1982-09-02-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. ^ VABA EMTLANE neljapäeval, 2. septembril 1982 — Thursday, September 2,1982 .Nr. 66
LAHKUS MEIE ARMAS EMA, VANAEMA JA VANA-VANAEMA
ANNA KÖHLER
sumudEestis, maetud Suure-Jaani surnuaiale
poeg JUHAN naisega
pojapoeg ANDRES perekom&aga
10
Eestlaste pQolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujunenud
on üle 115. aasta teeninud Metropolitan Torontot
šamä perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ja
MUaldaselt parkimiseruümi.
Väärikas teenimine
ROSAft-MORRlSON
•ÜNERÄL HO^M^
467 SherlMMErne St., Toronto, Önt M4X IKS
Telefon 924-1408
sun
/STOKHOLM- Teel Stojfiolraist Ko©liEOored esitamas OBna töid, kevadise! kooli lõpmpeol; pudil vasakult Allan Krouv, Peeter Sommer,
Saksamaale Misomexi masinatnns- gdsti Lüdig, KaUi Hmbel ja Monika Kask. Foto: Vaba Eestlane
362 Danforth
Toronto, Oni
M4K 1N8 :.
pordi korraldajana", haigest.;s valie-peatusel
Taanis eesti e*ümpia-maadleja
ja Stokholmi ettevõtja
Ago Neo. Ta toimetati hotellist kohalikku
haiglasse, kus konstateeriti
tuiksoone rebenemist kõhu |iirlron-nas
ja otsustati teda saata operatsiooniks
edasi Aarhusi haiglasse.
Ta suri äga parast Aarhusi nrjas-mist
enne operatsioonilauale jõudmist
neljapäeval, 19. augusti:
Ago Neo, kuni viimseni kutsetegevuses,
sündis 12. veebi-uaril 19O8
Vihterpalus ja sai nii siis 74 aastat
vanaks.
iseseisvas Eestis sai temast silmapaistev
maadleja. Ta alustas sel
le spordiga 1928 spordiselts , .Sport''
ridades.
Ta tuli eesti meistriks klassikali-
FLOWERS & GIFTS
tel. 466.1951 vSi
Ja esmaklassilised lilled igaks sündmuseks.
Kmisfikäsitöid kinkideks! ehted, merevaik» nahktöõdl,
keraamika.
XII Eesti Päevad - XXV Eedi Mäipd Austraalias
1983. aastd toimuvciele pidustusfele@odata
maailmast külalisi
Xõuna-Amstraalia pealinnad Adelalde% toimi^vad 26,-—30. defäemb™ Fäevad Awsf-raMias
ja XXV Eesti Mängud-Aijstraalias. ^ ^. • •
Nende läbiviimiseks on moodus- nüüd kerkinud uus, ajanõuetele kanded, mis siiani selgunud. Kaa-^^^^^
tatud üldtoimkond järgmises koos- vastav ehitis mis rahuldab igati lumisel cm veel terve rida m^^^
seisus: Üldjuht — Ene-Mai Rein- meie nõudmisi Eesti Päevade suu- nägu maletiuiiiir,^^^^^^^^W^^^^
puu; üldjuhi abi — Valdek Kan- remate etteVõtete läbiviimiseks, 'eriloengud, : akadeemiliste koondis-gur;
peasekretär —- Milda Rahu- Samuti kasutame nende ilusaid te kokkutulekud, vg^^
mäe; sekretär — Eduard Selge; väljakuid meie vabaõhu ettekanne-majandusjuht
— VilU Reinpuu; teks rahvapeol. Hoone asub kesk-sermZdte
pö^^^^^^^ majandusjuhi abi Heino Som- linna läheduses ja on hea trans-ja
vabamaadluses kuus korda, mer; mformatsiooniala juht ja
Kuulus 28 korral Eesti rahvus- J^f^ja " Ruth Auväärt; albumi ti vakmmas^ motell, mis on otse
meeskonda toimetaja — Oie Haas. tj-ksikute peaehitiste kõrval.
EuroopameistrivÕistiustel aasta- ^"^^te läbiviimiseks moodustatud Neljapäeval, 28. detsembril toi- reks pühitsemisdcs suure osavõtjatel
1934 ja 1937 sai ta klassikalises eritoimkondade juhtideks on järg- mub ülalmainitud väljakul uudse te arvuga.
maadluses hõbemedali ning 1935 nü mised isikud: Teater — Reet Tuul; vabaõhuüritusena rahvapidu mille Kunstinäitusest loodetakse osa-klassikalises
kui ka vabamaadluse-> rahvatantsElfriede Buck; muu- raames toimuvad rahvatantsijate ja võttu ka mujal maailmas elunevate
- - - - - " ''^-^ — uä— ^^^^^ kunstnike poolt. Samuti loo-
Loödame rohkele sportlaste osavõtule
Austraalia XXV Eesiö
Mängudele ehk „Hõbejuubeli
Küllaltki väärikas põhjus suu-
Räggitakse eesti, läti ]a inglise keelt
pronksi, selle sai ta ka Oslos 193f< ''^^ — Lembit Härm; võimlemine võimlejate esinemised,
klassikalises maadluses. - ^nu Hoile; näitused ~ Peeter
Ago Neo suurimateks saavutus- ^^Pl^; noorteala — Mati Kangur;
teks olid 1936 BerUini olümpiamän- naistealad — dr. Silvia Klaar;
gudei hõbemedal poolraskekaalu sport — Ivo Tuul; kink — abi-llahvapidu
algab kell 1S.30 vä- dame välismaa eestlaste osa^Jtule
V X J _x «. •! *a_„TL ka teistest Austraalia Eesti Paeva-vabamaadluses
ja samadel mängu- Praost Juhan Aarik; vana-aasta
del pronks klassikalises maadluses, ball — Ilmar Mägraken.
Üsetendustega, neile järgneb
koosviibimine õhtusöögiga ning
ettekannetege Reception Cent-re'i
ruumides.
de üritustest.
XII Eesti Päevade osavõtjate
majutamise eest hoolitseb majutamise
toimkond. Majutamine kor-
IDMUS MtmoILE:
PIISKOP KARL RÄUDSEPP'ä
$12.—- -1- saatekulu $1.— Kanadas, $2.-— USA-s , V
•' Saadaval Vaba.Eestlase talittuses.' ' ;
„Need read tahavad kirjeldada üht vaimtiitikku mi, nagu ta
elab ja töötab loomulikuna. See ön katse kujutada tõelisft
meest ametüiiüs." (Autori eessõnaist)^^^ ^
Teda onpeetud Eesti üheks kõigi Ene-Mai Reinpuu, kauaaegne Paralleelüritusena leiab aset Eesti raldatakse niihästi kohalikkudes
aegade parimaks poolraskekaalla- Adelaide'! Eesti Seltsi sekretär, on Majas soHstide kontsert^ algusega eesti perekondades kui ka motelli-seks.;
tuntud oma organiseerimisvõimete kell2Q.30. - des ning võõrastemajades. Isikud
Kodumaal töötas Ago Neo Teeje- poblest ja omab suure. staazhi - Reedel, 30. detsembril on pea- ja organisatsioonid, kes soovivad
ministeeriumi autojuhina. Tulles seltskondliku ja rahvusliku tpö mise üritusena ette nähtud päeval astuda peatoimkonnaga või mõne
põgenikuna Rootsi jätkas ta vana äial, naiste kongress Eesti Majas ja ^h^ eritoimkonnaga ühendusse, palu-kaasaarvatud
juhtiv osavõtl eel- P^^^^^ '^^^^^^^ Adelaide! rae- takse teha seda eelkõige järgmistel
mistest Adelaide'is toimuiud koja kontsert-saalis. Laupäeval aadressi^^^^
Fedi PäevadiM detsembril tounuvad päeval Ene-Mai Rempuu, 5 >Mountam
koosolekud Eesti Majas ja õhtul Road, " Eden Hills, S.A. 5050,
nud ta ette pensionäri-staatust ~ ta Sellekohaselt võib kinnitada, et vana-aasta ball Mprphetville R.C. Australia.
rühmas kuni viimseni, olles pide- XII Eesti Päevade organiseerimine suursaalis. Ruth Auväärt, 3 Kirkdale Ave.,
vait ka seltskondlilcult seotud. on kindlates kätes. Ka ei ole kaht- Loetletud on siin vaid peamised Hazelwood Parks, S.A. 5066,
(EPL/K) lust selles, et kõiküldtoimkonna Eesti Päevade ©ttevõtted ja ette- Austraalia. -
liikmed kui ka eritoimkondade ju--.-^'; • " • . /. . .-. ' • •• • • •/ . \ -
hid on vilunud ja võimelised isikud.
250-aastane @estl
kutset iseseisva ettevõtjana ning
vepfirma omanikuna. Vümases
ülesandes oli ta ka oma viimasel
reisil. Tegeva inimesena ei kujuta-
4812 YONGE STREET
(Sheppardi lähedal) •
S.R.KANi
FuneralDi
WILLOWDALE
.fiH . PEEL CHAPEL 2180 Hurontario St., 279-7663 .
*ärveks
muudatysi
juhtub kliimaga kui IJäiaemeri muudetakse mageda vee^^
sisejärvdis? Seda mb teha, kui
pii et Lä^ enam ei pääse sisse nii palju i^olast põhjavett
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIALS LTD.
2044 Yonge St. Toronto,
Ä 1Z9
(Davisville & Eglintoni vahel)
Tel 487-2147
aOMCESVAUES JiHAPEL 436 Roncesvalles Ave.
533-7954 .
Tulemuseks oleks hiiglaslik ma-gedavee
reserv -—kuid kas see ori
seda väärt, küsis Karlskronas peetud
keskkonna-koriverentsil prof.
Arne Järnelöv.
Prof. Järnelovi hüpotees oli
meelega^ sprfculätiivne^ kuna ta
tahtis juhtida tähelepanu probleemidele,
mais võivad tekkida kui inimene
liiga palju segab end vahele looduslikele
protsessidele.
On aga täiesti selge, et kliima
Rootsi osas (ja ka mujal riikides
Läänemere ümber) muutuks kaunis
radikaalselt, - Saaksime kõige-
^alt kontinentaalsema ilmastiku,
mis tähendab hästi kuuma suvepe^
rioodi, kuid teisest küljest kä tugeva
pakasega ja paksu i lumega
talyeaega;
1 Võib esineda ka teisi nähtusi —
näiteks, pole mitte vÕinaatü^ et
kasvutsoomd nihkuvad paigast ja
aiinavad täiesti soovimatuid tule-
•musi:-: V ^
Pluss muid efekte, mida keegi ei
oska ette aimatagi^
kuid mis kergesti võivad kujuneda
ülimalt jpahaendelisteks.
Läänemeri aga on oMud mageda
veega järv varem
järv) pärast viimast jääaega mitu
tuhat aastat tagasi.
Kuidas siis Üänemere „tervis"
praegu on?
Võib vastata, et paremi kui mõned
aastad tagasi. Keskkpnriakäit^
se propageerimine on ihnselt kandnud
vilja, ka teistes Läänemere-riikides.
Mürkaineid on Läänemere vees
praegu vähem, kuigi pealmiseks
probleemiks on teatud lammas-
XII Eesti^ Päevade juhatus^ loo- fceelö käsiraamat: ,
dab, et-need päevad äratavad h u - « *• A L** •!
vi ka väljaspool Austraaliat, et P^^*^ Arni^
mujal maaihnas elavate rahvus- UhGEldrilkidG^ •
kaaslaste osavõtt neist kujuneb
rohkearvuliseks. Hoidmaks meie Lakewoodis, New Jerseys asuva
rahvusgruppe teistel mandritel Eesti Arhiivi Ühendm^^ suure-kursis
XII E. P. Austraalias ette- nevaisse kogudesse kingitakse vs-valmistustega
ja anda kujutlust M ka ammuseid haruldusi, mis
nende ilmest, on üldtoimkond ot- erilist; märkimist väärivad. ArMiv!
sustanud saata Välis-Eesti .ajakir- keeleraamatute kogu on täienemas
jändusele aegajalt sellekohast infor- seni vanima keeleõpikuga:AntoHi
matsiooni. Thor Helle' koostatud Kurtzgefalsste
XII E.P.A. üldine raamkava on fn^^^sung zUr Ehstnischen Sprac-koostatud
®' mille toimetas trükki Eberhard
Gutsleff; jun., Haö^^^^
Sellekohaselt algavad XII Eesti hllvi juhataja Ernst Luebiki teatel
Päevad jumalateenistusega Püha loovutavad selle teose Arhiivile
Peetruse katedraalis, mis kuulub Salme ja Aksel Kollist. Eserokoo-anglikaanl
kirikule ja on üks ka- piad raamatust on jiba Arhiivi
hest - suuremast • jumalakofast valduses.
• Adelaide'iSo
^«i boinritfo «oho^ . . c s • Sajaudltevauusest ecstl kõnckce-tad
Srikl^wl l ^ ^ Eesti Päevade ametlik avamine lest sai kirjakeel 16. sajandU, kuid
hn1;,w^So «fi? ^^ff to™"'' samas peale jumalateenis- otseselt eesti keelt käsitlev erikir- Meeldiv, väärikas ja individuaal- S^oh-Sf ^H^rs * . " tust. Järgnevalt suundutakse Eesti jandus on suhteliselt väike osa ^ft tähelepanu osutav teenimine,
nuua Kaiunteie puupretKele mme- ^^^^^ (^j^ ^sub katedraali lähedu- meie 457-aastase trükisõna rikka- "ma parkimisplatsid kõikide'
^ b' ^lvl^S ^^S rr n^^ 'i"n. l, rrf ^s^^sl)e . lK^°^<'d«s ^e'^nn e^ ^s«e"d^a« 8on^ kõik pa- väärtuksloikg usja. Igvae erkaenedle raaaamstaattu hoant ''i''''.Ä.'.^f?'V 1 P™*"^ lutud osa võtma kunstinäituse ava- tagasi ilmunud raamat on tõeliseks
Politruk kalapaadis
STOKHOLM (EPL) — Eestis
•yORKE CHAPEV 2357 Bloot St. W.
767-3153
. Ofif-lh*-S»ie«» Parklngat all Chapdt.
matusemajade juures
eranditult läheks kolhoosi vanides- misest Greenhill Gallery's, mis harulduseks.
mis vett liigselt „väetavad". Seda
eriti rannikualadel.
Keskkonnakaitsjad loodavad, et
Läänemerest kunagi ei leita suuremates
kogustes õli. Puurtornidega
ja platvormidega yõib juhtuda õn-rietusip^
ning ulatuslikumat õlikatas-troofi
ei kannataks Läänemeri
lihtsalt välja. Juba õlilastis hiigel-tanklaevad
on murettekitavad^ eriti
kui nad tulevad sisse raskesti
navigeeritavatesse vetesse.
Näiteks, Rootsi skääridesse, kus
juba mitu korda on juhtunud õnnetusi.-
õnneks siiski vähemas
mastaabis,
mee
SeetõL 'Sa^ad^^^^^^^^^ T^^^^' ^^^^'^ ^'"""^^ "^^"^^ Helle' eesti- ja saksakeelse kee» ca" pakuvad ainulaadse kogu eesti
perekonnad nüüd ise sama hana ^ ' leõpiku eesmärgiks oli peamiselt' rahvaloomingust: 525 vanasõna ja
kala, nagu harilikud Isurelikud. Järgmise päeva, s.o. 27. det- eesti keele õpetamine Saksamaalt 135 mõistatust. Nii ulatusliku, ko-
On ju võimalik, et püügiretkrJ sembri peasündmuseks on teatri- tulnud pastoreUe, kuid ka oma gu rahvaluulevara trükis avalda-pistetakse
tasku mõni lestakala või ^^^^^^s ^^^ü Majas. Näidend ei rahva keelest eriliselt huvitatud misega andis Helle esimesena vää-midagi
taolist, kuid võimata 0 sel ole veel valitud. Etenduse korda- omamaalasile. õpperaamat sisal- rilise tähtsuse eesti vanavarale. V
teel varustada kalaga perekcridi ^^^^^ on järgmisel päeval mati- dab 414-419 lk., jagatuna viide osa „Colloquia esthonica" sisaldab
või tuttavaid. nee. Teisipäeval toimub ka Aust- ossa. I osa „Grammatica esthoni- kümme juttu kahekõnevormis,
5t'allinnas tule nüüd krampii- ^^^^^^ traditsiooniks saanud laulu- ca" on grammatikaõpetus, kus sel- rööbiü, e^^^^^ jä saksa keeles,mis
kult hoiduda venelastega konHkli ^^^^^ vastuvõtt Eesti Päevadel, gitatakse konsonantide väldet, hää- on, sisult ,õpetlikku laadi,-vastavalt
sattumast,-ka siis kui õigus on \al- Kolmapäeva õhtul leiab aset kaba- likuõpetust, rõhku sõna esimesel tolle aja vajadustele. Neid rahva-jukindlält
venelaste poolel, ižii ree dinner-dance (küllap leiame silbil, diftonge, käänamist, pööra- likke jutukesi peetakse eestüceelse
kohale ilmub miilits, siis tembcid£- sellele üritusele varsti hea ja eesti- mist jm. II osa „Vopbularium proosakirjanduse algeiks. Helle*
takse eestlased vastuvaidlemata ^^'^^ase nimetuse) Morphettville esthonicum" on 7000-sonaline sõ- põhjaeestikeelne käsiraamat oli
„huligaanideks", kuigi kakluse ai- Reception Centrels. See hoonete nastik koos saksakeelse registriga, viies eesti keele õpik ja selle, kui
gatajad võisid olla venelased. Komplekt on uus ja sisaldab esin- lillede ja taimede eesti-, saksa- ja ka osalt eelmiste õpperaamatute
. ; duslikke ruume igasuguste suure- ladinakeelsete nimedega, lisaks keeleõpetuse alused jäid püsima
mate ja väiksemate seltskondlike puude, kuude, pühade, Tallinna katuaks ajaks, kuni E. Ahrensi
5m on merefaima ja ramnikma:-' ürituste läbiviimiseks. Mõni aasta tänavate, Eesti valdade jm. nime- grämmatikaraamätu ihnumisehi a.
tagasi langes vana hoone tulekah- tused. III osa „Proverbia esthoni- 18^3.
EPL ju ohvriks ja selle asemele on. ca" ja IV osa „Aemgmata esthoni- ' Lilkn Es©p
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 2, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-09-02 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820902 |
Description
| Title | 1982-09-02-04 |
| OCR text | Lk. ^ VABA EMTLANE neljapäeval, 2. septembril 1982 — Thursday, September 2,1982 .Nr. 66 LAHKUS MEIE ARMAS EMA, VANAEMA JA VANA-VANAEMA ANNA KÖHLER sumudEestis, maetud Suure-Jaani surnuaiale poeg JUHAN naisega pojapoeg ANDRES perekom&aga 10 Eestlaste pQolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujunenud on üle 115. aasta teeninud Metropolitan Torontot šamä perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega. Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ja MUaldaselt parkimiseruümi. Väärikas teenimine ROSAft-MORRlSON •ÜNERÄL HO^M^ 467 SherlMMErne St., Toronto, Önt M4X IKS Telefon 924-1408 sun /STOKHOLM- Teel Stojfiolraist Ko©liEOored esitamas OBna töid, kevadise! kooli lõpmpeol; pudil vasakult Allan Krouv, Peeter Sommer, Saksamaale Misomexi masinatnns- gdsti Lüdig, KaUi Hmbel ja Monika Kask. Foto: Vaba Eestlane 362 Danforth Toronto, Oni M4K 1N8 :. pordi korraldajana", haigest.;s valie-peatusel Taanis eesti e*ümpia-maadleja ja Stokholmi ettevõtja Ago Neo. Ta toimetati hotellist kohalikku haiglasse, kus konstateeriti tuiksoone rebenemist kõhu |iirlron-nas ja otsustati teda saata operatsiooniks edasi Aarhusi haiglasse. Ta suri äga parast Aarhusi nrjas-mist enne operatsioonilauale jõudmist neljapäeval, 19. augusti: Ago Neo, kuni viimseni kutsetegevuses, sündis 12. veebi-uaril 19O8 Vihterpalus ja sai nii siis 74 aastat vanaks. iseseisvas Eestis sai temast silmapaistev maadleja. Ta alustas sel le spordiga 1928 spordiselts , .Sport'' ridades. Ta tuli eesti meistriks klassikali- FLOWERS & GIFTS tel. 466.1951 vSi Ja esmaklassilised lilled igaks sündmuseks. Kmisfikäsitöid kinkideks! ehted, merevaik» nahktöõdl, keraamika. XII Eesti Päevad - XXV Eedi Mäipd Austraalias 1983. aastd toimuvciele pidustusfele@odata maailmast külalisi Xõuna-Amstraalia pealinnad Adelalde% toimi^vad 26,-—30. defäemb™ Fäevad Awsf-raMias ja XXV Eesti Mängud-Aijstraalias. ^ ^. • • Nende läbiviimiseks on moodus- nüüd kerkinud uus, ajanõuetele kanded, mis siiani selgunud. Kaa-^^^^^ tatud üldtoimkond järgmises koos- vastav ehitis mis rahuldab igati lumisel cm veel terve rida m^^^ seisus: Üldjuht — Ene-Mai Rein- meie nõudmisi Eesti Päevade suu- nägu maletiuiiiir,^^^^^^^^W^^^^ puu; üldjuhi abi — Valdek Kan- remate etteVõtete läbiviimiseks, 'eriloengud, : akadeemiliste koondis-gur; peasekretär —- Milda Rahu- Samuti kasutame nende ilusaid te kokkutulekud, vg^^ mäe; sekretär — Eduard Selge; väljakuid meie vabaõhu ettekanne-majandusjuht — VilU Reinpuu; teks rahvapeol. Hoone asub kesk-sermZdte pö^^^^^^^ majandusjuhi abi Heino Som- linna läheduses ja on hea trans-ja vabamaadluses kuus korda, mer; mformatsiooniala juht ja Kuulus 28 korral Eesti rahvus- J^f^ja " Ruth Auväärt; albumi ti vakmmas^ motell, mis on otse meeskonda toimetaja — Oie Haas. tj-ksikute peaehitiste kõrval. EuroopameistrivÕistiustel aasta- ^"^^te läbiviimiseks moodustatud Neljapäeval, 28. detsembril toi- reks pühitsemisdcs suure osavõtjatel 1934 ja 1937 sai ta klassikalises eritoimkondade juhtideks on järg- mub ülalmainitud väljakul uudse te arvuga. maadluses hõbemedali ning 1935 nü mised isikud: Teater — Reet Tuul; vabaõhuüritusena rahvapidu mille Kunstinäitusest loodetakse osa-klassikalises kui ka vabamaadluse-> rahvatantsElfriede Buck; muu- raames toimuvad rahvatantsijate ja võttu ka mujal maailmas elunevate - - - - - " ''^-^ — uä— ^^^^^ kunstnike poolt. Samuti loo- Loödame rohkele sportlaste osavõtule Austraalia XXV Eesiö Mängudele ehk „Hõbejuubeli Küllaltki väärikas põhjus suu- Räggitakse eesti, läti ]a inglise keelt pronksi, selle sai ta ka Oslos 193f< ''^^ — Lembit Härm; võimlemine võimlejate esinemised, klassikalises maadluses. - ^nu Hoile; näitused ~ Peeter Ago Neo suurimateks saavutus- ^^Pl^; noorteala — Mati Kangur; teks olid 1936 BerUini olümpiamän- naistealad — dr. Silvia Klaar; gudei hõbemedal poolraskekaalu sport — Ivo Tuul; kink — abi-llahvapidu algab kell 1S.30 vä- dame välismaa eestlaste osa^Jtule V X J _x «. •! *a_„TL ka teistest Austraalia Eesti Paeva-vabamaadluses ja samadel mängu- Praost Juhan Aarik; vana-aasta del pronks klassikalises maadluses, ball — Ilmar Mägraken. Üsetendustega, neile järgneb koosviibimine õhtusöögiga ning ettekannetege Reception Cent-re'i ruumides. de üritustest. XII Eesti Päevade osavõtjate majutamise eest hoolitseb majutamise toimkond. Majutamine kor- IDMUS MtmoILE: PIISKOP KARL RÄUDSEPP'ä $12.—- -1- saatekulu $1.— Kanadas, $2.-— USA-s , V •' Saadaval Vaba.Eestlase talittuses.' ' ; „Need read tahavad kirjeldada üht vaimtiitikku mi, nagu ta elab ja töötab loomulikuna. See ön katse kujutada tõelisft meest ametüiiüs." (Autori eessõnaist)^^^ ^ Teda onpeetud Eesti üheks kõigi Ene-Mai Reinpuu, kauaaegne Paralleelüritusena leiab aset Eesti raldatakse niihästi kohalikkudes aegade parimaks poolraskekaalla- Adelaide'! Eesti Seltsi sekretär, on Majas soHstide kontsert^ algusega eesti perekondades kui ka motelli-seks.; tuntud oma organiseerimisvõimete kell2Q.30. - des ning võõrastemajades. Isikud Kodumaal töötas Ago Neo Teeje- poblest ja omab suure. staazhi - Reedel, 30. detsembril on pea- ja organisatsioonid, kes soovivad ministeeriumi autojuhina. Tulles seltskondliku ja rahvusliku tpö mise üritusena ette nähtud päeval astuda peatoimkonnaga või mõne põgenikuna Rootsi jätkas ta vana äial, naiste kongress Eesti Majas ja ^h^ eritoimkonnaga ühendusse, palu-kaasaarvatud juhtiv osavõtl eel- P^^^^^ '^^^^^^^ Adelaide! rae- takse teha seda eelkõige järgmistel mistest Adelaide'is toimuiud koja kontsert-saalis. Laupäeval aadressi^^^^ Fedi PäevadiM detsembril tounuvad päeval Ene-Mai Rempuu, 5 >Mountam koosolekud Eesti Majas ja õhtul Road, " Eden Hills, S.A. 5050, nud ta ette pensionäri-staatust ~ ta Sellekohaselt võib kinnitada, et vana-aasta ball Mprphetville R.C. Australia. rühmas kuni viimseni, olles pide- XII Eesti Päevade organiseerimine suursaalis. Ruth Auväärt, 3 Kirkdale Ave., vait ka seltskondlilcult seotud. on kindlates kätes. Ka ei ole kaht- Loetletud on siin vaid peamised Hazelwood Parks, S.A. 5066, (EPL/K) lust selles, et kõiküldtoimkonna Eesti Päevade ©ttevõtted ja ette- Austraalia. - liikmed kui ka eritoimkondade ju--.-^'; • " • . /. . .-. ' • •• • • •/ . \ - hid on vilunud ja võimelised isikud. 250-aastane @estl kutset iseseisva ettevõtjana ning vepfirma omanikuna. Vümases ülesandes oli ta ka oma viimasel reisil. Tegeva inimesena ei kujuta- 4812 YONGE STREET (Sheppardi lähedal) • S.R.KANi FuneralDi WILLOWDALE .fiH . PEEL CHAPEL 2180 Hurontario St., 279-7663 . *ärveks muudatysi juhtub kliimaga kui IJäiaemeri muudetakse mageda vee^^ sisejärvdis? Seda mb teha, kui pii et Lä^ enam ei pääse sisse nii palju i^olast põhjavett Eesti ettevõte YONGE MEMORIALS LTD. 2044 Yonge St. Toronto, Ä 1Z9 (Davisville & Eglintoni vahel) Tel 487-2147 aOMCESVAUES JiHAPEL 436 Roncesvalles Ave. 533-7954 . Tulemuseks oleks hiiglaslik ma-gedavee reserv -—kuid kas see ori seda väärt, küsis Karlskronas peetud keskkonna-koriverentsil prof. Arne Järnelöv. Prof. Järnelovi hüpotees oli meelega^ sprfculätiivne^ kuna ta tahtis juhtida tähelepanu probleemidele, mais võivad tekkida kui inimene liiga palju segab end vahele looduslikele protsessidele. On aga täiesti selge, et kliima Rootsi osas (ja ka mujal riikides Läänemere ümber) muutuks kaunis radikaalselt, - Saaksime kõige- ^alt kontinentaalsema ilmastiku, mis tähendab hästi kuuma suvepe^ rioodi, kuid teisest küljest kä tugeva pakasega ja paksu i lumega talyeaega; 1 Võib esineda ka teisi nähtusi — näiteks, pole mitte vÕinaatü^ et kasvutsoomd nihkuvad paigast ja aiinavad täiesti soovimatuid tule- •musi:-: V ^ Pluss muid efekte, mida keegi ei oska ette aimatagi^ kuid mis kergesti võivad kujuneda ülimalt jpahaendelisteks. Läänemeri aga on oMud mageda veega järv varem järv) pärast viimast jääaega mitu tuhat aastat tagasi. Kuidas siis Üänemere „tervis" praegu on? Võib vastata, et paremi kui mõned aastad tagasi. Keskkpnriakäit^ se propageerimine on ihnselt kandnud vilja, ka teistes Läänemere-riikides. Mürkaineid on Läänemere vees praegu vähem, kuigi pealmiseks probleemiks on teatud lammas- XII Eesti^ Päevade juhatus^ loo- fceelö käsiraamat: , dab, et-need päevad äratavad h u - « *• A L** •! vi ka väljaspool Austraaliat, et P^^*^ Arni^ mujal maaihnas elavate rahvus- UhGEldrilkidG^ • kaaslaste osavõtt neist kujuneb rohkearvuliseks. Hoidmaks meie Lakewoodis, New Jerseys asuva rahvusgruppe teistel mandritel Eesti Arhiivi Ühendm^^ suure-kursis XII E. P. Austraalias ette- nevaisse kogudesse kingitakse vs-valmistustega ja anda kujutlust M ka ammuseid haruldusi, mis nende ilmest, on üldtoimkond ot- erilist; märkimist väärivad. ArMiv! sustanud saata Välis-Eesti .ajakir- keeleraamatute kogu on täienemas jändusele aegajalt sellekohast infor- seni vanima keeleõpikuga:AntoHi matsiooni. Thor Helle' koostatud Kurtzgefalsste XII E.P.A. üldine raamkava on fn^^^sung zUr Ehstnischen Sprac-koostatud ®' mille toimetas trükki Eberhard Gutsleff; jun., Haö^^^^ Sellekohaselt algavad XII Eesti hllvi juhataja Ernst Luebiki teatel Päevad jumalateenistusega Püha loovutavad selle teose Arhiivile Peetruse katedraalis, mis kuulub Salme ja Aksel Kollist. Eserokoo-anglikaanl kirikule ja on üks ka- piad raamatust on jiba Arhiivi hest - suuremast • jumalakofast valduses. • Adelaide'iSo ^«i boinritfo «oho^ . . c s • Sajaudltevauusest ecstl kõnckce-tad Srikl^wl l ^ ^ Eesti Päevade ametlik avamine lest sai kirjakeel 16. sajandU, kuid hn1;,w^So «fi? ^^ff to™"'' samas peale jumalateenis- otseselt eesti keelt käsitlev erikir- Meeldiv, väärikas ja individuaal- S^oh-Sf ^H^rs * . " tust. Järgnevalt suundutakse Eesti jandus on suhteliselt väike osa ^ft tähelepanu osutav teenimine, nuua Kaiunteie puupretKele mme- ^^^^^ (^j^ ^sub katedraali lähedu- meie 457-aastase trükisõna rikka- "ma parkimisplatsid kõikide' ^ b' ^lvl^S ^^S rr n^^ 'i"n. l, rrf ^s^^sl)e . lK^°^<'d«s ^e'^nn e^ ^s«e"d^a« 8on^ kõik pa- väärtuksloikg usja. Igvae erkaenedle raaaamstaattu hoant ''i''''.Ä.'.^f?'V 1 P™*"^ lutud osa võtma kunstinäituse ava- tagasi ilmunud raamat on tõeliseks Politruk kalapaadis STOKHOLM (EPL) — Eestis •yORKE CHAPEV 2357 Bloot St. W. 767-3153 . Ofif-lh*-S»ie«» Parklngat all Chapdt. matusemajade juures eranditult läheks kolhoosi vanides- misest Greenhill Gallery's, mis harulduseks. mis vett liigselt „väetavad". Seda eriti rannikualadel. Keskkonnakaitsjad loodavad, et Läänemerest kunagi ei leita suuremates kogustes õli. Puurtornidega ja platvormidega yõib juhtuda õn-rietusip^ ning ulatuslikumat õlikatas-troofi ei kannataks Läänemeri lihtsalt välja. Juba õlilastis hiigel-tanklaevad on murettekitavad^ eriti kui nad tulevad sisse raskesti navigeeritavatesse vetesse. Näiteks, Rootsi skääridesse, kus juba mitu korda on juhtunud õnnetusi.- õnneks siiski vähemas mastaabis, mee SeetõL 'Sa^ad^^^^^^^^^ T^^^^' ^^^^'^ ^'"""^^ "^^"^^ Helle' eesti- ja saksakeelse kee» ca" pakuvad ainulaadse kogu eesti perekonnad nüüd ise sama hana ^ ' leõpiku eesmärgiks oli peamiselt' rahvaloomingust: 525 vanasõna ja kala, nagu harilikud Isurelikud. Järgmise päeva, s.o. 27. det- eesti keele õpetamine Saksamaalt 135 mõistatust. Nii ulatusliku, ko- On ju võimalik, et püügiretkrJ sembri peasündmuseks on teatri- tulnud pastoreUe, kuid ka oma gu rahvaluulevara trükis avalda-pistetakse tasku mõni lestakala või ^^^^^^s ^^^ü Majas. Näidend ei rahva keelest eriliselt huvitatud misega andis Helle esimesena vää-midagi taolist, kuid võimata 0 sel ole veel valitud. Etenduse korda- omamaalasile. õpperaamat sisal- rilise tähtsuse eesti vanavarale. V teel varustada kalaga perekcridi ^^^^^ on järgmisel päeval mati- dab 414-419 lk., jagatuna viide osa „Colloquia esthonica" sisaldab või tuttavaid. nee. Teisipäeval toimub ka Aust- ossa. I osa „Grammatica esthoni- kümme juttu kahekõnevormis, 5t'allinnas tule nüüd krampii- ^^^^^^ traditsiooniks saanud laulu- ca" on grammatikaõpetus, kus sel- rööbiü, e^^^^^ jä saksa keeles,mis kult hoiduda venelastega konHkli ^^^^^ vastuvõtt Eesti Päevadel, gitatakse konsonantide väldet, hää- on, sisult ,õpetlikku laadi,-vastavalt sattumast,-ka siis kui õigus on \al- Kolmapäeva õhtul leiab aset kaba- likuõpetust, rõhku sõna esimesel tolle aja vajadustele. Neid rahva-jukindlält venelaste poolel, ižii ree dinner-dance (küllap leiame silbil, diftonge, käänamist, pööra- likke jutukesi peetakse eestüceelse kohale ilmub miilits, siis tembcid£- sellele üritusele varsti hea ja eesti- mist jm. II osa „Vopbularium proosakirjanduse algeiks. Helle* takse eestlased vastuvaidlemata ^^'^^ase nimetuse) Morphettville esthonicum" on 7000-sonaline sõ- põhjaeestikeelne käsiraamat oli „huligaanideks", kuigi kakluse ai- Reception Centrels. See hoonete nastik koos saksakeelse registriga, viies eesti keele õpik ja selle, kui gatajad võisid olla venelased. Komplekt on uus ja sisaldab esin- lillede ja taimede eesti-, saksa- ja ka osalt eelmiste õpperaamatute . ; duslikke ruume igasuguste suure- ladinakeelsete nimedega, lisaks keeleõpetuse alused jäid püsima mate ja väiksemate seltskondlike puude, kuude, pühade, Tallinna katuaks ajaks, kuni E. Ahrensi 5m on merefaima ja ramnikma:-' ürituste läbiviimiseks. Mõni aasta tänavate, Eesti valdade jm. nime- grämmatikaraamätu ihnumisehi a. tagasi langes vana hoone tulekah- tused. III osa „Proverbia esthoni- 18^3. EPL ju ohvriks ja selle asemele on. ca" ja IV osa „Aemgmata esthoni- ' Lilkn Es©p |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-09-02-04
