1987-11-19-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I \ J
Jocelyn Muir
saavutus ujumises
.Ainulaadse saavutusega on hakkama
saanud 21-aastane Toronto
üliõpilane Jocelyn Muir. Tegemist
ei ole küll rekordspordisaa-vutusegaj
kuid siiski millegagi,
mida enne keegi ei ole teinud ja
vaevalt keegi seda kordab. Ning
võib kindel olla, et see leiab jäädvustamist
Guinness'i kuulsas
rekorcfite raamatus kui ainulaadne
tegu. Muir ujus peaaegu kahe kuu
jopksul (algsLS 1. juulil ja lõpetas
29. augustil Torontos) ümber Ontario
järve ja läbi Erie kanali (vastupidi
kdla liikumissuunas).
Ujutud maa pikkus oli 1127
kilomeetrit (700 miili). Kõige
raskemateks osadeks osutusid
Erie kanal (must vesi ja
veekasvud) ning retke viimane
osa külma vee tõttu. Nimetatud
distants on kõige pikem maa, mis
kunagi ujutud. Muir on ka kõige
noorem üle Ontario järve ujuja.
Seda tehes oli ta 15-aastane.
Kange neiu sooritas raske ette-^
võtte heategevuse eesmärgil, koguda
annetusi skleroosi (Multi-plei
J : Sclerosis) vastu võitlemisel.
ÜJe 50 tuhande kanadalase põevad
seda haigust.
21.
9.00 kuni 11.30 enne lõunat
toimub Pape Recreation Gentre
ujulas Põhja-Ameerika B^lti ujumisvõistlus,
kuhu juha kümneid
osavõtjaid üle terve mandri on
registreeritud. Oodatakse ka eestlasest
ujumiskuulsust Gindy Õunpuud,
kes tohiks ehk kullaga mi-nenia
jalptada? Spordihuvilised,
ärge unustage oma võistlejaid toetamast.
Minge kohale ja plaksutage!
TOIMKOND
22 tuhat
maratonijooksjat
New Yorgis
Sügishooaja paljudest marator
nijooksudest on üks populaarsemaid
Nevi' Yorgi võistlus. Tänavusest,
mis toimus novembri esimesel
päeval, võttis osa 22 tuhat
jooksjat ja lõppes keenialase Ibra-himHusseini
võiduga. Mullu jäi
ta viiendaks ja oma debüütjooksul
kahe aasta eest üheksandaks. Ta
seekordne võiduaeg 2:11.10 on
parim 1983. aastast saadik ja 52
sekundit kiirem kui teiseks tulnud
itaallase DeMadonna aeg. Hus-seini
esikoht oli esmakordne aafriklase
võit New Yorgis ja katkestas
kolm aastat kestnud itaallaste
võituderea. Parim kanadalane Art
Boillau Vancouverist lõpetas 19.
kohal.
Naiste ,,osakonnas" vallutas
esikoha- 43-aastane inglanna
Priscilla Welch ajaga 2:30.17,0,
olles sellega vanim võitja jooksu
ajaloõSi Enne teda oli kõige vanemaks
võitjaks Miki Gorman, kes
oli aasta noorem 1977. aastal kui
ta teist korda järjest esikohale tuli.
1969. aastast saadik on Austraalias
elavad baltlased korraldanud
käsipalliturniireMti
Mängude nime all -VTänaviised,
järjekorras kümnendad, peeti 16.
ja 17. mail Adelaide^is ja toimusid
nii meeste kui naiste korv- ja
võrkpallis kolmes vanuseklassis
— noored, vanad ja veteranid.
Osavõtjate arvult domineerisid
lätlased (65) ja leedulased (59),
kuna eestlasi oli kaasa tegemas
ainult 26. Eestlastel puudusid
täiesti noorte võistkonnad; ka ebaõnnestusid
katsed moodustada
naiskond korvpallis ja veteranide
meeskond võrkpallis.
N r .K
Meeste korvpall lõppes nn. surnud
ringiga: Eestlased võitsid
lätlasi 50:45 ,• lätlased leedulasi
täpseltsama tulemusega ja leedü-lasecl:
eestlasi ^ 52:46. Eestlaste
jkaotuse leedulastele põhjustas
kahtlemata reservide vähesus.
Meeskond pidi samal päeval
pidama kaks kohtumist ja kaks
mängijat pidi koguni kolm korda
tulle minema. Väsimus aridis end
tunda, mille all kannatas pealevisete
täpsus. Edukamateks korvi-küttideks
olid Alan Mikkor ja
Raivo Tuim Melbourne'ist.
Olümpiamängudei Amsterdamis
1928. a. oli kavas esmakordselt
kergejõustik naistele, milles
kõige rohkem punkte kogus
Kanada! See kõlab nüüd nagu ilus
muinasjutt. Pildil 4 x 100 m teatejooksu
maailmarekordilis0 ajaga
48,4 võitnud naiskond. Äärmine
paremal Fanny Rosenfeld, käesoleva
sajandi esimese poole parim
Kanada naissportlane.
Korvpalli veteranid pidasid ü^^
päeva hommikul tasavägise
lahingu atlastega, kaotades 42:47,
kuid sama päeva õhtupool ikul said
suurelt (18:44) lüüa leedulastelt.
Võrkpallis olid kõik eestlaste
koondised edukad. Meestö klassis
võideti ^mõlemaid vastaseid
geimidega 3:0; naiste poolel löödi
Lätit 3:1 ja Leedut 3:0. Veteranide
klassis võistles ainult kaks
meeskonda -^eestlaste ja; leedulaste
omad. Esimese kohtumise
võitsid eestlased, kuid teises, tüli
anda loobumisvõit, sest osa märi-gijäist
oli samal ajal mängimas
korvpalli meeste klassis. Rahvustest
tulid lätlased üldvõitjaks 34
punktiga; teiseks Leedu 32 ^ pv^
kolmas Eesti 21 punktiga.
2. Vastane simpool Peipsit
^eerppalu langemine 14. veebruari hommikul vastase
kätte oli õieti võrdne häirele — vastane seljataga! See asetas
võitlusgrupi ülema oberst Gallase raske olukorra ette.
Oli igati selge, et meie varukompaniid Mehikoormas
pidid minema tulle. Kahest jalaväe kompaniist ei võinud
aga loota vastase kiiret hävitamist või vähemalt tema
tõhusat paigalhoidmist kuni abi saabumiseni. Pealegi olid
vahepeal diviisi ülejäänud üksused suunatud varem ettenähtud
Võnnu asemel Narva ruumi.
Öösel ilmus küll obersti käsutusse veel üks võrdlemisi
arvukas kompanii kokkukraabitud majandusmehi, kuid
neid ei pidanud meist kumbki käesoleva ülesande kohaseks.
I Püüdsin saavutada obersti otsust^ et äsja saabunud
kompanii vahetaks sillapealt välja meie kompaniid. Eriti
nüüd, kus vastase maandumine Meerapalus muutis sillapea
hoidmise teisejärgu-tähtsusega ülesandeks oli tarvis kokku
saada tervet pataljoni.
Samuti tekkisid mul oberstiga lahkärvamised eelseiva
vastutegevuse iseloomus.
Tema pooldas kaitset ja vastase edasitungi aeglustamist,
et vaadata olukordade kujunemist, ja diviisiülema otsust
ning abi. Nähtavasti pidas oberst kõikide väeosade
moraalset kui ka lahingulise väljaõppe taset võrdseks tema
käsutuses olnud jülgestusüksusiga.
Mina, vastupidi, nõudsin kiiret aktiivset vastutegevust,
rajades oma otsuse peamiselt pataljoni lahingulisele väärtusele
ja moraalsele tasemele.
Muile näis, et tekkinud olukord asetas võitlusgrupi
staabi oma puuduliku ja juhusliku koosseisuga keeruka ja
laialdase juhtimisprobleemi ette. Oberst Gallas ise ja tema
adjutant leitnant Engelhard! nägid palju vaeva, et kõiki neid
juhuslikke üksusi koos hoida, varustada ja nendega isegi
vastutusrikast ülesannet täita.
Leitnant Engelhardt oli muide pärit Eestist, kunagise
Viljandi linnapea parun Engelhardti poeg, Hariduse ja oma
sõjalise ettevalmistuse saanud meie sõjaväes ja Sõjakoolis.
Saksamaale ürhber asunud Hideri kutsel.
Meie esimesel kohtumisel end tutvustades rääkis leitnant
oma eluloo. Maakeeles muidugi. Eesti Sõjakooli
ühtlane ettevalmistus, võimaldas meil nüüd kiiremini ühisele
otsusele jõudmist ja obersti,,pehmeks tegemisel' V oli tema
meie poolel.
Pataljoni varukompaniid olid juba valmis väljasõiduks,
kui saabus diviisiülem kindralmajor Hoffman.
Meie kõnelus toimus Mehikoorma tuletõrjemaja õuel.
Esmalt tänas kindral eduka öise lahingu eest. Siis asus kohe
asja juurde: Vastane vallutas hommikul Meerapalu ja
Pedaspää. Tugevus pole teada. Arvatavasti pataljon. Tema
tõenäoliseks eesmärgiks näib olevat kindlustada laiem
sillapea, et tagada suuremate jõudude ületoomist. Meil ei
ole küllaldaselt varusid vastase tagasiheitmiseks.
Sellepärast võitlusgrupil olevate jõududega aeglustada
vastase edasitungi,! kuni abijõudude saabumiseni.''
Sakslaste otsus näis nagu ühe vitsaga löödud. Igapool
võis märgata vaimset pankrotti, mida põhjustas üldine taandumine,
ja iga tegevus algas ühe ja sama sõnaga —
loovutamine. Ainult mitte otse väljaöeldud!
Nii kaugele ei mõtelnud aga eesti sõdur. Siin katkes
mõttelõng. Peagu meie kõrval, mõne sammu kaugusel
istusid masinatel juba 4. kompanii mehed, valmis väljasõiduks.
Kuulas iga mees' kiki-kõrvu kindrali sõnu ja ma
nägin, kuidas meeste näod tõmbusid morniks. Tasane urin
läbis meeskonda ja poolsosistades kostis minuni poiste
omavahel avaldatud mõtted: „Aeglustavad ära selle
Eestimaa. Lüüa tuleb livanit! Lüüa kiiresti ja kõvasti. N i i ,
et märga plekkigi järele ei jää! *'
Kindral jätkas käsuandmist. j,Homme on oodata 11.
diviisi osade saabumist ja ma lasep Tartus formeerida
alarmratsaüksuse, mille rakendame Kastre-Pedaspää
suunas. Siis toimuks juba Koordineeritud kallaletung kahest
küljest.''
Ma palusin kõnelda, mida mulle ka lahkelt lubati.
Selgitasin, millise edu saavutab vastane homseks, kui me ta
rahul laseme olla. Kui tal praegu on siinpool Peipsit pataljon,
siis honmie on see rügement, võibolla diviis ja
ülehonune on kogu Kagu-Tartumaa metsade-ala tema
valduses. .. .Võitlus" käib juba Eesti pinnal ning iga jalatäie
maa loovutamine mõjub kahjustavalt meie rahva ja sõdu
moraalile. Eriti nüüd, mil eesti üksuste osatähtsus ja
vastupanu näitab pidevat tõusu. Millisesse olukorda asetab
sõja kandumine Eesti pinnale laiemas mõõdus äga rahva?
Osutades autodel istuvatele meestele jätkasin: , ,M
usun^ et need mehed on tulnud sõtta vabatahtlikult selleks,
et kaitsta esmajoones oma rahvast ja maad.f Eestiasenä
soovin ma kiiret ja otsustavat tegutsemist. Selle pataljani
ülemana ma tean, mida pakun.''^
Järgnes vaikus, kindral näis mõtlevat. Vaatas viivu
tõsiselt minule; siis autodel istuvatele nieestele ja sealt
komandõautomootrikattel asuvale kaardile.
Tüli meile soovitud otsus.
,,Määran teid uue võitlusgrupi ülemaks Jõeperast kuni
Emajõe suudmeni. Allutan kõik selles lõigus olevad üksused
pataljonile ja luban kohe väya vahetada sillapeal asuvad
kompaniid. Ühtlasi võite loota kõike võimalikku toet^^^^^^
mida mul iganes anda," lõpetas kindral oma käsu.
Sel otsusel oli suur moraalne väärtus mitte ainult minu
käsutuses olevaile diviisiüksüsile, vaid ka Kaitsepataljoni ja
eriti just Omakaitse meestele. Teadmine, et eestlased
juhivad ise oma tahte kohaselt, tõi kõigisse usku ja julgust.
Mõistmine, et kaalul põle mitte ainult lahingu võitmise au,
vaid võib-olla oma kodumaa saatus, sündis igat meest
unustama isiklikud nmred ja käega^tö^
lahinguväsiimusele ja häavule.
Säravi silmi, kindlad usus, et me võidam^, lahkus
mõne minuti pärast eelsalgana 4. kompanii, kõvendatud
kerge õhukaitsekahuri ja raske-tarikitõije rühmadega.
Kompaniiülema kt. leitnant A . Mägi, meie tuntud oda-heitemeister,
sõnas lahkudes: ,,Julge pealehakkamine on
pool võitu, Nii et ainult teise poole eest ongi tar
Tugev käepigistus- ja .vihase mürinaga suundusid
lahingumasinad sõjameestega Meerapalu poo
Tunni-pööleteise pärast oli meil venelastega esimene
kokkupõrge kilonieetrit kolm Meerapalust lõuh^
talu rajoonis, kus nende kiiret edasivalgumist tõkestas sinna
koondunud 33, Kaitsepataljoni kompanii. Vastane tõmbus
tagasi mantee- ja järvevahelisse metsa. Kokkupõrkel sai
haavata eelpatrulli juures sõitev õhukaitse rühmaülem leitnant
Känd,.
Meerapalu langemisest ja leegionäride lahingusse sekkumisest
jutustas leitnant E. Kuus: „Hommikul enne
genemist kostus Meerapalu poolt ägedat tulistamist.
I
i I
Eesti lielilooja ja pianist Rein RJ
Vabadusliidu banketil.
1
Pianistil ja heliloojal Rein
koduks nüüd juba üle kahe kui
eripärase kunstiga elamusi pak
keskuses. Tema debüütesinemin
innukalt kaasaelavale publikule|
Hoolimata kuumast, padu vihmasest
ilmast ning tcgevushooaja-algpäevist
täitus Eesti Maja saal
seinast seinani. Kontserdist kirjutab
Vaba Eesti Sõna" kriitik
D. Norak muuseas: ,,Kava
esitamine oli täis elektrilist sädet.
R.R. kasutab erilist sobivate värvidega
paletti. Et täiendada oma
muüsikali-st ettekannet R-i
pianissimo on voolav ja poleeritud
ja tema tehnika on vägev. Tema
kontsert Eesti Majas näitas, miks
ta oli nii* kõrgelt hinnatud
kodumaal, olles N. Liidus võitjaks
mitmetes võistlustes. Tema
ettekanne on kindel ja see on väledate
sõrmede töö. Tema orientatsioon
on virtuoosne muusika,
kuid paistab et ta on huvitatud
rohkem organiseerimisest kui
nüanssidest. Sellepeale vaatamata |
oli hea, kõik mis ta mängis, Tema
ettekanded olid rohkem isikliku
väljendusega, suure tehnika ja
tõelise tugeva muusikalise profiiliga."
Kava avapalaks oli noor kunstnik
valinud Liszti ülinõudliku 12.
Rapsoodia. Sellest arvab kriitik, 1
et kuigi ettekanne oli
omapärasem kui selle pala stiil
seda nõuab, oli R-i ettekanne]
suurepärane.
Järgmine esinemine oli pianistil]
Kultuurfondi poolt korraldatud
õhtupoolikul, millegi
tähistati Pedro Krusteni 90-ndat
sünniaastapäeva. . Seal esitas U
oma kuulsaid dzhäss-improvisat-sioone,
milledes on palj
.süvamuusika sugemeid. Koduj
Eestis on kirjutatud, et neis or
„koloriidi ja korduste maagia',
ning et „meie ürgsele musitseeri
misele, regilaulule, on see arenj
guliin palju lähemal kui impoi
ditud kontrastide muusika*• (Lepj
Sumera). Need osutusid; ülima
huvitavaiks ja virtuooslikeks
Nõuti järelejätmatult lisapalu j|
kunstnik puistas neid nagu varn
kast. Võisime veenduda, et Rai
nap omab erakordse ande ja või
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 19, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-11-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871119 |
Description
| Title | 1987-11-19-06 |
| OCR text | I \ J Jocelyn Muir saavutus ujumises .Ainulaadse saavutusega on hakkama saanud 21-aastane Toronto üliõpilane Jocelyn Muir. Tegemist ei ole küll rekordspordisaa-vutusegaj kuid siiski millegagi, mida enne keegi ei ole teinud ja vaevalt keegi seda kordab. Ning võib kindel olla, et see leiab jäädvustamist Guinness'i kuulsas rekorcfite raamatus kui ainulaadne tegu. Muir ujus peaaegu kahe kuu jopksul (algsLS 1. juulil ja lõpetas 29. augustil Torontos) ümber Ontario järve ja läbi Erie kanali (vastupidi kdla liikumissuunas). Ujutud maa pikkus oli 1127 kilomeetrit (700 miili). Kõige raskemateks osadeks osutusid Erie kanal (must vesi ja veekasvud) ning retke viimane osa külma vee tõttu. Nimetatud distants on kõige pikem maa, mis kunagi ujutud. Muir on ka kõige noorem üle Ontario järve ujuja. Seda tehes oli ta 15-aastane. Kange neiu sooritas raske ette-^ võtte heategevuse eesmärgil, koguda annetusi skleroosi (Multi-plei J : Sclerosis) vastu võitlemisel. ÜJe 50 tuhande kanadalase põevad seda haigust. 21. 9.00 kuni 11.30 enne lõunat toimub Pape Recreation Gentre ujulas Põhja-Ameerika B^lti ujumisvõistlus, kuhu juha kümneid osavõtjaid üle terve mandri on registreeritud. Oodatakse ka eestlasest ujumiskuulsust Gindy Õunpuud, kes tohiks ehk kullaga mi-nenia jalptada? Spordihuvilised, ärge unustage oma võistlejaid toetamast. Minge kohale ja plaksutage! TOIMKOND 22 tuhat maratonijooksjat New Yorgis Sügishooaja paljudest marator nijooksudest on üks populaarsemaid Nevi' Yorgi võistlus. Tänavusest, mis toimus novembri esimesel päeval, võttis osa 22 tuhat jooksjat ja lõppes keenialase Ibra-himHusseini võiduga. Mullu jäi ta viiendaks ja oma debüütjooksul kahe aasta eest üheksandaks. Ta seekordne võiduaeg 2:11.10 on parim 1983. aastast saadik ja 52 sekundit kiirem kui teiseks tulnud itaallase DeMadonna aeg. Hus-seini esikoht oli esmakordne aafriklase võit New Yorgis ja katkestas kolm aastat kestnud itaallaste võituderea. Parim kanadalane Art Boillau Vancouverist lõpetas 19. kohal. Naiste ,,osakonnas" vallutas esikoha- 43-aastane inglanna Priscilla Welch ajaga 2:30.17,0, olles sellega vanim võitja jooksu ajaloõSi Enne teda oli kõige vanemaks võitjaks Miki Gorman, kes oli aasta noorem 1977. aastal kui ta teist korda järjest esikohale tuli. 1969. aastast saadik on Austraalias elavad baltlased korraldanud käsipalliturniireMti Mängude nime all -VTänaviised, järjekorras kümnendad, peeti 16. ja 17. mail Adelaide^is ja toimusid nii meeste kui naiste korv- ja võrkpallis kolmes vanuseklassis — noored, vanad ja veteranid. Osavõtjate arvult domineerisid lätlased (65) ja leedulased (59), kuna eestlasi oli kaasa tegemas ainult 26. Eestlastel puudusid täiesti noorte võistkonnad; ka ebaõnnestusid katsed moodustada naiskond korvpallis ja veteranide meeskond võrkpallis. N r .K Meeste korvpall lõppes nn. surnud ringiga: Eestlased võitsid lätlasi 50:45 ,• lätlased leedulasi täpseltsama tulemusega ja leedü-lasecl: eestlasi ^ 52:46. Eestlaste jkaotuse leedulastele põhjustas kahtlemata reservide vähesus. Meeskond pidi samal päeval pidama kaks kohtumist ja kaks mängijat pidi koguni kolm korda tulle minema. Väsimus aridis end tunda, mille all kannatas pealevisete täpsus. Edukamateks korvi-küttideks olid Alan Mikkor ja Raivo Tuim Melbourne'ist. Olümpiamängudei Amsterdamis 1928. a. oli kavas esmakordselt kergejõustik naistele, milles kõige rohkem punkte kogus Kanada! See kõlab nüüd nagu ilus muinasjutt. Pildil 4 x 100 m teatejooksu maailmarekordilis0 ajaga 48,4 võitnud naiskond. Äärmine paremal Fanny Rosenfeld, käesoleva sajandi esimese poole parim Kanada naissportlane. Korvpalli veteranid pidasid ü^^ päeva hommikul tasavägise lahingu atlastega, kaotades 42:47, kuid sama päeva õhtupool ikul said suurelt (18:44) lüüa leedulastelt. Võrkpallis olid kõik eestlaste koondised edukad. Meestö klassis võideti ^mõlemaid vastaseid geimidega 3:0; naiste poolel löödi Lätit 3:1 ja Leedut 3:0. Veteranide klassis võistles ainult kaks meeskonda -^eestlaste ja; leedulaste omad. Esimese kohtumise võitsid eestlased, kuid teises, tüli anda loobumisvõit, sest osa märi-gijäist oli samal ajal mängimas korvpalli meeste klassis. Rahvustest tulid lätlased üldvõitjaks 34 punktiga; teiseks Leedu 32 ^ pv^ kolmas Eesti 21 punktiga. 2. Vastane simpool Peipsit ^eerppalu langemine 14. veebruari hommikul vastase kätte oli õieti võrdne häirele — vastane seljataga! See asetas võitlusgrupi ülema oberst Gallase raske olukorra ette. Oli igati selge, et meie varukompaniid Mehikoormas pidid minema tulle. Kahest jalaväe kompaniist ei võinud aga loota vastase kiiret hävitamist või vähemalt tema tõhusat paigalhoidmist kuni abi saabumiseni. Pealegi olid vahepeal diviisi ülejäänud üksused suunatud varem ettenähtud Võnnu asemel Narva ruumi. Öösel ilmus küll obersti käsutusse veel üks võrdlemisi arvukas kompanii kokkukraabitud majandusmehi, kuid neid ei pidanud meist kumbki käesoleva ülesande kohaseks. I Püüdsin saavutada obersti otsust^ et äsja saabunud kompanii vahetaks sillapealt välja meie kompaniid. Eriti nüüd, kus vastase maandumine Meerapalus muutis sillapea hoidmise teisejärgu-tähtsusega ülesandeks oli tarvis kokku saada tervet pataljoni. Samuti tekkisid mul oberstiga lahkärvamised eelseiva vastutegevuse iseloomus. Tema pooldas kaitset ja vastase edasitungi aeglustamist, et vaadata olukordade kujunemist, ja diviisiülema otsust ning abi. Nähtavasti pidas oberst kõikide väeosade moraalset kui ka lahingulise väljaõppe taset võrdseks tema käsutuses olnud jülgestusüksusiga. Mina, vastupidi, nõudsin kiiret aktiivset vastutegevust, rajades oma otsuse peamiselt pataljoni lahingulisele väärtusele ja moraalsele tasemele. Muile näis, et tekkinud olukord asetas võitlusgrupi staabi oma puuduliku ja juhusliku koosseisuga keeruka ja laialdase juhtimisprobleemi ette. Oberst Gallas ise ja tema adjutant leitnant Engelhard! nägid palju vaeva, et kõiki neid juhuslikke üksusi koos hoida, varustada ja nendega isegi vastutusrikast ülesannet täita. Leitnant Engelhardt oli muide pärit Eestist, kunagise Viljandi linnapea parun Engelhardti poeg, Hariduse ja oma sõjalise ettevalmistuse saanud meie sõjaväes ja Sõjakoolis. Saksamaale ürhber asunud Hideri kutsel. Meie esimesel kohtumisel end tutvustades rääkis leitnant oma eluloo. Maakeeles muidugi. Eesti Sõjakooli ühtlane ettevalmistus, võimaldas meil nüüd kiiremini ühisele otsusele jõudmist ja obersti,,pehmeks tegemisel' V oli tema meie poolel. Pataljoni varukompaniid olid juba valmis väljasõiduks, kui saabus diviisiülem kindralmajor Hoffman. Meie kõnelus toimus Mehikoorma tuletõrjemaja õuel. Esmalt tänas kindral eduka öise lahingu eest. Siis asus kohe asja juurde: Vastane vallutas hommikul Meerapalu ja Pedaspää. Tugevus pole teada. Arvatavasti pataljon. Tema tõenäoliseks eesmärgiks näib olevat kindlustada laiem sillapea, et tagada suuremate jõudude ületoomist. Meil ei ole küllaldaselt varusid vastase tagasiheitmiseks. Sellepärast võitlusgrupil olevate jõududega aeglustada vastase edasitungi,! kuni abijõudude saabumiseni.'' Sakslaste otsus näis nagu ühe vitsaga löödud. Igapool võis märgata vaimset pankrotti, mida põhjustas üldine taandumine, ja iga tegevus algas ühe ja sama sõnaga — loovutamine. Ainult mitte otse väljaöeldud! Nii kaugele ei mõtelnud aga eesti sõdur. Siin katkes mõttelõng. Peagu meie kõrval, mõne sammu kaugusel istusid masinatel juba 4. kompanii mehed, valmis väljasõiduks. Kuulas iga mees' kiki-kõrvu kindrali sõnu ja ma nägin, kuidas meeste näod tõmbusid morniks. Tasane urin läbis meeskonda ja poolsosistades kostis minuni poiste omavahel avaldatud mõtted: „Aeglustavad ära selle Eestimaa. Lüüa tuleb livanit! Lüüa kiiresti ja kõvasti. N i i , et märga plekkigi järele ei jää! *' Kindral jätkas käsuandmist. j,Homme on oodata 11. diviisi osade saabumist ja ma lasep Tartus formeerida alarmratsaüksuse, mille rakendame Kastre-Pedaspää suunas. Siis toimuks juba Koordineeritud kallaletung kahest küljest.'' Ma palusin kõnelda, mida mulle ka lahkelt lubati. Selgitasin, millise edu saavutab vastane homseks, kui me ta rahul laseme olla. Kui tal praegu on siinpool Peipsit pataljon, siis honmie on see rügement, võibolla diviis ja ülehonune on kogu Kagu-Tartumaa metsade-ala tema valduses. .. .Võitlus" käib juba Eesti pinnal ning iga jalatäie maa loovutamine mõjub kahjustavalt meie rahva ja sõdu moraalile. Eriti nüüd, mil eesti üksuste osatähtsus ja vastupanu näitab pidevat tõusu. Millisesse olukorda asetab sõja kandumine Eesti pinnale laiemas mõõdus äga rahva? Osutades autodel istuvatele meestele jätkasin: , ,M usun^ et need mehed on tulnud sõtta vabatahtlikult selleks, et kaitsta esmajoones oma rahvast ja maad.f Eestiasenä soovin ma kiiret ja otsustavat tegutsemist. Selle pataljani ülemana ma tean, mida pakun.''^ Järgnes vaikus, kindral näis mõtlevat. Vaatas viivu tõsiselt minule; siis autodel istuvatele nieestele ja sealt komandõautomootrikattel asuvale kaardile. Tüli meile soovitud otsus. ,,Määran teid uue võitlusgrupi ülemaks Jõeperast kuni Emajõe suudmeni. Allutan kõik selles lõigus olevad üksused pataljonile ja luban kohe väya vahetada sillapeal asuvad kompaniid. Ühtlasi võite loota kõike võimalikku toet^^^^^^ mida mul iganes anda," lõpetas kindral oma käsu. Sel otsusel oli suur moraalne väärtus mitte ainult minu käsutuses olevaile diviisiüksüsile, vaid ka Kaitsepataljoni ja eriti just Omakaitse meestele. Teadmine, et eestlased juhivad ise oma tahte kohaselt, tõi kõigisse usku ja julgust. Mõistmine, et kaalul põle mitte ainult lahingu võitmise au, vaid võib-olla oma kodumaa saatus, sündis igat meest unustama isiklikud nmred ja käega^tö^ lahinguväsiimusele ja häavule. Säravi silmi, kindlad usus, et me võidam^, lahkus mõne minuti pärast eelsalgana 4. kompanii, kõvendatud kerge õhukaitsekahuri ja raske-tarikitõije rühmadega. Kompaniiülema kt. leitnant A . Mägi, meie tuntud oda-heitemeister, sõnas lahkudes: ,,Julge pealehakkamine on pool võitu, Nii et ainult teise poole eest ongi tar Tugev käepigistus- ja .vihase mürinaga suundusid lahingumasinad sõjameestega Meerapalu poo Tunni-pööleteise pärast oli meil venelastega esimene kokkupõrge kilonieetrit kolm Meerapalust lõuh^ talu rajoonis, kus nende kiiret edasivalgumist tõkestas sinna koondunud 33, Kaitsepataljoni kompanii. Vastane tõmbus tagasi mantee- ja järvevahelisse metsa. Kokkupõrkel sai haavata eelpatrulli juures sõitev õhukaitse rühmaülem leitnant Känd,. Meerapalu langemisest ja leegionäride lahingusse sekkumisest jutustas leitnant E. Kuus: „Hommikul enne genemist kostus Meerapalu poolt ägedat tulistamist. I i I Eesti lielilooja ja pianist Rein RJ Vabadusliidu banketil. 1 Pianistil ja heliloojal Rein koduks nüüd juba üle kahe kui eripärase kunstiga elamusi pak keskuses. Tema debüütesinemin innukalt kaasaelavale publikule| Hoolimata kuumast, padu vihmasest ilmast ning tcgevushooaja-algpäevist täitus Eesti Maja saal seinast seinani. Kontserdist kirjutab Vaba Eesti Sõna" kriitik D. Norak muuseas: ,,Kava esitamine oli täis elektrilist sädet. R.R. kasutab erilist sobivate värvidega paletti. Et täiendada oma muüsikali-st ettekannet R-i pianissimo on voolav ja poleeritud ja tema tehnika on vägev. Tema kontsert Eesti Majas näitas, miks ta oli nii* kõrgelt hinnatud kodumaal, olles N. Liidus võitjaks mitmetes võistlustes. Tema ettekanne on kindel ja see on väledate sõrmede töö. Tema orientatsioon on virtuoosne muusika, kuid paistab et ta on huvitatud rohkem organiseerimisest kui nüanssidest. Sellepeale vaatamata | oli hea, kõik mis ta mängis, Tema ettekanded olid rohkem isikliku väljendusega, suure tehnika ja tõelise tugeva muusikalise profiiliga." Kava avapalaks oli noor kunstnik valinud Liszti ülinõudliku 12. Rapsoodia. Sellest arvab kriitik, 1 et kuigi ettekanne oli omapärasem kui selle pala stiil seda nõuab, oli R-i ettekanne] suurepärane. Järgmine esinemine oli pianistil] Kultuurfondi poolt korraldatud õhtupoolikul, millegi tähistati Pedro Krusteni 90-ndat sünniaastapäeva. . Seal esitas U oma kuulsaid dzhäss-improvisat-sioone, milledes on palj .süvamuusika sugemeid. Koduj Eestis on kirjutatud, et neis or „koloriidi ja korduste maagia', ning et „meie ürgsele musitseeri misele, regilaulule, on see arenj guliin palju lähemal kui impoi ditud kontrastide muusika*• (Lepj Sumera). Need osutusid; ülima huvitavaiks ja virtuooslikeks Nõuti järelejätmatult lisapalu j| kunstnik puistas neid nagu varn kast. Võisime veenduda, et Rai nap omab erakordse ande ja või |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-11-19-06
