Vaba eestlane , November 19, 1987

              VABA EESTLANE neljapäeval, 19. novembril 1987
Kolme professori
To Ülikoolis
Arutati ,9valgeid laike'^ ja eende tähendust -
Laupäeval, 14. inovembri! toimus Ignatieff'i auditooriumis
Toronto Ülikoolis kolme-professorn sümpoosioe umbes 100
pealtkuulaja ees. Õieti oli professoreid neli, sest ka esitleja või
„emcee" (tseremooniameister) oM selles kraadis.
Professor Olev Trass Toronto
ülikoolist esitles laua taga istujaid
kui kolme prominentsemat Välis-
Eesti teadlast ajaloo ja sotsioloo­gia
alal. Nendeks olid professor
Hain Rebas, {)raegune Toronto
Ülikooli Eesti Õppetooli juhataja
ja ajalooprofessor Kieli ülikooli
juurest Lääne-Saksamaal, kes
aastaks on Torontosse asunud.
Hain Rebas on Rootsis Göteborgi
ülikooli alumnus ja eriti Euroopas
hästituntud nooremapõlve
teadlane.
Teiseks professoriks oli profes­sor
emeritus (ta on juba puhkepai­gal)
-Karl Aun, kes on Tartu
ülikooli endine kasvandik ja
Waterloo (nüüd Sir Wilfred
Laurier) ülikooli õppejõud; ta
juhatas seal poliit-teaduste fakul-leeti.
Ning kolmandaks oli kohal
sotsioloogia-professor Tõnu Par-ming,
kes on eelmise aasta Toron­to
ülikooli Eesti Õppetooli juha­taja
ja korraline professor
Marylandi ülikooli juures üSA-s.
iSIIIIIIIHItlllllHIIIIIIIIllllllllllttlllilllltlllill^^^
CONDORIIINIUM FOR SALE
North Miami Beach, Florida —
Kings Point Imperlal Gondo. 2
bedrooms, 2 baths, screened
lerrace, rollshutters, newiy dö-corated,
1 blockto beach.
Negotiable.
Phon© 1-305-940-8703
Prof. Hain Rebas
Sümpoosioni avas prof. Rebas,
kes selgitas historiograafia tähen­dust
ja valgustas Eesti ajaloo õpe­tamismeetodeid
Eesti Vabariigis,
! okupeeritud Eestis ja Välis-Eestis
(Rootsis; Soomes, USA-s, Kana­das,
Lääne-Saksamaäl). Ta
võrdles nii sees- kui ka väljaspool
I raudrimpa avaldatud raamatuid
Eesti ajaloo kohta ja andis neile
oma hinnangu. Ning ta mainis
,,valgeid laike", asju mida ei ole
ajalookirjutajate poolt
puudutatud. Neid leidub muidugi
suuremal hulgal nõukogude aja­loolaste
pädevuses, kuid ta leidis
et ka välismail Eesti ajalugu kir­jutavad
ajaloolased on mõninga­test
ajaloo-aspektidest, kas koge­mata
või meelega, enam-vähem
mööda läinud.
I Professor Karl Aun kõneles
Molotov-Ribbentropi paktist ja
selle salaklauslitest ning tege­vusest
Kodu-EestiSj nii ametlikul
kui ka mitteametlikul tasandil. Ta
imetles Tiit Madissoni andmete
täiblikkust ja täpseid arve küüdi­tatute
ja langenute kohta, mida see
dissident oma 23. augusti Hirve­pargis
peetud kõnes mainis.
Ta nimetas, et kuna arhiivma­terjalid
on nõukogudemaal tihti
isegi usaldatud partei-ajaloolaste-le
kättesaamatud, siis on arvata et
Madissoni andmed olid saadud
teisel teel. Ning Ribbentrop-
Molötovi pakti salaklauslid —
'isegi nende eksistents on suuremal
osal sealsetel elanikel teadmata.
^ Tä^ mainis- üSA^s ^N...; t i i du kohta
Prof. Karl Am
ilmunud koguteost ,,Stalin and his
generals", kus rohkem kui 30
kindrali mälestustes ei ole kuskil
midagi ülal tähendatud salalepin-gu
kohta. Ning N. Liidu ajaloo
vanemteadur Heino Arumäe oma
teoses mainib „välismaisi alli­kaid"
kui ta sellest salakokkulep­pest
räägib — mida ta muuseas
õigustab kui tarvilikku antud
poliitilises olukorras.
Professor Tõnu Parming oma­korda
lisas, et ajakiri ,,Baltic
Forum" annab välja USA doku­mentide
kogu,\ kus on ka vastav
leping ja selle salaklauslid sees.
Kuid Eesti Vabariigi valitsus oli
neist teadlik juba 3 päeva pärast
lepingu sõlmimist, sest kol.iMaas-ing
olevat kutsutud Saksamaale
just selJeks otstareks 1939. a.
suvel — et teadet E. V. valitsusele
edasi anda. Nüüd avatavat ka Briti
ja USA salateenistuste arhiivid,
kus need asjad on üles tähendatud.
Ning hiljuti trükkis eestikeelne
ajaleht Rootsis,,Teataja'V ära lep­ingu
teksti eestikeelse tõlke.
Prof. Parming rääkis ka küüdi­tatute
arvu „valgest laigust" —
mida seni Eestis üldse käsitatud ei
ole, ning välismail ainult umb­kaudselt.
Kuna 1941. aasta suvel
küüditatute ja Venemaale mobili­seeritute
arvud on enam-vähem
täpselt teada, jäävad 1949. a.
küüditatud inimeste (nn. „kula-kute")
ja otsekohe pärast Eesti
taas-okupeerimist nõukogude
vägede poolt arreteeritute arvud
seni avaldamata saladuseks.
Rahvaloendused näitavad, et
1939. aastal Eestis elanud
1.134.000 isikust oli pärast sõda
ainult 830.000 järele jäänud -
seega langes Eesti elanike arv II
maailmasõja vältel 22 kuni: 24
protsenti. Kuid sellel arvel tuleb
rehkendada ka välismaile põgene-nuid
(keda ta arvestas olevat
umbes 100.000) ja Eestist
eraldatud ning otse Suur-Vene­maa
külge liidetud rahvastikku
(umbes 70.000). Sõjaaastail Ve­nemaale
mobiliseerituist(33.ÖOO)
ja E. V. Sõjaväes teeninuist
(5600) sai suur osa surma või
jooksis sakslaste poole üle. Osa
tuli neist pärast sõda Eestisse
tagasi. Ka küüditatuist tuli osa
tagasi, kuid täpsed arvud
puuduvad. On
palju eestlasi sõjas
poolel) surma sai.
Prof. Parmingu andmeil hukati
Eestis sakslaste okupatsiooni ajal
umbes 4500 kuni 6000 endist
Eesti Vabariigi kodanikku. Suurte
arvudega opereerivad nõukogude
teabeteenistused arvestavad ar­vatavasti
kaasa Eestis surnud või
hukatud; punaarmee vange ja
välismailt sisse toodud juute—
kui neil arvudel üldse mingit
tõepõhja all on. Soome põgenes
umbes 6000 inimest — neist tuli
küll 2000 „soomepoissi" j^He
tagasi, kellest osa langes, osa
nõukogude vägede kätte vangi
kukkus ja osa taganevate sakslas­tega
koos välja pääses. Aga nagu
juba mainitud, täpsed statistlilised
andmed on seni (kui need kuskil
olemas on) avaldamata. Igal juhul
oli sõdurieas olnud meeste arv
Eestis pärast sõda suures vähe­muses,
kohati kolmandiku võrra
vähem kui samaealisi naisi.
Küsimuste perioodil esitati mit­meid
pärimisi praegu Eestis tegut^
sevate ajaloolaste ja nende ava­meelsuse
või selle puudumise
kohta. Märgiti Viktor Maamäge,
Karl Siilivaski, 0. Kuuli, Heino
Arumäed, Jüri Ant'i, Peeter Soo­kruusi,
Mikk Titma'd. Sõna võttis
ka hiljutine Eestist saabunu, Veljo
Kalep, kes rääkis Gustav Naahist
kui praegusest vanemast ajaloola­sest,
kes aga hariduselt olevat
hoopis filosoof-kosmoloQg, sün­dinud
ja kasvanud Siberis ja
Venemaal. Ta mainis ka Raimo
Pullafit ja Mikk Titmä'd, keda
ütles, isiklikult tundvat.
Sõna võttis veel Ulo Jürima
Paul Vihalemma raamatu „Eesti
kodanlus imperialismi teenistu­ses"
kohta. Hain Rebas vastas, et
see raamat on nüüd ka nõukogude
ajaloolate poolt kõrvale visatud
kui täielik praht. Arvo Naelapea
rääkis, ,hallidest laikudest", asja­oludest
mida on varem mainitud
kuid mida nüüd ümber tehakse:
Näiteks endiste eesti ;,,jüunikom-munistide"
kohta on nüüd
avaldatud kirjutisi, mis neid
rehabiliteerivad. Hain Rebas
nõustus sellega ja Tõnu Parming
lisas, et kuigi Moskva otsustab
suures joones, on siiski, kohalikel^
kommunistlikel tegelastel mõnes
asjas võimalus kaasa rääkida. Pe­restroika
baasiks ja Gorbatšhovi
3eatõeks pidas ta siiski kommu­nistlikku
parteid, mitte nõukogu­de
sõjaväge või julgeolekut. Sõna
võtsid veel mõned, kes hea
meelega oma nimesid ei tahtnud
avaldada, kuid kes ,,vanu; asju
meelde tuletasid".
Sümpoosion lõppes kella kahe
paiku, mil professor Trass nii
esinejaid kui osavõtjaid tänas val­gustava
loengu ja intelligentse
diskussiooni eest, kus isiklikuks ei
mindud ega teineteisele ägedaid
sõnu ei
99 Balti vabariigis Eestis rfi
sõdurite haudu ühes linnas j^^
teisesy teatas noorte
oma möödiini^d
Juhtumid leidsid aset 21.
oktoobri ööl. Tartu kalmistul eesti
rahvuslased paiskasid ümber
(vene) sõdurite hauakivid, kes
olid langenud Natsi-Saksamaa
vastu võideldes, ütles^aleht.
Viru' linnas (_ " " '
olema Võru — toim.) kogunes
suur hulk inimesiV kaasa arvatud
purjus nqorukid,kes hakkasid kar­juma
lööklauseid,nõüdes vaba­dust,
enne kui nad hakkasid ava­likku
liiklust takistama, tea^^
ajaleht.
Miilits segas vahele ja
eesti rahvuslased, kaasa
jõugu juhid Ain Saar ja Argo
Mjannimets (peaks muidugi ole­ma
Männimets — toim.) said
karistada, üdes päevaleht ilma
üksikasju andmata.
Augustis toimusid demonstrat­sioonid
Eestis kui ka naabervaba-riikides
Lätis ja Leedus, et märki­da
natsi-nõukogude pakti 48-ndat
aastapäeva, mis viis Balti riikide
anneksatsioonile N . Liidu poolt.
.nov. 1987. .Nõukogude Liidu
(attacked) rahvuslased vene
demonstreerisid vabaduse eest
„Komsoimiolska^a Pravda**
numbris.
Need kolm väikest riiki olid
kahe maailmasõja vahel iseseis­vad.
REUTER 1309.\'
Nii näeb välja Briti uudiste­agentuuri
teade Moskvast, mis
tsiteerib nõukogude ajalehte rahu­tuste
kohta Eestis.
B
Eesti Kultuuriministeerium,
Tallinna linna täitevkomitee,
Eesti ' Kunstnike Liit ja Eesti
arhitektide Liit kuulutas välja
lahtise võistluse monumendile,
mis jäädvustaks eesti maletaja ja
rahvusvahelise suurmeistri Paul
Kerese isiku sportlase, kultuuri-ja
ühiskonnategelasena. Monument
rajatakse Tallinna Tõnismäele,
Hariduse ja Tõnismäe tänava ning
Pärnu maanteega piirnevasse
parki. Tööde esitamise tähtajaks
on 22. detsember 1987. Zhürii
teeb lõpliku otsuse P. Kerese sün­nipäevaks
7. jaanuaril 1988.
HOUSE OF COMMONS
The Standing Committee on Multiculturalism will be holding public
hearings in Toronto, Ontario on December 7 and 8; 1987, pertaining
to its Report to the House of Commons, "Multiculturalism:
Building the Canadian Mosalc" (presented in June, 1987).and
the government responše to this RefDOrt^^ ,
Those ihdividualš and organizations interested in submitting briefs
and/or appearing before the Committee on this matter are
requested tocontact the Clerk of the Committee ^^b^
Monday, November 23, 1987.
For additional information or a copy of the Committee's Report,
contact:
TheClerk
Standing Commlüee on
602-A Wellington Buildir
House pf Commons
Ottawa, Ontario
: K1A0A6
.... (613) 996-3621 :
• O : : : . ; ' w s i t g e s , U.P.
•Membeirs:- • . :: Chairman
Ricardo Lopez Bill Lesick ÄIan Redway
Ernie Epp Serglo Marchj Andrew Witer
äri jä
ja osa (Arabp — .Fii
20%-50% hmriaalandust
11 5463 Yonge St. Willowdale M2N 5S1
(Finchi lähedal) ~ TeB. 222-7575
Avatud: esmasp., teisip., kolmap. 9 -6
neljap., reedel 9r-8, laup. 9 -5
ri laiiirriiTiipr
Nr. 86
Kohtumine
(Algus lk. I)
sageli kanarbikuga ja potisinisej
värvitud.
Siis järgnesid sõidutekid, ml
ajaks oli Eestisse jõudnf
välismaisi eeskujusid, tekkldej
ilmusid mustrid. 19. sajai
algasid Vormsist t^ed 111
nusilmalise mustriga vaibj
millest oli näiteid yäljapanekj
hulgas. Üheks eriliigiks on 19.
jandist pärit valgest lambavillas
tekid, millele trükipakkud(
trükiti peale mustrid, mis omal
da kaeti ühtlase värviga. Järgj
kolmeosaline Ebba Sarali p(
kootud Ellen Irsi pulmapäev|
kingitud vaip.
19. sajandist oli pärit
,,suletud Isüdamega'' tekid,
alustasid jteekonda Virumaalt
levisid Põhja-Eestis k
• Läänemaale. Läänemaal alust
omakorda teed lillemustril
tekid. Seda kunsti on Kanadas!
jelenud Vanda Isotamm, kej
ainus teadaolev tekkide tiki
Viimased kaks tekki
ühesuguse mustriga, kuid k(
teistpidi, mis Erika Timmas|
netas muuseumile. Väljapäi
tekkidest oli kolm laenatud,
jäänud kõik antakse
muuseumile.
Lõpuks E, Runge sooviti
kõik oma kodud läbi käii
sellised varandused, mil
nooremad lugu QI pea, anj
sinna kus neid võidakse vaal
käia ja säilitada.
Ene Runge ja Tiina Tam|
andsid vaheldumisi rai
mõistatada eesti mõisti
• millega toodi esile rahvalooi
vaimukust. Siis kaks skaudii
Ärni Käärid ja Egbert
.esimene akordioniU'
-vilistades esitasid ksks -
meloodiat.
Teise poolaja alul Tiit fc
vustas vana eesti kannelt ja]
sel kolm rahvaviisi; sai
mängis ta 'ka torupilli ja
sellelgi kolm lugu. Na|
Runge ütles on Tiit nii ande]
võib igast asjast muusil
teha ja sellel mängida.
Ellen Irs rääkis talv(
novembrist. 1. novembj
hingedepäev, mil lahkunu]
ged tulid omakseid küh
Kuulati looduse häälija püi
kaudu mõista esivanemate
deid. 10. nov. on mar<|
põlluviljadele.õnnistuse so(
päev. Usuti et mardi
olid kadunud hingede esil
Mardisandid laulsid kui
laule, alates tervitusi
lõpetades tänulauluga. M{
tidele annetati talusaadusi
Seoses mardipäevaga oli
suguseid uskumusi ja k(
kuid sellega algas ka talvis]
ajajärk. 25. novv on k<
mardipäevale omaste komj
vahe seisis vaid selles,
dipäeval olid mardisantidj
hed, kadripäeval riaised;|
aga käidi segamini.
" Ettekanne muutus man
rahvapillide orkester män|
eesriide taga mardilauh
järel lava eesriie avanes
disandid tulid lauldes
. hakates seal tantsima,
perenaisena ja Egbert Ri
remehena võtsid mardid
andsid neile ande. Orkest
laulusolisti ja kuus mx
disanti täitsid lava tej
kuni lauldi
pereeidele. . .'V
Lõpusõnas E. Runge
igaüks pärastlõunalt midj
viiks esivanemate iluti
tänas kõiki kaasaaitajil