1983-11-17-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
083'^ Thursday, Nwember 17- 1983 .85 Nr.t
mäA
tüdinud 6. septembril 1907 Taillimias
sumud^ 26. ©ktoobrsi..l983 Tallmaa^:,;
Sind tahaiksin veel kohata
ja midagi veel rääkida,
kuid sõnad nüüd on pisaradL,
mis haual lilli kastavad.
Nii mälestused ilusad ei närtsi iii
JÄÄDAVALT LAHKUS LUGUFEMTÜB
ASUTAIA-, JÜHAIXJSE- NinVG A ^
Puhka rahus SIHTASUTUS SEEDRIORU SUVEKODU:
*^^'2JIKMESK0NI>, ja
Vana Andres® koguduse iiäitemiiük ja loterii õnnestusid ülihästi, 2000 võiduloosi müüdi jooksul
Püdll vaade mMitemüügisii; (osavõtjaile, kellest osa laudades maitsmas kohvilaua andeiiü. ' '
3
•KALLIST KAUAAEGSET m^MA
01 i
surnud 10.. novembril • 1983
VLADEVim ja NIINA K Ä ^
FEETiER KÄRK pereköi^^
'^Head eestlaste sipra
kfB|
: EaESTLASTE.M
M I R I K U D
VÄBAKÕGUBUS
562 Jones Ave., Toronto, Ont.
Jutlustaja E. Saraoja
20 Thorncliffe Ave.
Toronto, Oht. M4Km
Tel. 463-6223
** •*10
25. oktoobril suri eesti omaaegseid
tuntumaid õigekeelsuslasi,
kauaaegne Eesti Teaduste Akadee-
^ilia Keele jä Kirjanduse Instituudi
töötaja jä Emakeele Seltsi asutaja- Martin Lutheri M a. sünnipäeva tähistav komišert-jÖaiateenistus
ja aülügefilosQ0£takandidaat Ernst Vana-Ändrese kirikus oli kokku toonu^ ligi kirikutäie: palyelisi ja mõ-
1 Nurm. Ta pU sündinud^ 6, juulil ningaid kuulajaid jätkus veel koorip^älselegi/ Mui^sik^Ušek^o^^ eshies
1896. a. Viruma'al*tJndli^^äiaas koo- Toronto Eesti Meeskoor umbes poolfiskjaüses %Ioosšeisti^^^^^ Charles Kip-liõpetaja
perekonnas. Pärast Tartu peri dr. Roman''toi tavakohase meister-ülikooli
lõpetamist 1925. a. töötas IMuseg , '•'^
ta ligi kolmkümmend aastat Tal- ^ , . ,^ ^. ' „ „ , V. , ^,
linna jä tartu keskkoolides eesti Teoloogia doktor Martm Luther T. E. Meeskoor ,<)h^,^sedapuhku
ja ladina keele õpetajana kuulub kahtlematult üldtuntud paigutatud kooripealsele? mitte sel-
Sõjajärgsed aastad (Wi seotud ^es- suurimjude hulka, \kes usulisele le külgossa, vaid otse kekele,: mis
ti keele alal Tegelenud juba 1920— kindlusele jõudnult avaldas oma kindlasti oli akustikaU^elt Õige va-
30 aktiivselt eesti keele õigekeelsu-v^^*®^^^^ö^^^^ ^
se probleemidega, kujunes ta töö aastal 1517 Wittenbergi lossiki- Kontsertosa algas meile nii su-eriti
viljakaks Keele ja Kirjändu- uksele oma 95 vaidlusväidet damelähedase R. Tobiase „Eks teie
se Instituudis. Tema jdiendamisel P^^^^^^"^® ^^^"^ vastu. See- tea" lauluga, mis esitati oreU saa-valmis
j,Väike õigekeelsuse sõna- -J^^®^^ lindpriiks ja tel ja mülele järgnes K. Türnpu
raamat"" (1953) ta oli üks õige- ^^^^^ peidetuna alustas „Sänctus" eriti ilusalt heliseva pia-keelsüse
sõnaraamatu" (1960) toi- tõlkimist rahva keelde nissimoga.
metajaid ning praegu teoksü oleva sai seUega uüssaksa kirja- Teises tsüklis esitati R.J. Dümeri
mitmeköitelise eesti kirjakeele se- ^^^^^ rajajaks ja hüjem protestan^ „Ehitormis" ^
letus^araamatu koostamise mõt- ^^^^ luteriusu kiriku loojaks. ja seejärele kohalviibivate heli-te
algataja matuslik on tema töö ^"^^ ^'^^^^ aluseks oli pastor loojate laulud; R. Toi — „Su ette
kaeesti terminoloogia valdkonnas. UdoPetersoo^v^^ astun" ja C. Kipperi „Jehoova
Tema osalemisel või juhtimisel on Taaveti laulu 1-^ salmini, mis on koda" väga võimsalt kõlava for-Ümühud
poHitika ja: m ä j a ^ telise lõpuga,
geoloogia, keemia, mäeilduse jt '^-^^ Ka laulis meeskoor kirikupalve jä-terminolwgiasõnaraamatud.
' paik" põhielemendiks, reie A. Thomsoni „Meie Isa" pal-Ä
te^^^^ ve^a^ s k o o r esitas kirikus
tvmm^msii Aaiwste varjupaik ja tugevus." Vägevaks lõpuspurdiks oU Martin
Tema „La<üna .teele ..grammat- " ^ p ^ J J " ^ ^ j e t e » . toodud Ja protestantliku kl-kast"
on ilmunud ule Kumne truki. "P- J^etersoo aiustas naiaetega t,;:^„:vc irinnnpniiH nirQ Win
• E. Nurm oü nõudlik, visa ja väsi- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^i^^^* ^uhandei^^
matu töömees kes suure aftdmu- t^id tagasi, kus võimumeeste põhi- fel linn ja varjupaik , miUe laulis
maiu xoomees. Kes suure_ anamu _ ia nenrlP iõud seisnes ^oor kooö kogudusega. Kokkuvõttes
sega tegi oma tood ja haigusest omadus ja nende joud seisnes , . „ kirikukontsert kuulaiaüe
hoolimata säiMtas huvi Eesti kee- valhi^^^^^^^ valitsemises mõõ- S m e e ü S S ^ a S ^
leelu vastu. gaga. Ajalukku on neist järele jää- ^^f meeliülendavaks ja sudames-mid
peamiselt nimed, alati m settmgivaks Ä s e k s .
Ml m © 1. ^ sedagi. Vaimujõud on oma tegude- ^ Jumalateemstuse e jarg^^ Wcalter Bolcersyrnyd ga sageH jätnud märksa tugeva- J^t^, ja ^uhkuUane^ kohvüa^d,
O T T A ^ — Kanada par^a- msuaudtn juädlj ekdu, sntuiit apdoalVe asJuarlmooasath e50l0a dkai. kogudvuaselm. Nistaami sid^ V. easiijng^aii^^r eL-.
KINK
MÄRYPÄRKMA
VÖLISEMAR
Igapäeval, 20. novem^^ P^"®^^^® tagasi 10 novembrü 1483 sündinud ^^^^soni juhtimisel Osavõtjaid oli
11 homm. JUMALATEEOTSTO W^^^ luge Walter Baker suri ^.^^^ * kP<; oli kiili talu- rohkesti, teise korruse saal suutis
34. AASTAPÄEVA PtmmEmSE- f ^ ^ ^ vaevu kõiŽ mahutada.
(M.Tee|iij^da^^ * :
iW.a*5'LaulÄb.«aiaisansambel.Koosvii- jurist, vahu . ta parlamenti 1972. ^^^^j^j^^ Ka temas kehastus jõud 'J^ärgmisel nädalal on sumutepu-bihiine^
W; Baker ofil oHiudvük^Suure^ mõõgajõud väid kadu- ha jumalateeni^^aito^ armulaua-
Püha Maa? arheoloogüistest leidu- ja tosisemM^^to^^^ oi- matu ja kasvav usujõud Temason ga ja laulab koguduse segakoor As-dest.
^ les BaM õhtute käenduskomitee taavetlMust ent ka niäirteriikku ta Ballstadti 'jiÖiatiisel, 4. iets.
Kolmapäeval, 23. novembril keUli^^^ Matine abivalmis kaasaai- yj^^g^jj^^ seisma oma Jumalateenistusel on iKalevi Skau-
7.30 õ. piibU-palvetund: lli^Žüs- tajä. Lü^ Joö Clarki valitsu- tõekspidamiste eest Rooma impee- cliJlipkonna tõotuste andmine ja 11.
. i i ™.fltiikk mvi^^ ta oli reveÄmim^tdks. ^ - ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ väites:„Sün ma sei- ^^s. pärast-jumalateenistust kogu-san,
t^iäiti^Siä^H või.'VMartin Lu- ^^se last^ jõulupmi ettekamietega.
theriMhdfelSik j a v ä i Ä i õ u d ^;Hr i ^ LK.
olid tugevamad kui kääVšrS/^iHoõk
^raamatu 11. peatükk.
' .ja füüsiline jõud ja see joüd pole ^^^'^''^^^^'''^^N*^^»*^***^*^*^*^*^^
TOdwoodis, USA-s^^^ kadmpi aastasadade"jooksM^^ c^J.!^^^^
gustilJaanAabram, sündinud 27. p.l toimub Eesti Maja khibiruu- p^^^ muusikaline osa õli põi- s^oovm osta angmaaise
JUTALE ja PMPÜLE inem^e fiefisMBs,
detsembril 1922 Vüjandimaal. mis Eesti õpeta:jate ühbgu Kana- ^^^^^ jumalateenistuse vahele LWiiroldl.^
USA-s suri 15. augustil EI
ford, neiuna Ilves, sündinud 25. ap- kunstnik A. Lee benguga. suurepärase sisseelamisega algus- Altosrar, teL (4i6J'88W478
rmül933. p^iyj-^^^^^^ •
npHfl<mA(yiH nali^^^^
na. ^^1^ P^^^i^^^^ Ja -'-'^-'-^^---'^^^
362Danfbrfli Av@b
Toroiito, Oato
FLOWERS & fiJFTS
^aldassiUsed Med Igais gfindmiisey^
dnlddeks: ehted, merevaik, n^tõõds,
pnqnikerdiised, keraamika.
Räägitakse e(»id, läti ja inpse kee^
Vl^rcesteris, USA-s^ augustil
Oskiar Eduard Lasberg, sün-dumd
14; augustil 1884^^^^^
Minneapolises, USA-s, suri 26.
augustil. Valentin Karelscn. sündinud
2. juunil 1924 Järvel.
Leicesteris, Inglismaal, suri 24.
augustü Leonhard Veski, sündinud
7. maül91Ö Virumaal.
Boltonis, inglismaal, suri 23 augustil
Olga Koshkm, sündiniidS.
märtsil 1905 Eestis.
Kings Lynn'is sün 2. septembra
Evald Sivi, sündinud 13. Jutmil 1902
Toilas.
Crötebõrgisy Rootsis, suri So. augustil
Leida Aibast, šündhmd 23.
septembril 1909 PadiseUv
Paxtohis, XJSA-s, sun 27. augustil
Oskar Lasberg, sündinud 14 augustil
1884 Virumaal.
Mölndalis, Rootsis, suri 3 septembril
Kari Malve, sündinud 20.
veebruarill905 Tallinnas.
Melbourne'is, Austraa^^^^ suri
10.^eptenibril Helgi Metsar, sündinud
Narvašo • '
J: S. Bach.
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsioomliaeks kujunenud
^^^^^^^^^ M
MatucemsLJa oa iile 115. aasta teeninud Metropolitan Toroa-tot
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitaeeritud pcrsoaal
Väärikas teenimine
OSAR -MORRISO
INERAL HOMES LTD.
T. L. MÖRRISON — Fmesrai Diredor
7 Sherfoomne St., Toronto, Ont. M4X IK^
Telefon 9m
Salm^ ja Alefcsandör
Mathieseiirnimet^^^^
itiälestusfond
ERN-i üldkogu aastakoosolekul
Mihkel Mathiesen tegi teatavaks, et
on loodud uus. Salme ja Aleksander
Mathieseni nimeluie mälestus^
fond, kust stipendiume hakatakse
andma eesti noortele kes õpivad
loodusteadusi.
Mälestusfondi suurus on praegu
cä Ö0.O0O Rootsi kr. ja'süt hakatakse
igal aastal andma. fitipendiume
eesti noo/rtele, kes õpivad füüsikat,
matemaatütat, keemiat, inseneri-teadusi
või arstiteadust. Need võivad
olla ka edasiõppijad. Fondi revideerib
Eesti Komitee revisjonikomisjon.
Sooviavalduste sisseandmise
esimeseks tähtpäevaks on 19*
sept. 1984. Stipendiumi saajad tehakse
teatavaks iga aasta oktoobris
ERN-i üldkogu aastakoosolekul.
Molestätql
Yoitluspäei
1944. a. jaanu^
toimusid väga
sed Võitlused Ni
eesti sõjamehed
vaenlaste rünnal
de 40. aastapäc
korraldab Eesti
töös. T.E. Vöitk
veebr, kell 3 p.
res saalis Narvi
tusõhtu. Kaval
misel, selles on
lui^les ja muusik]
Postitoge
õigeaegsel|
Canada Post
lusaadetiste täht J
kaardid ja kingi j
geaegselt kohah
nende poplt ajnti
Torontos on k{|
viimaseks tähtajaj
väljaspoole linna
did olema postit;
ril. Viimased täi]
Kanadat ja USi
Tähtaegu saab
telefoni-nöuandla,!
(369-9727) kaudu]
Jõulukaardid
ÜSA-sse^ peitvad
bitud ja nõuayadj
marki Kanadas^j|
sse. Teiste posti
takse jällp pelgus
foni kaudu.
Lastele, kes s^
Santa Claus'lle,
kiiiäd^aädi^fesil:
Pole, panadä,'K|
jadel t)tt saatja aj
sed vastuse saadi
selt. Kanada
mõned pensionär
kult lubanud 01
jõuluvana tema
raldamisel.
BON AIR APPI
PARAI
Icülmutnskap^
aiaaMat
Tel 5J
O B
Iraanis poM
naHkootiki
TEHERAN -
ga äritsejat
ni raadio teatas,!
smugeldajat huki
tK)olses sadamas|
lähedaisel Qeshmj
kirjutasid et p
hul^i te.
Müüa
Saaremaa —
N5ukogud(
surmalendl
HELSINGI ~
ti Soome idapoo!
rast valguse na
paljudes pail^ad
jalani. Nähet kl
leda sambänia V
Soome õhujõu(
simuses norma
misõidukite juur
tusist, mis juhi
piirist. Maaüml
tehakse Soome J
sageli katseid Ki
Lüdu poolt, öhuj
nähtus tõenäolise:
Umaruuml raketi
Eesd Sihtka
Annetused, testd
ja mälestusfondi
vabad. Suunake
nöoilele ja teistd
siooi
Eesti SihtkaJ
kaudu tulumakj
saamiseks. —
Broadview Avel
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 17, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-11-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831117 |
Description
| Title | 1983-11-17-04 |
| OCR text |
083'^ Thursday, Nwember 17- 1983 .85 Nr.t
mäA
tüdinud 6. septembril 1907 Taillimias
sumud^ 26. ©ktoobrsi..l983 Tallmaa^:,;
Sind tahaiksin veel kohata
ja midagi veel rääkida,
kuid sõnad nüüd on pisaradL,
mis haual lilli kastavad.
Nii mälestused ilusad ei närtsi iii
JÄÄDAVALT LAHKUS LUGUFEMTÜB
ASUTAIA-, JÜHAIXJSE- NinVG A ^
Puhka rahus SIHTASUTUS SEEDRIORU SUVEKODU:
*^^'2JIKMESK0NI>, ja
Vana Andres® koguduse iiäitemiiük ja loterii õnnestusid ülihästi, 2000 võiduloosi müüdi jooksul
Püdll vaade mMitemüügisii; (osavõtjaile, kellest osa laudades maitsmas kohvilaua andeiiü. ' '
3
•KALLIST KAUAAEGSET m^MA
01 i
surnud 10.. novembril • 1983
VLADEVim ja NIINA K Ä ^
FEETiER KÄRK pereköi^^
'^Head eestlaste sipra
kfB|
: EaESTLASTE.M
M I R I K U D
VÄBAKÕGUBUS
562 Jones Ave., Toronto, Ont.
Jutlustaja E. Saraoja
20 Thorncliffe Ave.
Toronto, Oht. M4Km
Tel. 463-6223
** •*10
25. oktoobril suri eesti omaaegseid
tuntumaid õigekeelsuslasi,
kauaaegne Eesti Teaduste Akadee-
^ilia Keele jä Kirjanduse Instituudi
töötaja jä Emakeele Seltsi asutaja- Martin Lutheri M a. sünnipäeva tähistav komišert-jÖaiateenistus
ja aülügefilosQ0£takandidaat Ernst Vana-Ändrese kirikus oli kokku toonu^ ligi kirikutäie: palyelisi ja mõ-
1 Nurm. Ta pU sündinud^ 6, juulil ningaid kuulajaid jätkus veel koorip^älselegi/ Mui^sik^Ušek^o^^ eshies
1896. a. Viruma'al*tJndli^^äiaas koo- Toronto Eesti Meeskoor umbes poolfiskjaüses %Ioosšeisti^^^^^ Charles Kip-liõpetaja
perekonnas. Pärast Tartu peri dr. Roman''toi tavakohase meister-ülikooli
lõpetamist 1925. a. töötas IMuseg , '•'^
ta ligi kolmkümmend aastat Tal- ^ , . ,^ ^. ' „ „ , V. , ^,
linna jä tartu keskkoolides eesti Teoloogia doktor Martm Luther T. E. Meeskoor ,<)h^,^sedapuhku
ja ladina keele õpetajana kuulub kahtlematult üldtuntud paigutatud kooripealsele? mitte sel-
Sõjajärgsed aastad (Wi seotud ^es- suurimjude hulka, \kes usulisele le külgossa, vaid otse kekele,: mis
ti keele alal Tegelenud juba 1920— kindlusele jõudnult avaldas oma kindlasti oli akustikaU^elt Õige va-
30 aktiivselt eesti keele õigekeelsu-v^^*®^^^^ö^^^^ ^
se probleemidega, kujunes ta töö aastal 1517 Wittenbergi lossiki- Kontsertosa algas meile nii su-eriti
viljakaks Keele ja Kirjändu- uksele oma 95 vaidlusväidet damelähedase R. Tobiase „Eks teie
se Instituudis. Tema jdiendamisel P^^^^^^"^® ^^^"^ vastu. See- tea" lauluga, mis esitati oreU saa-valmis
j,Väike õigekeelsuse sõna- -J^^®^^ lindpriiks ja tel ja mülele järgnes K. Türnpu
raamat"" (1953) ta oli üks õige- ^^^^^ peidetuna alustas „Sänctus" eriti ilusalt heliseva pia-keelsüse
sõnaraamatu" (1960) toi- tõlkimist rahva keelde nissimoga.
metajaid ning praegu teoksü oleva sai seUega uüssaksa kirja- Teises tsüklis esitati R.J. Dümeri
mitmeköitelise eesti kirjakeele se- ^^^^^ rajajaks ja hüjem protestan^ „Ehitormis" ^
letus^araamatu koostamise mõt- ^^^^ luteriusu kiriku loojaks. ja seejärele kohalviibivate heli-te
algataja matuslik on tema töö ^"^^ ^'^^^^ aluseks oli pastor loojate laulud; R. Toi — „Su ette
kaeesti terminoloogia valdkonnas. UdoPetersoo^v^^ astun" ja C. Kipperi „Jehoova
Tema osalemisel või juhtimisel on Taaveti laulu 1-^ salmini, mis on koda" väga võimsalt kõlava for-Ümühud
poHitika ja: m ä j a ^ telise lõpuga,
geoloogia, keemia, mäeilduse jt '^-^^ Ka laulis meeskoor kirikupalve jä-terminolwgiasõnaraamatud.
' paik" põhielemendiks, reie A. Thomsoni „Meie Isa" pal-Ä
te^^^^ ve^a^ s k o o r esitas kirikus
tvmm^msii Aaiwste varjupaik ja tugevus." Vägevaks lõpuspurdiks oU Martin
Tema „La<üna .teele ..grammat- " ^ p ^ J J " ^ ^ j e t e » . toodud Ja protestantliku kl-kast"
on ilmunud ule Kumne truki. "P- J^etersoo aiustas naiaetega t,;:^„:vc irinnnpniiH nirQ Win
• E. Nurm oü nõudlik, visa ja väsi- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^i^^^* ^uhandei^^
matu töömees kes suure aftdmu- t^id tagasi, kus võimumeeste põhi- fel linn ja varjupaik , miUe laulis
maiu xoomees. Kes suure_ anamu _ ia nenrlP iõud seisnes ^oor kooö kogudusega. Kokkuvõttes
sega tegi oma tood ja haigusest omadus ja nende joud seisnes , . „ kirikukontsert kuulaiaüe
hoolimata säiMtas huvi Eesti kee- valhi^^^^^^^ valitsemises mõõ- S m e e ü S S ^ a S ^
leelu vastu. gaga. Ajalukku on neist järele jää- ^^f meeliülendavaks ja sudames-mid
peamiselt nimed, alati m settmgivaks Ä s e k s .
Ml m © 1. ^ sedagi. Vaimujõud on oma tegude- ^ Jumalateemstuse e jarg^^ Wcalter Bolcersyrnyd ga sageH jätnud märksa tugeva- J^t^, ja ^uhkuUane^ kohvüa^d,
O T T A ^ — Kanada par^a- msuaudtn juädlj ekdu, sntuiit apdoalVe asJuarlmooasath e50l0a dkai. kogudvuaselm. Nistaami sid^ V. easiijng^aii^^r eL-.
KINK
MÄRYPÄRKMA
VÖLISEMAR
Igapäeval, 20. novem^^ P^"®^^^® tagasi 10 novembrü 1483 sündinud ^^^^soni juhtimisel Osavõtjaid oli
11 homm. JUMALATEEOTSTO W^^^ luge Walter Baker suri ^.^^^ * kP<; oli kiili talu- rohkesti, teise korruse saal suutis
34. AASTAPÄEVA PtmmEmSE- f ^ ^ ^ vaevu kõiŽ mahutada.
(M.Tee|iij^da^^ * :
iW.a*5'LaulÄb.«aiaisansambel.Koosvii- jurist, vahu . ta parlamenti 1972. ^^^^j^j^^ Ka temas kehastus jõud 'J^ärgmisel nädalal on sumutepu-bihiine^
W; Baker ofil oHiudvük^Suure^ mõõgajõud väid kadu- ha jumalateeni^^aito^ armulaua-
Püha Maa? arheoloogüistest leidu- ja tosisemM^^to^^^ oi- matu ja kasvav usujõud Temason ga ja laulab koguduse segakoor As-dest.
^ les BaM õhtute käenduskomitee taavetlMust ent ka niäirteriikku ta Ballstadti 'jiÖiatiisel, 4. iets.
Kolmapäeval, 23. novembril keUli^^^ Matine abivalmis kaasaai- yj^^g^jj^^ seisma oma Jumalateenistusel on iKalevi Skau-
7.30 õ. piibU-palvetund: lli^Žüs- tajä. Lü^ Joö Clarki valitsu- tõekspidamiste eest Rooma impee- cliJlipkonna tõotuste andmine ja 11.
. i i ™.fltiikk mvi^^ ta oli reveÄmim^tdks. ^ - ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ väites:„Sün ma sei- ^^s. pärast-jumalateenistust kogu-san,
t^iäiti^Siä^H või.'VMartin Lu- ^^se last^ jõulupmi ettekamietega.
theriMhdfelSik j a v ä i Ä i õ u d ^;Hr i ^ LK.
olid tugevamad kui kääVšrS/^iHoõk
^raamatu 11. peatükk.
' .ja füüsiline jõud ja see joüd pole ^^^'^''^^^^'''^^N*^^»*^***^*^*^*^*^^
TOdwoodis, USA-s^^^ kadmpi aastasadade"jooksM^^ c^J.!^^^^
gustilJaanAabram, sündinud 27. p.l toimub Eesti Maja khibiruu- p^^^ muusikaline osa õli põi- s^oovm osta angmaaise
JUTALE ja PMPÜLE inem^e fiefisMBs,
detsembril 1922 Vüjandimaal. mis Eesti õpeta:jate ühbgu Kana- ^^^^^ jumalateenistuse vahele LWiiroldl.^
USA-s suri 15. augustil EI
ford, neiuna Ilves, sündinud 25. ap- kunstnik A. Lee benguga. suurepärase sisseelamisega algus- Altosrar, teL (4i6J'88W478
rmül933. p^iyj-^^^^^^ •
npHfl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-11-17-04
