Vaba eestlane , October 19, 1978

              ffatioMl Litoary 56253
Geii<,AcquišitioaB Saotioa
Ottawa oOnt^
i n i l l l t | l " "
gecsnd elass raali regi^ ILMUB
IGAL TEISIPilEyAL
JA NEUAPAEViUi
. i .u
Nr. 11 (2520) XXVII aastakäik Neljapäeval, 19. oktoobril 1978 — Tliursday, October 19,1978 Üksiknombri hind 40 centi
i i i i r w ' i i ' r n i i a 3 P - to
' OTTAWA —. Kanada: parlament võttis. möödtMM
kohnel lugemise! vastu tööminister Andre Oaielletl poolt'esitgsr
tud seaduse streikivate postiametnike tööle rakendamiseks. Sea^
duš pidi kolmapäeval niinema kiiinitamiseie senat ja t u i ka­va
kohaselt rakendamisele neljapäeval. KolmapäÄ^ lnommifaii.
poolel ei olniid veel selge, inlllise seisukoha võtab postäteenijate
ametiühing parlamendi otsuse suhtes, mida postiteenijate amie-tiühingu
esln^ees ^ean-Glaude Parrot nimetas „räpaseks aMsioo-amoti-,
Kanada tööministor Ouellet
esimelie
Parmtiga cm m BIJIIIEI posti­tajaid
iHes^^^Ä parla­mendi
otsust ignoreerima ja itöölt
_ ära Jääima. .
sel
ähitavad
postiteenijad väga raskesse olu­korda,
kuna valitsus kavatseb
seekord ranged abinõud j a ka­ristused
rakendada postiteeni-
^ate korrale kutsumiseks j a töö­le
sundimiseks. ^ . 1 .
Nii on seadiist igtnoreerivatele
pc^fcjteenjjaitele ette t i Ä u d ^äe-vm
kcmi 100 doliarilised traihvi-simmmd,
kima anietiüiiin^^^ juih-tidele
raJkmda^ rahalised tea-rBtiised
25a ia 2500 dollarit päe­vas,
tofirf^iüh^ määratud ika-risfcušsd
seadus® rlliän|L^ eest
Oli lOOO ja iOiOOO dollarit päevas.
mainis postltsenijafce tööle raken­damise
seaduse eelnõu esitades,
et valitsusel o l i ainult kaks vaü-kuit
— kas lasta streigil jätkuda,
mis oleles löönud segi kogu .posti-teeinmdiise,
Kanada majanduselu
jä kommimiteatsioonististeemi,
või simdida streikijad seaduse
alusel tööle minema. "
•Valitsus oli sunnituid valima
Mse altefnatüvL kuna lähemas
; tulevikus puuduvad igasugused
väljavaated postiteenijate ame-
Parlamendis vastuvõetud seaduse
alusel nimeitab Kanada tööminis­teerium
vaihemelie, ikes 90 päeva
jooksul .peab esitama ettepanekud
postiteenijate ja postivalltsuse va­hel
esinevate tüliküsimuste laihen-damissks.'
ptkciviad voitlyst
PARIIS — Aingoolas itegutem
antipjommunisifcliku vastupariulii-kumise
ÜNITA iMormaitsioonis
mainitalfc99, ©t Angoola anaiMst-l
l k u v a l i t s u i ^ sõjajõud, ikeda toe­tavad
kuubalased, venelased ja
Zaire' ''Katanga provinitsisit põge­nenud
suguharud, on alustanud
suureniait ofensiiv UNITA jõudu­de
vastu nende likvideerimiseiks.
UNITA ülemjuhatus on t ^ a s i lü­kanud
Angoola presidendi Neto
nõudmise alla andmiseks ning
tõotab jätkata võitlust n i i kaua
kuni Angoola on täielikult vabas­tatud
N. Liidu ja üleamiva-litsuse-
alt.
Vana Tallinn oma ajaloolistp müüride ja tornidega on väMsturistidele .ja. Ühendriikide .ajakirjaBil-kele
suureks
LOS ÄNGELES (VE) — .,Los Aigeles Tsmesl
• Torontos viibis möödunud nädalavahetusel • läbisõMul Rootsi
eesti ühiskonnas tuntud aktUvne seltskonnategelane dr. Ivar
Faljak, kes on sooj^^ ekspert ning võtab osa soojuse
juhtUnise standarišeerlEiise konverentsidest: ühendrüMdes Colo-rado
Springsis Ja-Tainpas,:F^
Dr. Ivar'Paljak on Rootsi eest­laste
keskorganisatsiooni Eestlas­te
Esindus Rootsis liige ning kuu­lub
ka EST(>80 luOitkonna koos­seisu.
Külaline võttis kontakti
,,Vaba Eestlase" toimetusega ja
.;mainis,.\.: ^• • y :V
et ESWSO juhtkonnale Root-sis
teevad muret Kanadas le-et
Rootsis
väga kõrge.
Taltiniaaš
ming avaldab niiüd oma ajalehes pikema kirJÄse Eestist ja Eestis vaHtsevatest meeleoludest, miU^^
dest kajastub teatud määral pessimismi ja suurt muret tuleviku ja eestluse säilitamise pärast. Artikkel
on varustatud kahe pildiga, milledest üks kujutab öpüasi ühe kolhoosikooli kooliklassis ja teine apost­liku,
õigeusu peakirikut n^da pUdi allMrJas; eksikombel, nimetatakse ; ^Toompea. -lassiks'
Kirjäduse pures on" — - - •
WÄSHINGTO -~ Hiina välis­ministri
abi Wang Shu aridis hil­juti
üliendriikide ajakirja „News'-
weekl" esindajale Fred Coleman'-
iie Pekingis intervjuu, millešs ta
puudutas paljusid välispolütilisi
probleeme ning hoiatas ühend­riike
N. Liidu eest. M i n i^
Waing kinnitas, et tuumarelvade
piiraimise kokkuleipped ei kaitse
läänemaailma N. Liidu võimalike
rünnakute vastu kui ühendrügid
j a teised lääneriigid toetavad ve­nelasi,
oma toiduainetega ja teh­noloogiaga.
Wangi arvat^ on N.
Liidu esmajärguliseks eesmär­giks
Lääne-Euroopa vallutamine
ning Hiina piiril ^toimuvad vaiie-juihtumid
on kavandatud ainult
s e l ^ s , et varjata ja maskeerida
iõeiisi kavatsi^.
Seetõfbtu võib karta^ et Ameerika
mandrilt saabub pidustustele vä-hösel
arvul mlmiesi. Ipr. Paljak
kinnitas, et n e ^ kuuldused on
Üledimenisoneeritud, kuna Root­sis
ei o M e l u sugugi kaÜim k u i
siin ning Stokholmiis võib päris
korraliku hotellitoa saada 20—25
dollariga ööpäevas. Külaline üt-
1^, et Eesti Päevade toimk^
s^wiab siia peatselt täiendavat
informatsiooni Rootsi elutirigi^
:muste kohta. ^^•'•\-
Ivaj M j a k v a ^
korraldamisel balli, rahvapeo ja
noorsoo uriine eest^ kuid ta on
tihedalt seotud kogu- peakomitee
-tegevusega.
„Vaba . Eestlase"' küsimiiasele,
' kas Rootsis on jiaba otsusele
Artikkel kannab pealkirja „Eest-laste
mälestus iseseisvusest tuh­mub"
ning algab dramaatilise ise­loomustusega,
et Eestis ei olnud
käesoleval aastal paraade, ämet-lildce
kõnesid ega tul-ivärke, vaata­mata
sellele, et see väike riik Bal­ti
mere ääres pühitseb oma aasta­päeva.
Tänavusest talvest kuus­kümmend
aastat tagasi kiiresti
moodustatud 85.000 mehelinie eesti
sõjavägi surus sõjast väsinud pu­naarmee
Peiosi iäi-ve taha, mis on
ja
seks piiriks.
Ja pärast seda kwi Eesti oli lige­male
800 aasta kestel kannata­nud
teiste rükide domineerimise
all, alustas ta' oma 20. aastast ise­seisvuse
perioodi.
korrigeeritud ja mis tuleks unus­tada.
Balti riikide iseseisvuse taas­tamine
võimalus ja Balti riikide
okupeerimine Staläii armiee poolt,
1940. aastal on Kremli juhtkonnale
praktiliselt ja ideoloogiliselt' valu­tavateks
kohtadeks, mis vallanda­vad
etniliste minoriteetide hulgas
rahvuslikke tundfeid ja võivad ku­juneda
suurimaks ohuks kommu­nistlikule
kontrollile.
•Isegi .vaiä..Eesti maakaardi ser­valt
on välja radeeritud Eesti
lipp Ja mõtteid Eesti iseseisvu­sest
koheldakse kui N. Liidu vas­tast
propagandat ja karistatak­se
kui kriminaalset vastuhakku.
Sellest tulenevalt võetakse Eesti
ja teiste Balti riikide annekteeri­mist
kui kohaliku töölisklassi
võitlust oma ideede eest.v
arvamisi RatovuskongressI kor­raldamise
küsimuses, saime
vastuseks, et. ESTO-80 peako-
,-^m\teQ:m seies Msimuses prae-
. g M äraootaval selsukofial. ".
Ta mainis, et läbirääkimised on
praegu käimas ning ta loodab
lahkarvamistele^ . positiivset- ; l a ­hendust.
Umbes ühele mÜjonile eestlasele
oli see kahe maailmasõja vaheline
lühike periood enneolemata rah­vusliku
uhkuse ja õitseva kultuu­rielu
ajastuks. Tänapäeval valit­seb
aga öht, et need mälestused
hakkavad kaduina Kremli ideoloo­gia
surve tulemusena, üks noor
intellektuaal mainis ameerika
ajakirjanikule, et iseseisva rahvu­se
ideed on suremas ning et sot­sialism
hävitab eesti' kultuuri.
Mis puutub nõukogude ajaloolas-tesse,
siis nende seisukohtade alu­sel
oli Eesti Vabadussõda ja selle­le
järgnenud kaks aastakümmet
kodanluse diktatuuriajästu — aja-ekstmus,
mis on
a
eestlane märkis ame<erika
e, et ainsaks võima-iseseisvuse
idee alal hoid­miseks
on ikui vanemad inimesed
kõnelevad sellest oma perekonnas
ja oma sõpradega. Meie saame
sõdida ainult suuga ning seda ei
tehta, kinnitas see eestlane amee-riklasele.
Sama mees maride et
eestlaste tagasihoidlikkuse põhju­seks
on nende hirm.
Artiklis kinnitatakse, et eestlas-e
elustandard on kõrgem kui ve­nelastel,
kuna nende tööliste ja
ametnike palgad ületavad 10 prot­sendi
võrra keskmised N. Liidu
Paigad. Eestis ei
kurda nii palju korterite kui auto-garaazhide
puudumise üle, kuna
Tallinnas 40.000 eraaütot •(- umbes
sama palju ikui Kiievis, mis on,
Minnast viis korda suurem linn.
E E S
T - E A i E iR
VII Mitmekuttuuri Teatrifestivalil neflapäeyal, 2. nov. kl. 8 õ.
st. LAWRENCE CENTRE TOWN HALL HOOAJA AVA- :
ETENDUS ~ÄMo-de Benedetti komöödia NAERUNÄRVIDELE
Lavastus: REIN ANDRE (D Lavakujimdus: ARTHUR MIHKELSOO
: TAMARA NORHEIM®KULDAR:^ P LENTS ® TIIU KASK-Nnmmerdatud
pääsmed eelmüügil EESH MAJAS: E . Abistamiskomitee —^ 461-1344, ;„Mele Elu**
— 466-0951; POKO*s (MiPleasant)-- 488-2®^^ Informatsioon: 485-7823. Teatri kassa, 27 Front
St. E M 366-7723, M. n homm.--4 5:^^ (^^
ROOMA — Kardinalide kogu valis möödunud esmaspäeval Var-tikanis
uueks paavstiks j a katoliku kiriku juhiks 58-aastase Vo^
la peapüskopi Krakowis kardinal Karol Wojtyla, kes asub oma.
kõrgele ametikohale paavst Johannes^^I^ :
^^ojtyla valimine oli suureks üllatuseks kogu maailma kiriku
ri ngkondadele kuna ta ei Olnud enne valmist üldse kandidaadina
kõne all ning ta on esimene mitteltaallane, kes on valitud paavs-tjpkohaSe
viimase 456 aasta jooksul.
süs arvatakse, et -ta jätkab taiHe
eelnenud paavstide poliitikat.
Uus paavst on itaalia keeles
võrdiemisi ikodus, ikuigi ta sedä.
keelt vabalt ei kõnele,^Juhtivate
fcätolüklaste ringkondades arvar
takse siisiki, et itaallase valimine
paavsti kohale oleks olnud prakti­lisem,
kuna Itaalia kõrgemad vaimuli­kud
tunnevad paremini Vatika­ni
administratsiooni ja katoli­ku
kiriku kõrgema j u h i kohaga
seotud probleeme.
Slriliseks üllatuseks on k a uue
paaivsiti valimine raudeesriideta-guäest
riigist, kus usuelu pidevalt
taga on kiusatud. Asjaomastesit
ringkondadest mainitakse, • .
ei uus paavs,t on oma
ja tõekspidamistelt mõõdukas
usumees, kes on aga samal ajal
tuntud silmapaistva kommu­nistliku
ideoloogia kritiseerija­na
ja vastasena.
Kuna ta valis endale oma<
eeskujul nimeks Johannes
arvestatakse iga 11
üks auto, mis on
J^eskhiiselt kõige kõrgem autode
ai-v kogu N. Liidus. ;
öanFi^er ütleb, et eestlastel
on võimalik jälgida Soome televi-siponiprogramme
ning Tallinna
ööklubid ja restoranid on oma
"Miljöölt burzhuaaslM^^ Tallinnas
85 miili lõuna pool asuvas Pär­imus
on suured eeslinnad, kus asu­ja
palistatud tänavate
lELK PEETRI KOGUDUS TORONTOS
KOGUDUSE JA ÕP. OSKAR PUHM'
Peetri
VEEM
I, 29. oktoobril kell 6 õhtul
Kõneleb peapüskopKONRAD
• Tegevad:-; •
Noortekoor Lootus ROSEMARIE -LINpAÜ juhatusel"
Musica Divina ja Lootuse Ühendkoor
Musica Viva Oikester
Koori solistid: IRENE LOOSBERG; AVO KITTASK
. : L E Ä I T Ä V E S S O N I juhatusel '
Vaimuliku Orkesti Instoimentaal Ansambd
INGA K O R J U S E juhatusel
HEIDI L A I K V E - f l ö öt
HEIDI KLAIMS --- harpsikord i
INGA K O R J U S — orel
Pääsmeks kiriku korjandus.
nna