1978-06-08-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr, 43 Nr. 43 VABA EESTLANE neljapäeval, 8 juunil 1978 - Thursday, June 8, 197®
(6
25
13. Linn Eestis,
laup yoi toodey 15.
prgi saanud Saksa
lasõjas, 19. Veduri
limi, 22. -Loomade
osa, 25. Umbinää-
|aob välja pisarad.
Võõrasisa.
.965 LAHENDUS
Ristikivi,; 7. Kkk,
fest,. l i . Rong, 12.
lass, 15. Glavy 16.
fetersoo. 21. Olen,
Iskraan, 27, Maja,
isal, 31. Dan^ 32.
fciev, 2. Ide^l, 3.
[stus,; 5. Vann, 6.
8. Koomndant,
14. Mast, .17;
j ülla, 20. Raamat/
Stikiü,. 25^ Ruun,
[dsolekul üles tõu-jama
kanali lepin-
I, loetles välissuhe-senaator
Frank
t-ellega USA-1 c-n
^lid, nende hulgas
vahel sõlmitud
|ise" ja eesti keel^'
otid on võrdõigus-laator
Church.
et zooloogilises,
jg^eks tunnistatud
Jtsämaastikul mi-taksta.
See juhtus
p telgi räästa :alla
f asti kä^idet sõi
)ges, et mul olid
.kui temal. Mulle
f a g i ' muud kätte
Ba mineraalide ja
bades olen ma te-
Ikspluateerinud ja
]ude hävitamisele,
mud enne prepa-bkonservide
sool-lu
s a.
me porkuga üle-juhnad.
See jul-nõistusega
olen-lurde,
mida ta ka^
] igikaaslaste vas-je
kõigiga "tehtud
btühjal: maanteel
Ikiire^ sõidu eest.
knti mõnele; kella
kes otsis pare-
|llel:tpöd polnud
ta. -
r muud vahendid
pste kontrollimi-i^
mige resoluutse-;
onflikt pesukanj-^
idikuuri ehitanud
territooriumile,
lles :ja.: :hoidsin
lalikkü toidukraa-muhkult
ei tead-kalii
raha eest
üiiturult tsüper-lrüsaamade
koha-,
iellel territooriu-toit
kaasaarva-
30BR1
ADyQKAADli
AD VOKÄÄT-NOTAR
aoom 1912, Royal Triisž Tower.
Torcato DoMmiou Ceatre j
Pdšiiaaöress: P.O, 326', Toronto j
' • O l i (Say & Kmg)..M5K 1K7
•,• Telefon;' 8S9-1777
M-tuadl teletorn valveteeDistus
: HSTHERINGTON, FALLLS
. :• PARK;
Advokaadid-isotarid!
5S5 Bay St., Saite 40L E M , 3-4151
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
. Cliartereä Accöiiataiit
55 University Ave., Ste. 600
Toronto, Oat. M5J 2H7
. • 1 -
TeL 862-7115
Teea kõiki meha^aillsi parandusi
(mitte keretöid)
3323 ©anforth Ave. Te!. ^91-9553
• RISTOSAARENVIRTAv ;
(Järgneb)
,Vab£i Eestlfise'* toimetuse
talituse asukoha plaan
•TOIMETUS JA.TÄLITIJS
avatud esmaspäevast
leedeEi kella 9-4-m.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus : 364-7675
Toimetajad ^ u s
väljaspool töök^a:
Karl Arro 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Knuiutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuöi
esmašp. homm^ kella H-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-inap.
homm; kella l l - u i.
: KUULUTAMINE
. VABA EESTLASES :
011 tasuv ajalehe laialdase
leviku tõitu.
.;; • . Keulutnste hinnad:
üks toll jilhel veerul $3.25
esiküljel . ._- > $3.75
tagaküljel : . $3.50
• KUULUTUSI VÕTAVAD'
/ V^^
}. Vaba Eestlase talitwi§
: 135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
Stn.C, Toronto 3, Ont.
talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivandi 251-6495
..L. Mrs.'Leida Marley:
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
: Telefon: ;223-[
HiiiiillBiHiBiMB^Bii^
Jõekäära laste:-; suvekodu sioortepeTre .esinemas. Suiirt tsldkoori'Juhatab Lydia Aravald.^/'.
Foto: T. Säägi
Käesoleval suvel pühitseb oma. 25. aastast juubelit Toronto Eesti Naisseltsi Jõekääru Laste
Suvekodu. Allpool ahiiatne Malle Laaiišoo ettekande põhjal kokkuvõtliku ülevaate selle instltutsi-oon!
rajamisest, üleseMtamisest ,Jä .tähtsusest meie kasvavale noorsoole ja eestlusele.
.-: INMEMOEIÄM \
Uno Mankini varajane surm va:
pustas kõiki ta arvukaid sõpru ja
võitluskaaslasi. Kuuludes sopme-poiste
•sõprusringis, keskealiste
Iwlka, ei võinud keegi arvata, et
tema elu julge ja -tahtelme isik äkki
võiks kaäuda ja jätta tühja
koha. V- •• • •. •
Ü. Mankin sündis Loksal 12.
märtsil 1919 kaupmehe pojana,
öppiš Tallinnas poeglaste kommertsgümnaasiumis,
tegi- vaba-tahtfcna
läbi Sõjakooli aspiran-tide
kursuse mille lõpetas lipnikuna
ja alustas õpinguid :^Tallinna
Tehnikaülikoolis kaevandus^sene-ri
kutse saamiseks. Ometi sõjaaaš-tad
ei lasknud jõuda eesmärgini.
Selleasemel viis sõjatee teda ühes
esimeses paadis Soome, kus valis
võitlusteekonna, Karjala rmdelõi-giis.'
Sõja lõ^ul; jõudis ta Rootsi,
õppis seal laulmistki, kuid lahkus
juba ühe esimese paadiga Kanadasse.
Alustas siin tegevust kinnisvarade
vahendajana, kes hiljem
ostis omale kontori ja on aastate
jooksul olnud abiks paljudele eestlastele
nende oma kodu leidmisel
ja om^ämisel.
U. Mankin on olnud hinnatud
kõigi oma arvukate sõprade juures,
eriti aga soomepoiste liikumise
ühe populaarsema isikuna. Tema
alati rõõmust ja heast meeleolust
sütitav isiksus on tundunud
paljudele kas rindejoonel, õppekeskuses
või mujal meeleolu;kergenda
vana. Kui rögemendi juurde
organiseeriti oma meelelahutuslik
grupp, kelle ülesandeks oli sõduri-õhtiite
korraldamine, kutsuti U.
Mankin iiheks: selle liikmeks.' Ta
suutis sageli improviseerida Vähese
ettevalmistusega kaasahaarava
programmi, mille abil lahendati
kaht hõimm-ahvast sõjapäevade
raskel ajal. Kuna ta oli tiks esmie-si
Soome minejaid, v siis suutis ta
end juba rügemendi loomise ajal
kõnes väljendada. Rügemendi •
meeleolugrupp esines mitmel pool
soomlastele ja .^etelänpojat" te-kilasid
oma reipusega rohket tähelepanu.
U. Mankin oma huumoriga,
naljadega, laulu ja akordionimänguga
oli kõikjal peatselt pub-,
liku lemmik,
Seda pühapäevalist päiksepaiste-1
list hingelaadi on ta sõbrad ka Kanadas
kogenud. Ikka suutis ta Swi-mepoiste
Klubi sündmusil head
meeleolu tekitada ja rõpniü tuua.
Viimati veel käesoleva aasta JR
200 rügemendi aastapäevapeol huumoririkka
kõne pidajana:
Ta oli hea inimene. Ta sai kõigiga
hästi läbi? oli leplik^ alati ka;asa-aitav
ja -haarav. Tai oli võime
madalat tuju ja meeleolu lõbusaks
.muuta, sest ta soovis ise rahulikult
elada ja elust rõõmu tunda. Ainult
lahkumine tuli liiga vara.
Rahulikku puhkamist!
I
Eestlaste suuremal arvul Torontosse
saabumisel. 1950, aastate
alul võttis. Toronto Eesti Seltsi
juures tegutsev. Näissektsioon
oma peamiseks sihiiks leida teid
ja võimalusi, kuidas ko^rraldada,
eesti lastele suvepuiHkust. N i i renditi
1951. a. Torontost umbes 70
miili põhjas asuv A. Roopi 50.
aakriline 'talil eesp- laste suveko-ioniiks.
Sel esimesel suvel oH
seal umbes 50 last. Järgneval suvel
püüti seal voodikohtade arvu
suurendada. •Tol suvel oli osavõt-jaite
arv urnbes 100.
; Kuid primitiivsed majutüsOlud
ning seejuures küllalt kõrge
renditasu, tegi vajalikuks permanentse
suve:kodu loomise,
mis ei Oleks sõltuv rendileandja
Hakati otsima ftälu või maakohta
Toronto ligiduses, mis oleks _so-biv-
olnud eesti lastele suvepuMoir
se. veetmiseks.
1953.. aasta, imärtsis täituski see
soov. Kolm lastevanemat: hr-d
Kõva, Schaer jäVarefp leidsid,
Torontost umbes 50 miüi põhja
pool asuvas Udoras, müügil oleva
jäätmaa 'talu/ mis näis igati ftäit-vat
laste suvekodu kohta ülesseatud
nõuded. Talu suurus oli 360
aaikrit, seda. läbis ikaks jõge —
need olid küll ühbpuudest täidet
u d— kuid viitasid siiski (tülevi'ku
ujumisvöimalusile. Olgugi, et
peale vana pooleldi lagunenud
elumaja, ;talul (kõrvalhooned
puudusid, pakkusid sööti jäänud
põllud, ideaalseid võimölusi. K u na
kamta oli, et samane sobiv või-nmlus
enani ei'fcordii>
• tegutsesid .eelnimetatud ..laste-;
vanemad kiiresti ja ostsid omavahelise
kokkuleppe põhjal —
riskeerides oma isiklike säästu-summadega
~ selle talu T. E.
••: Seltsi • Naissekts.ioonile . .Eesti
' Laste Suvekodu .korraldamt-seks.
..^
See oli ainult algus. Alates
1953. a; keivadest haikkäs tohutu
töö, et seda ideed tegelikult läbi
viia. See (töö on (kestnud tänase-
.Pole möödunud aastat, kus po-
' leks midagi uut tehtud, või va-
.na uuendatud..
Kuna taluostjate üheks tingimuseks
oli, et talu antakse üle
ainult iseseisvale naisorganisatsi-
.oonile, süs oli T. E . Seltsi juures
tegutsev Naissoktsioon sunnitud
vastu võtma iseseisva põhikirja
ja lahku lööma T. E . Seltsist. See
tounus 22. aprillil 1954. aasital.
Sellest aastast alates on Toronto
Eesti Naisselts majandanud Eest
i Laste Suvekodu „J5eifcääru't".
,Kuna.'uuel maaalal vana talumaja
ainukesena kuidagi SOT
bis lastekodu esialgseks köögiks,
vajati hädasti kapitali kinnisvaral
asuvate võlgade ja
maksude tasmniseks ja uute
magamištarede püstitamiseks.
Selle saamiseks otsustaiti planeerida
Jõekääru" 360. aakrilise
üldala ääreimaadest umbes lOO—
150' suvitusikruniti. Neide müük
tõi sisse alguseks vajaliku kapitali,
nii ©t o l i võimalik muretseda
ehiiusmatojali kahe uue maga-misitare
ja suipelkoha paisutamiseks
vajaliku"itammi jaoks.
Ehitused viidi läbi talgude kör-
. .ras koos eesti ehitusettevõtjate
Gnipp kasvatajaid 1964. a. suvel Jõekäärul valgus peol laulmas. Kitarriga Heikki Kuld.
Foto: J . Säägi
Tööde ikõrgpmiktil yõttis neist
osa umbes 100—'120 kaasmaalast
väihemalt 1200 tunnilise tööpanusega,.';;
••;•
Nii sai „Jõekääm" juba 1953. a.
suveks oma uksed avada eesti
Olgugi, et; lastel olid rnätjutus-võimalused,
töötas suvekodu esimesel
aastal primitiivsetes oludes.
Toitlustamine ftoimais väljas
puude all ümastiikulc vaatamoitä.
Puudus elektrivalgus ja laste pesemine
toimus jões. Taredki olid
viimisitlemata, andes ainult tuule-ja
vihmavarju. Selle muutmine
nõudis tohutut kavandamist,
energiat ja palju, palju vaba-tahtlikike
töökäsi.:
Et; kõige
Naisseltsi juhatusel iile jõii
käis, siis moodustati n.n. „i5Õe-kääru"
NõukogU; mis pidi olema
abUcš Naisseltsile suvekodu
väljaehitamisel.
Nõukogu oli kahelmmne liikmeline.
Sinna, kuulusid 7 Naisseltsi ju-:
hatuse liiget, 5 kfundiomanikku
ja 8 lastevanemat Tänu suvekodu
Nõukogu energilisele tegevusele
ja tänu eesti orgrünisaitsioonide j a
ühiskonna abile, (muutis „Jõekääru"
Märgnevateaiasta/te jooksul
onia palet tundmatuseni. 1954. a.
lisandus 3; tare. Ehitati söögisaal
ja toimus kõigi ehitiste eleiktri-fitseerimine
1955. a. püstitati
saun koos laagri kauplusega. K i l gile
ehitati suur ikülmmum keldrisse.
1956—1957. a. väikelaste
tare sai juurdeehituse, iqorrastati
niängu ja peoväljakud. Esimene
laiagri kirik õnnistati sisse. 1058
a. puhastati jõgi 'Uhtipujuclest, sü-vendati
jõesängi ja ehitati raudbetoonist
tamm, mis tõstis veepinda
6 jala võrra, moodustades
seega suure paisjärve. 1960.—«1.
valmis staadion, See o l i esinie-seks
eesti staadioniks paguluses
ja õli juba süš eliitatud meStri-mõõdusitikule
põhinedes. Püstitat
i ka.permanente rippuv sild, mis
asendas igal aastal suurvete
poolt A u t u i d provisoorseid sil-
Aastate edenemisega hakkas
raskusi tekkima lastevanemate
saamisega Suvekodu Nõukogu
koosseisu, mis pidurdas- tõsiselt
nõukogu tööd nfng põhjustas ta
•tegevuse lõpetamise 1963. a.
Üks vanemaid fotosid Jõekäära Isstesuvekodust: 1955. a. suve kasvatajaid.: Foto: J . Säägi
" Sellest ajast alates on Jõekääru
Laste Suvd?:odu korraldamine ja
šeUega ksaasunud (küsimused jäänud
T. E. Naisseltsi juhatuse
haldusse. Kuid tegevus kestab
edasi. Nii lisandub 1964. a; de-masolevale
söögisaalile suur
seltskondlik i-uum. Rajati metsa-kirik,
suurendati magamistaresid
juurdeeihltuste näol. 1965. ä. ehitati
koos knindiomaniilckudega
tenniseväljaik. Ja n i i on toimunud
ikka aastast aastasse ja suvest
suveni. — Kes Jõuab loetella neid
kümneid tuhandeid vabatahtlikke
töötunde, mis s i i a ; o n ; puhkuse
[a uneaja arvel ohverdatud. K u i
palju indu, ühistöö tahet jaühi-se
süli poole .püüdmist on siin
ilmnenud. K u i palju ennastsalgavat
tööd on Naisseltsi juhatus
kõigi selle saavlitanriiseks teinud.
ŽS-e suve jooksul on „Jõe-kääräl"
vübinud üle 6000 eesti
noore ja need on siit kaasa viinud
n.n. „Jõekääru" vaimu ja
teinud ta nime tuntuiks
"poole Kanada piire,
kui' kohast, kus räägitakse eesti
keelt j a imis piiüab olla lastele
töelisefcs suviseks koduks,
.• J: .
TEKNAF, Bangladesh - üle
165.000 muhamedlase on põgenenud
seni peamiselt budistlilmst
Bürmast Bangladeshi viunase viie
nädala'jooksul. Nad on toonud kaasa
jutustusi brutaalsusest ja terrorist,
mida nad kogesid I Burmas.;
Praegu on põgenike arv 200^0—3000
päevas. Burma Valitsus on sundinud
neid oma elukohtadest lahkuma,
kuna e i pea neid oma liitlasteks.
Kardetakse, et Burma võib
oma asukohast välja ajada Araka-ni
muhamediusulise elanikfeoiina
kelle arv on üle miljoni. Põgenikel
qn kõigil väga sarnased jutustused
kogemusist: Burma sõdurid tulid
nende külla, peksid neid püssipäradega
ja keppidega, vägistaski
naised ja valisid mõned mehed
mahalaskmiseks. Mõned .arvavad.
et see on sisuliselt ususõda butüs-tide
ja muhamedlaste vahel. Kuigi
muhamedlased pole rikkad, pn nad
seni juhtinud Arakani majandus-ehiv
- .-•-;:
•
eluaegne investeering!
Suur valik tunduva
hinnaalandusega.
Ka rentimine.
Saadaval kõik nitmsika
instrumendid.
HOUSE OF MUSIC LTD.;
553 Queen St. West, Toronto
M5V2B8® t e l 363-1966
yvfffji.UJUPi!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 8, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-06-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780608 |
Description
| Title | 1978-06-08-07 |
| OCR text | Nr, 43 Nr. 43 VABA EESTLANE neljapäeval, 8 juunil 1978 - Thursday, June 8, 197® (6 25 13. Linn Eestis, laup yoi toodey 15. prgi saanud Saksa lasõjas, 19. Veduri limi, 22. -Loomade osa, 25. Umbinää- |aob välja pisarad. Võõrasisa. .965 LAHENDUS Ristikivi,; 7. Kkk, fest,. l i . Rong, 12. lass, 15. Glavy 16. fetersoo. 21. Olen, Iskraan, 27, Maja, isal, 31. Dan^ 32. fciev, 2. Ide^l, 3. [stus,; 5. Vann, 6. 8. Koomndant, 14. Mast, .17; j ülla, 20. Raamat/ Stikiü,. 25^ Ruun, [dsolekul üles tõu-jama kanali lepin- I, loetles välissuhe-senaator Frank t-ellega USA-1 c-n ^lid, nende hulgas vahel sõlmitud |ise" ja eesti keel^' otid on võrdõigus-laator Church. et zooloogilises, jg^eks tunnistatud Jtsämaastikul mi-taksta. See juhtus p telgi räästa :alla f asti kä^idet sõi )ges, et mul olid .kui temal. Mulle f a g i ' muud kätte Ba mineraalide ja bades olen ma te- Ikspluateerinud ja ]ude hävitamisele, mud enne prepa-bkonservide sool-lu s a. me porkuga üle-juhnad. See jul-nõistusega olen-lurde, mida ta ka^ ] igikaaslaste vas-je kõigiga "tehtud btühjal: maanteel Ikiire^ sõidu eest. knti mõnele; kella kes otsis pare- |llel:tpöd polnud ta. - r muud vahendid pste kontrollimi-i^ mige resoluutse-; onflikt pesukanj-^ idikuuri ehitanud territooriumile, lles :ja.: :hoidsin lalikkü toidukraa-muhkult ei tead-kalii raha eest üiiturult tsüper-lrüsaamade koha-, iellel territooriu-toit kaasaarva- 30BR1 ADyQKAADli AD VOKÄÄT-NOTAR aoom 1912, Royal Triisž Tower. Torcato DoMmiou Ceatre j Pdšiiaaöress: P.O, 326', Toronto j ' • O l i (Say & Kmg)..M5K 1K7 •,• Telefon;' 8S9-1777 M-tuadl teletorn valveteeDistus : HSTHERINGTON, FALLLS . :• PARK; Advokaadid-isotarid! 5S5 Bay St., Saite 40L E M , 3-4151 Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425 . Cliartereä Accöiiataiit 55 University Ave., Ste. 600 Toronto, Oat. M5J 2H7 . • 1 - TeL 862-7115 Teea kõiki meha^aillsi parandusi (mitte keretöid) 3323 ©anforth Ave. Te!. ^91-9553 • RISTOSAARENVIRTAv ; (Järgneb) ,Vab£i Eestlfise'* toimetuse talituse asukoha plaan •TOIMETUS JA.TÄLITIJS avatud esmaspäevast leedeEi kella 9-4-m. Telefonid: toimetus 364-7521 talitus : 364-7675 Toimetajad ^ u s väljaspool töök^a: Karl Arro 766-2057 Hannes Oja 481-5316 Knuiutusi võetakse vastu: nädala esimesse ajalehte kuöi esmašp. homm^ kella H-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-inap. homm; kella l l - u i. : KUULUTAMINE . VABA EESTLASES : 011 tasuv ajalehe laialdase leviku tõitu. .;; • . Keulutnste hinnad: üks toll jilhel veerul $3.25 esiküljel . ._- > $3.75 tagaküljel : . $3.50 • KUULUTUSI VÕTAVAD' / V^^ }. Vaba Eestlase talitwi§ : 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70, Stn.C, Toronto 3, Ont. talitus väljaspool tööaega: Hehni Liivandi 251-6495 ..L. Mrs.'Leida Marley: 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont. : Telefon: ;223-[ HiiiiillBiHiBiMB^Bii^ Jõekäära laste:-; suvekodu sioortepeTre .esinemas. Suiirt tsldkoori'Juhatab Lydia Aravald.^/'. Foto: T. Säägi Käesoleval suvel pühitseb oma. 25. aastast juubelit Toronto Eesti Naisseltsi Jõekääru Laste Suvekodu. Allpool ahiiatne Malle Laaiišoo ettekande põhjal kokkuvõtliku ülevaate selle instltutsi-oon! rajamisest, üleseMtamisest ,Jä .tähtsusest meie kasvavale noorsoole ja eestlusele. .-: INMEMOEIÄM \ Uno Mankini varajane surm va: pustas kõiki ta arvukaid sõpru ja võitluskaaslasi. Kuuludes sopme-poiste •sõprusringis, keskealiste Iwlka, ei võinud keegi arvata, et tema elu julge ja -tahtelme isik äkki võiks kaäuda ja jätta tühja koha. V- •• • •. • Ü. Mankin sündis Loksal 12. märtsil 1919 kaupmehe pojana, öppiš Tallinnas poeglaste kommertsgümnaasiumis, tegi- vaba-tahtfcna läbi Sõjakooli aspiran-tide kursuse mille lõpetas lipnikuna ja alustas õpinguid :^Tallinna Tehnikaülikoolis kaevandus^sene-ri kutse saamiseks. Ometi sõjaaaš-tad ei lasknud jõuda eesmärgini. Selleasemel viis sõjatee teda ühes esimeses paadis Soome, kus valis võitlusteekonna, Karjala rmdelõi-giis.' Sõja lõ^ul; jõudis ta Rootsi, õppis seal laulmistki, kuid lahkus juba ühe esimese paadiga Kanadasse. Alustas siin tegevust kinnisvarade vahendajana, kes hiljem ostis omale kontori ja on aastate jooksul olnud abiks paljudele eestlastele nende oma kodu leidmisel ja om^ämisel. U. Mankin on olnud hinnatud kõigi oma arvukate sõprade juures, eriti aga soomepoiste liikumise ühe populaarsema isikuna. Tema alati rõõmust ja heast meeleolust sütitav isiksus on tundunud paljudele kas rindejoonel, õppekeskuses või mujal meeleolu;kergenda vana. Kui rögemendi juurde organiseeriti oma meelelahutuslik grupp, kelle ülesandeks oli sõduri-õhtiite korraldamine, kutsuti U. Mankin iiheks: selle liikmeks.' Ta suutis sageli improviseerida Vähese ettevalmistusega kaasahaarava programmi, mille abil lahendati kaht hõimm-ahvast sõjapäevade raskel ajal. Kuna ta oli tiks esmie-si Soome minejaid, v siis suutis ta end juba rügemendi loomise ajal kõnes väljendada. Rügemendi • meeleolugrupp esines mitmel pool soomlastele ja .^etelänpojat" te-kilasid oma reipusega rohket tähelepanu. U. Mankin oma huumoriga, naljadega, laulu ja akordionimänguga oli kõikjal peatselt pub-, liku lemmik, Seda pühapäevalist päiksepaiste-1 list hingelaadi on ta sõbrad ka Kanadas kogenud. Ikka suutis ta Swi-mepoiste Klubi sündmusil head meeleolu tekitada ja rõpniü tuua. Viimati veel käesoleva aasta JR 200 rügemendi aastapäevapeol huumoririkka kõne pidajana: Ta oli hea inimene. Ta sai kõigiga hästi läbi? oli leplik^ alati ka;asa-aitav ja -haarav. Tai oli võime madalat tuju ja meeleolu lõbusaks .muuta, sest ta soovis ise rahulikult elada ja elust rõõmu tunda. Ainult lahkumine tuli liiga vara. Rahulikku puhkamist! I Eestlaste suuremal arvul Torontosse saabumisel. 1950, aastate alul võttis. Toronto Eesti Seltsi juures tegutsev. Näissektsioon oma peamiseks sihiiks leida teid ja võimalusi, kuidas ko^rraldada, eesti lastele suvepuiHkust. N i i renditi 1951. a. Torontost umbes 70 miili põhjas asuv A. Roopi 50. aakriline 'talil eesp- laste suveko-ioniiks. Sel esimesel suvel oH seal umbes 50 last. Järgneval suvel püüti seal voodikohtade arvu suurendada. •Tol suvel oli osavõt-jaite arv urnbes 100. ; Kuid primitiivsed majutüsOlud ning seejuures küllalt kõrge renditasu, tegi vajalikuks permanentse suve:kodu loomise, mis ei Oleks sõltuv rendileandja Hakati otsima ftälu või maakohta Toronto ligiduses, mis oleks _so-biv- olnud eesti lastele suvepuMoir se. veetmiseks. 1953.. aasta, imärtsis täituski see soov. Kolm lastevanemat: hr-d Kõva, Schaer jäVarefp leidsid, Torontost umbes 50 miüi põhja pool asuvas Udoras, müügil oleva jäätmaa 'talu/ mis näis igati ftäit-vat laste suvekodu kohta ülesseatud nõuded. Talu suurus oli 360 aaikrit, seda. läbis ikaks jõge — need olid küll ühbpuudest täidet u d— kuid viitasid siiski (tülevi'ku ujumisvöimalusile. Olgugi, et peale vana pooleldi lagunenud elumaja, ;talul (kõrvalhooned puudusid, pakkusid sööti jäänud põllud, ideaalseid võimölusi. K u na kamta oli, et samane sobiv või-nmlus enani ei'fcordii> • tegutsesid .eelnimetatud ..laste-; vanemad kiiresti ja ostsid omavahelise kokkuleppe põhjal — riskeerides oma isiklike säästu-summadega ~ selle talu T. E. ••: Seltsi • Naissekts.ioonile . .Eesti ' Laste Suvekodu .korraldamt-seks. ..^ See oli ainult algus. Alates 1953. a; keivadest haikkäs tohutu töö, et seda ideed tegelikult läbi viia. See (töö on (kestnud tänase- .Pole möödunud aastat, kus po- ' leks midagi uut tehtud, või va- .na uuendatud.. Kuna taluostjate üheks tingimuseks oli, et talu antakse üle ainult iseseisvale naisorganisatsi- .oonile, süs oli T. E . Seltsi juures tegutsev Naissoktsioon sunnitud vastu võtma iseseisva põhikirja ja lahku lööma T. E . Seltsist. See tounus 22. aprillil 1954. aasital. Sellest aastast alates on Toronto Eesti Naisselts majandanud Eest i Laste Suvekodu „J5eifcääru't". ,Kuna.'uuel maaalal vana talumaja ainukesena kuidagi SOT bis lastekodu esialgseks köögiks, vajati hädasti kapitali kinnisvaral asuvate võlgade ja maksude tasmniseks ja uute magamištarede püstitamiseks. Selle saamiseks otsustaiti planeerida Jõekääru" 360. aakrilise üldala ääreimaadest umbes lOO— 150' suvitusikruniti. Neide müük tõi sisse alguseks vajaliku kapitali, nii ©t o l i võimalik muretseda ehiiusmatojali kahe uue maga-misitare ja suipelkoha paisutamiseks vajaliku"itammi jaoks. Ehitused viidi läbi talgude kör- . .ras koos eesti ehitusettevõtjate Gnipp kasvatajaid 1964. a. suvel Jõekäärul valgus peol laulmas. Kitarriga Heikki Kuld. Foto: J . Säägi Tööde ikõrgpmiktil yõttis neist osa umbes 100—'120 kaasmaalast väihemalt 1200 tunnilise tööpanusega,.';; ••;• Nii sai „Jõekääm" juba 1953. a. suveks oma uksed avada eesti Olgugi, et; lastel olid rnätjutus-võimalused, töötas suvekodu esimesel aastal primitiivsetes oludes. Toitlustamine ftoimais väljas puude all ümastiikulc vaatamoitä. Puudus elektrivalgus ja laste pesemine toimus jões. Taredki olid viimisitlemata, andes ainult tuule-ja vihmavarju. Selle muutmine nõudis tohutut kavandamist, energiat ja palju, palju vaba-tahtlikike töökäsi.: Et; kõige Naisseltsi juhatusel iile jõii käis, siis moodustati n.n. „i5Õe-kääru" NõukogU; mis pidi olema abUcš Naisseltsile suvekodu väljaehitamisel. Nõukogu oli kahelmmne liikmeline. Sinna, kuulusid 7 Naisseltsi ju-: hatuse liiget, 5 kfundiomanikku ja 8 lastevanemat Tänu suvekodu Nõukogu energilisele tegevusele ja tänu eesti orgrünisaitsioonide j a ühiskonna abile, (muutis „Jõekääru" Märgnevateaiasta/te jooksul onia palet tundmatuseni. 1954. a. lisandus 3; tare. Ehitati söögisaal ja toimus kõigi ehitiste eleiktri-fitseerimine 1955. a. püstitati saun koos laagri kauplusega. K i l gile ehitati suur ikülmmum keldrisse. 1956—1957. a. väikelaste tare sai juurdeehituse, iqorrastati niängu ja peoväljakud. Esimene laiagri kirik õnnistati sisse. 1058 a. puhastati jõgi 'Uhtipujuclest, sü-vendati jõesängi ja ehitati raudbetoonist tamm, mis tõstis veepinda 6 jala võrra, moodustades seega suure paisjärve. 1960.—«1. valmis staadion, See o l i esinie-seks eesti staadioniks paguluses ja õli juba süš eliitatud meStri-mõõdusitikule põhinedes. Püstitat i ka.permanente rippuv sild, mis asendas igal aastal suurvete poolt A u t u i d provisoorseid sil- Aastate edenemisega hakkas raskusi tekkima lastevanemate saamisega Suvekodu Nõukogu koosseisu, mis pidurdas- tõsiselt nõukogu tööd nfng põhjustas ta •tegevuse lõpetamise 1963. a. Üks vanemaid fotosid Jõekäära Isstesuvekodust: 1955. a. suve kasvatajaid.: Foto: J . Säägi " Sellest ajast alates on Jõekääru Laste Suvd?:odu korraldamine ja šeUega ksaasunud (küsimused jäänud T. E. Naisseltsi juhatuse haldusse. Kuid tegevus kestab edasi. Nii lisandub 1964. a; de-masolevale söögisaalile suur seltskondlik i-uum. Rajati metsa-kirik, suurendati magamistaresid juurdeeihltuste näol. 1965. ä. ehitati koos knindiomaniilckudega tenniseväljaik. Ja n i i on toimunud ikka aastast aastasse ja suvest suveni. — Kes Jõuab loetella neid kümneid tuhandeid vabatahtlikke töötunde, mis s i i a ; o n ; puhkuse [a uneaja arvel ohverdatud. K u i palju indu, ühistöö tahet jaühi-se süli poole .püüdmist on siin ilmnenud. K u i palju ennastsalgavat tööd on Naisseltsi juhatus kõigi selle saavlitanriiseks teinud. ŽS-e suve jooksul on „Jõe-kääräl" vübinud üle 6000 eesti noore ja need on siit kaasa viinud n.n. „Jõekääru" vaimu ja teinud ta nime tuntuiks "poole Kanada piire, kui' kohast, kus räägitakse eesti keelt j a imis piiüab olla lastele töelisefcs suviseks koduks, .• J: . TEKNAF, Bangladesh - üle 165.000 muhamedlase on põgenenud seni peamiselt budistlilmst Bürmast Bangladeshi viunase viie nädala'jooksul. Nad on toonud kaasa jutustusi brutaalsusest ja terrorist, mida nad kogesid I Burmas.; Praegu on põgenike arv 200^0—3000 päevas. Burma Valitsus on sundinud neid oma elukohtadest lahkuma, kuna e i pea neid oma liitlasteks. Kardetakse, et Burma võib oma asukohast välja ajada Araka-ni muhamediusulise elanikfeoiina kelle arv on üle miljoni. Põgenikel qn kõigil väga sarnased jutustused kogemusist: Burma sõdurid tulid nende külla, peksid neid püssipäradega ja keppidega, vägistaski naised ja valisid mõned mehed mahalaskmiseks. Mõned .arvavad. et see on sisuliselt ususõda butüs-tide ja muhamedlaste vahel. Kuigi muhamedlased pole rikkad, pn nad seni juhtinud Arakani majandus-ehiv - .-•-;: • eluaegne investeering! Suur valik tunduva hinnaalandusega. Ka rentimine. Saadaval kõik nitmsika instrumendid. HOUSE OF MUSIC LTD.; 553 Queen St. West, Toronto M5V2B8® t e l 363-1966 yvfffji.UJUPi! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-08-07
