1987-11-19-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(ekprvpall lõppes ri
hgiga:: Eestlased võitsid V
P0:45-
^ama tülerausega: ja leedii-
^eštlaši 52:46: : Eestlaste '
leedulastele" põhjustas
laia reservide vähesus.
)nd pidi samal päeva!
kaks kohtumist ja kaks
i[ pidi koguni kolm korda
[nerna. Väsimus andis end
nille all kannatas peale-ipsus.
Edukamateks korvi-
.s olid Alan Mikkor ja
^uim Melbourne'ist.
Ipalli veteranid pidasid ühe
hommikul tasavägise
atlastega, kaotades 42'A1\
na päeva õhtupoolikul said
(18:44) lüüa leedulastelt,
pallis olid köik eestlaste i
ed edukad. Meeste klassis
mõlemaid vastaseid
,:ga 3:0: naiste poolel löödi
ja Leedut 3:0. Veterani-ssis.
Nõistles ainult kaks
hnda — eestlaste ja leedu-mad.
Esimese kohtumise-eestlased,
kuid teises tuli
H^bumisxõit. sest osa män-oli
samal ajal mängimas
lii meeste klassis. Rahvus-liid
lätlased üldvõitjaks 3-
a: teiseks Leedu 32 p.
Eesti 21 punktiga.
. novembril 1987 — Thürsday, November 19, 1987 Lk.'7
lllilllllllllilllllliiliiiliilliiliilliliiilHillili
tavalt meie rahva ja sõdurite
:esti üksuste osatähtsus jäv
. Millisesse olukorda asetab
;aiemas mõõdus aga rahva?'
e meestele jätkasin: ..Ma,
sõtta vabatahtlikult selleks,
ah\ast ja maad. Eestlasena
tegutsemist. • Selle, pataljoni
Inäis mõtlevat. Vaatas viivu
istu\atele meestele ja sealt
ivale kaardile. •
grupi ülemaks Jõeperast kuni
oik selles lõisus olevad üksu-:
fälja vahetada sillapeal asuvad
ta kõike võimalikku toetust,
[as kindral omä käsu.
laine väärtus mitte ainult minu;
jsile, vaid ka Kaitsepataljoni ja
e.. Teadmine, et eestlased
t. tõi kõigisse usku j a julgust..
ute ainult lahingu võitmise au,
a saatus, sundis igat meest
käega lööma möödunud öö
>us, et me võidame, lahkus
•na 4. konlpanii, kõvendatud
|ke-tankitõrje rühmadega,
aht A. Mägi. meie tuntud oda-s:
,,Julge pealehakkamine on
poole eest ongi tarvis lüüa !"
vihase mürinaga suundusid
a Meerapalu poole,
oli meil venelastega esimene
>Ti Meerapalust lõunas. Saksa
tedasjvalgumist tõkestas sinna
loni kompanii. Vastane tõmbus
[elisse metsa'. Kokkupõrkel sai
)itev õhukaitse rühmaülem leit-ja
leegionäride lahingusse sek-
E. Kuus: •,,Hommikul enne
palu poolt ägedat tulistamist.
Järgneb :
ktrianous
Eesti helilooja ja pianist Rein
abadusliidu banketiL
esinemas
sammud Ameerikas
Pianistil ja heliloojal Rein Rannapil on New York olnud
koduks nüüd juba üle kahe kuu. Selle aja vältel on ta oma
eripärase kunstiga elamusi pakkunud mitmes USA eestlaste
keskuses. Tema debüütesinemine toimus New Yorgis 13.: sept0
innukalt kaasaelavale publikule.
Hoolimata kuumast, paduvih-masest
ilmast ning tegevushooaja
algpäevist täitus Eesti Maja saal
seinast seinani. Kontserdist kir-iutab
,,Vaba Eesti Sõna'' kriitik
D. Norak muuseas: .,Kava
esitamine oli täis elektrilist sädet.
R.R. kasutab erilist sobivate värvidega
paletti. Et täiendada oina
muus i k a 1 is t e 11 e k a n ne t Rr i
pianissimo ,on voolav ja po 1 eeritud
ja tema tehn ka on vägev. Tema
contsert Eest Majas näitas, miks
ta oli nii kõrselt hinnatud
kodumaal, olles N. Liidus võitjaks
mitmetes võistlustes. Tema
ettekanne on kindel ja see on väledate
sõ/mede töö. tema orientatsioon
o n V i rtuoos nc mu u s ika.
kuid paistab et ta on huvitatud
rohkem organiseerimisest kui
nüanssidest. Selle peale vaatamata
oli hea, kõik mis ta mängis. Tema
ettekanded olid rohkem isikliku
väljendusega, suure tehnika ja
tõelise tugeva muusikalise profiiliga'.';
1
Kava avapalaks oli noorkunstnik
valinud Liszti ülinõudliku 12.
Rapsoodia. Sellest arvab kriitik,
et ,, k u i g i ettekanne oli
omapärasem kui selle pala stiil
seda nõuabi oi) R-i ettekanne
suurepärane. ,
Järgmine esinemine oli pianisti
Eesti ;Kultuurfondi poolt korraldatud
õhtupoolikul, millega
tähistati Pedro Krusteni 90-ndat
sünniaastapäeva. Seal esitas ta
oma kuulsaid dzhäss-improvisat-
,sioone, milledes on palju
süvamuusika sugemeid. Kodu-
Eestis on kirjutatud, et neis on
koloriidi ja korduste maagia"
^ning et ,,meie \xxg'^Q\Q musitseerimisele,
regilaulule, on see arenguliin
palju lähemal kui impor-;
ditudkontrastide muusika" (Lepo
Sumera), 'Need osutusid ülimalt
huvitavaiks ja virtuooslikeks.
Nõuti järelejätmatult lisapalu ja
kunstnik puistas neid nagu varrukast.
Võisime veenduda, et Ran-nap
omab erakordse ande ja võr-kunst
ratu tehnika, mida pole suutnud
kahjustada isegi poole-aastane
pagulaspõlv ja regulaarse treeningu
puudumine.
Rannapil avanes vahepeal'
võimalus esineda ka ühes kaabel-telejaamas
kolme soolonumbriga.,
Selle jaamaga on seotud lauljatar
Viiu Vera Allik, kellega kahasse
esinemine toimuski.
Kunstnikul on selja taga ka
esinemised eestlastele Los
Angeleses, Washingtonis ja San
Franciscos. Nendega on rõõmustaval
kombel kaasunud ka esine-,
misvõimalused raadios, mis
aitavad Rannapi nime tutvustada
väljaspool eesti ühiskonda.
Kodumaal ei suudeta ebameeldivast
üllatusest, mille valmistas
Rannapi lahkumine, veelgi üle
saada: Olid nad ju koos Kalle
Randaluga tipp-pianistide paar,
kellele olid lahti suure
kodumaa" kontsertlavad. Vahe
seisnes vaid selles, et Randalu on
igati usaldusväärne ja talle
avanesid aegajalt ka vaba maailma
muusikakeskuste väravad. Ran^
napi võimalused seevastu olid äär-niiselt
piiratud: ta ihkas kunstilist
vabadust. Jättis maha oma karjääri
ja käesoleva aasta algul
omatud Eesti NSV teenelise
kunstitegelase aunimetuse
(nooremana kui see on tavaks),
astudes vastu tundmatule tulevikule.
Pärast laureaadiks saamist tegi
Rannapiga usutluse ajakiri ,,Aja
Pulss", milles usutletav ütleb oma
improvisatsioonide kohta: Loon
meeletuid kontraste, imelisest
hardusest hingerebiva ahastuse ja
traagikani. Olen õnnelik, sest olen
leidnud oma. Aga nüüd, kui olen
leidnud, istun selle otsas ega tea,
kellele seda pakkuda." See lühike
tsitaat ütleb kõik: kunstnikul ei
olnud oma loominguga midagi
peale hakata. Seda keelustati,
võeti kavadest ära. . . Nüüd
püüab kodumaa ajakirjandus teda
iseloomustada kui viletsat pianisti
Kultuurimärkmeid'
16. oktoobril avati Varblas kirjanik
Karl Ristikivi 75. sünniaastapäevaks
mälestuskivi koolimaja
ette, kus kirjanik lapsena õppis.
Pronksbareljeefiga^ mälestuskivi
autorid on Ants Mölder ja Ike
Volkov. Kivisse on raiutud tekst:
,,Kojuigatsus — kauguseigatsus,/
kahte harusse kasvav puu. . . "
Mälestusmärgi mõtte algatas
1986. a. kevadel Tallinna klubi
,,Tõru". 2000 annetajat kandsid
mälestusmärgi paigutamisega
seotud kulud. Juubeli puhul viibis
Varblas Kirjanike Liidu ja klubi
,,Tõru" esindus, kes tutvusid
klassiku nqorusmaaga ja võtsid
osa läänlaste poolt korraldatud K.
Ristikivi mälestustahvli avamisest
lähedal asuvas Piivarootsis, kirjaniku
ühes kodupaigas. Anneta--
jaile oli kunstnik Viive Tolli
valmistanud graafilise meenevii-da.
ja improvisaatorit, kes ei tunne
dzhässilikku harmooniat jne.
Tekib küsimus: millise imeväega
ta küll võitis vabariikliku pianistide
konkursi 1973. aastal (20-ne
aastasena!)? Kuidas on see
võimalik, et ta 3 aastat hiljem
rahvusvahelisel Bachi-nimelisel
:muusikavõistlusel Leipzigis tuli
6-ndaleV kohale?! Miks teda
vääristati Eesti NSV laureaadi
tiitliga?! Miks valmistati temast
Moskvas möödunud "kevadel
45- m i n u t i l i n e f i l m f i r m a
,,Melodia" poolt?! Miks kuulas
tuhandeisse ulatuv publik nii Tartus
kui Tallinnas tema, Hando
Runneli sõnadele loodud; kantaati
,,Ilus Maa" püsti seistes? Igale on
selge, et need seigad ei klapi
praeguse laimukampaaniaga kodumaal.
•
Mustamist on põgenike puhul
üha harrastatud. Mäletame, kuidas
Neeme Järvist tehti muusik,
kes tänavanurkadel, mütsiga
peos- pilli mängib. Kui see vale
oma usutavuse kaotas, siis oli Järvi
korraga auto-õnnetusel surma
saanud. Kui ta uuesti ellu ärkas"
oli ta abielu purunenud. Ikka
leiutati midagi. Nüüd on ta
viimaks mõningal määral rehabiliteeritud.
Rannapil, kes oma tegevust
vabas maailmas alles alustab,
läheb veel palju :aega, kuni tema
nime tohitakse kodumaal suhu
v õ t t a . Ta on sooritanud
,,raskeima riikliku kuriteo —
kodumaa reetmise". •
Praegu elab noor kunstnik
lootuste ja ulmade vallas,
unistades ajast, rail tal jälle on
oma klaver ning töo- ja
esinemisvõimalused.
muuslKa
inimesi
-Andrese kiriku ülemisse suurde saali, ammu
enne väi|akuulutatud kella kahest löteriialgust» Oli ju
toimumas üks kiriku aastaseid suursünd
Palju nädalaid enne loteriid Vana-Andrese kogudus võis
kogunes aga kirikusse arvukalt üldiselt rahule jääda eduka
loteriile annetatud eseineid. loteriiga j a valmistab end juba ette
Saniuti valmistasid Naiskäsitöö-jä^^^
ringi virgad daamid ilusaid
esemeid niihästi müügilauale kui
õnneloosideks. Loteriipäeva hpm-mikul
kogunesid korraldajad jiiba
kella 9%s kirikusse. Algas
kogutud esemete ülespanek Ja
samuti rikkaliku kohvilaua katmine.
Õnnelooside müüjad sorteerisid
iiumbrite j a värvidega
tähistatud
ÜSK ja ELÜ^^n^
Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku väljaandes
on avaldatud ,,Rikaste
ja yalrnistusid P^^y^^ o»K.olmain^
nende rtiüümisele.
Kui saabusid esimesed, varased
löteriikülastajad, tervitas neid
värviküllane, rikkalik väljapanek.
Silma torkasid arvukad maalid,
linikud/ seinavaibad, muud ilusad
kodukäsitööd ja palju huvitavaid
kinkebsemeid. Külastajaile oli see
tervitatavaks juhuseks end soodsalt
varustada jõulukingitustega.
Samuti kasutati juhust maitsvaks
kohvipausiks ahvadevate võileibade,
piii^ukate, saiade ja kookidega
kahelt külluslikult kohvilaualt.
Õnnenumbrite väljahüüdniist ja
võitude üleandmist juhtis elavalt
ja tabava huumoriga hr. Tõnu
Orav. Teda abistasid mitmed
juhatuseliikmed ja õpetaja Üdo
Petersoö oma perekonnaliikmetega.
Õnn naeratas külastajaile
mitut moodi: väiksemate esemete
loosid '01id ,,onnerattas",
suuremate esemete loose osteti
. ringikäivailt loosimüüjailt ja osa
maalidele ning väärtuslikumaile
esemeile korraldati nn. ,,ameerika
loterii'". Õnneloosimisest võeti
elavalt osa ja kõik loteriipiletid
müüdi läbi, kuigi algul tekitas
korraldajaile muret asjaolu, et
selle päeva olid oma üritusile
vaiiriud ka mitmed; teised, mis
oleks võinud loteriist osavõttu
vähendada.
suse, Püha Vaimu mahatulemise
püha", Lydia Altosaar-Pekku
luuletus „Pilt emmest", P.S. ,
,,Mõtisklusi peale paasat", M . '
Juhkamiv,,Teeavaja juhib"; L .
Tolstoi,,Jumal on seal, kus on arh
mastuš", M . Nedelsky ,,Kliiniline
psühholoogia ja õigeusk", L .
Altosaar-Pekku mälestusluuletus
,, Abtile'^, ,,Palvest", Eesti
Apostlik-Õigeusu koguduste elust
Austraalias, Stokholmis, Torontos
ja Vancouveris, Kultuurifondi
aruanne ja toetused. ^
VALGUS nr: 10-1987 .Evangeelses
kuukirjas on avaldatud Ä.
Leesmenti ,,Minge siis ja tehke
jüngreiks kõik rahvad", H . M-a
,,Head ja halvad harjumused",
A. Lauri ,,Püsiv palve", D.
Prince' i ,, Uue Testamendi pröh-vetluse
põhiprintsiipe", Salme
Kahu lutiletus ,,Mu Isa Ta, kas
sinu ka?'', E. Ki^
äraarvamatu rikkus", H.Ennise
tõi g itu d ,, Ju maia tänam i se
tähtsus" ja lühemaid kirjutisi.
Arvo Mägi, Kolm koda.. Romaan.
Stokholm 1987. Romaani
tegevus toimub Stokholmis suvel
1980 ESTO ajal ja pärast seda.
Kolme generatsiooni esindaja
silmadega jälgitakse toimuvat
ESTO piirides, kui ka tegelaste
eraelus ja suhetes teise sooga.
EKK, Lund 1987. 263 lk. i
,,VABA EESTLASE •'juures hiljuti joonealusena ilmunud
$4.00, saatekulu $1.
Müügil VABA EESTLASE talituses.
,TagahoovIs" tegelaskond pärast etendust. Foto: H. Oja
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 19, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-11-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871119 |
Description
| Title | 1987-11-19-07 |
| OCR text | (ekprvpall lõppes ri hgiga:: Eestlased võitsid V P0:45- ^ama tülerausega: ja leedii- ^eštlaši 52:46: : Eestlaste ' leedulastele" põhjustas laia reservide vähesus. )nd pidi samal päeva! kaks kohtumist ja kaks i[ pidi koguni kolm korda [nerna. Väsimus andis end nille all kannatas peale-ipsus. Edukamateks korvi- .s olid Alan Mikkor ja ^uim Melbourne'ist. Ipalli veteranid pidasid ühe hommikul tasavägise atlastega, kaotades 42'A1\ na päeva õhtupoolikul said (18:44) lüüa leedulastelt, pallis olid köik eestlaste i ed edukad. Meeste klassis mõlemaid vastaseid ,:ga 3:0: naiste poolel löödi ja Leedut 3:0. Veterani-ssis. Nõistles ainult kaks hnda — eestlaste ja leedu-mad. Esimese kohtumise-eestlased, kuid teises tuli H^bumisxõit. sest osa män-oli samal ajal mängimas lii meeste klassis. Rahvus-liid lätlased üldvõitjaks 3- a: teiseks Leedu 32 p. Eesti 21 punktiga. . novembril 1987 — Thürsday, November 19, 1987 Lk.'7 lllilllllllllilllllliiliiiliilliiliilliliiilHillili tavalt meie rahva ja sõdurite :esti üksuste osatähtsus jäv . Millisesse olukorda asetab ;aiemas mõõdus aga rahva?' e meestele jätkasin: ..Ma, sõtta vabatahtlikult selleks, ah\ast ja maad. Eestlasena tegutsemist. • Selle, pataljoni Inäis mõtlevat. Vaatas viivu istu\atele meestele ja sealt ivale kaardile. • grupi ülemaks Jõeperast kuni oik selles lõisus olevad üksu-: fälja vahetada sillapeal asuvad ta kõike võimalikku toetust, [as kindral omä käsu. laine väärtus mitte ainult minu; jsile, vaid ka Kaitsepataljoni ja e.. Teadmine, et eestlased t. tõi kõigisse usku j a julgust.. ute ainult lahingu võitmise au, a saatus, sundis igat meest käega lööma möödunud öö >us, et me võidame, lahkus •na 4. konlpanii, kõvendatud |ke-tankitõrje rühmadega, aht A. Mägi. meie tuntud oda-s: ,,Julge pealehakkamine on poole eest ongi tarvis lüüa !" vihase mürinaga suundusid a Meerapalu poole, oli meil venelastega esimene >Ti Meerapalust lõunas. Saksa tedasjvalgumist tõkestas sinna loni kompanii. Vastane tõmbus [elisse metsa'. Kokkupõrkel sai )itev õhukaitse rühmaülem leit-ja leegionäride lahingusse sek- E. Kuus: •,,Hommikul enne palu poolt ägedat tulistamist. Järgneb : ktrianous Eesti helilooja ja pianist Rein abadusliidu banketiL esinemas sammud Ameerikas Pianistil ja heliloojal Rein Rannapil on New York olnud koduks nüüd juba üle kahe kuu. Selle aja vältel on ta oma eripärase kunstiga elamusi pakkunud mitmes USA eestlaste keskuses. Tema debüütesinemine toimus New Yorgis 13.: sept0 innukalt kaasaelavale publikule. Hoolimata kuumast, paduvih-masest ilmast ning tegevushooaja algpäevist täitus Eesti Maja saal seinast seinani. Kontserdist kir-iutab ,,Vaba Eesti Sõna'' kriitik D. Norak muuseas: .,Kava esitamine oli täis elektrilist sädet. R.R. kasutab erilist sobivate värvidega paletti. Et täiendada oina muus i k a 1 is t e 11 e k a n ne t Rr i pianissimo ,on voolav ja po 1 eeritud ja tema tehn ka on vägev. Tema contsert Eest Majas näitas, miks ta oli nii kõrselt hinnatud kodumaal, olles N. Liidus võitjaks mitmetes võistlustes. Tema ettekanne on kindel ja see on väledate sõ/mede töö. tema orientatsioon o n V i rtuoos nc mu u s ika. kuid paistab et ta on huvitatud rohkem organiseerimisest kui nüanssidest. Selle peale vaatamata oli hea, kõik mis ta mängis. Tema ettekanded olid rohkem isikliku väljendusega, suure tehnika ja tõelise tugeva muusikalise profiiliga'.'; 1 Kava avapalaks oli noorkunstnik valinud Liszti ülinõudliku 12. Rapsoodia. Sellest arvab kriitik, et ,, k u i g i ettekanne oli omapärasem kui selle pala stiil seda nõuabi oi) R-i ettekanne suurepärane. , Järgmine esinemine oli pianisti Eesti ;Kultuurfondi poolt korraldatud õhtupoolikul, millega tähistati Pedro Krusteni 90-ndat sünniaastapäeva. Seal esitas ta oma kuulsaid dzhäss-improvisat- ,sioone, milledes on palju süvamuusika sugemeid. Kodu- Eestis on kirjutatud, et neis on koloriidi ja korduste maagia" ^ning et ,,meie \xxg'^Q\Q musitseerimisele, regilaulule, on see arenguliin palju lähemal kui impor-; ditudkontrastide muusika" (Lepo Sumera), 'Need osutusid ülimalt huvitavaiks ja virtuooslikeks. Nõuti järelejätmatult lisapalu ja kunstnik puistas neid nagu varrukast. Võisime veenduda, et Ran-nap omab erakordse ande ja võr-kunst ratu tehnika, mida pole suutnud kahjustada isegi poole-aastane pagulaspõlv ja regulaarse treeningu puudumine. Rannapil avanes vahepeal' võimalus esineda ka ühes kaabel-telejaamas kolme soolonumbriga., Selle jaamaga on seotud lauljatar Viiu Vera Allik, kellega kahasse esinemine toimuski. Kunstnikul on selja taga ka esinemised eestlastele Los Angeleses, Washingtonis ja San Franciscos. Nendega on rõõmustaval kombel kaasunud ka esine-, misvõimalused raadios, mis aitavad Rannapi nime tutvustada väljaspool eesti ühiskonda. Kodumaal ei suudeta ebameeldivast üllatusest, mille valmistas Rannapi lahkumine, veelgi üle saada: Olid nad ju koos Kalle Randaluga tipp-pianistide paar, kellele olid lahti suure kodumaa" kontsertlavad. Vahe seisnes vaid selles, et Randalu on igati usaldusväärne ja talle avanesid aegajalt ka vaba maailma muusikakeskuste väravad. Ran^ napi võimalused seevastu olid äär-niiselt piiratud: ta ihkas kunstilist vabadust. Jättis maha oma karjääri ja käesoleva aasta algul omatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse (nooremana kui see on tavaks), astudes vastu tundmatule tulevikule. Pärast laureaadiks saamist tegi Rannapiga usutluse ajakiri ,,Aja Pulss", milles usutletav ütleb oma improvisatsioonide kohta: Loon meeletuid kontraste, imelisest hardusest hingerebiva ahastuse ja traagikani. Olen õnnelik, sest olen leidnud oma. Aga nüüd, kui olen leidnud, istun selle otsas ega tea, kellele seda pakkuda." See lühike tsitaat ütleb kõik: kunstnikul ei olnud oma loominguga midagi peale hakata. Seda keelustati, võeti kavadest ära. . . Nüüd püüab kodumaa ajakirjandus teda iseloomustada kui viletsat pianisti Kultuurimärkmeid' 16. oktoobril avati Varblas kirjanik Karl Ristikivi 75. sünniaastapäevaks mälestuskivi koolimaja ette, kus kirjanik lapsena õppis. Pronksbareljeefiga^ mälestuskivi autorid on Ants Mölder ja Ike Volkov. Kivisse on raiutud tekst: ,,Kojuigatsus — kauguseigatsus,/ kahte harusse kasvav puu. . . " Mälestusmärgi mõtte algatas 1986. a. kevadel Tallinna klubi ,,Tõru". 2000 annetajat kandsid mälestusmärgi paigutamisega seotud kulud. Juubeli puhul viibis Varblas Kirjanike Liidu ja klubi ,,Tõru" esindus, kes tutvusid klassiku nqorusmaaga ja võtsid osa läänlaste poolt korraldatud K. Ristikivi mälestustahvli avamisest lähedal asuvas Piivarootsis, kirjaniku ühes kodupaigas. Anneta-- jaile oli kunstnik Viive Tolli valmistanud graafilise meenevii-da. ja improvisaatorit, kes ei tunne dzhässilikku harmooniat jne. Tekib küsimus: millise imeväega ta küll võitis vabariikliku pianistide konkursi 1973. aastal (20-ne aastasena!)? Kuidas on see võimalik, et ta 3 aastat hiljem rahvusvahelisel Bachi-nimelisel :muusikavõistlusel Leipzigis tuli 6-ndaleV kohale?! Miks teda vääristati Eesti NSV laureaadi tiitliga?! Miks valmistati temast Moskvas möödunud "kevadel 45- m i n u t i l i n e f i l m f i r m a ,,Melodia" poolt?! Miks kuulas tuhandeisse ulatuv publik nii Tartus kui Tallinnas tema, Hando Runneli sõnadele loodud; kantaati ,,Ilus Maa" püsti seistes? Igale on selge, et need seigad ei klapi praeguse laimukampaaniaga kodumaal. • Mustamist on põgenike puhul üha harrastatud. Mäletame, kuidas Neeme Järvist tehti muusik, kes tänavanurkadel, mütsiga peos- pilli mängib. Kui see vale oma usutavuse kaotas, siis oli Järvi korraga auto-õnnetusel surma saanud. Kui ta uuesti ellu ärkas" oli ta abielu purunenud. Ikka leiutati midagi. Nüüd on ta viimaks mõningal määral rehabiliteeritud. Rannapil, kes oma tegevust vabas maailmas alles alustab, läheb veel palju :aega, kuni tema nime tohitakse kodumaal suhu v õ t t a . Ta on sooritanud ,,raskeima riikliku kuriteo — kodumaa reetmise". • Praegu elab noor kunstnik lootuste ja ulmade vallas, unistades ajast, rail tal jälle on oma klaver ning töo- ja esinemisvõimalused. muuslKa inimesi -Andrese kiriku ülemisse suurde saali, ammu enne väi|akuulutatud kella kahest löteriialgust» Oli ju toimumas üks kiriku aastaseid suursünd Palju nädalaid enne loteriid Vana-Andrese kogudus võis kogunes aga kirikusse arvukalt üldiselt rahule jääda eduka loteriile annetatud eseineid. loteriiga j a valmistab end juba ette Saniuti valmistasid Naiskäsitöö-jä^^^ ringi virgad daamid ilusaid esemeid niihästi müügilauale kui õnneloosideks. Loteriipäeva hpm-mikul kogunesid korraldajad jiiba kella 9%s kirikusse. Algas kogutud esemete ülespanek Ja samuti rikkaliku kohvilaua katmine. Õnnelooside müüjad sorteerisid iiumbrite j a värvidega tähistatud ÜSK ja ELÜ^^n^ Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku väljaandes on avaldatud ,,Rikaste ja yalrnistusid P^^y^^ o»K.olmain^ nende rtiüümisele. Kui saabusid esimesed, varased löteriikülastajad, tervitas neid värviküllane, rikkalik väljapanek. Silma torkasid arvukad maalid, linikud/ seinavaibad, muud ilusad kodukäsitööd ja palju huvitavaid kinkebsemeid. Külastajaile oli see tervitatavaks juhuseks end soodsalt varustada jõulukingitustega. Samuti kasutati juhust maitsvaks kohvipausiks ahvadevate võileibade, piii^ukate, saiade ja kookidega kahelt külluslikult kohvilaualt. Õnnenumbrite väljahüüdniist ja võitude üleandmist juhtis elavalt ja tabava huumoriga hr. Tõnu Orav. Teda abistasid mitmed juhatuseliikmed ja õpetaja Üdo Petersoö oma perekonnaliikmetega. Õnn naeratas külastajaile mitut moodi: väiksemate esemete loosid '01id ,,onnerattas", suuremate esemete loose osteti . ringikäivailt loosimüüjailt ja osa maalidele ning väärtuslikumaile esemeile korraldati nn. ,,ameerika loterii'". Õnneloosimisest võeti elavalt osa ja kõik loteriipiletid müüdi läbi, kuigi algul tekitas korraldajaile muret asjaolu, et selle päeva olid oma üritusile vaiiriud ka mitmed; teised, mis oleks võinud loteriist osavõttu vähendada. suse, Püha Vaimu mahatulemise püha", Lydia Altosaar-Pekku luuletus „Pilt emmest", P.S. , ,,Mõtisklusi peale paasat", M . ' Juhkamiv,,Teeavaja juhib"; L . Tolstoi,,Jumal on seal, kus on arh mastuš", M . Nedelsky ,,Kliiniline psühholoogia ja õigeusk", L . Altosaar-Pekku mälestusluuletus ,, Abtile'^, ,,Palvest", Eesti Apostlik-Õigeusu koguduste elust Austraalias, Stokholmis, Torontos ja Vancouveris, Kultuurifondi aruanne ja toetused. ^ VALGUS nr: 10-1987 .Evangeelses kuukirjas on avaldatud Ä. Leesmenti ,,Minge siis ja tehke jüngreiks kõik rahvad", H . M-a ,,Head ja halvad harjumused", A. Lauri ,,Püsiv palve", D. Prince' i ,, Uue Testamendi pröh-vetluse põhiprintsiipe", Salme Kahu lutiletus ,,Mu Isa Ta, kas sinu ka?'', E. Ki^ äraarvamatu rikkus", H.Ennise tõi g itu d ,, Ju maia tänam i se tähtsus" ja lühemaid kirjutisi. Arvo Mägi, Kolm koda.. Romaan. Stokholm 1987. Romaani tegevus toimub Stokholmis suvel 1980 ESTO ajal ja pärast seda. Kolme generatsiooni esindaja silmadega jälgitakse toimuvat ESTO piirides, kui ka tegelaste eraelus ja suhetes teise sooga. EKK, Lund 1987. 263 lk. i ,,VABA EESTLASE •'juures hiljuti joonealusena ilmunud $4.00, saatekulu $1. Müügil VABA EESTLASE talituses. ,TagahoovIs" tegelaskond pärast etendust. Foto: H. Oja |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-11-19-07
