1987-11-19-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 19. novembril 1987 Kolme professori To Ülikoolis Arutati ,9valgeid laike'^ ja eende tähendust - Laupäeval, 14. inovembri! toimus Ignatieff'i auditooriumis Toronto Ülikoolis kolme-professorn sümpoosioe umbes 100 pealtkuulaja ees. Õieti oli professoreid neli, sest ka esitleja või „emcee" (tseremooniameister) oM selles kraadis. Professor Olev Trass Toronto ülikoolist esitles laua taga istujaid kui kolme prominentsemat Välis- Eesti teadlast ajaloo ja sotsioloogia alal. Nendeks olid professor Hain Rebas, {)raegune Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli juhataja ja ajalooprofessor Kieli ülikooli juurest Lääne-Saksamaal, kes aastaks on Torontosse asunud. Hain Rebas on Rootsis Göteborgi ülikooli alumnus ja eriti Euroopas hästituntud nooremapõlve teadlane. Teiseks professoriks oli professor emeritus (ta on juba puhkepaigal) -Karl Aun, kes on Tartu ülikooli endine kasvandik ja Waterloo (nüüd Sir Wilfred Laurier) ülikooli õppejõud; ta juhatas seal poliit-teaduste fakul-leeti. Ning kolmandaks oli kohal sotsioloogia-professor Tõnu Par-ming, kes on eelmise aasta Toronto ülikooli Eesti Õppetooli juhataja ja korraline professor Marylandi ülikooli juures üSA-s. iSIIIIIIIHItlllllHIIIIIIIIllllllllllttlllilllltlllill^^^ CONDORIIINIUM FOR SALE North Miami Beach, Florida — Kings Point Imperlal Gondo. 2 bedrooms, 2 baths, screened lerrace, rollshutters, newiy dö-corated, 1 blockto beach. Negotiable. Phon© 1-305-940-8703 Prof. Hain Rebas Sümpoosioni avas prof. Rebas, kes selgitas historiograafia tähendust ja valgustas Eesti ajaloo õpetamismeetodeid Eesti Vabariigis, ! okupeeritud Eestis ja Välis-Eestis (Rootsis; Soomes, USA-s, Kanadas, Lääne-Saksamaäl). Ta võrdles nii sees- kui ka väljaspool I raudrimpa avaldatud raamatuid Eesti ajaloo kohta ja andis neile oma hinnangu. Ning ta mainis ,,valgeid laike", asju mida ei ole ajalookirjutajate poolt puudutatud. Neid leidub muidugi suuremal hulgal nõukogude ajaloolaste pädevuses, kuid ta leidis et ka välismail Eesti ajalugu kirjutavad ajaloolased on mõningatest ajaloo-aspektidest, kas kogemata või meelega, enam-vähem mööda läinud. I Professor Karl Aun kõneles Molotov-Ribbentropi paktist ja selle salaklauslitest ning tegevusest Kodu-EestiSj nii ametlikul kui ka mitteametlikul tasandil. Ta imetles Tiit Madissoni andmete täiblikkust ja täpseid arve küüditatute ja langenute kohta, mida see dissident oma 23. augusti Hirvepargis peetud kõnes mainis. Ta nimetas, et kuna arhiivmaterjalid on nõukogudemaal tihti isegi usaldatud partei-ajaloolaste-le kättesaamatud, siis on arvata et Madissoni andmed olid saadud teisel teel. Ning Ribbentrop- Molötovi pakti salaklauslid — 'isegi nende eksistents on suuremal osal sealsetel elanikel teadmata. ^ Tä^ mainis- üSA^s ^N...; t i i du kohta Prof. Karl Am ilmunud koguteost ,,Stalin and his generals", kus rohkem kui 30 kindrali mälestustes ei ole kuskil midagi ülal tähendatud salalepin-gu kohta. Ning N. Liidu ajaloo vanemteadur Heino Arumäe oma teoses mainib „välismaisi allikaid" kui ta sellest salakokkuleppest räägib — mida ta muuseas õigustab kui tarvilikku antud poliitilises olukorras. Professor Tõnu Parming omakorda lisas, et ajakiri ,,Baltic Forum" annab välja USA dokumentide kogu,\ kus on ka vastav leping ja selle salaklauslid sees. Kuid Eesti Vabariigi valitsus oli neist teadlik juba 3 päeva pärast lepingu sõlmimist, sest kol.iMaas-ing olevat kutsutud Saksamaale just selJeks otstareks 1939. a. suvel — et teadet E. V. valitsusele edasi anda. Nüüd avatavat ka Briti ja USA salateenistuste arhiivid, kus need asjad on üles tähendatud. Ning hiljuti trükkis eestikeelne ajaleht Rootsis,,Teataja'V ära lepingu teksti eestikeelse tõlke. Prof. Parming rääkis ka küüditatute arvu „valgest laigust" — mida seni Eestis üldse käsitatud ei ole, ning välismail ainult umbkaudselt. Kuna 1941. aasta suvel küüditatute ja Venemaale mobiliseeritute arvud on enam-vähem täpselt teada, jäävad 1949. a. küüditatud inimeste (nn. „kula-kute") ja otsekohe pärast Eesti taas-okupeerimist nõukogude vägede poolt arreteeritute arvud seni avaldamata saladuseks. Rahvaloendused näitavad, et 1939. aastal Eestis elanud 1.134.000 isikust oli pärast sõda ainult 830.000 järele jäänud - seega langes Eesti elanike arv II maailmasõja vältel 22 kuni: 24 protsenti. Kuid sellel arvel tuleb rehkendada ka välismaile põgene-nuid (keda ta arvestas olevat umbes 100.000) ja Eestist eraldatud ning otse Suur-Venemaa külge liidetud rahvastikku (umbes 70.000). Sõjaaastail Venemaale mobiliseerituist(33.ÖOO) ja E. V. Sõjaväes teeninuist (5600) sai suur osa surma või jooksis sakslaste poole üle. Osa tuli neist pärast sõda Eestisse tagasi. Ka küüditatuist tuli osa tagasi, kuid täpsed arvud puuduvad. On palju eestlasi sõjas poolel) surma sai. Prof. Parmingu andmeil hukati Eestis sakslaste okupatsiooni ajal umbes 4500 kuni 6000 endist Eesti Vabariigi kodanikku. Suurte arvudega opereerivad nõukogude teabeteenistused arvestavad arvatavasti kaasa Eestis surnud või hukatud; punaarmee vange ja välismailt sisse toodud juute— kui neil arvudel üldse mingit tõepõhja all on. Soome põgenes umbes 6000 inimest — neist tuli küll 2000 „soomepoissi" j^He tagasi, kellest osa langes, osa nõukogude vägede kätte vangi kukkus ja osa taganevate sakslastega koos välja pääses. Aga nagu juba mainitud, täpsed statistlilised andmed on seni (kui need kuskil olemas on) avaldamata. Igal juhul oli sõdurieas olnud meeste arv Eestis pärast sõda suures vähemuses, kohati kolmandiku võrra vähem kui samaealisi naisi. Küsimuste perioodil esitati mitmeid pärimisi praegu Eestis tegut^ sevate ajaloolaste ja nende avameelsuse või selle puudumise kohta. Märgiti Viktor Maamäge, Karl Siilivaski, 0. Kuuli, Heino Arumäed, Jüri Ant'i, Peeter Sookruusi, Mikk Titma'd. Sõna võttis ka hiljutine Eestist saabunu, Veljo Kalep, kes rääkis Gustav Naahist kui praegusest vanemast ajaloolasest, kes aga hariduselt olevat hoopis filosoof-kosmoloQg, sündinud ja kasvanud Siberis ja Venemaal. Ta mainis ka Raimo Pullafit ja Mikk Titmä'd, keda ütles, isiklikult tundvat. Sõna võttis veel Ulo Jürima Paul Vihalemma raamatu „Eesti kodanlus imperialismi teenistuses" kohta. Hain Rebas vastas, et see raamat on nüüd ka nõukogude ajaloolate poolt kõrvale visatud kui täielik praht. Arvo Naelapea rääkis, ,hallidest laikudest", asjaoludest mida on varem mainitud kuid mida nüüd ümber tehakse: Näiteks endiste eesti ;,,jüunikom-munistide" kohta on nüüd avaldatud kirjutisi, mis neid rehabiliteerivad. Hain Rebas nõustus sellega ja Tõnu Parming lisas, et kuigi Moskva otsustab suures joones, on siiski, kohalikel^ kommunistlikel tegelastel mõnes asjas võimalus kaasa rääkida. Perestroika baasiks ja Gorbatšhovi 3eatõeks pidas ta siiski kommunistlikku parteid, mitte nõukogude sõjaväge või julgeolekut. Sõna võtsid veel mõned, kes hea meelega oma nimesid ei tahtnud avaldada, kuid kes ,,vanu; asju meelde tuletasid". Sümpoosion lõppes kella kahe paiku, mil professor Trass nii esinejaid kui osavõtjaid tänas valgustava loengu ja intelligentse diskussiooni eest, kus isiklikuks ei mindud ega teineteisele ägedaid sõnu ei 99 Balti vabariigis Eestis rfi sõdurite haudu ühes linnas j^^ teisesy teatas noorte oma möödiini^d Juhtumid leidsid aset 21. oktoobri ööl. Tartu kalmistul eesti rahvuslased paiskasid ümber (vene) sõdurite hauakivid, kes olid langenud Natsi-Saksamaa vastu võideldes, ütles^aleht. Viru' linnas (_ " " ' olema Võru — toim.) kogunes suur hulk inimesiV kaasa arvatud purjus nqorukid,kes hakkasid karjuma lööklauseid,nõüdes vabadust, enne kui nad hakkasid avalikku liiklust takistama, tea^^ ajaleht. Miilits segas vahele ja eesti rahvuslased, kaasa jõugu juhid Ain Saar ja Argo Mjannimets (peaks muidugi olema Männimets — toim.) said karistada, üdes päevaleht ilma üksikasju andmata. Augustis toimusid demonstratsioonid Eestis kui ka naabervaba-riikides Lätis ja Leedus, et märkida natsi-nõukogude pakti 48-ndat aastapäeva, mis viis Balti riikide anneksatsioonile N . Liidu poolt. .nov. 1987. .Nõukogude Liidu (attacked) rahvuslased vene demonstreerisid vabaduse eest „Komsoimiolska^a Pravda** numbris. Need kolm väikest riiki olid kahe maailmasõja vahel iseseisvad. REUTER 1309.\' Nii näeb välja Briti uudisteagentuuri teade Moskvast, mis tsiteerib nõukogude ajalehte rahutuste kohta Eestis. B Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linna täitevkomitee, Eesti ' Kunstnike Liit ja Eesti arhitektide Liit kuulutas välja lahtise võistluse monumendile, mis jäädvustaks eesti maletaja ja rahvusvahelise suurmeistri Paul Kerese isiku sportlase, kultuuri-ja ühiskonnategelasena. Monument rajatakse Tallinna Tõnismäele, Hariduse ja Tõnismäe tänava ning Pärnu maanteega piirnevasse parki. Tööde esitamise tähtajaks on 22. detsember 1987. Zhürii teeb lõpliku otsuse P. Kerese sünnipäevaks 7. jaanuaril 1988. HOUSE OF COMMONS The Standing Committee on Multiculturalism will be holding public hearings in Toronto, Ontario on December 7 and 8; 1987, pertaining to its Report to the House of Commons, "Multiculturalism: Building the Canadian Mosalc" (presented in June, 1987).and the government responše to this RefDOrt^^ , Those ihdividualš and organizations interested in submitting briefs and/or appearing before the Committee on this matter are requested tocontact the Clerk of the Committee ^^b^ Monday, November 23, 1987. For additional information or a copy of the Committee's Report, contact: TheClerk Standing Commlüee on 602-A Wellington Buildir House pf Commons Ottawa, Ontario : K1A0A6 .... (613) 996-3621 : • O : : : . ; ' w s i t g e s , U.P. •Membeirs:- • . :: Chairman Ricardo Lopez Bill Lesick ÄIan Redway Ernie Epp Serglo Marchj Andrew Witer äri jä ja osa (Arabp — .Fii 20%-50% hmriaalandust 11 5463 Yonge St. Willowdale M2N 5S1 (Finchi lähedal) ~ TeB. 222-7575 Avatud: esmasp., teisip., kolmap. 9 -6 neljap., reedel 9r-8, laup. 9 -5 ri laiiirriiTiipr Nr. 86 Kohtumine (Algus lk. I) sageli kanarbikuga ja potisinisej värvitud. Siis järgnesid sõidutekid, ml ajaks oli Eestisse jõudnf välismaisi eeskujusid, tekkldej ilmusid mustrid. 19. sajai algasid Vormsist t^ed 111 nusilmalise mustriga vaibj millest oli näiteid yäljapanekj hulgas. Üheks eriliigiks on 19. jandist pärit valgest lambavillas tekid, millele trükipakkud( trükiti peale mustrid, mis omal da kaeti ühtlase värviga. Järgj kolmeosaline Ebba Sarali p( kootud Ellen Irsi pulmapäev| kingitud vaip. 19. sajandist oli pärit ,,suletud Isüdamega'' tekid, alustasid jteekonda Virumaalt levisid Põhja-Eestis k • Läänemaale. Läänemaal alust omakorda teed lillemustril tekid. Seda kunsti on Kanadas! jelenud Vanda Isotamm, kej ainus teadaolev tekkide tiki Viimased kaks tekki ühesuguse mustriga, kuid k( teistpidi, mis Erika Timmas| netas muuseumile. Väljapäi tekkidest oli kolm laenatud, jäänud kõik antakse muuseumile. Lõpuks E, Runge sooviti kõik oma kodud läbi käii sellised varandused, mil nooremad lugu QI pea, anj sinna kus neid võidakse vaal käia ja säilitada. Ene Runge ja Tiina Tam| andsid vaheldumisi rai mõistatada eesti mõisti • millega toodi esile rahvalooi vaimukust. Siis kaks skaudii Ärni Käärid ja Egbert .esimene akordioniU' -vilistades esitasid ksks - meloodiat. Teise poolaja alul Tiit fc vustas vana eesti kannelt ja] sel kolm rahvaviisi; sai mängis ta 'ka torupilli ja sellelgi kolm lugu. Na| Runge ütles on Tiit nii ande] võib igast asjast muusil teha ja sellel mängida. Ellen Irs rääkis talv( novembrist. 1. novembj hingedepäev, mil lahkunu] ged tulid omakseid küh Kuulati looduse häälija püi kaudu mõista esivanemate deid. 10. nov. on mar<| põlluviljadele.õnnistuse so( päev. Usuti et mardi olid kadunud hingede esil Mardisandid laulsid kui laule, alates tervitusi lõpetades tänulauluga. M{ tidele annetati talusaadusi Seoses mardipäevaga oli suguseid uskumusi ja k( kuid sellega algas ka talvis] ajajärk. 25. novv on k< mardipäevale omaste komj vahe seisis vaid selles, dipäeval olid mardisantidj hed, kadripäeval riaised;| aga käidi segamini. " Ettekanne muutus man rahvapillide orkester män| eesriide taga mardilauh järel lava eesriie avanes disandid tulid lauldes . hakates seal tantsima, perenaisena ja Egbert Ri remehena võtsid mardid andsid neile ande. Orkest laulusolisti ja kuus mx disanti täitsid lava tej kuni lauldi pereeidele. . .'V Lõpusõnas E. Runge igaüks pärastlõunalt midj viiks esivanemate iluti tänas kõiki kaasaaitajil
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , November 19, 1987 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1987-11-19 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e871119 |
Description
Title | 1987-11-19-04 |
OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 19. novembril 1987 Kolme professori To Ülikoolis Arutati ,9valgeid laike'^ ja eende tähendust - Laupäeval, 14. inovembri! toimus Ignatieff'i auditooriumis Toronto Ülikoolis kolme-professorn sümpoosioe umbes 100 pealtkuulaja ees. Õieti oli professoreid neli, sest ka esitleja või „emcee" (tseremooniameister) oM selles kraadis. Professor Olev Trass Toronto ülikoolist esitles laua taga istujaid kui kolme prominentsemat Välis- Eesti teadlast ajaloo ja sotsioloogia alal. Nendeks olid professor Hain Rebas, {)raegune Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli juhataja ja ajalooprofessor Kieli ülikooli juurest Lääne-Saksamaal, kes aastaks on Torontosse asunud. Hain Rebas on Rootsis Göteborgi ülikooli alumnus ja eriti Euroopas hästituntud nooremapõlve teadlane. Teiseks professoriks oli professor emeritus (ta on juba puhkepaigal) -Karl Aun, kes on Tartu ülikooli endine kasvandik ja Waterloo (nüüd Sir Wilfred Laurier) ülikooli õppejõud; ta juhatas seal poliit-teaduste fakul-leeti. Ning kolmandaks oli kohal sotsioloogia-professor Tõnu Par-ming, kes on eelmise aasta Toronto ülikooli Eesti Õppetooli juhataja ja korraline professor Marylandi ülikooli juures üSA-s. iSIIIIIIIHItlllllHIIIIIIIIllllllllllttlllilllltlllill^^^ CONDORIIINIUM FOR SALE North Miami Beach, Florida — Kings Point Imperlal Gondo. 2 bedrooms, 2 baths, screened lerrace, rollshutters, newiy dö-corated, 1 blockto beach. Negotiable. Phon© 1-305-940-8703 Prof. Hain Rebas Sümpoosioni avas prof. Rebas, kes selgitas historiograafia tähendust ja valgustas Eesti ajaloo õpetamismeetodeid Eesti Vabariigis, ! okupeeritud Eestis ja Välis-Eestis (Rootsis; Soomes, USA-s, Kanadas, Lääne-Saksamaäl). Ta võrdles nii sees- kui ka väljaspool I raudrimpa avaldatud raamatuid Eesti ajaloo kohta ja andis neile oma hinnangu. Ning ta mainis ,,valgeid laike", asju mida ei ole ajalookirjutajate poolt puudutatud. Neid leidub muidugi suuremal hulgal nõukogude ajaloolaste pädevuses, kuid ta leidis et ka välismail Eesti ajalugu kirjutavad ajaloolased on mõningatest ajaloo-aspektidest, kas kogemata või meelega, enam-vähem mööda läinud. I Professor Karl Aun kõneles Molotov-Ribbentropi paktist ja selle salaklauslitest ning tegevusest Kodu-EestiSj nii ametlikul kui ka mitteametlikul tasandil. Ta imetles Tiit Madissoni andmete täiblikkust ja täpseid arve küüditatute ja langenute kohta, mida see dissident oma 23. augusti Hirvepargis peetud kõnes mainis. Ta nimetas, et kuna arhiivmaterjalid on nõukogudemaal tihti isegi usaldatud partei-ajaloolaste-le kättesaamatud, siis on arvata et Madissoni andmed olid saadud teisel teel. Ning Ribbentrop- Molötovi pakti salaklauslid — 'isegi nende eksistents on suuremal osal sealsetel elanikel teadmata. ^ Tä^ mainis- üSA^s ^N...; t i i du kohta Prof. Karl Am ilmunud koguteost ,,Stalin and his generals", kus rohkem kui 30 kindrali mälestustes ei ole kuskil midagi ülal tähendatud salalepin-gu kohta. Ning N. Liidu ajaloo vanemteadur Heino Arumäe oma teoses mainib „välismaisi allikaid" kui ta sellest salakokkuleppest räägib — mida ta muuseas õigustab kui tarvilikku antud poliitilises olukorras. Professor Tõnu Parming omakorda lisas, et ajakiri ,,Baltic Forum" annab välja USA dokumentide kogu,\ kus on ka vastav leping ja selle salaklauslid sees. Kuid Eesti Vabariigi valitsus oli neist teadlik juba 3 päeva pärast lepingu sõlmimist, sest kol.iMaas-ing olevat kutsutud Saksamaale just selJeks otstareks 1939. a. suvel — et teadet E. V. valitsusele edasi anda. Nüüd avatavat ka Briti ja USA salateenistuste arhiivid, kus need asjad on üles tähendatud. Ning hiljuti trükkis eestikeelne ajaleht Rootsis,,Teataja'V ära lepingu teksti eestikeelse tõlke. Prof. Parming rääkis ka küüditatute arvu „valgest laigust" — mida seni Eestis üldse käsitatud ei ole, ning välismail ainult umbkaudselt. Kuna 1941. aasta suvel küüditatute ja Venemaale mobiliseeritute arvud on enam-vähem täpselt teada, jäävad 1949. a. küüditatud inimeste (nn. „kula-kute") ja otsekohe pärast Eesti taas-okupeerimist nõukogude vägede poolt arreteeritute arvud seni avaldamata saladuseks. Rahvaloendused näitavad, et 1939. aastal Eestis elanud 1.134.000 isikust oli pärast sõda ainult 830.000 järele jäänud - seega langes Eesti elanike arv II maailmasõja vältel 22 kuni: 24 protsenti. Kuid sellel arvel tuleb rehkendada ka välismaile põgene-nuid (keda ta arvestas olevat umbes 100.000) ja Eestist eraldatud ning otse Suur-Venemaa külge liidetud rahvastikku (umbes 70.000). Sõjaaastail Venemaale mobiliseerituist(33.ÖOO) ja E. V. Sõjaväes teeninuist (5600) sai suur osa surma või jooksis sakslaste poole üle. Osa tuli neist pärast sõda Eestisse tagasi. Ka küüditatuist tuli osa tagasi, kuid täpsed arvud puuduvad. On palju eestlasi sõjas poolel) surma sai. Prof. Parmingu andmeil hukati Eestis sakslaste okupatsiooni ajal umbes 4500 kuni 6000 endist Eesti Vabariigi kodanikku. Suurte arvudega opereerivad nõukogude teabeteenistused arvestavad arvatavasti kaasa Eestis surnud või hukatud; punaarmee vange ja välismailt sisse toodud juute— kui neil arvudel üldse mingit tõepõhja all on. Soome põgenes umbes 6000 inimest — neist tuli küll 2000 „soomepoissi" j^He tagasi, kellest osa langes, osa nõukogude vägede kätte vangi kukkus ja osa taganevate sakslastega koos välja pääses. Aga nagu juba mainitud, täpsed statistlilised andmed on seni (kui need kuskil olemas on) avaldamata. Igal juhul oli sõdurieas olnud meeste arv Eestis pärast sõda suures vähemuses, kohati kolmandiku võrra vähem kui samaealisi naisi. Küsimuste perioodil esitati mitmeid pärimisi praegu Eestis tegut^ sevate ajaloolaste ja nende avameelsuse või selle puudumise kohta. Märgiti Viktor Maamäge, Karl Siilivaski, 0. Kuuli, Heino Arumäed, Jüri Ant'i, Peeter Sookruusi, Mikk Titma'd. Sõna võttis ka hiljutine Eestist saabunu, Veljo Kalep, kes rääkis Gustav Naahist kui praegusest vanemast ajaloolasest, kes aga hariduselt olevat hoopis filosoof-kosmoloQg, sündinud ja kasvanud Siberis ja Venemaal. Ta mainis ka Raimo Pullafit ja Mikk Titmä'd, keda ütles, isiklikult tundvat. Sõna võttis veel Ulo Jürima Paul Vihalemma raamatu „Eesti kodanlus imperialismi teenistuses" kohta. Hain Rebas vastas, et see raamat on nüüd ka nõukogude ajaloolate poolt kõrvale visatud kui täielik praht. Arvo Naelapea rääkis, ,hallidest laikudest", asjaoludest mida on varem mainitud kuid mida nüüd ümber tehakse: Näiteks endiste eesti ;,,jüunikom-munistide" kohta on nüüd avaldatud kirjutisi, mis neid rehabiliteerivad. Hain Rebas nõustus sellega ja Tõnu Parming lisas, et kuigi Moskva otsustab suures joones, on siiski, kohalikel^ kommunistlikel tegelastel mõnes asjas võimalus kaasa rääkida. Perestroika baasiks ja Gorbatšhovi 3eatõeks pidas ta siiski kommunistlikku parteid, mitte nõukogude sõjaväge või julgeolekut. Sõna võtsid veel mõned, kes hea meelega oma nimesid ei tahtnud avaldada, kuid kes ,,vanu; asju meelde tuletasid". Sümpoosion lõppes kella kahe paiku, mil professor Trass nii esinejaid kui osavõtjaid tänas valgustava loengu ja intelligentse diskussiooni eest, kus isiklikuks ei mindud ega teineteisele ägedaid sõnu ei 99 Balti vabariigis Eestis rfi sõdurite haudu ühes linnas j^^ teisesy teatas noorte oma möödiini^d Juhtumid leidsid aset 21. oktoobri ööl. Tartu kalmistul eesti rahvuslased paiskasid ümber (vene) sõdurite hauakivid, kes olid langenud Natsi-Saksamaa vastu võideldes, ütles^aleht. Viru' linnas (_ " " ' olema Võru — toim.) kogunes suur hulk inimesiV kaasa arvatud purjus nqorukid,kes hakkasid karjuma lööklauseid,nõüdes vabadust, enne kui nad hakkasid avalikku liiklust takistama, tea^^ ajaleht. Miilits segas vahele ja eesti rahvuslased, kaasa jõugu juhid Ain Saar ja Argo Mjannimets (peaks muidugi olema Männimets — toim.) said karistada, üdes päevaleht ilma üksikasju andmata. Augustis toimusid demonstratsioonid Eestis kui ka naabervaba-riikides Lätis ja Leedus, et märkida natsi-nõukogude pakti 48-ndat aastapäeva, mis viis Balti riikide anneksatsioonile N . Liidu poolt. .nov. 1987. .Nõukogude Liidu (attacked) rahvuslased vene demonstreerisid vabaduse eest „Komsoimiolska^a Pravda** numbris. Need kolm väikest riiki olid kahe maailmasõja vahel iseseisvad. REUTER 1309.\' Nii näeb välja Briti uudisteagentuuri teade Moskvast, mis tsiteerib nõukogude ajalehte rahutuste kohta Eestis. B Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linna täitevkomitee, Eesti ' Kunstnike Liit ja Eesti arhitektide Liit kuulutas välja lahtise võistluse monumendile, mis jäädvustaks eesti maletaja ja rahvusvahelise suurmeistri Paul Kerese isiku sportlase, kultuuri-ja ühiskonnategelasena. Monument rajatakse Tallinna Tõnismäele, Hariduse ja Tõnismäe tänava ning Pärnu maanteega piirnevasse parki. Tööde esitamise tähtajaks on 22. detsember 1987. Zhürii teeb lõpliku otsuse P. Kerese sünnipäevaks 7. jaanuaril 1988. HOUSE OF COMMONS The Standing Committee on Multiculturalism will be holding public hearings in Toronto, Ontario on December 7 and 8; 1987, pertaining to its Report to the House of Commons, "Multiculturalism: Building the Canadian Mosalc" (presented in June, 1987).and the government responše to this RefDOrt^^ , Those ihdividualš and organizations interested in submitting briefs and/or appearing before the Committee on this matter are requested tocontact the Clerk of the Committee ^^b^ Monday, November 23, 1987. For additional information or a copy of the Committee's Report, contact: TheClerk Standing Commlüee on 602-A Wellington Buildir House pf Commons Ottawa, Ontario : K1A0A6 .... (613) 996-3621 : • O : : : . ; ' w s i t g e s , U.P. •Membeirs:- • . :: Chairman Ricardo Lopez Bill Lesick ÄIan Redway Ernie Epp Serglo Marchj Andrew Witer äri jä ja osa (Arabp — .Fii 20%-50% hmriaalandust 11 5463 Yonge St. Willowdale M2N 5S1 (Finchi lähedal) ~ TeB. 222-7575 Avatud: esmasp., teisip., kolmap. 9 -6 neljap., reedel 9r-8, laup. 9 -5 ri laiiirriiTiipr Nr. 86 Kohtumine (Algus lk. I) sageli kanarbikuga ja potisinisej värvitud. Siis järgnesid sõidutekid, ml ajaks oli Eestisse jõudnf välismaisi eeskujusid, tekkldej ilmusid mustrid. 19. sajai algasid Vormsist t^ed 111 nusilmalise mustriga vaibj millest oli näiteid yäljapanekj hulgas. Üheks eriliigiks on 19. jandist pärit valgest lambavillas tekid, millele trükipakkud( trükiti peale mustrid, mis omal da kaeti ühtlase värviga. Järgj kolmeosaline Ebba Sarali p( kootud Ellen Irsi pulmapäev| kingitud vaip. 19. sajandist oli pärit ,,suletud Isüdamega'' tekid, alustasid jteekonda Virumaalt levisid Põhja-Eestis k • Läänemaale. Läänemaal alust omakorda teed lillemustril tekid. Seda kunsti on Kanadas! jelenud Vanda Isotamm, kej ainus teadaolev tekkide tiki Viimased kaks tekki ühesuguse mustriga, kuid k( teistpidi, mis Erika Timmas| netas muuseumile. Väljapäi tekkidest oli kolm laenatud, jäänud kõik antakse muuseumile. Lõpuks E, Runge sooviti kõik oma kodud läbi käii sellised varandused, mil nooremad lugu QI pea, anj sinna kus neid võidakse vaal käia ja säilitada. Ene Runge ja Tiina Tam| andsid vaheldumisi rai mõistatada eesti mõisti • millega toodi esile rahvalooi vaimukust. Siis kaks skaudii Ärni Käärid ja Egbert .esimene akordioniU' -vilistades esitasid ksks - meloodiat. Teise poolaja alul Tiit fc vustas vana eesti kannelt ja] sel kolm rahvaviisi; sai mängis ta 'ka torupilli ja sellelgi kolm lugu. Na| Runge ütles on Tiit nii ande] võib igast asjast muusil teha ja sellel mängida. Ellen Irs rääkis talv( novembrist. 1. novembj hingedepäev, mil lahkunu] ged tulid omakseid küh Kuulati looduse häälija püi kaudu mõista esivanemate deid. 10. nov. on mar<| põlluviljadele.õnnistuse so( päev. Usuti et mardi olid kadunud hingede esil Mardisandid laulsid kui laule, alates tervitusi lõpetades tänulauluga. M{ tidele annetati talusaadusi Seoses mardipäevaga oli suguseid uskumusi ja k( kuid sellega algas ka talvis] ajajärk. 25. novv on k< mardipäevale omaste komj vahe seisis vaid selles, dipäeval olid mardisantidj hed, kadripäeval riaised;| aga käidi segamini. " Ettekanne muutus man rahvapillide orkester män| eesriide taga mardilauh järel lava eesriie avanes disandid tulid lauldes . hakates seal tantsima, perenaisena ja Egbert Ri remehena võtsid mardid andsid neile ande. Orkest laulusolisti ja kuus mx disanti täitsid lava tej kuni lauldi pereeidele. . .'V Lõpusõnas E. Runge igaüks pärastlõunalt midj viiks esivanemate iluti tänas kõiki kaasaaitajil |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-11-19-04