pinevuse suurendamises
Aasias. Mõningatest artiklitest
võib välja lugeda isegi ähvardusi,
et N. Liit võtab nüüd tarvitusde
vastavad abinõud oma julgeoleku
kaitseks ehkki läliemalt ei mää-,
ritleta,mida, nende «abinõude'*
all mõeldakse.
Kahtlemata ei arvesta venela­sed
praegu Jaapani-Hiina ühise
relvastatud aktsiooniga, kuid neid
paneb muretsema see häiriv Väl­javaade
kui Hüna saab oma kasu­tusesse
Jaapani kõrge tehnoloo­gia
ja majanduslikud ressurssid.
Jaapani relvastust eksperidid on
viimasel ajal pidevalt külastanud
Hiinat ja sealseid relvatööstusi
ning samuti annab Jaapan hiin­lastele
kasutada oma kõrge teh­noloogia
ramiavetest õli otsimi­seks
ja puurimiseks. Shangais oh
jaapanlaste ettevõttel kerkimas
hiiglasuur terasetööštus, mUlel
on kahtlemata suur osatähtsus
Hiina varastamisel moodsate rel­vadega.-;
Tundub,. et- Aasias on
matule pööratud teine
mis toob kaasa uusi olukordi ja
uusi viEgemaid tuuli. Need tuu­led
ei tõota midagi head venelas­tele,
kes seni ön ära kasutanud
Maa Tse-tungi Hiina jõuetuse ja
Jaapanis pärast Teist maailmasõ­da
vaiitsenud kaotuse agoonia.
kolat,..kMS
olt anti välja venelastele hä-
Nõukogude terrori eest pögehenu^^^ selged mõisted, nagu „Katon
poola «^hvitsere, j,Drau org", kus mituisadatnhat Do hi-kasakat mglaste
imõiste on ka ,,Balti ! ^
„pmgelõdvendamise ajastul". Ainult üksikud neist satuvad ootamatult avalikkuse ette.
Vähe ob maailmas neid, kes teavad 5200 ungarlase mõrvamisest Hagydobronys. See ungarlaste asula
Karpato-^Ukrainas om ootamatult kadunud kõikidelt maakaartidelt maailmas. Poolteist aastat pärast
seda,: kui pufiiaaniiiee oli vallntanud sell© ala ja .maailmas valitses „rahu" -tapeti seal kõik
Teatavasti loovutas Tshehhoslo-vakkia
2d. juunil 1945 sõlmitud le­pingu
alusel Karpatö-Ukraina ve-nelastelfi.!
Enn« 1 maailmasõda
kuulus seb piirkond Ungarile, kuid
Trianoni I rahuga anti see üle
Tshehhoslovakkiale. Sealset ungar-lastega
asustatud maa-ala kutsu­vad
ungarlased Bereg'i maakon­naks.
Sellesse maakonda kuulus ka
Nagydobrony asula. '
. Ainuke; • allikas, kust tänapcr
vai võib veel leida jälgi sellest
märtrite asulast on 1916. a. Bu­dapestis
välja antud suur ÜmgarJ
^entsüklopeedia / '-u:^
Revai Nägy Lexikon) ja ka
mase täiendusköide, niis ümus
19277 a., kus seisab lühike märge,
et see 5200 ungarlasega asuštateid
piirikond kuulub nüüd Tshehhoslo-vakkiale.
Kolmapäeval, 17. juulil 1946, pool­teist
aästit pärast seda, kui selles
rindelõigus olid vaikinud II maail­masõja
r'^lvad, andsid vene või-mu4
käsd, et Nagydobrany taluni­kud
päevad kõik pekstud ja aita-t
J t o ^ Lepni artiikli-ga
„Vaba Eestlases" tahaksin
omalt 1 poolt esile tuua, ©t Järva­maal
oli Killamägi ja sel toim.u-sid^
Ä külamängüd.
Olöri stoinud ja üleskasvanud
Järvaanaal Ambla kiÄoiHias,
Savalduma ikülas. Vanarahva ju­tu
jai^i' see iseäralB?: 'küla nimi
on tulmid Saue; Tooma: nimelise
kohapidaja'nimest, kelle maadett
mõisnik ikaevas kõrgeväärituslik-
?ku,'savi.;- •'
Küla asus tol ajar hobuseraua
kujuliselt kaunis (kõrge künka ja­lal
kobras koos 1800. aasta lõpul.
Nelipüha esimesel'piüial, kui kõik
külaralhvas oli Ambla kirikus lee-ripühal/
põles see tihedalt koos
asuv küla maani maha. Tüli oli
algus© saanud koju jäötud las­telt.
Tugeva tuule tõttu levis tüli
kiiresti, nü ett kirikust koju tule­vad
inimesed leidsid eest vaid
suitsevad ahervared.
Samal suvel alustati küla üles­ehitust
uuele asukohale lahus kü­lana.
See vana külaase koos kün­kaga
oli hiljem minu oma talu
piirid^.:/^
Kui ikodumaal kombeks sai jü-riöö
mässu aastapäeva pühitse­mine,
fcasutasim;e seda lameda
tipuga küngast jüriöö tule asuko­hana^
Sealt paistis see kaugele ja
tõi kckikiu ümbriiskonna rahv
^ > süs esmakordselt om£
onult, et seda mäeküngast oli va
nasti kutsutud Killamäeks, kus
Ümbrüskomia ralivas oli korral­danud
tule ääres kokkutulekuid
kus lauldi ja tantsiti.
Kula maa-alal öH veel kaks
puudega kaetud väiksemat kün­gast,
mida rahvas kutsus Surma
mäeks. Väljakaevamisel leiti sealt
inimluid. Asjatimöijad paigutasid
ühe nendest Põhja sõja ajajärku
teise veel kaugemasse mineyikku
Kridiseibülamaa-alalt leiti mit­meid
vanema aja ehteid. Suurema
leiuna palj astas sahanina mitu
des oleva vilja viima venelaste ko­gumispunkti.
Nagydobrony kodani­kud,
kes juba varem olid kõik
sundnormid täitnud, keeldusid käs­ku
täitmast. Vaatamata sellele,
idus siiski inimesi^ kes hirmu
tundes kollektiviseerimise eest ko­isid
nii oma kui ka keeldujate
vilja kokku ja viisid selle, venelaste
juurde.
Viijakuhi valati aga kellegi timd-mata
poolt petrooleumiga äie ja
süüdati
Juba leegitsemise ajal lasti suur­tel
punaarmee iiksustel kogu Nagy- pearali^.
dobrony asula ümber piirata. Ung-vari
lennuväljalt tõusid pommita­jad
relvadeta inimeste vastu, kes
elasid siis juba emakese Vene­maa"
territooriumil. Esimese pom-laiiega
süüdati fosfor-pommidega
kogu' Nagydobrony põ­lema.
Kellelgi polnud võimalik
kuhugile põgeneda.
Vesi ei aidanud kustutamiseks;
sest vesi ühinedes fosforiga eral­dab
hapnikku, mis ömakord eden­dab
põlemist. Raud, betoon, isegi
teras hõõgus või sulas. Basaltkivid
muutusid põlevaks laavaks, müle
eest inimestel polnud paika põge­nemiseks,
sest asula piiridel tulis­tasid
neid pünaarmeelašed.
Pärast esimest fosforpomMide
rünnakut tulid uued leniwakite
Mhed iõhkepommidega.
^eed muutsid kogu piirkonna „ta-buh
rasa'ks". Endistest jõukatest
taludest ei jäänud isegi mmi nü
palju järele, mida oleks voin^^
metada varemeteks, inimesed
püüdsid end asjatult päästa. Kui
neid punaarmeelaste poolt maha
ji lastud, siis Jäid nad põlevate
'usude alla või lämbusid suitsus.
Oli siiski ungarlasi, kes laskusid
kaevudesse, et end seal päästa tule
eest. Hiljem valitses vaikus Nagy-dobrony's.
Surma ja kuritöö vai­kus.
V-Kõik
ümbruskonna asulad tuhni-ti
läbi suurte punaarmee üksuste
poolt. Ungarlased Karpato-Ukrai-nast
kutsuti kokku ja neüe teatati
N. Vene tõlkide kaudu, et Nagy­dobrony
hävitamine peab olema
hoiatuseks igale ungarlasele, kes
ei taha koos töötada N. Vene või­mudega.
•:: . Ainult üheksallhimesel.-osutus
võimalikuks põgenemine, seitse
.meest ja ^ kaks-^naist'
Nende tabamiseks kuulutati välja
kogukonda­desse
kleebiti üles jälitamiskirjad:
„Kes teatab Nagydobrony'st põge­nenud
ungarlaste: varjupaikäj saab
tasuks 50.000 rubla."
Kõik need üheksa põgenikku kan­natasid
raskete põletishaavade tõt­tu,
kuid pääsesid imekombel Unga-
•i piirile, kust neid piirivalve ülem-eitnant
Mihaly Szabo Zahonyst ai­as
edasi sisemaale. Teda karistati
selle eest surmanuhtlusega. Pää­senud
tänavad teda aga veel täna­päeval
Need on ka ainsad tunnis-
;ajad võikale veretööle ja nende
caudu on pääsenud avalikkuse ette
venelaste massimõrv Nagydobro-nyš.
V'..-'; •
Venelased oma hävitustöö juures
ei halastanud isegi kodulooma^
dele. Lehmad ja hobused, kes tule
eest pagesid, tulistati surnuks, kuid
mõni neist süski eiksis tUe piiri
Ungarisse. Neid nõudsid venelased
aga tagasi ja arvuliselt palju enam
kui neid sinna kunagi pages. .
Nõudmine toimus ähvardusega,
et kui nõutud arv loomi üle ei
anta, süs vastav arv inimesi de-porteeritakse'
Siberisse.
Ungarlastel polnud muud valikut:
nad kogusid vastava hulga oma ko­duloomi
kokku ja andsid need üle
vene võimudele. Tasuks selle eest
deporteeriti Karpato-Ukrainast
kõik vaimulikud ja ükski nendest
pole eriam tagasi tulnud ega en­dast
elumärke andnud.
Surnud heideti masshauda, maa
künti ühtlaseks ja hirss külvati
peale, kuna see taim kasvab piirelt
ja hävitab kõik jäljed. Venelased
olid kõike viünistletult ette valmis­tanud.
Nagydobrony oli kadunud ja
see nimetus kustutatud kõikidelt
kaartidelt. Praegu ei esin^ seda
sõna üheski entsükiöpeedias ega
maakaardil; :
Vene kaartidel on see kõht näi­datud
asustamata, ilma nimeta
maa-aiana.
Eksiil-ungarlaste häälekandja
„Nemzetör" küsib vaikselt, et mil­lal
püstitatakse nendfele ohvritele
mälestustahvel ja millal saabub
aeg, kui mõistetakse kohut mõrva­rite
üle! . .'v
EPL/JÜRI ADILA
Kui N. Lüt eesti kommunistide
kaasabil 1940. aastal meie maa
okupeeris ja Venemaaga liitis, siis
haliasid rahvasuus liikuma taba-vad
pilkelaulud meie maa valluta­jate
kohta, kuna see oli ainsaks
abitu viha ja kibeduse leevendami­se
vahendiks; Populaarsemaks
nendest lauludest oli Dunajevski
vüsile loodud laulu >,Suur ja lai on
maa, mis on mu kodu" rahvapära­ne
versioon, mUles muuseas iroo­niliselt
lauldi: „Eesti piir käib
vastu Hiina müüri..
Nüüd võime aga okupatsioonile-hest,,
Rahva Häälest" lugeda, et
asi Eesti piiriga on võrdlemisi tõ­sine,
kUnä eestlased rajavad ja
ehitavad uut raudteed ja asulaid
Siberis. Nii kirjutab „Rah va
Hääl", et Burjaadi Autonoomses
Nõukogude Sotsialistlikus Vabarii­gis
tuleb uue raudtee ehitamisel
läbi mägede minnes rajada umbes
30 kilomeeti^i pikkuselt tunneleid,
ehitada sildu ligemale 40 jõele ja
rajada kUomeetrite viisi sihte tai­gas.
Raudteemagistraali selles lõi­gus,
paarikümne kilomeetri kaugu­sel
Baikali järvest, hakatakse raja­ma
ka uut Kitshera asulat ja raud­teejaama,
mis kavandati instituu­dis
„Eesti Maaehitusprojekt"
Raudteejaama projekti kavanda.s
noor eesti arhitekt Ago Pähn ja te­ma
kavand tunnistati niivõrd õn­nestunuks,
et seda soovitati kasu­tada
kogu Baikali—Amuuri ma­gistraalil
tüüpprojektina. Kitshera
asula ja jaama rajamine on raske
maastiku tõttu pingutavamaid
ülesandeid ning siia on rakendatud
tööle ka Eestist kohale saadetud
komnoorte rühm.
„Rahva Hääle" informatsioonist
võib järeldada, et eestlased mitte
ainult ei kavandanud asulat kau­gele
Baikali järve taha vaid nad
peavad ka selle üles ehitama. Siis
ei ole ka vale kui ,iRahva Hääl"
oma artikli pealkirjaks paneb
„Kitshera I— meie vabariigi asula
BAM-ü"^ Ja vist ei ole ka selleH
palju valet kui eesti rahvasuu lau­la:
„EesU piir käib vastu Hilma
müüri st
sada hõberaha. Nendel puudus
igasugune k i r i — lihtsalt olid ära­kulunud
hõbelitrid. Asjatundjad
Tartu Ra] ivaoniuuseumist paiguta­sid
nende vanuse kaugesse mine­vikku..:
j
KindlasJ;i võib oletada, et see
küla oli asutatud aastasadu. Kü­la
asukoht suure soo serval kõrge
künka jalal oli ideaalne. Küngast
kasutati märgutuilte tegemiseks,
et rahvast õigeaegselt hoiatada
vaenlase lähenemisel. Suur soo'
pakkus head peidupaika n i i ini­mestele
kui loomadele. Rahu ajal
'kasutati (küngast küla rahva, kok-kutuleiku
isohana.
Küla aspkoha muutmisega ka­dus
selle künka tähtsus, unustus-hõlma
kadus ka selle nimi. Jüri­öö
tulQ süütamine minu noores
põlves tõi lümbrusikonria noored
j a vanad jälle kokku sellele kün­kale
kus iäudi ja tantsiti j a tule
ümber ringmängu tehti.
KARL KASEKAMP
ŠTOKHOLM —- Tohutust miljöörikkumisest kõneleb ük? Eesust
tulnud kiri, mida refereerib ajakiri BaltischeBriefe Saksamaal.
Eriti Alutaguse alad Viramaal (Kiviõli, Küttejõu.ja Kohtla-Järve)
on seUest tabatud. ^ . .
Kirjas üteldakse, et ,,6000 ruut­kilomeetri
ulatuses on nü miljöö
kui inimesed rikutud*'. Viraiasega
pn arvatavasti tahetud ütelda, et
neid alasid asustavad nüüd peami­selt
venelased:
" • Nendelt aladelt kaevab W.'Liit
põlevkivi ja uraani, igal aastal
ikka, suuremates hulkades. •'
Tööstusala õhk on rikutud ja teki­tab
vähktõbe. Esineb ka teisi hin-gamiselundite
haigusi.
Omal ajal kalade poolest nii ri-
• Kanada ,'ajakirjanduses .on • äge- ,
dält mnnatud Royal Canadian
Mourited Police'i julgeolekuosakon­da
põhjusel, et julgeolekupolitsei-nikud
on pidanud vajalikuks postil
mõningaid kahtlaste isikute, või­malikkude
terroristide, kurjategi­jate
ja põrandaaluste tegelaste
kirju lahti võtta, et nende tegevuse
üle inforAiatsioohi koguda. Ajale­hed
ja radikaalsele liinile läinud
inimvabaduste kaitsjad leiavad, et
see on jäme isikuvabaduste rikku­mine
ja solvav tegevus ja see tu­leks
kohe lõpetada; isegi võimali­ku
riigikukutaja, spiooni ja terrö- ^
risti kiri oh nüvõrd püha, et polit­seivõimud
ei tohi ühiskonna hiivi-de
kaitseks sellesse oma püku hei­ta.
Kanadas võib viimasel ajal mär­gata,
et inimõiguste kaitsmisel ja
politseivõimude tegevusfääri piira­misel
minnakse liiga kaugele. Isegi
nn kaugele, et üledimensioneeritud
vabadused hakkavad demokraatlik­ku
ühiskonda õõnestama, kuna
neid vabadusi hakkayad oma huvi­des
ära kasutama kurjategijad ja
demokraatliku riigikorra vastased.
Lühidalt: isikuvabaduse garantwi-rimisega
minnakse nii kaugele et
suured vabadused söövad lõpuks
ära vaba^ühiskonna ja see variseb
paratamatult oma pehastanudl
alustaladel kokku.
Kui Kanada ajakirjandus ja pal­jud
poliitikud ei märka seda hä­daohtu,
mille toob kaasa üleliigne
vabaduste garanteerimme, siis hu­vitaval
kombel on i'ahvas üldiselt
palju kainem ja taipab ähvardavat
musta pilve. Nii näiteks kori-aldati
äsja kogu Kanada ulatuses ringkü-simus,
kas RCMP võib seadusli­kult
selle isiku posti avada, kes
politsei arvates on ohtiik riigi jul­geolekule.
Ringküsimuse tulemu­sed
olid rabavad ja kummutasid
kas Purtse jõgi on praegu ainult
haisev veerenn. Ka selle ala põllud
ja heinamaad on kiviõli tolmu tõt­tu
kasutamiskõlbmatud. Ilusad su- , , ..
vitusfeohad Purtse, Aa ja Ontika ^«f. radikaalset^^ " ! ™ ? ? f ^ ^
kaitsjate argumendid. Nii näitasid
ringküsimuse tagajärjed, et 67
protsenti küsitätutest pooldasid
kahtlaste isikute kirjade avamist;
29 protsenti olid sellele vastu kuna
4 protsendil ei olnud oma seisu­kohta.
Eripih-kondades pooldati po­litseile
erakorraliste võimupiiridfS
.• :• (Järg lk. 3)--
kannatavad õlifilmi all.
Ku-i lõpeb sooviga: „Saatke mei­le
ometi rootsi spetsialiste!
Las nad vaatavad, kuidas suur ja
rikas N. Liit süstemaatiliselt ri­kub
Eesti loodust
— aga ka Soome lahte ja Lääne-nierd,
kuhu suurel määral lastakse
Nr: 66
VALVE
NÄDAL
9. ja 10. sept.
dr. H . Tari, tel. 91
Royai Beocl
Püliapäeval, 27.
Royal Beaohi jüi
Hõbe avaras ja hE|
õues järjekordne
bi koguduse pooi
jimialateenistus rc
rikulisfce osavõtul.)
Jakobi kogudus
Georgina eestlast(
pidevalt; juimalatt
ti Vabi^arügi aast
kordselt oli nüüd
muliku kohuste t^
Nõminik'fu abil
mik, kuna T. Nõi
teistes kohtades
annetega.
Jutlustaja oli oj
seks valinud Kirjf
vale, peatükk 12,
Ju^istaija Tääkis|
võrdles Piibli sall
ga. Organistiks
Keswickist.
Pärast jumalate
talu avarasse köe]
li, 'kus taluperem
ja koguduse esimj
Juikk koos atailisj
palvelisi kuuma kj
dega.
KÕIKI
KINDLUSI
HIATEI
INSl
1482 Bathurst
(Bathurst
Telefon kontoi
andmist järgiyis^
vintsides — 69 pi
— 62 protsenti. Oi
senti, preeria pi
protsenti ja Briti]
protsenti.
Polütikutel ja
metajatel oleks
järeldusi teha ja|
RCMP tegevussi
lõpetada.
Kilde sõjai
suvepäevci^
Suvepäevade
Moks mainis m]
taas maailmas
pole immigrandij
pagulased ning
on iga meie org|
vuse aluseks. K(
ti, nendel oleks
lastelt maha hi
väitis, et aastat
inimesi taganem
leidub, neid, kej
vifeku väänata v|
punastele sümi t l
rivalaetust taotiej
eestlased? — jkül
vaen].ased või re
arva^, et iga ee|
nendele nimi.
Suvepäevade,
iaskevõistluste
• teatavaks laskev^
raldajaid V.
võitjatele and
i : Heinsoo. Lamij
se võitis E. Tai
-gai teiseks tuli
silmaga.'Püstiäs
M. Randla 145 s|
Suvepäevade
rikkalik löterü.
seerijaks oli pr.
jatele tõmbasid I
V.' Koger, keda j
daja ja H. Lenil
nelauai organis^
Nimvee ja H.
geliku töö tegijj
askeldavad daai