1987-11-19-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
86
:i987.;N5iikogide:LM^^^
ipked) rahvuslased vene
istreerisid vabaduse eest
Id Holm väikest riiki
äailmäsõja vahel iseseis-
I^EÜTER 1309;'"
näeb välja Briti uudiste-
[luri/ teade Moskvast, mis
rib nõukogude ajalehte rahu-
IkohtaEestis,^''^^^^^^^^^^^^ '
1
,tl Kultuurir^inisteerium,
|nna liitnä täitevkomitee^
Kunstnike j Liit ja Eesti
fektide Liit kuulutas välja
k võistluse monumendile,
jäädvustaks eesti mäletaja ja
isvahelise suurnieistri Paul
Ise isiku sportlase, kultuuri-ja
connategelasena. Monument
ikse Tallinna Tõnismäele,
luse ja Tõnismäe tänava ning
lü maanteega^
li •Tööde esitamise tähtajaks
|;!2:^detsember 1987.^^^2
lõpliku otsuse P. Kerese ^ün-jvaks
7: jaariuärir 1988v
M M O N S
Ituralism will be holding^^
iber 7 and 8,198Z pertaining
imons' ''MultiCMituralism;
Ipresented in wiune, 1987)
interestedin Sübmitting briefs
imittee ön tNis /matterv are
Ihe Committee by;5:00 p.m.;,
y of the Committee's Rep^
ttee on
Buildihg
ms
rehi
Gus Mitges, M.R
Chairman
ÄIan Redway
Äridrew Witer
II
isidejst (Äräbia
iäalandüst
innish Place
St. Willowdale M2N 5S1
. 9 -6
del 9-8, laup. 9-5
•sag(
värvitud.
mis-ajaks
oli Eestisse
välismaisi eeskujusid, tekkidesse
ilmusid mustrid. 19. sajandil
algasid Vo rms ist teed lin-nusilmalise
mustriga vaibad,
millest oli näiteid väljapanekute
hulgas; fihfeks eriliigiks on 19. sa-jandist
pärit valgest lambavillasest
tekid, millele trükipa
trükiti peale mustrid, mis omakorda
kaeti ühtlase värviga. Järgnes
kolmeosaline Ebba Sarali poolt
kootud Ellen Irsi pulmapäevaks
kingitu^ vaip,
;19.; sajahdišL^^ oli pärit ka
suletud südamega" tekid, mis
alustasid teekonda Virumaalt ja
levisid Põhja-Eestis kuni
Läänemaale, Läänemaal alustasid
omakorda teed lillemustrilised
tekid. Seda kunsti on Kanadas viljelenud
Vanda Isotamm, kes on
ainus teadaolev tekkide \ tikkija.
Viimased kaks lekki olid
ühesuguse mustriga, kuid kootud
teistpidi, mis Erika Timmas annetas
muuseumile. Väljapandud
tekkidest oli kolm laenatud, üle-j
äänud kõik an takse ü le
muuseumile.
Lõpuks JE. Runge soovitas, et
kõik oma kodud läbi käiks ja
sellised varandused, mi 11est
nooremad lugu ei pea, antakse
sinna kus neid võidakse vaatamas
käia ja säilitada. • .; v'^'•v.';
Ene Runge ja Tiina Tanimisto
andsid vaheldumisi rahvale
mõistatada eesti mõistatusi,
millega toodi esile rahvaloomingu
vaimukust. Siis kaks škaudipoissi,
Ärni Käärid ja Egbert Runge,>
^ejsimene i akördionii, teine
; vilistades esitasid kalcs tüBtud
meloodiat.
Teise poolaja alul Tiit Kao tutvustas
vana eesti kannelt ja esitas
sel kolm rahvaviisi; samahästi
mängis ta * ka torupilli jä esitas
sellelgi kolm lugu. E.
Runge ütles on Tiit nii andekas, et
võib igast asjast muusikariista
^tehä ja äellel mängida.
Ellen Irs' rääkis talvekuust-novembri^
t; 1. november on
hingedepäev, mil lahkunud hinged
tulid omakseid külastama,.
Kuulati löodusehääli ja püüti selle
kaudu mõista esivanemate nõuandeid.
10. nov. ön mardipäev,
õnnistuse soovimise
et niardisandid
olid kadunud hingede esindajad.
Mardisandid laulsid kuut liiki
laule,I alates tervitusega ja
lõpetades tänulauluga. Mardisantidele
annetati talusaadusi ja raha.
Seosds mardipäevaga oli mitmesuguseid
uskumusi Ja kombeid^
kuid sellega algas ka talviste tööde
ajajärk. 25. nov. on kadripäev
mardipäevale omaste kommetega;
vahe seisis vaid selles, et mardipäeval
olid mardisantideks mehed,
kadripäeval naised; hiljem
aga käidi segamini.
Ettekanne muutus mardiõhtuks,
rahvapillide orkester mängis lava
eesriide taga mardilaulu, mille
järel la\^a eesriie avanes ja mardisandid
tulid lauldes lavale,
hakates seal tantsima. Ellen Irs
perenaisena ja Egbert Runge peremehena
võtsid mardid vastu ja
andsid neile ande. Orkester, kolm
laulusolisti ja kuus noort mardisanti
täitsid lava tegevusega
kuni lauldi Aitüma
pereeidele. .
Lõpusõnas E. Runge lootis, et
igaüks pärastlõunalt midagi kaasa
viiks esivanemate ilutundest ja
tänas kõiki kaasaaitajaid, väl-luvi
et-
:H.Oja
l^enÄirskaüdM
Skautlus ei ole koM, kuhu poisge tuuakse vastu tahtmiste
Poisid ise kipuvad skautideksy sest seal toimub alati midagi
'9
Markhami telefoiiikeskjaamas. Ven-durskaudidIxmbitu
mõõgameh^^^
dr. Endel Äruja külalisteksj et purida^^
Telefonikeskjaam on omamoodi
, ,elektrooniline vabrik' •, kus kõik
toimub automaatselt ilma inimtööjõuta
.Kui me valime numbri,
siis kuuleme varsti signaali — kas
heliseb valitud numbri telefon või
teatab keskjaam piiksudes, et
number on kinni. Selle sekundi
murdosa vältel toimub keskjaamas
terve rida operatsioone,
^millest meil pole airnugi. Moodsas
äutpmaät-keskjaamas viibides
tekib tunne, nagu viibiksid
mingisuguses maailmäruumi-šõi^
duki juht im is r u u m i s, k u s
aparaadid ja releed klõbisevad ja
naksuvad ja teevad omapead
mingeid tähtsaid toimetusi.
Skautrühm Lembitu ammukü-tid,
juhtidena kaasas Vello Soots,
Evald Oder ja Andres Loorits
pidas oma koonduse laupäeval,
14. novembril Markhami telefonikeskjaamas.
Juhendajaks oli
Evald Oder, kes juba 23 aastat on
,,telefonimees" ja töötab instal- .
latsiooni tööjuhatajana Northern
Telephone juures.
Ta viis poisid hoqne keldrisse,
kuhu sisse jooksevad tuhanded
kaablid ja sealt edasi kuni lõplike
operatsioonideni. Iga poiss sai
jastpooh tulijaid ja ringi liikmeid,
kes kõik olid rakendatud
pärastlõuna korraldamisele.
aamast
Pärast telefoniõppust toimus
keskjaamas sünnipäevapidu mahr
lajookide ja suupistetega, sest
Evald Oder sai just samal päeval
60-aastaseks. Vello Soots pidas
sünhipäevakõne ja poisid jõid
mahla Evaldi terviseks,
Samal ajal oli Lembitu
mõõgameeste vendurskautrühma
koondus Tartu Colleges, kus dr.
Endel Aruja näitas poistele oma
,rkuningriiki-' — raamatukogu ja
. arhiivi ja andis vajalikke seletusi.
Mõõgameeste tegevuskavas on
Teatavasti sõlmiti Kanada
skautide (BoyScouts of Canada)
ja eesti skaütmaleva vahel leping,
milline annab eesti skautide esindajale
õiguse hääleõigusega osa
võtta Kanada skautide peakoosolekust.
^ Peakoosolek toimub novembrikuul
Ottawas, millest on meie
skaütmaleva esindaja viimased 5
aastat osa võtnud.
Selle ajaga on loodud vajalik
tutvusringkond Ottawa peakorteri
juures; eriti tihe kontakt on
saavutatud Ontario skautide
Nii saabuski seekord Ontario
skautide büroodirektörilt Joe Tur-ner'ilt
kutse osa võtta igal aastal
raames toimuyast
te skautmedalite üleand-mise-
tseremooniast Valitsuse
hoones — Rideau Häiris!
Reede hommikul viis bussikara-van
kutsutud külalised Ottawa
esinduslikumast (Westin) hotellist
Rideau Hairi,
Kanada Peaskaut, Kindralku-berner
Madame Jeanne Sauve andis
üle Hõbehundi medali kahele
mees- ja ühele näisjuhile; kolm
erruminevat juhti said Hõbedase
Vahtralehe medalid ja üks hundu
sai vahvusmedali.
Sellele tseremooniale järgneval
vastuvõtul esitas Kanada skautide
staabiülem Don Deacon eesti
skautide esindajat skm Egbert
Runge't Kanada Peaskaudile, kellele
eesti skautide tervitused edasi
anti!
Reede pärastlõunal peetud pea*
koosolekul kinnitati juba varem
läbitöötatud ettepanekud; nii
kulges koosolek sujuvalt ja kiiresti
. Suuremaid muudatusi Kanada
skautide tööstruktuuris ei ole ette
näha, ettepanek: tuua piibrite,
leisid itta ja
tuur läbi USA ilusamate
päiicade algab Torontost
[)üMpäeyä^ 15. mail^im^^
Teel peatutakse ööbimisteks
järgmistes keskustes: Chicago,
Omaha, Casper, Yellowstone,
Salt Lake City, Reno, San Francisco
(3 ööd), Fresno, Sari Si-meon,
Los Angeles (3), San
tutvumine eesti ühiskonna elu ja
tegevusega ning valmistumine
Eesti tutvustaja tegevuseks. Pool
koonduse ajast kasutati videofilmi
käsikirja koostamiseks. Film
tuleb 'propagandaline ja käsitleb
skautluse maailma-jamboreed
Austraalias eelseisval aastavahetusel,
kuhu venduritest sõidab ainsa
Eesti esindajana Robert Kruus.
Vendurite koondust juhtisid Jaan
Kruus, Allan Vessmann ja Eklce
Loo.
Skaistmaster Evald Oderi 60.
sünnipäeva peeti Lembitu
skautrühma koondusel
Markhami telefonikeskjaa--
mas. Evald pärineb Zedel-ghemi
vangilaagri kuulsast
,,Okaskandle'^ skaut-lip-konnast.
Ta on poiste juures
populaarne9 kuna teab
huvitavaid lugusid ja oskab
igale eesti laulule peast vähe^
masti kaks salmi juurd
hundude ja skautide hulka ka
tütarlapsi, lükati tagasi, niilline
otsus kohalviibivat Kanada Pea-gaidi
eriti rõõmustas. '\
Peakoosolekul loeti ka ette
teades et eesti skautide poolt ori
annetatud Tammetäht I järk endisele
Kanada skautide presidendile
Valter Tildenlle,
On saanud tavaks kinkida peakoosolekul
kõrgematele Kanada
skautjuhtidele mingi Eestit tutvustav
mälestusese.
Nii on „Esto 84'' raamat
kingitud eelmisele Kanada
skautide presidendile Claude
Taylor* iie (kes on ka Air Canada
president), praegusele presidendile
kindral Herb Pitts'ile,
staabiülemale Don Deacon-iie,
Ontario skautide presidendile
Hart Finlay'le ja Ontario büroodi-rektorile
Joe Turner'ile.
Koosolekul anti peakorterile
täielik ülevaade meie skaütmaleva
tööst, koos (75) juubelimärkideja
vifiiplitega. Meie töö štii kiitva
hinnangu. f
Heameel on nentida, et tiheda
koostöö viljana on meie poiste!
olnud suured võimalused osa võtta
nii Kanada^ kui ka Maailina
jamboreedest; meie lepirigii põhjal
võime kasutada igal pool
skautluses oma keeh, oma lippu,
märke ja teha skautlikku tööd
eesti skautide nime all. Eesti
skautide nimi on saanud tuttavaks
ja meie töö respekteeritud Kanada
skautide peres. See on ka põhjuseks,
miks Kanada skautide
esiiidusüksuse juht Don Deacon
soovis, et Austraalias, tuleval
aastal toimuval maailmajam-boreel,
eesti skaute esindav ven-durskaut.
Robert Kruus -.temale.
isiklikult raporteeriks; '
,-E. R..
Diego, Las Vegas, Flagstaff (2),
Alberqurque, Aniarillo, Tulsa,
St. Louis, Fort Wayne, jõudes koju
tagasi 7. juunil. Reis toimub
47-istmelises tualetiga varustatud
õhujahutusega luksusbussis. Teel
toimuvad peatused vaatamisväärsustega
tutvuniiseks, kohviks ja
lõunasöögiks ning ööbimiskohta
jõutakse tavaliselt kella 5-ks.
Reisihind kahekesi toas on
il,895.()0 isikult ja selle hinna
sisse on arvestatud ööbimised es-maklassilistes
hotellides, kohvri
käsitsemine ja sissepääsu piletid
vaatamisväärsustega tutvumiseks.
13 päevane Idaranniku tuur
lahkub Toi^ontost pühapäev^, 14.
augustil. Peatudes ööbimiseks —
Montrealis, Quebecis, Fredricto-nis,
Chärlottentowriis (2 ööd),
Sydneys, Port Hastingis, Halifa-xis
(2 ööd). St. Johnis, Littletonis
ja Tupper Lake'is. Kui on soovi
külastada ka Gaspe't ja New-fbundland'
i ^ siis on reisi kestvuseks
19 päeva. 13 päevase reisihind
k^ekesi toas isikult on
$1049.00, 19 päevane reis koos
ööbimisega laevas maksab
Täielik reisikirjeldus on saadaval,
helistades (collect) Fettes
Tours and Travel Ltd. (519)
323-1622 küsides Debbie või
Christine või kirjalikult — 184
Main Street, Mount Forešt, Önt.
-NOG 2L0.;-:v^";
Eestikeelseks informatsiooniks
reisi eskort — Kalju Jõgi (416)
487-2094, 55 Duggan Avenue,
Toronto, Ont.M4VlY^^^^
ai
DD
Kinkige
¥ABÄ EESTLANE''
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 19, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-11-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871119 |
Description
| Title | 1987-11-19-05 |
| OCR text | 86 :i987.;N5iikogide:LM^^^ ipked) rahvuslased vene istreerisid vabaduse eest Id Holm väikest riiki äailmäsõja vahel iseseis- I^EÜTER 1309;'" näeb välja Briti uudiste- [luri/ teade Moskvast, mis rib nõukogude ajalehte rahu- IkohtaEestis,^''^^^^^^^^^^^^ ' 1 ,tl Kultuurir^inisteerium, |nna liitnä täitevkomitee^ Kunstnike j Liit ja Eesti fektide Liit kuulutas välja k võistluse monumendile, jäädvustaks eesti mäletaja ja isvahelise suurnieistri Paul Ise isiku sportlase, kultuuri-ja connategelasena. Monument ikse Tallinna Tõnismäele, luse ja Tõnismäe tänava ning lü maanteega^ li •Tööde esitamise tähtajaks |;!2:^detsember 1987.^^^2 lõpliku otsuse P. Kerese ^ün-jvaks 7: jaariuärir 1988v M M O N S Ituralism will be holding^^ iber 7 and 8,198Z pertaining imons' ''MultiCMituralism; Ipresented in wiune, 1987) interestedin Sübmitting briefs imittee ön tNis /matterv are Ihe Committee by;5:00 p.m.;, y of the Committee's Rep^ ttee on Buildihg ms rehi Gus Mitges, M.R Chairman ÄIan Redway Äridrew Witer II isidejst (Äräbia iäalandüst innish Place St. Willowdale M2N 5S1 . 9 -6 del 9-8, laup. 9-5 •sag( värvitud. mis-ajaks oli Eestisse välismaisi eeskujusid, tekkidesse ilmusid mustrid. 19. sajandil algasid Vo rms ist teed lin-nusilmalise mustriga vaibad, millest oli näiteid väljapanekute hulgas; fihfeks eriliigiks on 19. sa-jandist pärit valgest lambavillasest tekid, millele trükipa trükiti peale mustrid, mis omakorda kaeti ühtlase värviga. Järgnes kolmeosaline Ebba Sarali poolt kootud Ellen Irsi pulmapäevaks kingitu^ vaip, ;19.; sajahdišL^^ oli pärit ka suletud südamega" tekid, mis alustasid teekonda Virumaalt ja levisid Põhja-Eestis kuni Läänemaale, Läänemaal alustasid omakorda teed lillemustrilised tekid. Seda kunsti on Kanadas viljelenud Vanda Isotamm, kes on ainus teadaolev tekkide \ tikkija. Viimased kaks lekki olid ühesuguse mustriga, kuid kootud teistpidi, mis Erika Timmas annetas muuseumile. Väljapandud tekkidest oli kolm laenatud, üle-j äänud kõik an takse ü le muuseumile. Lõpuks JE. Runge soovitas, et kõik oma kodud läbi käiks ja sellised varandused, mi 11est nooremad lugu ei pea, antakse sinna kus neid võidakse vaatamas käia ja säilitada. • .; v'^'•v.'; Ene Runge ja Tiina Tanimisto andsid vaheldumisi rahvale mõistatada eesti mõistatusi, millega toodi esile rahvaloomingu vaimukust. Siis kaks škaudipoissi, Ärni Käärid ja Egbert Runge,> ^ejsimene i akördionii, teine ; vilistades esitasid kalcs tüBtud meloodiat. Teise poolaja alul Tiit Kao tutvustas vana eesti kannelt ja esitas sel kolm rahvaviisi; samahästi mängis ta * ka torupilli jä esitas sellelgi kolm lugu. E. Runge ütles on Tiit nii andekas, et võib igast asjast muusikariista ^tehä ja äellel mängida. Ellen Irs' rääkis talvekuust-novembri^ t; 1. november on hingedepäev, mil lahkunud hinged tulid omakseid külastama,. Kuulati löodusehääli ja püüti selle kaudu mõista esivanemate nõuandeid. 10. nov. ön mardipäev, õnnistuse soovimise et niardisandid olid kadunud hingede esindajad. Mardisandid laulsid kuut liiki laule,I alates tervitusega ja lõpetades tänulauluga. Mardisantidele annetati talusaadusi ja raha. Seosds mardipäevaga oli mitmesuguseid uskumusi Ja kombeid^ kuid sellega algas ka talviste tööde ajajärk. 25. nov. on kadripäev mardipäevale omaste kommetega; vahe seisis vaid selles, et mardipäeval olid mardisantideks mehed, kadripäeval naised; hiljem aga käidi segamini. Ettekanne muutus mardiõhtuks, rahvapillide orkester mängis lava eesriide taga mardilaulu, mille järel la\^a eesriie avanes ja mardisandid tulid lauldes lavale, hakates seal tantsima. Ellen Irs perenaisena ja Egbert Runge peremehena võtsid mardid vastu ja andsid neile ande. Orkester, kolm laulusolisti ja kuus noort mardisanti täitsid lava tegevusega kuni lauldi Aitüma pereeidele. . Lõpusõnas E. Runge lootis, et igaüks pärastlõunalt midagi kaasa viiks esivanemate ilutundest ja tänas kõiki kaasaaitajaid, väl-luvi et- :H.Oja l^enÄirskaüdM Skautlus ei ole koM, kuhu poisge tuuakse vastu tahtmiste Poisid ise kipuvad skautideksy sest seal toimub alati midagi '9 Markhami telefoiiikeskjaamas. Ven-durskaudidIxmbitu mõõgameh^^^ dr. Endel Äruja külalisteksj et purida^^ Telefonikeskjaam on omamoodi , ,elektrooniline vabrik' •, kus kõik toimub automaatselt ilma inimtööjõuta .Kui me valime numbri, siis kuuleme varsti signaali — kas heliseb valitud numbri telefon või teatab keskjaam piiksudes, et number on kinni. Selle sekundi murdosa vältel toimub keskjaamas terve rida operatsioone, ^millest meil pole airnugi. Moodsas äutpmaät-keskjaamas viibides tekib tunne, nagu viibiksid mingisuguses maailmäruumi-šõi^ duki juht im is r u u m i s, k u s aparaadid ja releed klõbisevad ja naksuvad ja teevad omapead mingeid tähtsaid toimetusi. Skautrühm Lembitu ammukü-tid, juhtidena kaasas Vello Soots, Evald Oder ja Andres Loorits pidas oma koonduse laupäeval, 14. novembril Markhami telefonikeskjaamas. Juhendajaks oli Evald Oder, kes juba 23 aastat on ,,telefonimees" ja töötab instal- . latsiooni tööjuhatajana Northern Telephone juures. Ta viis poisid hoqne keldrisse, kuhu sisse jooksevad tuhanded kaablid ja sealt edasi kuni lõplike operatsioonideni. Iga poiss sai jastpooh tulijaid ja ringi liikmeid, kes kõik olid rakendatud pärastlõuna korraldamisele. aamast Pärast telefoniõppust toimus keskjaamas sünnipäevapidu mahr lajookide ja suupistetega, sest Evald Oder sai just samal päeval 60-aastaseks. Vello Soots pidas sünhipäevakõne ja poisid jõid mahla Evaldi terviseks, Samal ajal oli Lembitu mõõgameeste vendurskautrühma koondus Tartu Colleges, kus dr. Endel Aruja näitas poistele oma ,rkuningriiki-' — raamatukogu ja . arhiivi ja andis vajalikke seletusi. Mõõgameeste tegevuskavas on Teatavasti sõlmiti Kanada skautide (BoyScouts of Canada) ja eesti skaütmaleva vahel leping, milline annab eesti skautide esindajale õiguse hääleõigusega osa võtta Kanada skautide peakoosolekust. ^ Peakoosolek toimub novembrikuul Ottawas, millest on meie skaütmaleva esindaja viimased 5 aastat osa võtnud. Selle ajaga on loodud vajalik tutvusringkond Ottawa peakorteri juures; eriti tihe kontakt on saavutatud Ontario skautide Nii saabuski seekord Ontario skautide büroodirektörilt Joe Tur-ner'ilt kutse osa võtta igal aastal raames toimuyast te skautmedalite üleand-mise- tseremooniast Valitsuse hoones — Rideau Häiris! Reede hommikul viis bussikara-van kutsutud külalised Ottawa esinduslikumast (Westin) hotellist Rideau Hairi, Kanada Peaskaut, Kindralku-berner Madame Jeanne Sauve andis üle Hõbehundi medali kahele mees- ja ühele näisjuhile; kolm erruminevat juhti said Hõbedase Vahtralehe medalid ja üks hundu sai vahvusmedali. Sellele tseremooniale järgneval vastuvõtul esitas Kanada skautide staabiülem Don Deacon eesti skautide esindajat skm Egbert Runge't Kanada Peaskaudile, kellele eesti skautide tervitused edasi anti! Reede pärastlõunal peetud pea* koosolekul kinnitati juba varem läbitöötatud ettepanekud; nii kulges koosolek sujuvalt ja kiiresti . Suuremaid muudatusi Kanada skautide tööstruktuuris ei ole ette näha, ettepanek: tuua piibrite, leisid itta ja tuur läbi USA ilusamate päiicade algab Torontost [)üMpäeyä^ 15. mail^im^^ Teel peatutakse ööbimisteks järgmistes keskustes: Chicago, Omaha, Casper, Yellowstone, Salt Lake City, Reno, San Francisco (3 ööd), Fresno, Sari Si-meon, Los Angeles (3), San tutvumine eesti ühiskonna elu ja tegevusega ning valmistumine Eesti tutvustaja tegevuseks. Pool koonduse ajast kasutati videofilmi käsikirja koostamiseks. Film tuleb 'propagandaline ja käsitleb skautluse maailma-jamboreed Austraalias eelseisval aastavahetusel, kuhu venduritest sõidab ainsa Eesti esindajana Robert Kruus. Vendurite koondust juhtisid Jaan Kruus, Allan Vessmann ja Eklce Loo. Skaistmaster Evald Oderi 60. sünnipäeva peeti Lembitu skautrühma koondusel Markhami telefonikeskjaa-- mas. Evald pärineb Zedel-ghemi vangilaagri kuulsast ,,Okaskandle'^ skaut-lip-konnast. Ta on poiste juures populaarne9 kuna teab huvitavaid lugusid ja oskab igale eesti laulule peast vähe^ masti kaks salmi juurd hundude ja skautide hulka ka tütarlapsi, lükati tagasi, niilline otsus kohalviibivat Kanada Pea-gaidi eriti rõõmustas. '\ Peakoosolekul loeti ka ette teades et eesti skautide poolt ori annetatud Tammetäht I järk endisele Kanada skautide presidendile Valter Tildenlle, On saanud tavaks kinkida peakoosolekul kõrgematele Kanada skautjuhtidele mingi Eestit tutvustav mälestusese. Nii on „Esto 84'' raamat kingitud eelmisele Kanada skautide presidendile Claude Taylor* iie (kes on ka Air Canada president), praegusele presidendile kindral Herb Pitts'ile, staabiülemale Don Deacon-iie, Ontario skautide presidendile Hart Finlay'le ja Ontario büroodi-rektorile Joe Turner'ile. Koosolekul anti peakorterile täielik ülevaade meie skaütmaleva tööst, koos (75) juubelimärkideja vifiiplitega. Meie töö štii kiitva hinnangu. f Heameel on nentida, et tiheda koostöö viljana on meie poiste! olnud suured võimalused osa võtta nii Kanada^ kui ka Maailina jamboreedest; meie lepirigii põhjal võime kasutada igal pool skautluses oma keeh, oma lippu, märke ja teha skautlikku tööd eesti skautide nime all. Eesti skautide nimi on saanud tuttavaks ja meie töö respekteeritud Kanada skautide peres. See on ka põhjuseks, miks Kanada skautide esiiidusüksuse juht Don Deacon soovis, et Austraalias, tuleval aastal toimuval maailmajam-boreel, eesti skaute esindav ven-durskaut. Robert Kruus -.temale. isiklikult raporteeriks; ' ,-E. R.. Diego, Las Vegas, Flagstaff (2), Alberqurque, Aniarillo, Tulsa, St. Louis, Fort Wayne, jõudes koju tagasi 7. juunil. Reis toimub 47-istmelises tualetiga varustatud õhujahutusega luksusbussis. Teel toimuvad peatused vaatamisväärsustega tutvuniiseks, kohviks ja lõunasöögiks ning ööbimiskohta jõutakse tavaliselt kella 5-ks. Reisihind kahekesi toas on il,895.()0 isikult ja selle hinna sisse on arvestatud ööbimised es-maklassilistes hotellides, kohvri käsitsemine ja sissepääsu piletid vaatamisväärsustega tutvumiseks. 13 päevane Idaranniku tuur lahkub Toi^ontost pühapäev^, 14. augustil. Peatudes ööbimiseks — Montrealis, Quebecis, Fredricto-nis, Chärlottentowriis (2 ööd), Sydneys, Port Hastingis, Halifa-xis (2 ööd). St. Johnis, Littletonis ja Tupper Lake'is. Kui on soovi külastada ka Gaspe't ja New-fbundland' i ^ siis on reisi kestvuseks 19 päeva. 13 päevase reisihind k^ekesi toas isikult on $1049.00, 19 päevane reis koos ööbimisega laevas maksab Täielik reisikirjeldus on saadaval, helistades (collect) Fettes Tours and Travel Ltd. (519) 323-1622 küsides Debbie või Christine või kirjalikult — 184 Main Street, Mount Forešt, Önt. -NOG 2L0.;-:v^"; Eestikeelseks informatsiooniks reisi eskort — Kalju Jõgi (416) 487-2094, 55 Duggan Avenue, Toronto, Ont.M4VlY^^^^ ai DD Kinkige ¥ABÄ EESTLANE'' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-11-19-05
