1981-08-20-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 58 Nr. 58
tnfYfTnTfflBrtna
VABA EESTLANE neljapäeval, 20. augustU 1931 - Thursday, August 20, 1981 Lk. 5
iteateid
laal puhkusel viibides sai
surma 8.. juulü Elmar
sündinud 7. detsembril
Dinas.
JAafrikas suri 12. ^ juunil
Ivisto, ;sündinud 26, det-
I1912 Tallinnas.
tidge'is, linglismaal suri 2.
rnst Johannes Weinberg,
27. märtsil 1903 Raplas.
|mptonis, Inglismaal, ' suri
Voldemar Toomingas,
26. jaanuaril 1925 Kärst-leris,
Inglismaal suri En-tsündinud:
4.'oktoobril .1922
vallas.
Iskis suri 9, m all Velio-i"
orro, • sündiniicl 20. juunil
tus.
suri 14. 'juunil Alfred
sündinud 20. mail 1905
isas.
^odis, N.J. suri 9, juulil .:
js, sündinud 5. novembril ,
lumaal.
[ibdis, N.J. suri 15. juunil
lar, sündinud 1. oktoobril :
lima ai.
)s suri 26. juunil Gustav
lündinud 4. veebruaril 1898 "
il.
lis, Rootsis suri 15. juunil
aasmäe, sündinud 1. mail
larel. ^
[iniš suri 13. juunil Elvy
indinud 28. augustil Ote-jgis
suri 16, juunil politsei-lElmar
Martin, sündinud
ibril 1907 Tartumaal,
atis; Ohios suri 15. juulil
.neiuna Roos, sündmud
ibril 1898 Tormas,
suri 26. juunil dipl. inse-ian
Beckmann, sündinud
ril 1897 Tallinnas,
eleses suri 12. juulil Vai-
, isündinud 14; jaanuaril
es.
enis suri 10. juulil praost
er, sündinud 17. jaanua-\
epääl.
uis suri 18. juulil jaan ?
idinud 5. veebruaril 1928
3dis, N.J. suri 20. juulil :
lik.
;lges, Inglismaal suri 16. \.
ronoom Harrj' Põdersoo,
l:.0. septembril 1906 Haas-jtumaal.
(ikides suri 20. juulil Ina
Varik, neiuna Müür, sün-ietsembril
1899.
)rgis suri 20. juulil dipL
Hirv. sündmud 9. no-'
•)03 Tallinnas.
Ijes suri 9. juunil ipodia-
[ines Jürgenson, sündinud
1901 Eestis.
js^suri 1. juunil Harri •
Isündinud 10. veebruaril
l&is, Rootsis suri 10. juu-
Ojala, neiuna Kolman,:
L7. juulil 1891 Pärispeal.
lagede
(imine
IDIAN SCENE) — Ka-lese
peaministri John. A.:
|di naine Agnes. oli tuge-luga
naine. Vahest pidi
John A.-le alla andma,
le esimesel Kaljumägede
shokeeris ta kõiki pea--
latjaskonnas, kes muide
:ja kohaselt mehed.
läbi hiiglaslike Kalju-
•ma, erarongis sõitsid,
|gnes rahutuks. Vaatepilt
lattev, kuid ta ei suut-
Idaselt näha —- siir?-seal
dav mäetipp, ja siis o li
id, kuna rong edasi lii-
-igl avanes ees uus pano-
Agnest see.ei rahulda-üsis
Sir John A-It luba
kabiini katusel sõita,
eidis, et see on naerü-kõik:
teised mehed van-i
^ . Kuid Agnes viis oma
^bi. Kui rong kuskil mä-fi
peatus, kutsus Agnes
ndaga katuselt avanevat
ägama. Sir John tegi se-
|d. ainult -viivuks: Agnes;
'.vedurijuhi kabiini katu-iOO
miili.
'R-i .,Special" aeglaselt
Istiku sõitis, möödus ta
Tjaamadest, kus veel ehi-
[iiimas. Võib kujutleda.
raudteetöölised mõtle-id
riigi „esimest leedit"
iljumägede ilu nautimas
Robert Muru
purfetamise
kuldiiiedall
Thunder Bays toimuvate Cana-da
Games raames peetud purjetamise
võistlusel; „Lightning"-klassis
tuli kuldmedalile paatkohd, kuhu
kuulus ühe liikmena kolmest Robert
Muru.
22-aastane R. Muru lõpetas kevadel
ülikooli ja on juba varem
juunioride klassis kohtadele tulnud.
Ta võttis juuniorina osa ka
eelmistest Canada Games'ist „La-
Ger"-l^lassis, milles ta Võistleb
käesQleval nädalal V/hitbys Kanada
meistrivõistlustel, seekord aga täiskasvanute
klassis.
Septembris on Kingstonis Gana-dian
Olympic Regatta, kus "parimaist
valitakse Kanada olümpia-meeskonna
liikmed, keda hakatakse
treenima järgmiseks olümpiamängudeks.
R. Muru on olnud alati purjetamisest
Jiuvitatud, ka katsetanud
eriliiki paatidega, möödunud aastal
purjetades • „Finn"-klassis. Tänavune
kuldmedalile tulek oli mõneti
üllatuslik, kuna Ganada Games
poolt antud paadi tegid mehed
ise korda ja R. Muru oli kuldmedali
sõidul kippariks. ,
Õngitsejcite j@
fcihimeeste teated
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi suvine väljasõit toimus
11. juulil looduslikult ilusale
Geprgian Bay rannikule Elm Covi.
Soodustatuna ilusast ilmast kujunes
väljasõit osavõturohkeks. Rahvas
nautis ilusat päeva Georgian
Bay vabas looduses ja päev möödus
kõigiti koduses ja sõbralikus
meeleolus. Neile kes saabusid kohale
juba reede õhtupoolikul olid
suvilad Elm Covi eestlannast perenaise
poolt ööbimiseks kordasea-tud.
Külalislahkelt kostitati õhtul
kohalolijaid pannkookidega suvilate
omanikul perenaise poolt.
Seltsi juhatus tänab Elm Govi
suvilate omanikke: Tony ja Linda
Gaibiselsel suurepärase külalislahkuse
ja seltsi väljasõidu heaks
kordaminekuks kõigiti kaasaaitamise
eest. '
Kalapüügi võistlusel kohtadele
tulid E. Saar, M. Veskimäe ja H.
Suurna. Lohutusauhinna võitis Ü.
Villmäe. Võistluke kestel püüti
kogusummas 18 mitmesuguseid
erinevaid kalu.
Toronto 'Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi liikmete vaheline
laskevõistlus haavlipüssist korraldatakse
laupäeval, 29. augustil, algusega
kell 10 hommikul Läti Ja-hiklubi
„Berzaine'^ laskerajal
Võistlus toimub rändkarikale ja
seltsi poolt väljapandud auhindadele.
Võistluses osavõtjatel tuleb
kaasavõtta oma laskemoon. Palume
kõikide laskehuviliste osavõttu.
Seltsi 1981 a. sügisene kalapüügi
võistlus korraldatakse 12.
sept. s.a. Simcoe Järve Royal
Beach'i vetel. Kogunemine kell
7.00 e.1.1 Park Motelli restorani
vastas oleval Texaco bensiinijaama
parkimise platsil. Võistluse algus
kell 8.00 e.l. Lähemat informatsiooni
võistluse-' korra kohta
antakse kogunemise kohal. .
Vähese kapitaliga mittesuitsetaja,
karske ja tööllas eestlianq, 70-neii-dafes
aastates. Huvitatud aia- ja
talutööst
SOOVIB ABIELLUDA
sG^biva eestlannaga.
Kirjad slt. ;„Hea iseloom ja
suvepäev 5 Ö
Eesti Majandusklubi Kanadas pallimangijatele eriti armuline,
träditsiooniüne suvepäev möödunud leidus süski peolisi, kes seda innu-pühapäeval
Georgian Bay ranni- kalt harrastasid,
kül, Collingwoödl lähistel -asuvas Veelgi raskem oli tiiulega koha-tööstur
Paul Kriisa suvUas oli vaatamata
postistreigiga seoses tekkinud
kontaktide puudumisele kokku
toonud arvuka osavõtjaskonna pere.
Ilusat karget suvepäeva, mis
järgnes laupäeval möllanud vili-neda
nendel noortel purjesport-lastel,
kes proovisid kõrgetel lainetel
„purjesurf inglit". Kanged
sportlased olid rohkem vees kui
liuglemislaual kuigi see neid vähe
heidutas, ,
Pererahvale olid suureks toeks
masajale. Olid Mnud nautima Ja su^
kaasaelama üle ftÖ Mmese, mees L. Jänes abikaasaga ja klubi
Jtes kuulusid läbisegi 'mitmesse juhatuse liige H.Later kogu pere-:
generatsiooni, mis andiski kökkutu- konnaga. Peale seUe oli loo
leküleseUevajaUku rõõmsa ja mit^
mepalgeUse üme-^^^^^^^^^^^^^^^^^^'^^^^^^^v:^^ ; 0
Tööstur P. Kriisale kuülüy suu- bi liikmeskomias- valitseb üks hing
relTannakrundii' asuv ruumikas ja koostööline vaim. ^^^^ v
suväa, ihis kujunes energilise jai \ Tööstur P. Kiiisajsaabus 15-aas-lahke
pererahva organiseerimisel taselt noore põgenikuna Rootsi,
ühepäevaseks mugavaks koduks kus ta lõpetas omal käel õppi-
Majandusklubi liikmeskonnale ja des inseneri kursuse.^^^^^^^^^v
„ ^ ^ , . nende külalistele, suutis pakkuda Torontos on ta loonud oma ettevõ^
Lvengeelne kogudus on suvel korraldanud mitmeiid vabaõhu-jumaiateemstws! eestlaste suvituskeskusis. soovijatele söömise-joomise kõrval likkusega suure- täpsusrüstade val-
PildU osavõtjaid jumalateenistusel Collingwoodis Jaan Sepa suvekodus. Laulavad vasakult Allan Laur, vahelduvat tegevust ja üusat aja- mistamise firma Export Tool &
Evert Soderholm, Anne Laur Ja Ingrid Söderholm. Foto: Vaba Eestlane liidet. Kuigi avara Georgian Bay Welding Co,: Limited, kus töötab
— —.L^—— „— _— , poolt puhuv vali tuul ei olnifd võrk- 120 töölist.
Tagmivmde Klllamängüdeh
progra
Peakillavanem Jehannes Vihma muljeid jci arvcsetmsl Pilk Soome-ygri Instituudi tööle Lundis
^ . V .- - . - STOKHOLM,(EPL)~ Prof. JuUus Mägiste poolt rajatndja^^d^^^^
Mamangnd, vaatamata vihmasajosele ilmale ja monetisele vastntoole, ohd lopoks süsM oniBestiiBiaiiid. ^^^^ ^^^^^ uibopuu poolt praeguste dimensioonideni välja ehitatud ^rAi? , korraldajate M a ^ ^ ^ ^ roomat vabanemist kergendust, et ometi soudeti goome-ugri Instituudis on möödmiud ^adpoolaastal toimimud elav
pika ettevalmistusega too tnlemisnkkalt lopMe viia. Kokkovotlrf^e muljete kuulamiseks, kusltleme peakfl- ^ ^j^^^l rindel. Eeldused seUe Jätkamiseks on head eeloleval
lavanemat Johannes Vihmat õppeaastal, ehkki ülikooli juhatus on otsustanud vähendada migari kee-
J. Vihma on tulemusega täiesti le. Igaüks tegi oma parima. Kuid Seda anti edasi ühelt Soomest saa- ^® osatähtsust soome-ugri keelte programmis, kuhu kuuluvad ka soo-rahul,
ta ütleb, et. nüüd on oma ta ütleb, et täielik tunnustus ja au dud helihndilt, mis edasi anti Tal- me ja eesti; keel. Kogu õppeaasta 80./8L jooksul on sooritatu^^
tööga kiire, kuna Killamängude kuulus siiski noortele, kes näitasid, linn-Tartu-Türi raadiojaama kau- ^ku kursuse eksamit, üle poole nendest soome keeles.
v ! h ! f . ' ' ^ ' " r v f ''r" \-, , , • • u , ^ Kevadsemestri jooksul on eesti Instituudil on ka oma ajakiri ni-r,
r , Ta ^^^j^ ijj^a t^^^^ „Finsk-ugriska smäskrif-Ülesandeid
taita. Ta tahab siiski erilist tanu aval- arvab, et Anne Tullil oh vaga ras- ... n „^ 1^. i * u -n „ „„W,K^;^ ;I
Küsides kas ta teab seletada, kas dada Anne Liis Tüllile ja Harry ke õhtust kava teostada, milleks f « ^^^^f' l^"'/^ '''^l,''^ ZlTiL^^^^^^^
kuuldused, mis Torontos ja USA-s Mürkile, k-es oskasid teisi noori maakonnad pidid ise kujunc^use * f ^^^^^^^ f ^
enne Killamängusid liikuma pandi, oma ümber koondada, neid tege- idee andma. Kui tulevikus kavat- f f P' "^f' ^l''' ^^^f!. ™ ^TTlj^if'
et pidustused jäävad ära, kuna vusse rakendada ja viisid selle setakse veel midagi sellist teha, siis 3a Susanne Tomson, 60 p. uustrükki di mitmelt p(K>lt soovi- •
noored ja vanad olevat tülli jäi- põhjalikult ettevalmistatud pro- tuleks enne väljakuulutada võist- "^^^^^^^ ^^"^'^ T^^"^""' ^^''^ tatud ja nuud see saigi teoks. ^Nr.
nud, oli ka temal ja juhatusel tea- grammi lõpule. lus selHse lavastuse saamiseks, mis ^^"^ «"^^ semmaritöona 1 sisaldab Mius Mägiste pikema
da, vastab J. Vihma, et nad kuul- Ka nüüd jõuab J. Vihma esita- oleks maakondlikele alustele sea- ^^^J^^^i "sõnade see ja üks kasu- (ka „Tuhmullas- ilmunud) artikli
sid neist juttudest ja neilegi helis- tud küsimuse lõpule: võib-oUa, et tud laulus, sõnas ja tantsus eesti ^^^^^^ ^^^^ nimisõnadega eesti „Idasoome-ugri rahvaist, keeltest
tati ning küsiti, mis on lahti. see sõbralik koostöö võis kedagi rahvakultuuri elementidest. ajalehtedes, eriti artikli funktsioo- ja kirjandusist".
Kuid korraldajad ei teadnud häirida, ja oli vaja kuuldusi levi- Teiseks arvab ta, et maakondli- "is". Allikaks oH ajalehtede „Eesti Kevadsemestri lõpuks ilmus aja-midagi
neist probleemidest. See- tada ning meie rahvusgruppi lõ- kud ehitused tulnuks teha võistlu- Päevaleht" ja „Sirp ja Vasar" kirjast värske neljas number,
kord anti noortele peaosa mängu- hestada ja omavahel'tülli ajada. se korras. Rahva hinnangu koha- novembri numbrid, ' mille sisu on järgmine:
J. Vihma meenutalb: kui palju selt oli parimaks võrulaste ehitu- kusjuures selgus, et võõrapärase y^jg^ Uibopuu kirjutatud nekroloog
^'^^^-^ ja kiitvaid tmnnustusi anti sed, mida mehed ka kolm päeva . määratud resp. määramata artik-j^^^g Mägistele^ 1 (rootsi keeles)
iike noorte orkestrile, kes ehitasid. Kahjuks. Harju ja Tartu . Ji kasutamine eesti keeles ei esi- nlig artikkä ,,Võrdhis^^
ne sugugi ainult pagulnste k2e. dentsidesti soome, rootsi jä eesti
les, väid laialdaselt ka okup. raamatuturul'*, Salme Tammerti
Eestisv keelekorrektorite ilmsel ^ - ^ ^ ^ ^ sõnavara problee-de
korraldamisel.
Nad .-organiseerisid- .^kogu^.prb-.
grammi, koostasid need sisuliselt
ja viisid iseseisvalt ka läbi..-
häid
skautlike
nii vapralt oma vormiriietuses pole suutnud omändäakondi KiK
marssisid Tallinna värava ette. lamängudeks organiseerida.. /
Noored tõid välja teised noored ja See jättis väga piduliku mulje ja Kuid J. Vihma^tuleb jälle tagasi
andsid kogu programmile värskust, eestlaste kui ka kanadalasist selle momendini, mil ei teatud, kas
indu ja optimistlikku vaimu. L külaliste suust oli kuulda üllata- õhtune kava võib toimuda või
Vihma kinnitab, et ta võib öelda vaid kiidusõnu: kust olete nii ar- mitte. See oli närviliseks tegev
heakskiidul. midest" ja Aarand Roosi arvustus
J. Tuldava (A. Hamani) „Rootsi
keele grammatikale".
isiklikult ja kogu Killamängude vukaskaudivormis noorte orkestri moment. Aga kui lõpuks kava oli j,^^^. sihtkapital Kanadas Instituudiga on mõnevõrra seo-korraldajate
nimel, et nii suurepä- kokku saanud, keda Enn Kiilaspea esitatud, kui noorte käest vabane- tp.t.mendi närandused tud kä"Eestrüliõpüaskonna ajakiri
rast ja sõbralikku koostööd ei ole J^ihatas? , sid õhupallid ja kõrgele metsa ta- J""^^^^^^^^^^^^ ^Silmapiir'', müle ümumises on
ta enne näinud. ^ ^ - u m vaiz^uc ja uuuuci.ou. i u . u-, Kaousia, sus 0o1l1i KKuOilggiUi vvaiiöoaaniiec-- ^J . • _ ., _ „ annetused ttoniiTmmuiTniuiirdl pnii kem vaheaeg (aastast
J Vihma laiendab oma tagasi- väljendus km otse room valdas noo- ^"t. 1968). Maipühaks ilmus aga selle
Kuid vanade ja noorte koostöö ha kadusid, siis
„. ^ iljendus muuski: kui killarong mise tunne, otSL
vaadet kogu sündmusele ' ja ütleb, tuli^ esinemiskohale sammusid va- ri, kes tundsid et nad olid oma "^0^^^^^ Ja - ^.^ ^nn Mere juht-et
sellega oli seotud palju organi- na ja noor käsikäes koigi ees, jarel suutlikkust näidanud, et seda oli biuunmcic , Anrand Roo-i artikh
satsioone, isikuid ja gruppe, kes väga rohke marssijate pere. Jõe- hinnatud ja et neil olid sellised Eesti Sihtkapital Kanadas ^"^J'^^^ ^^.^^^^ "^^^^
andsid abi suurürituse läbiviimisel; käru noored oma lippude ja õhu- tublid juhid nagu Anne Liis Tüll kaudu tulumaksuvaba- kviitungi "g^i"^^^^;^^/^^^" nnivnimaiu^tpst
-t egelaskond,' noored j' a maakondli- p"a Uideg~a tõid kõigile' vanadele lii- j' a Har•r y-1 . Mürk,' . k• eda õhku loobiti, saamiseks. — Eesti Maj-a , 958 13 vaiadusest" lisak*5 sellele
kud tegelased, lähenes arvult 500- gutuspisarad silma, kui nad mõtte- Ka peakillavanemale sai sama aus- Broadview Ave. Toronto, Ont, i^^j^V te<jevuskrõonikat' "(EPL/-
AR).;^ V----^'^:J-:.^^ v^:;./''•••
Äustrcaalia vcalitsuse
abi etnilistele
Austraalia föderaalvalitsus on
lennul läksid tervitustega kodu- tus osaks,
maale, vabastasid sini-must-valged
õhupallid ja rahvas laulis hingestatuna
„Hoia, Jumal, Eestit"-. Need
olid meie oma noored, kes suutsid
selle sündmuse nii soojaks ja kaasahaaravaks
muuta.
M4K 2R6
C^04B»0«»i>4a»{MBD{>«EBH>«B[^<>4E^<><I=^<KI•K><a^^
C3IS
Valatakse müüfannaf
I. Vihma märgib, et Killamängude
siht oli Tahviiskultnnri eda-
' siandmine ja seda suudeti osali-
•seM';täita. :,; • '
Vist esmakordselt esinesid fahva-
, J t I V J. Vihma ütles tagasivaadates, tantsijad selle maakonna rahvarõi-aigatanud
et veel_ Käesoleval par- gj ^^,5^^;^ moment oli kui Vihmal vais, mille kavas nad esinesid. See
lamendi istunpl jõustutaks seadus vihmaga võidelda, kui kõik tu- oli etnograafiliselt huviga jälgitav
s '^f ^^n^f-r^^',- 'i ö-nber korraldada, et päästa moment tänu rahvatantsijaile, kes
op, ast 1200 etnilises koohs Aust- ^^^^^^ koored olid valmis seda oma suurte kogemustega
raaias. ka sajuga'kava esitama; teostasid.
Haridusminister esmes uleskut- küsides mis- on talle sellest Lõpuks oleme jõudnud küsimusega
selle abiraha saamiseks, mis jäänud, mainib seni, kas suudeti majanduslikult
on $30 õpilase kohta aastas Abi- j y^^^^ ^^i,^^^ ,^1^^ ^ ^.^^^
raha antakse m.tte-kasutaotlevaile ^okku 40. Samuti oli oskuslikult ta, et ka see osa õnnestus, kuigi
° f S f ee "jilhseil on Austraaha et- kõikjale paigutatud sildikesi eesti ees on juhatuse koosolek, kus need
nihste ühiskondade Poolt kõnelda- vanasõnadega, mis andsid rahvale asjad peaksid selguma. PeakiUava-vais
k^is osaajalised keeltekoolid edasi eesti elutarkust. nemana tahab ta aga kõigile kaa-mis
tõotavad väljaspool tav^hst Eriliseks üllatusmomendiks peah saaitajaile ja esinejaile, aga ka
ta luinulauluy kui Killamängude eesti rahvale, kes sadu trotsides
maa-alal kukkus kägis, laolsid 'sellele kaasa" elasid j.ütelda oma š^^^;
ööbik ja rukkirääk. :damhkumad tänusõnad. ;
—1978. a. kauneim eestikeelne Juuletnskogn
ivar
LUKOGU
BROADVIEW' DELICATESSEN
, 141 Dariforth Ave.
Teil 465-9905
majade jui^res:
elekter, torud, p^iutööd jne.
Helistage-- J. MEIUSI 225-3283
kooliaega. |
• Need koolid võivad märkimisväärselt
täiendada ühiskonnas kõnelevate
keelte õpetamist tavalistes
koolides, ja avardada ka valikut
õpitavate keelte seas. Minister
märkis veel, et föderaalvalitsuse
toetus aitab etnilisi kooliorganisat-sioone
nende püüetes, säilitada ja
jätkata mitte inglisekeelse tagapõhjaga
kultuuri ja annab võimalusi
erinevatest etnilistest rühmadest
'õppida teisi keeli ja hinnata teisi
kultuure.
Toetussummasid võib kasutada
ainult haridust edutavateks programmideks,
kaasa arvat^ud -õpetajate
palgad ja edasiarendamine, õppekava
avardamine, õppevahendite
muretsemine, tööruumide üür.
(MK).
1. Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega Lõuna-Eesti iva-nemate
sürniimullas. Tema nägemuslik Innle Soomest, sette sha-manliknstsoome-
ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka omjS
ümbmskonnast mujal maailmas on tonderikas ja tähelepannerk.
Elokogusse on valitud paremik ta varem ilmonad kogudest.
320 lk. Hind $10.00 — saatekulu 50 centi
SAADAVAL ,VABA EESTLASE" TALITUI^ES
ILMUS
mmm RÜGA, graafik ga maaiiicr
.Toimetamud ENDEL KÕKS. ERIC PEHA? ja ARNO VIHALEMM
Monograafia „Pallase" kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist ja tööst, kelle elii,töö Faatluse kõrval tuuakse
esile ka kunstikool „Pallas" õppeasutusena Ja eesti kunstnike
etteyaHmistajana. Raamat on kerge ja hüvitav lugeda ka Jailema-le
lugeja skoEinale.
JHüid $10.00 (postiga talumisel lisada 50c)
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
ANDRES KÜNG
Kirjastus VäUs-EestI & EMP
311 lk. Hind $14.00 br. 4- saatekulu 50€ ,
Eest! ajakirjaniku teos põhineb laialdasele allikmaterjalüe. Tk
analüüsib Soome sise- ja välispoliitikat, riigi tänapäevast olo-korda
ja suunda, Nõukogude Liidu Soome-poliitikat, Soome valit;
susi presidendist parteielnni ja palju muud, tnn es Soome saa tn
sest huvitatud lugejaile palju uusi andmeid.
iil ¥öba iestlase tail^yses
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 20, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-08-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810820 |
Description
| Title | 1981-08-20-05 |
| OCR text |
Nr. 58 Nr. 58
tnfYfTnTfflBrtna
VABA EESTLANE neljapäeval, 20. augustU 1931 - Thursday, August 20, 1981 Lk. 5
iteateid
laal puhkusel viibides sai
surma 8.. juulü Elmar
sündinud 7. detsembril
Dinas.
JAafrikas suri 12. ^ juunil
Ivisto, ;sündinud 26, det-
I1912 Tallinnas.
tidge'is, linglismaal suri 2.
rnst Johannes Weinberg,
27. märtsil 1903 Raplas.
|mptonis, Inglismaal, ' suri
Voldemar Toomingas,
26. jaanuaril 1925 Kärst-leris,
Inglismaal suri En-tsündinud:
4.'oktoobril .1922
vallas.
Iskis suri 9, m all Velio-i"
orro, • sündiniicl 20. juunil
tus.
suri 14. 'juunil Alfred
sündinud 20. mail 1905
isas.
^odis, N.J. suri 9, juulil .:
js, sündinud 5. novembril ,
lumaal.
[ibdis, N.J. suri 15. juunil
lar, sündinud 1. oktoobril :
lima ai.
)s suri 26. juunil Gustav
lündinud 4. veebruaril 1898 "
il.
lis, Rootsis suri 15. juunil
aasmäe, sündinud 1. mail
larel. ^
[iniš suri 13. juunil Elvy
indinud 28. augustil Ote-jgis
suri 16, juunil politsei-lElmar
Martin, sündinud
ibril 1907 Tartumaal,
atis; Ohios suri 15. juulil
.neiuna Roos, sündmud
ibril 1898 Tormas,
suri 26. juunil dipl. inse-ian
Beckmann, sündinud
ril 1897 Tallinnas,
eleses suri 12. juulil Vai-
, isündinud 14; jaanuaril
es.
enis suri 10. juulil praost
er, sündinud 17. jaanua-\
epääl.
uis suri 18. juulil jaan ?
idinud 5. veebruaril 1928
3dis, N.J. suri 20. juulil :
lik.
;lges, Inglismaal suri 16. \.
ronoom Harrj' Põdersoo,
l:.0. septembril 1906 Haas-jtumaal.
(ikides suri 20. juulil Ina
Varik, neiuna Müür, sün-ietsembril
1899.
)rgis suri 20. juulil dipL
Hirv. sündmud 9. no-'
•)03 Tallinnas.
Ijes suri 9. juunil ipodia-
[ines Jürgenson, sündinud
1901 Eestis.
js^suri 1. juunil Harri •
Isündinud 10. veebruaril
l&is, Rootsis suri 10. juu-
Ojala, neiuna Kolman,:
L7. juulil 1891 Pärispeal.
lagede
(imine
IDIAN SCENE) — Ka-lese
peaministri John. A.:
|di naine Agnes. oli tuge-luga
naine. Vahest pidi
John A.-le alla andma,
le esimesel Kaljumägede
shokeeris ta kõiki pea--
latjaskonnas, kes muide
:ja kohaselt mehed.
läbi hiiglaslike Kalju-
•ma, erarongis sõitsid,
|gnes rahutuks. Vaatepilt
lattev, kuid ta ei suut-
Idaselt näha —- siir?-seal
dav mäetipp, ja siis o li
id, kuna rong edasi lii-
-igl avanes ees uus pano-
Agnest see.ei rahulda-üsis
Sir John A-It luba
kabiini katusel sõita,
eidis, et see on naerü-kõik:
teised mehed van-i
^ . Kuid Agnes viis oma
^bi. Kui rong kuskil mä-fi
peatus, kutsus Agnes
ndaga katuselt avanevat
ägama. Sir John tegi se-
|d. ainult -viivuks: Agnes;
'.vedurijuhi kabiini katu-iOO
miili.
'R-i .,Special" aeglaselt
Istiku sõitis, möödus ta
Tjaamadest, kus veel ehi-
[iiimas. Võib kujutleda.
raudteetöölised mõtle-id
riigi „esimest leedit"
iljumägede ilu nautimas
Robert Muru
purfetamise
kuldiiiedall
Thunder Bays toimuvate Cana-da
Games raames peetud purjetamise
võistlusel; „Lightning"-klassis
tuli kuldmedalile paatkohd, kuhu
kuulus ühe liikmena kolmest Robert
Muru.
22-aastane R. Muru lõpetas kevadel
ülikooli ja on juba varem
juunioride klassis kohtadele tulnud.
Ta võttis juuniorina osa ka
eelmistest Canada Games'ist „La-
Ger"-l^lassis, milles ta Võistleb
käesQleval nädalal V/hitbys Kanada
meistrivõistlustel, seekord aga täiskasvanute
klassis.
Septembris on Kingstonis Gana-dian
Olympic Regatta, kus "parimaist
valitakse Kanada olümpia-meeskonna
liikmed, keda hakatakse
treenima järgmiseks olümpiamängudeks.
R. Muru on olnud alati purjetamisest
Jiuvitatud, ka katsetanud
eriliiki paatidega, möödunud aastal
purjetades • „Finn"-klassis. Tänavune
kuldmedalile tulek oli mõneti
üllatuslik, kuna Ganada Games
poolt antud paadi tegid mehed
ise korda ja R. Muru oli kuldmedali
sõidul kippariks. ,
Õngitsejcite j@
fcihimeeste teated
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi suvine väljasõit toimus
11. juulil looduslikult ilusale
Geprgian Bay rannikule Elm Covi.
Soodustatuna ilusast ilmast kujunes
väljasõit osavõturohkeks. Rahvas
nautis ilusat päeva Georgian
Bay vabas looduses ja päev möödus
kõigiti koduses ja sõbralikus
meeleolus. Neile kes saabusid kohale
juba reede õhtupoolikul olid
suvilad Elm Covi eestlannast perenaise
poolt ööbimiseks kordasea-tud.
Külalislahkelt kostitati õhtul
kohalolijaid pannkookidega suvilate
omanikul perenaise poolt.
Seltsi juhatus tänab Elm Govi
suvilate omanikke: Tony ja Linda
Gaibiselsel suurepärase külalislahkuse
ja seltsi väljasõidu heaks
kordaminekuks kõigiti kaasaaitamise
eest. '
Kalapüügi võistlusel kohtadele
tulid E. Saar, M. Veskimäe ja H.
Suurna. Lohutusauhinna võitis Ü.
Villmäe. Võistluke kestel püüti
kogusummas 18 mitmesuguseid
erinevaid kalu.
Toronto 'Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi liikmete vaheline
laskevõistlus haavlipüssist korraldatakse
laupäeval, 29. augustil, algusega
kell 10 hommikul Läti Ja-hiklubi
„Berzaine'^ laskerajal
Võistlus toimub rändkarikale ja
seltsi poolt väljapandud auhindadele.
Võistluses osavõtjatel tuleb
kaasavõtta oma laskemoon. Palume
kõikide laskehuviliste osavõttu.
Seltsi 1981 a. sügisene kalapüügi
võistlus korraldatakse 12.
sept. s.a. Simcoe Järve Royal
Beach'i vetel. Kogunemine kell
7.00 e.1.1 Park Motelli restorani
vastas oleval Texaco bensiinijaama
parkimise platsil. Võistluse algus
kell 8.00 e.l. Lähemat informatsiooni
võistluse-' korra kohta
antakse kogunemise kohal. .
Vähese kapitaliga mittesuitsetaja,
karske ja tööllas eestlianq, 70-neii-dafes
aastates. Huvitatud aia- ja
talutööst
SOOVIB ABIELLUDA
sG^biva eestlannaga.
Kirjad slt. ;„Hea iseloom ja
suvepäev 5 Ö
Eesti Majandusklubi Kanadas pallimangijatele eriti armuline,
träditsiooniüne suvepäev möödunud leidus süski peolisi, kes seda innu-pühapäeval
Georgian Bay ranni- kalt harrastasid,
kül, Collingwoödl lähistel -asuvas Veelgi raskem oli tiiulega koha-tööstur
Paul Kriisa suvUas oli vaatamata
postistreigiga seoses tekkinud
kontaktide puudumisele kokku
toonud arvuka osavõtjaskonna pere.
Ilusat karget suvepäeva, mis
järgnes laupäeval möllanud vili-neda
nendel noortel purjesport-lastel,
kes proovisid kõrgetel lainetel
„purjesurf inglit". Kanged
sportlased olid rohkem vees kui
liuglemislaual kuigi see neid vähe
heidutas, ,
Pererahvale olid suureks toeks
masajale. Olid Mnud nautima Ja su^
kaasaelama üle ftÖ Mmese, mees L. Jänes abikaasaga ja klubi
Jtes kuulusid läbisegi 'mitmesse juhatuse liige H.Later kogu pere-:
generatsiooni, mis andiski kökkutu- konnaga. Peale seUe oli loo
leküleseUevajaUku rõõmsa ja mit^
mepalgeUse üme-^^^^^^^^^^^^^^^^^^'^^^^^^^v:^^ ; 0
Tööstur P. Kriisale kuülüy suu- bi liikmeskomias- valitseb üks hing
relTannakrundii' asuv ruumikas ja koostööline vaim. ^^^^ v
suväa, ihis kujunes energilise jai \ Tööstur P. Kiiisajsaabus 15-aas-lahke
pererahva organiseerimisel taselt noore põgenikuna Rootsi,
ühepäevaseks mugavaks koduks kus ta lõpetas omal käel õppi-
Majandusklubi liikmeskonnale ja des inseneri kursuse.^^^^^^^^^v
„ ^ ^ , . nende külalistele, suutis pakkuda Torontos on ta loonud oma ettevõ^
Lvengeelne kogudus on suvel korraldanud mitmeiid vabaõhu-jumaiateemstws! eestlaste suvituskeskusis. soovijatele söömise-joomise kõrval likkusega suure- täpsusrüstade val-
PildU osavõtjaid jumalateenistusel Collingwoodis Jaan Sepa suvekodus. Laulavad vasakult Allan Laur, vahelduvat tegevust ja üusat aja- mistamise firma Export Tool &
Evert Soderholm, Anne Laur Ja Ingrid Söderholm. Foto: Vaba Eestlane liidet. Kuigi avara Georgian Bay Welding Co,: Limited, kus töötab
— —.L^—— „— _— , poolt puhuv vali tuul ei olnifd võrk- 120 töölist.
Tagmivmde Klllamängüdeh
progra
Peakillavanem Jehannes Vihma muljeid jci arvcsetmsl Pilk Soome-ygri Instituudi tööle Lundis
^ . V .- - . - STOKHOLM,(EPL)~ Prof. JuUus Mägiste poolt rajatndja^^d^^^^
Mamangnd, vaatamata vihmasajosele ilmale ja monetisele vastntoole, ohd lopoks süsM oniBestiiBiaiiid. ^^^^ ^^^^^ uibopuu poolt praeguste dimensioonideni välja ehitatud ^rAi? , korraldajate M a ^ ^ ^ ^ roomat vabanemist kergendust, et ometi soudeti goome-ugri Instituudis on möödmiud ^adpoolaastal toimimud elav
pika ettevalmistusega too tnlemisnkkalt lopMe viia. Kokkovotlrf^e muljete kuulamiseks, kusltleme peakfl- ^ ^j^^^l rindel. Eeldused seUe Jätkamiseks on head eeloleval
lavanemat Johannes Vihmat õppeaastal, ehkki ülikooli juhatus on otsustanud vähendada migari kee-
J. Vihma on tulemusega täiesti le. Igaüks tegi oma parima. Kuid Seda anti edasi ühelt Soomest saa- ^® osatähtsust soome-ugri keelte programmis, kuhu kuuluvad ka soo-rahul,
ta ütleb, et. nüüd on oma ta ütleb, et täielik tunnustus ja au dud helihndilt, mis edasi anti Tal- me ja eesti; keel. Kogu õppeaasta 80./8L jooksul on sooritatu^^
tööga kiire, kuna Killamängude kuulus siiski noortele, kes näitasid, linn-Tartu-Türi raadiojaama kau- ^ku kursuse eksamit, üle poole nendest soome keeles.
v ! h ! f . ' ' ^ ' " r v f ''r" \-, , , • • u , ^ Kevadsemestri jooksul on eesti Instituudil on ka oma ajakiri ni-r,
r , Ta ^^^j^ ijj^a t^^^^ „Finsk-ugriska smäskrif-Ülesandeid
taita. Ta tahab siiski erilist tanu aval- arvab, et Anne Tullil oh vaga ras- ... n „^ 1^. i * u -n „ „„W,K^;^ ;I
Küsides kas ta teab seletada, kas dada Anne Liis Tüllile ja Harry ke õhtust kava teostada, milleks f « ^^^^f' l^"'/^ '''^l,''^ ZlTiL^^^^^^^
kuuldused, mis Torontos ja USA-s Mürkile, k-es oskasid teisi noori maakonnad pidid ise kujunc^use * f ^^^^^^^ f ^
enne Killamängusid liikuma pandi, oma ümber koondada, neid tege- idee andma. Kui tulevikus kavat- f f P' "^f' ^l''' ^^^f!. ™ ^TTlj^if'
et pidustused jäävad ära, kuna vusse rakendada ja viisid selle setakse veel midagi sellist teha, siis 3a Susanne Tomson, 60 p. uustrükki di mitmelt p(K>lt soovi- •
noored ja vanad olevat tülli jäi- põhjalikult ettevalmistatud pro- tuleks enne väljakuulutada võist- "^^^^^^^ ^^"^'^ T^^"^""' ^^''^ tatud ja nuud see saigi teoks. ^Nr.
nud, oli ka temal ja juhatusel tea- grammi lõpule. lus selHse lavastuse saamiseks, mis ^^"^ «"^^ semmaritöona 1 sisaldab Mius Mägiste pikema
da, vastab J. Vihma, et nad kuul- Ka nüüd jõuab J. Vihma esita- oleks maakondlikele alustele sea- ^^^J^^^i "sõnade see ja üks kasu- (ka „Tuhmullas- ilmunud) artikli
sid neist juttudest ja neilegi helis- tud küsimuse lõpule: võib-oUa, et tud laulus, sõnas ja tantsus eesti ^^^^^^ ^^^^ nimisõnadega eesti „Idasoome-ugri rahvaist, keeltest
tati ning küsiti, mis on lahti. see sõbralik koostöö võis kedagi rahvakultuuri elementidest. ajalehtedes, eriti artikli funktsioo- ja kirjandusist".
Kuid korraldajad ei teadnud häirida, ja oli vaja kuuldusi levi- Teiseks arvab ta, et maakondli- "is". Allikaks oH ajalehtede „Eesti Kevadsemestri lõpuks ilmus aja-midagi
neist probleemidest. See- tada ning meie rahvusgruppi lõ- kud ehitused tulnuks teha võistlu- Päevaleht" ja „Sirp ja Vasar" kirjast värske neljas number,
kord anti noortele peaosa mängu- hestada ja omavahel'tülli ajada. se korras. Rahva hinnangu koha- novembri numbrid, ' mille sisu on järgmine:
J. Vihma meenutalb: kui palju selt oli parimaks võrulaste ehitu- kusjuures selgus, et võõrapärase y^jg^ Uibopuu kirjutatud nekroloog
^'^^^-^ ja kiitvaid tmnnustusi anti sed, mida mehed ka kolm päeva . määratud resp. määramata artik-j^^^g Mägistele^ 1 (rootsi keeles)
iike noorte orkestrile, kes ehitasid. Kahjuks. Harju ja Tartu . Ji kasutamine eesti keeles ei esi- nlig artikkä ,,Võrdhis^^
ne sugugi ainult pagulnste k2e. dentsidesti soome, rootsi jä eesti
les, väid laialdaselt ka okup. raamatuturul'*, Salme Tammerti
Eestisv keelekorrektorite ilmsel ^ - ^ ^ ^ ^ sõnavara problee-de
korraldamisel.
Nad .-organiseerisid- .^kogu^.prb-.
grammi, koostasid need sisuliselt
ja viisid iseseisvalt ka läbi..-
häid
skautlike
nii vapralt oma vormiriietuses pole suutnud omändäakondi KiK
marssisid Tallinna värava ette. lamängudeks organiseerida.. /
Noored tõid välja teised noored ja See jättis väga piduliku mulje ja Kuid J. Vihma^tuleb jälle tagasi
andsid kogu programmile värskust, eestlaste kui ka kanadalasist selle momendini, mil ei teatud, kas
indu ja optimistlikku vaimu. L külaliste suust oli kuulda üllata- õhtune kava võib toimuda või
Vihma kinnitab, et ta võib öelda vaid kiidusõnu: kust olete nii ar- mitte. See oli närviliseks tegev
heakskiidul. midest" ja Aarand Roosi arvustus
J. Tuldava (A. Hamani) „Rootsi
keele grammatikale".
isiklikult ja kogu Killamängude vukaskaudivormis noorte orkestri moment. Aga kui lõpuks kava oli j,^^^. sihtkapital Kanadas Instituudiga on mõnevõrra seo-korraldajate
nimel, et nii suurepä- kokku saanud, keda Enn Kiilaspea esitatud, kui noorte käest vabane- tp.t.mendi närandused tud kä"Eestrüliõpüaskonna ajakiri
rast ja sõbralikku koostööd ei ole J^ihatas? , sid õhupallid ja kõrgele metsa ta- J""^^^^^^^^^^^^ ^Silmapiir'', müle ümumises on
ta enne näinud. ^ ^ - u m vaiz^uc ja uuuuci.ou. i u . u-, Kaousia, sus 0o1l1i KKuOilggiUi vvaiiöoaaniiec-- ^J . • _ ., _ „ annetused ttoniiTmmuiTniuiirdl pnii kem vaheaeg (aastast
J Vihma laiendab oma tagasi- väljendus km otse room valdas noo- ^"t. 1968). Maipühaks ilmus aga selle
Kuid vanade ja noorte koostöö ha kadusid, siis
„. ^ iljendus muuski: kui killarong mise tunne, otSL
vaadet kogu sündmusele ' ja ütleb, tuli^ esinemiskohale sammusid va- ri, kes tundsid et nad olid oma "^0^^^^^ Ja - ^.^ ^nn Mere juht-et
sellega oli seotud palju organi- na ja noor käsikäes koigi ees, jarel suutlikkust näidanud, et seda oli biuunmcic , Anrand Roo-i artikh
satsioone, isikuid ja gruppe, kes väga rohke marssijate pere. Jõe- hinnatud ja et neil olid sellised Eesti Sihtkapital Kanadas ^"^J'^^^ ^^.^^^^ "^^^^
andsid abi suurürituse läbiviimisel; käru noored oma lippude ja õhu- tublid juhid nagu Anne Liis Tüll kaudu tulumaksuvaba- kviitungi "g^i"^^^^;^^/^^^" nnivnimaiu^tpst
-t egelaskond,' noored j' a maakondli- p"a Uideg~a tõid kõigile' vanadele lii- j' a Har•r y-1 . Mürk,' . k• eda õhku loobiti, saamiseks. — Eesti Maj-a , 958 13 vaiadusest" lisak*5 sellele
kud tegelased, lähenes arvult 500- gutuspisarad silma, kui nad mõtte- Ka peakillavanemale sai sama aus- Broadview Ave. Toronto, Ont, i^^j^V te |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-20-05
