1983-11-17-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VNovemberlT, 1983 -Nr. Nr. 85
Seminar oli korraldatud Ontario
Kergejõustiku poolt laupäeval,
8/ okt: ^.^P^
hallis I^ürlingtonis. Osalejate hulgas
olid Jaan Äoos, tema abikaasa
Reet jai Ermo Kukriar.
Terve päeva jooksul esdriesid
i Dengutega rida spetsialiste Hagu
ilr. Dave Levy, (Ham^
()ats), dr. Karl Shiirkb (spordikir-j
aiiik), RcMnan Olszewski (tehnilir
3 i© koordiriaator, OTFÄ), G^Tg
I *aitisott (treener, Hamilton Spor-
(IMubi), iKim Tteipson (toitained,
Josepfe Brant Hosp>ital) ja tei-
Kava; haaras aläsidr treening ja
t sinika, yigästused, toitumine,
Mtun&e üles^ed ja praktiline
osa kops videolindistamisega.
Piühapäeval peeti võisthised; «3
loa algiajatele ja postinieestele
(ünivorm ja nahkkandekott), 10
kn naistele ja masteritele ning 20
km tippklassis „Art Keay" karik
a l e . X
Roos, oitjs veel gripi mõju all,
tegi kergelt kaasa 20 kiii (1:55.02),
m^ ergutas kaasmasterit Mike
Freemani tegema isiklMu tipptulemust,.-•••
v';
vNooF eestläM^
min omab enesekaitsespordi sinise
vöö ja on instruktoriks Hyköpingis
vabal ajal. Ta on kohtuameti kandidaat
kohapealses kohtus. ^ Päriž
Stokholmist, kus ta jiiba õpingute
ajal huvitus dzhu-äzhitsust ja tege-ies
selle idamaise spordiharuga
intensiivselt. ErMZelmte^^^^
diihudzhitšhttt väga oluliseks enese*
kaitsesüsteemiks eriti tütarlastele
ja naistele., Treener ise jõuab lähemal
ajal „pruuni vööni^S mis on
selles^spõrdis nuista, jkõrgeiina ast*
me, järgmine. „Must vöö**
VABA EESTLASI TALITUSES muugil
stereo heliplaat
bass4)ariton
CHARLES KIPPER — klovericoade
Metsated(A. Kapp), Ennemuiste (M/Saar), Üks su^^ Satr).
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vettlk), Slfid tervl-tame
koldapäike (A. Karindi) ja Rändaija õhinlaol (J. TaU) ja
rahvalaule: K. Raid! seades — Laula mõja, Eol ina bakkaa IMI-lema^
ie, Ära vües ja Kivikasukas, L. Virkhaus! seades - KM en
Jms dDiB kurva kodu, V. Kappi seades — Ltnakatkoja ja J.
seades—Kanneldajast vend.
Hind $9JO pluss postikulu $1.
ANDRES KÜNG
Tartlane JÖivö
Riias noorte (15—16 a.) käimise
5 km ajaga 22.48,4.
V. Külvet võitis Euroopa juunioride
7915
punktiga, teine Oli ida-sakslane
Schenk 7607 p., Kiülvet saavutas
üksikalades: 11,3 — 6.99 —
14.75 — 2.10 — 50.40 — 15.27
— 48.'
4.39,6.
„õhkuporkamise"
' FaremaleS; 1. .Karu; 4. Eesti kif":
janik ja kunstnik Torontos; 7. Tegelane
A. (jjailiti „Ijeegitseyäst südamest";
10. tJlemeelik tünne-11/
Orjastatute jsümbol. 12. Ilmastiku-line
nähe. l!3. Eeslinn, käändevormis*
14. Ergutushülüe pessimistile;
17. Meesnimi; 18. Naisenimi; 19.
Arglik, häbelik; 20. Prantsuse kirjanik;
21. Artikkel saksa keeles;
25. Raadiumi märk; 26. tJhe
Ameerika linnanime eesšilp; 27.
Naisenimi; 28. Asesõna; 29. Kohanimi
Tartumaal; 31. Jõuetu,
vaibuv; 33. Kuu; 34. Doonau lisa-
35. Eesti teadlane Põhja-
Ameerikas, pidas tänavu loengu
Torontos; 36. Varajane koit; 37.
Kohanimi Tartumaal; 40. Pee äike
karv; 42. Eesti kirjanik; 43. ^I^Ö5.
rasisä; 44. Eesti luuletaja Kanadas;
45. Eesünoöreoökiijanik Kanadas;
46. Poisi nimi.
tendents ja dis-
; : Laupäeval; 9. iiov. peeti Beaver
Islandi p>argis Niagara Spordiklubi
lahtised esivõistiused 20 km käimises,
milles osales ka Kanada
^^All-Star" meeskond kaasaarvatud
Jaan Roos „Estonia" Masterite
Klubist, tfldse oli osavõtjaid 19
mees- ja 10 naissiportlast. 5 km
pikkune ringrada oli lame, kontrollitud
pikkuses ja miõheski kohas
kaetud veelompidega, kuna sadas
/•.kerget-.lumi.':: .v. ^'-^
meeskond,, jättes Ontario A-mees-konna
teiseks. Newjorklased viisid
ära/ka neli esimest individuaalau-hinda,
kusjuures nende parima M.
Morrise aeg oli 1:31.58.
Kiireim kanadalane (21 a.) Que-becist
oli viies, kellele järgnes
Roos isikliku rekordiga 1:35.50.
Esimesele kümnele anti mälestus-esemed.
Roos pidas sammu esimesel viiel
V kilomeetril esiyiiekuga, kasutades
äsja sisseharjutatud painduvamat
gammutehnikat, pidi aga siis tempot
vähendama kuna tekkis nn.
ISKINMUttlUIKfll^HlfflNHStHHnttllHMI'
kvalifitseerimise oht. Polegi palju
imestada, teadas, et Roosi 20 km
tulemus kujunes ligi 4 min. küre-maks
San Juanis saavutatust; seal ta
pidi üle poole maa olema iseenda
eestvedajaks. Roos ise arvas, et tema
Icõnnistiili täiendav muudatus
oli veel kristalliseenim^
i Tänavuses Kanada tij^äijate
edetabelis on Roosi tulemus 10-
dal köhal, kõigi aegade nimekirjas
'aga 14-nes. Roos tundis head
meelt, et võitis 50 sekundiga seitsmendaks
jäänud noort Sweasyt,
kes Kanada valitsuselt saab igakuist
toetust ja on Olümpia '84
kandidaat.
Mis puutub masterite 454- vanuseklassi,
siis siin oli Roos absoluutne
võitja nelja Kanada tippajaga
alates 5 km — 22.45 (San
Juanis 23.01), 10 km — 46.52,
15 km — 71.11 ja lõpetades 20
km —• 1:35.50 (San Juanis, Puer-
IXOTiko--1:39.22).^^^^^^^^^
Hea saavutus võiks eeldada
edukat osalemist 50 km distantsil,
milline on ka Los Angelese Olüm-
'84 kavas.
\t 1. Eesti
dendi suvekodu asus seal; 2. Eesti
kirjanduse suurteos; 3. Hoop, lii- «
kuma panek; 5. H* Visnapuu tiks
muusadest; 6. Kunagise fihnitähe
eesnimi; 1. Torukujulise elundi
õõne kitsenemus arstiteaduses; 8.
A. Mägi teos; 9. Vabalt, omapead;
13. Riik Euroopas; 14. Unenägu;
15 Kohanimi Virumaal; 19. Nõu
surnu tuha säilitamiseks; 21. Suurriik;
22. Füüsüine mõiste; 24. Endine
Eesti riigivanem; 30. Kella
osa; 32. Religioon; 33. Luuletajaile
ja kunstnikele inspiratsiooni
andija; 36. Piirkond; 38. Eesti helilooja;
; 39. Ameerika mehenime
lühend; 41. Iseseisvuseaegse eesti
kirjastuse nimemärk.
RISTSÕNA NM. I M : /
LAHENDUS -
TOm SOOME!
^^^^^^^^^^^^^^^^^^ & EMP
m lk. Hiiid $14.«0 br. + saatektthi 6le
ajafidrjaaika teos pdUndb Üial^eto aUflttiiterJalie. Ta
Boalfltt^Ab SiM>Me dfie- ja tSltep^^
korda )a satifida, NOakogade IMä Bmätpomxi, SMMO yiflt-msi
p^d^dist pait^ieliiaid > palj^ ttiavd, uraes Bmuit aaata-sest
koWtatud Ing^^
irVoibci Eestlose tiriitušes
9U
; •Fõi&readr 1. Roösewelt, 7. öla,
9. Aarhus, 10. Stelg, 11. Gong,
12. Tasuja, 13. Poolus, 15. Ella,
16. Talitaja, 19. Bourassa, 21.
Aval, 23. Kenora, 24. Tuivas, 27.
Luna, 28. Ruut, 30. Muusik, 31.
Alt, 32. Kaunistus.
Piisti^ds 1. Ras, 2. Oreool, 3.
äsjaselt Eesti Invaliide Toeta- Sigala, 4. Vigastus, 5. Lant, 6.
va Naisringimoenäituselt. Seekord Tagäisi, 7. õhtu, 8. Assamalla, 13.
pole tegemist modelliga, Ralph Peibutama, 14. Olgu, 17. Laak-
Viksten katsetab moenäitusel ohiuS manni 18. Arvo, 20. Avalik, 21.
loteriivõidiks saadud põUe. Andres, 22. AimutUg 25. Raut;
Foto: Vaba Eestlane 26. Suka, 29. Tas.
"V-EINAR
SANDIN
SÜDA JA KIVID
p,ElikM t©c<5 on otsene järg 1979 a. ihnunud ,>Loojaagul lahkiih.
mine Taliinnast", on„Süda ja kivid" loetav ka iaeseisva ro-maanina.
Autor jätkab siin Karl SÄw clulAigu jälgimist läbi
kahe kontinendi kuni lõpplahenduseini ühes linnakeflcs P(%jft-
Suurbritannias."
Hind $19.50+ nMei^
Püt
Prof. FiUX OINAS
..KALEVIPpEG^K^
ja muid esseid «esti roiiyatiiiidesf,
mätotõogicist ja kliiandusest"
aadavai VABA EESTLAis toffluses
$f 3.—+ Murtttata $1.--
mmmmmmm^\m\mmm\mmmmnmmmm
•(' •.
järgneva Eestis koosfrcitu^
["etiil^a eestipoolse katse^
• 17c
, • • 12. sept, algas suurpealetung
Väike-Emajõel. Sihiks Holi seatud
Valga vallutamine ning Lõuna-
Eesti äralõikamine Riia grupeeringust.
Sakslased panid visalt vastu
ning ühe päevaga sai mõnest
jündaväst vene diviisist rood. Vihaselt
võitlesid ka OK üksused.
Siiski saavutasid j venelased mitu
sügavat sissemürdu. Schömer
saatis Hitlerile järjekordse (kol^
manda) palve Eesti mahajätmiseks.:
Pingelise telefonikõne peale andis
Hitler taandumisloa -^salgas Öpe-fatsioon
Aster, miš| oli Saksa väejuhatuse
|K)olt välja tö^ötatud juba
mõnda aega tagasi. Plaan nägi ette
vägede järkjärgulise taandumise
:Bestist Pärnu ja Viljandi kaudu.
Taandumist pidid katma eestlastest
koosnevad iiksused, kelle Saatus
plaani koostajaid ei tundunud eriti
hüvitavat. Eestlastele kavatsetavast
taandumisest et teatatud, nad
jäeti täiesti saatuse hooleks. Väeosadele
antud instruktsioonidest
tundub nagu oleks sakslased soovinud
end rohkem kaitsta eestlaste
kui venelaste eest. RaSkerelvade,
laskemiobnavarude ja parema relvastuse
andmine eestlaste kontrolli
alla oli kategooriliselt keelatud.
Näib, et sakslased ei suutnud
eestlaste taotlustest üldse midagi
taibata, nad umbusaldasid oma
suurrahyalikus kõrkuses eestlasi
ning tegid neiide organiseerumise-
0 n
nagu tahaksid, et punased tulevad^
Nemad ise ei tee mitte midagi ja
ei lase teistel kätt teha/' Sakslased
pidasid' eestlasi Vene varjatud liitlasteks,
neüe jäi arusaamatuks,
kuidas võib keegi võidelda kommunistide
vastu sakslaste ridadesse
kuulumata. Mingi iseseisvusliikumine
oli neüe lihtsalt arusaamatu
ning näis naljana. Sakslaste
jaoks kohnandat teed tollal vee! ei
eksisteerinud. Sellega on seletatavad
ka sakslaste leerist pärinevad
teated eestlaste ülejooksmisest venelaste
poole, millest vene allikates
näiteks kuskil ei räägita. Ka
pole vene armee staabis sõjavangide
osakonnas teeninud isik kogu
sõja vältel ühtegi eestlasest ülejooksikut
näinud. Seda rõhutavad
ka Eestis sõdinute mälestused
(kindral Grasser). Sakslaste suhtumist
eestlastesse näitavad kujukalt
vangilangenud sõdurite kirjad kodumaale.
„Sa küsid, kes on eestlased?
Vastan ühe meie ohvitseri
sõnadega: sead!"; „Eesti rahva
valdav enamik põlgab sakslasi. Seda,
näeb eestlaste näoilmest, kogu
nende oleriiusest."; „Kaitsku eestlased
end ise, meil neid enam vaja
ei ote." Sakslased olid eestlaste
saatuse suhtes ükskõiksed, iieid
huvitas ainult oma naha päästmi-
,ne.
„Tallinna operatsiooni" alguseks
17. septembril oli Emajõe äärde
koondatud aukartustäratav Jõud
vene poolel, mis Emajõe lühi
kaitsvate üksuste suhtes omas masendavat
ülekaalu: elavjõus 4,8 x,
tanlddes 12,3 x, automaatrelvades
1 lvis, miinipildujates 18,6x ning
kahurites 4,8 x. Pealetüngilõikudes
oli tegelikult olemas ligi kümnekordne
ülekaal (korpus pataljoni
või :r%emendi vastu). Vene vägedele
anti rohkesti laskemoona,
saksa pool seevastu ei tohtmud
terve esimese rünnakupäeva jooksul
vastase peale raisata rohkem
kui 200 lasku. Ka õhus oli venelaste
ülekaal absoluutne,
Pealöögi pidid andma 30. (läbimurde-)
LK ja 8. (Eesti) LK. ELK
kujutas endast täielikult komplekteeritud,
suurepäraselt väljaõpetatud
ning varustatud üksust, kokku
ca 27000 meest. Korpuse tuumiku
moodustasid 1941. a. Eestist
sundmobilisatsiooniga kokkutoodud
Territoriaalkorpuse mehed.
1941—42 hoiti neid eestlasi Üu-talites
, praktiliselt vangidega
võrdses staatuses. Mehi piinasid
nälg ja haigused, paljud surid.
1942. a. alustati Eesti Laskurkorpuse
formeerimisega, mille etteotsa
määrati Venemaa-eestlane
Lembit Pärn. 1942. a. lõpus viidi
korpus Velikie Luki juures rindele,
kus algas kohe massiline üle-jooksmine.
Sakslaste suurimaks
hämmastuseks jooksis üks pataljon
isegi üle sissepiiratud garnisoni
juurde; nn. yälisrindel läks üle
terve rügement, kellest enamus
hiljem vabatahtlikena Saksa armeesse
astus. Tulekatteta lahingusse
saadetud eestlaste üksustest langesid
paljud ka tõhusa saksa tõk-ketule
ohvriks. Kokku kaotas korpus
ca 60% oma koosseisust (neist
üle 20% „teadmäta kadunutena")
mng viidi tagalasse.
Ka pärast täiendamist ja põhjalikku
ideoloogilist töötlemist (rõhutati
eestlaste saksavaenulikkust,
räägiti võimatuid hirmu- ja õudu-selugusid
sakslaste Vägivallategu-dest
Eestis jne.) ei julgetud korpust
enam otsustavates lõikudes
lahingusse saata; lahingutes osale-
• sid- vaid .ELK' tanki-; ja suurtüki-Üksused.
Rindele saadeti korpus
alles võitluste lõppjärgus, mil üle-jooksmisel
enam niingit mõtet
polnud.
ELK koosseisus oli nüüd eestlasi
80%, enne ^ja Eestis elanuid aga
ca 60%. Teised olid juba 20 aastat
vene propaganda mõjusfääris
elanud i,jeestlased". ELK-d ei saa
võtta ühtse väeosana, temas esines
mitmeid üksteisest üsna erinevaid
suundi. Ideekindlama osk moodustasid
loomulikult parteilased ning
jeestlased-venelased, kellest teatav
osa ihnselt uskus müüti „Pühast
Isamaasõjast fashistlike rööwallu-täjate
vastu". Paljud korpuslased
ei sallinud aga ei sakslasi ega venelasi,
teatava osa hulgas liikusid
isegi iseseisvuse taastamise ideed.
Nende ideaalid peegelduvad ka
nende marsilauluks võetud „Eesti
Leegioni marsis", kus ainult sõna
„Leegion" oli asendatud koipuse
nimega. Ka on teada juhtumeid,
kus korpuslased taanduvatele eesti
üksustele rinde avasid ning nad
läbi lasid.
Korpusele annab tabava hinnangu
üks soomepoistest: „Seda on
jõle mõtelda — jälle eestlased
eestlaste vastu, nagu öeldakse. Ja
punastel jälle hea lõuata: Kodusõda!
Kodanlus fäshistide sabas
rahva vastu! iCurät! ^ — Aga tead
mis? See on Vene-Saksa: sõda,
niuud midagi. Ja meie oleme kähe
vahel ja kahel pool. Ja nimelt
meie porukas praegu. sakslaste
poolel, selle vastu ei saa. Vaat kus
„uue kodumaa toojad"! Aga terve
selle asja mõte on ikkagi, et sakslased
saavad kunagi peksa ja- siis
teeme meie ise. Kas need korpuslased
teisel pool ka usuvad, et
vanka saab lõpuks peksa? Kas loodavad?
Kui mip siis oleme vennad
ja see on vennatapmine, mis nüüd
soomepoiste ja Laskurkorpuse vahel
aset leiab. Kui nad aga ei usu
ega looda, et Punaarmee saab
peksa, on meie vahel suur vahe.
Hästi suur vahe. Meie i^ime
Eesti, nemad emakese Venemaa
eest — selles suures sõjas, mis
käib Saksa ja Vene vahel."
Korpuses saavutasid võidu siis-ki
viimati mamitud tendentsid. Ta
täitis korralikult kõik talle asetatud
ülesanded ning purustas mitmes
lahingus suguvendade sini-must-
valge eest võitlevaid üksusi,
suurima halastamatusega. ELK jäi
Vene teenistuses seisvaks üksuseks,
iseseisvusliikumisele pohiud temast
mingit kasu, vaid hoopis korvamatut
kahju. Siiski päästis ELK osar
lemme Eesti hõivamises mõnikord
ka vene ^durite vägivallategudest.
Näiteks takistasid eesti korpuslased
venelaste «arveteõiendamist"
Porkunis asunud eestlastest haavatute
kallal.
r ^ Punaarmee suurpealetung Emajõele
algas 17. septembri varahommikul.
Pealöök anti kahe korpuse
jõududega Luunja-Kavastu piirkonnas,
kus asusid kaitsel saksa
94. rügement, pioneerpataljoni ja
1. piirikaitserügemendi üksused.
Lisalöök anti Tartu Ülejõelt Venti
grupi pihta.
• I •{ . y . • • •..
(Järgneb)
Otsime
LAPSEHOrojAT
meie kodus või teie jomm
Dufferin & Steeles
Hei. 669-5930
EKN hiljutisel
katume. PU(
Indt A. Vomi
A D VC
ENI
KUI
ADVOl
1 FiUst Canac
Tel. koni
kodi
IGi
ADO
HETHEl
Advol
365 Bay St.,
Õhtuti 447-:
aa
TõNI
B.A.!
ADVOl
Yorkdale Plac^
Sl
Toronto,
Telefoj
kodus
— ^
JOHN E.
Chartei
mUniversK
Toronto,
Tel.
VABA
TOIMETÜI
avatud e|
reedeni l |
Toimetaja
tel. 4
Telefonid: td
tal
KUULI
VABAB
on tasuv aj
.' . levik
üks toll ühel
kuulutuste kt|
tekstis ....
esiküljel ....
Kmdotusi
nädala esime^
emasp. homnj
nädala teise J
map. homij
- . Id. 4
Yäljaspb
Leida Mariej
Postiaadress:!
9 Parravano
Willowdale,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 17, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-11-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831117 |
Description
| Title | 1983-11-17-06 |
| OCR text | VNovemberlT, 1983 -Nr. Nr. 85 Seminar oli korraldatud Ontario Kergejõustiku poolt laupäeval, 8/ okt: ^.^P^ hallis I^ürlingtonis. Osalejate hulgas olid Jaan Äoos, tema abikaasa Reet jai Ermo Kukriar. Terve päeva jooksul esdriesid i Dengutega rida spetsialiste Hagu ilr. Dave Levy, (Ham^ ()ats), dr. Karl Shiirkb (spordikir-j aiiik), RcMnan Olszewski (tehnilir 3 i© koordiriaator, OTFÄ), G^Tg I *aitisott (treener, Hamilton Spor- (IMubi), iKim Tteipson (toitained, Josepfe Brant Hosp>ital) ja tei- Kava; haaras aläsidr treening ja t sinika, yigästused, toitumine, Mtun&e üles^ed ja praktiline osa kops videolindistamisega. Piühapäeval peeti võisthised; «3 loa algiajatele ja postinieestele (ünivorm ja nahkkandekott), 10 kn naistele ja masteritele ning 20 km tippklassis „Art Keay" karik a l e . X Roos, oitjs veel gripi mõju all, tegi kergelt kaasa 20 kiii (1:55.02), m^ ergutas kaasmasterit Mike Freemani tegema isiklMu tipptulemust,.-••• v'; vNooF eestläM^ min omab enesekaitsespordi sinise vöö ja on instruktoriks Hyköpingis vabal ajal. Ta on kohtuameti kandidaat kohapealses kohtus. ^ Päriž Stokholmist, kus ta jiiba õpingute ajal huvitus dzhu-äzhitsust ja tege-ies selle idamaise spordiharuga intensiivselt. ErMZelmte^^^^ diihudzhitšhttt väga oluliseks enese* kaitsesüsteemiks eriti tütarlastele ja naistele., Treener ise jõuab lähemal ajal „pruuni vööni^S mis on selles^spõrdis nuista, jkõrgeiina ast* me, järgmine. „Must vöö** VABA EESTLASI TALITUSES muugil stereo heliplaat bass4)ariton CHARLES KIPPER — klovericoade Metsated(A. Kapp), Ennemuiste (M/Saar), Üks su^^ Satr). Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T. Vettlk), Slfid tervl-tame koldapäike (A. Karindi) ja Rändaija õhinlaol (J. TaU) ja rahvalaule: K. Raid! seades — Laula mõja, Eol ina bakkaa IMI-lema^ ie, Ära vües ja Kivikasukas, L. Virkhaus! seades - KM en Jms dDiB kurva kodu, V. Kappi seades — Ltnakatkoja ja J. seades—Kanneldajast vend. Hind $9JO pluss postikulu $1. ANDRES KÜNG Tartlane JÖivö Riias noorte (15—16 a.) käimise 5 km ajaga 22.48,4. V. Külvet võitis Euroopa juunioride 7915 punktiga, teine Oli ida-sakslane Schenk 7607 p., Kiülvet saavutas üksikalades: 11,3 — 6.99 — 14.75 — 2.10 — 50.40 — 15.27 — 48.' 4.39,6. „õhkuporkamise" ' FaremaleS; 1. .Karu; 4. Eesti kif": janik ja kunstnik Torontos; 7. Tegelane A. (jjailiti „Ijeegitseyäst südamest"; 10. tJlemeelik tünne-11/ Orjastatute jsümbol. 12. Ilmastiku-line nähe. l!3. Eeslinn, käändevormis* 14. Ergutushülüe pessimistile; 17. Meesnimi; 18. Naisenimi; 19. Arglik, häbelik; 20. Prantsuse kirjanik; 21. Artikkel saksa keeles; 25. Raadiumi märk; 26. tJhe Ameerika linnanime eesšilp; 27. Naisenimi; 28. Asesõna; 29. Kohanimi Tartumaal; 31. Jõuetu, vaibuv; 33. Kuu; 34. Doonau lisa- 35. Eesti teadlane Põhja- Ameerikas, pidas tänavu loengu Torontos; 36. Varajane koit; 37. Kohanimi Tartumaal; 40. Pee äike karv; 42. Eesti kirjanik; 43. ^I^Ö5. rasisä; 44. Eesti luuletaja Kanadas; 45. Eesünoöreoökiijanik Kanadas; 46. Poisi nimi. tendents ja dis- ; : Laupäeval; 9. iiov. peeti Beaver Islandi p>argis Niagara Spordiklubi lahtised esivõistiused 20 km käimises, milles osales ka Kanada ^^All-Star" meeskond kaasaarvatud Jaan Roos „Estonia" Masterite Klubist, tfldse oli osavõtjaid 19 mees- ja 10 naissiportlast. 5 km pikkune ringrada oli lame, kontrollitud pikkuses ja miõheski kohas kaetud veelompidega, kuna sadas /•.kerget-.lumi.':: .v. ^'-^ meeskond,, jättes Ontario A-mees-konna teiseks. Newjorklased viisid ära/ka neli esimest individuaalau-hinda, kusjuures nende parima M. Morrise aeg oli 1:31.58. Kiireim kanadalane (21 a.) Que-becist oli viies, kellele järgnes Roos isikliku rekordiga 1:35.50. Esimesele kümnele anti mälestus-esemed. Roos pidas sammu esimesel viiel V kilomeetril esiyiiekuga, kasutades äsja sisseharjutatud painduvamat gammutehnikat, pidi aga siis tempot vähendama kuna tekkis nn. ISKINMUttlUIKfll^HlfflNHStHHnttllHMI' kvalifitseerimise oht. Polegi palju imestada, teadas, et Roosi 20 km tulemus kujunes ligi 4 min. küre-maks San Juanis saavutatust; seal ta pidi üle poole maa olema iseenda eestvedajaks. Roos ise arvas, et tema Icõnnistiili täiendav muudatus oli veel kristalliseenim^ i Tänavuses Kanada tij^äijate edetabelis on Roosi tulemus 10- dal köhal, kõigi aegade nimekirjas 'aga 14-nes. Roos tundis head meelt, et võitis 50 sekundiga seitsmendaks jäänud noort Sweasyt, kes Kanada valitsuselt saab igakuist toetust ja on Olümpia '84 kandidaat. Mis puutub masterite 454- vanuseklassi, siis siin oli Roos absoluutne võitja nelja Kanada tippajaga alates 5 km — 22.45 (San Juanis 23.01), 10 km — 46.52, 15 km — 71.11 ja lõpetades 20 km —• 1:35.50 (San Juanis, Puer- IXOTiko--1:39.22).^^^^^^^^^ Hea saavutus võiks eeldada edukat osalemist 50 km distantsil, milline on ka Los Angelese Olüm- '84 kavas. \t 1. Eesti dendi suvekodu asus seal; 2. Eesti kirjanduse suurteos; 3. Hoop, lii- « kuma panek; 5. H* Visnapuu tiks muusadest; 6. Kunagise fihnitähe eesnimi; 1. Torukujulise elundi õõne kitsenemus arstiteaduses; 8. A. Mägi teos; 9. Vabalt, omapead; 13. Riik Euroopas; 14. Unenägu; 15 Kohanimi Virumaal; 19. Nõu surnu tuha säilitamiseks; 21. Suurriik; 22. Füüsüine mõiste; 24. Endine Eesti riigivanem; 30. Kella osa; 32. Religioon; 33. Luuletajaile ja kunstnikele inspiratsiooni andija; 36. Piirkond; 38. Eesti helilooja; ; 39. Ameerika mehenime lühend; 41. Iseseisvuseaegse eesti kirjastuse nimemärk. RISTSÕNA NM. I M : / LAHENDUS - TOm SOOME! ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ & EMP m lk. Hiiid $14.«0 br. + saatektthi 6le ajafidrjaaika teos pdUndb Üial^eto aUflttiiterJalie. Ta Boalfltt^Ab SiM>Me dfie- ja tSltep^^ korda )a satifida, NOakogade IMä Bmätpomxi, SMMO yiflt-msi p^d^dist pait^ieliiaid > palj^ ttiavd, uraes Bmuit aaata-sest koWtatud Ing^^ irVoibci Eestlose tiriitušes 9U ; •Fõi&readr 1. Roösewelt, 7. öla, 9. Aarhus, 10. Stelg, 11. Gong, 12. Tasuja, 13. Poolus, 15. Ella, 16. Talitaja, 19. Bourassa, 21. Aval, 23. Kenora, 24. Tuivas, 27. Luna, 28. Ruut, 30. Muusik, 31. Alt, 32. Kaunistus. Piisti^ds 1. Ras, 2. Oreool, 3. äsjaselt Eesti Invaliide Toeta- Sigala, 4. Vigastus, 5. Lant, 6. va Naisringimoenäituselt. Seekord Tagäisi, 7. õhtu, 8. Assamalla, 13. pole tegemist modelliga, Ralph Peibutama, 14. Olgu, 17. Laak- Viksten katsetab moenäitusel ohiuS manni 18. Arvo, 20. Avalik, 21. loteriivõidiks saadud põUe. Andres, 22. AimutUg 25. Raut; Foto: Vaba Eestlane 26. Suka, 29. Tas. "V-EINAR SANDIN SÜDA JA KIVID p,ElikM t©c<5 on otsene järg 1979 a. ihnunud ,>Loojaagul lahkiih. mine Taliinnast", on„Süda ja kivid" loetav ka iaeseisva ro-maanina. Autor jätkab siin Karl SÄw clulAigu jälgimist läbi kahe kontinendi kuni lõpplahenduseini ühes linnakeflcs P(%jft- Suurbritannias." Hind $19.50+ nMei^ Püt Prof. FiUX OINAS ..KALEVIPpEG^K^ ja muid esseid «esti roiiyatiiiidesf, mätotõogicist ja kliiandusest" aadavai VABA EESTLAis toffluses $f 3.—+ Murtttata $1.-- mmmmmmm^\m\mmm\mmmmnmmmm •(' •. järgneva Eestis koosfrcitu^ ["etiil^a eestipoolse katse^ • 17c , • • 12. sept, algas suurpealetung Väike-Emajõel. Sihiks Holi seatud Valga vallutamine ning Lõuna- Eesti äralõikamine Riia grupeeringust. Sakslased panid visalt vastu ning ühe päevaga sai mõnest jündaväst vene diviisist rood. Vihaselt võitlesid ka OK üksused. Siiski saavutasid j venelased mitu sügavat sissemürdu. Schömer saatis Hitlerile järjekordse (kol^ manda) palve Eesti mahajätmiseks.: Pingelise telefonikõne peale andis Hitler taandumisloa -^salgas Öpe-fatsioon Aster, miš| oli Saksa väejuhatuse |K)olt välja tö^ötatud juba mõnda aega tagasi. Plaan nägi ette vägede järkjärgulise taandumise :Bestist Pärnu ja Viljandi kaudu. Taandumist pidid katma eestlastest koosnevad iiksused, kelle Saatus plaani koostajaid ei tundunud eriti hüvitavat. Eestlastele kavatsetavast taandumisest et teatatud, nad jäeti täiesti saatuse hooleks. Väeosadele antud instruktsioonidest tundub nagu oleks sakslased soovinud end rohkem kaitsta eestlaste kui venelaste eest. RaSkerelvade, laskemiobnavarude ja parema relvastuse andmine eestlaste kontrolli alla oli kategooriliselt keelatud. Näib, et sakslased ei suutnud eestlaste taotlustest üldse midagi taibata, nad umbusaldasid oma suurrahyalikus kõrkuses eestlasi ning tegid neiide organiseerumise- 0 n nagu tahaksid, et punased tulevad^ Nemad ise ei tee mitte midagi ja ei lase teistel kätt teha/' Sakslased pidasid' eestlasi Vene varjatud liitlasteks, neüe jäi arusaamatuks, kuidas võib keegi võidelda kommunistide vastu sakslaste ridadesse kuulumata. Mingi iseseisvusliikumine oli neüe lihtsalt arusaamatu ning näis naljana. Sakslaste jaoks kohnandat teed tollal vee! ei eksisteerinud. Sellega on seletatavad ka sakslaste leerist pärinevad teated eestlaste ülejooksmisest venelaste poole, millest vene allikates näiteks kuskil ei räägita. Ka pole vene armee staabis sõjavangide osakonnas teeninud isik kogu sõja vältel ühtegi eestlasest ülejooksikut näinud. Seda rõhutavad ka Eestis sõdinute mälestused (kindral Grasser). Sakslaste suhtumist eestlastesse näitavad kujukalt vangilangenud sõdurite kirjad kodumaale. „Sa küsid, kes on eestlased? Vastan ühe meie ohvitseri sõnadega: sead!"; „Eesti rahva valdav enamik põlgab sakslasi. Seda, näeb eestlaste näoilmest, kogu nende oleriiusest."; „Kaitsku eestlased end ise, meil neid enam vaja ei ote." Sakslased olid eestlaste saatuse suhtes ükskõiksed, iieid huvitas ainult oma naha päästmi- ,ne. „Tallinna operatsiooni" alguseks 17. septembril oli Emajõe äärde koondatud aukartustäratav Jõud vene poolel, mis Emajõe lühi kaitsvate üksuste suhtes omas masendavat ülekaalu: elavjõus 4,8 x, tanlddes 12,3 x, automaatrelvades 1 lvis, miinipildujates 18,6x ning kahurites 4,8 x. Pealetüngilõikudes oli tegelikult olemas ligi kümnekordne ülekaal (korpus pataljoni või :r%emendi vastu). Vene vägedele anti rohkesti laskemoona, saksa pool seevastu ei tohtmud terve esimese rünnakupäeva jooksul vastase peale raisata rohkem kui 200 lasku. Ka õhus oli venelaste ülekaal absoluutne, Pealöögi pidid andma 30. (läbimurde-) LK ja 8. (Eesti) LK. ELK kujutas endast täielikult komplekteeritud, suurepäraselt väljaõpetatud ning varustatud üksust, kokku ca 27000 meest. Korpuse tuumiku moodustasid 1941. a. Eestist sundmobilisatsiooniga kokkutoodud Territoriaalkorpuse mehed. 1941—42 hoiti neid eestlasi Üu-talites , praktiliselt vangidega võrdses staatuses. Mehi piinasid nälg ja haigused, paljud surid. 1942. a. alustati Eesti Laskurkorpuse formeerimisega, mille etteotsa määrati Venemaa-eestlane Lembit Pärn. 1942. a. lõpus viidi korpus Velikie Luki juures rindele, kus algas kohe massiline üle-jooksmine. Sakslaste suurimaks hämmastuseks jooksis üks pataljon isegi üle sissepiiratud garnisoni juurde; nn. yälisrindel läks üle terve rügement, kellest enamus hiljem vabatahtlikena Saksa armeesse astus. Tulekatteta lahingusse saadetud eestlaste üksustest langesid paljud ka tõhusa saksa tõk-ketule ohvriks. Kokku kaotas korpus ca 60% oma koosseisust (neist üle 20% „teadmäta kadunutena") mng viidi tagalasse. Ka pärast täiendamist ja põhjalikku ideoloogilist töötlemist (rõhutati eestlaste saksavaenulikkust, räägiti võimatuid hirmu- ja õudu-selugusid sakslaste Vägivallategu-dest Eestis jne.) ei julgetud korpust enam otsustavates lõikudes lahingusse saata; lahingutes osale- • sid- vaid .ELK' tanki-; ja suurtüki-Üksused. Rindele saadeti korpus alles võitluste lõppjärgus, mil üle-jooksmisel enam niingit mõtet polnud. ELK koosseisus oli nüüd eestlasi 80%, enne ^ja Eestis elanuid aga ca 60%. Teised olid juba 20 aastat vene propaganda mõjusfääris elanud i,jeestlased". ELK-d ei saa võtta ühtse väeosana, temas esines mitmeid üksteisest üsna erinevaid suundi. Ideekindlama osk moodustasid loomulikult parteilased ning jeestlased-venelased, kellest teatav osa ihnselt uskus müüti „Pühast Isamaasõjast fashistlike rööwallu-täjate vastu". Paljud korpuslased ei sallinud aga ei sakslasi ega venelasi, teatava osa hulgas liikusid isegi iseseisvuse taastamise ideed. Nende ideaalid peegelduvad ka nende marsilauluks võetud „Eesti Leegioni marsis", kus ainult sõna „Leegion" oli asendatud koipuse nimega. Ka on teada juhtumeid, kus korpuslased taanduvatele eesti üksustele rinde avasid ning nad läbi lasid. Korpusele annab tabava hinnangu üks soomepoistest: „Seda on jõle mõtelda — jälle eestlased eestlaste vastu, nagu öeldakse. Ja punastel jälle hea lõuata: Kodusõda! Kodanlus fäshistide sabas rahva vastu! iCurät! ^ — Aga tead mis? See on Vene-Saksa: sõda, niuud midagi. Ja meie oleme kähe vahel ja kahel pool. Ja nimelt meie porukas praegu. sakslaste poolel, selle vastu ei saa. Vaat kus „uue kodumaa toojad"! Aga terve selle asja mõte on ikkagi, et sakslased saavad kunagi peksa ja- siis teeme meie ise. Kas need korpuslased teisel pool ka usuvad, et vanka saab lõpuks peksa? Kas loodavad? Kui mip siis oleme vennad ja see on vennatapmine, mis nüüd soomepoiste ja Laskurkorpuse vahel aset leiab. Kui nad aga ei usu ega looda, et Punaarmee saab peksa, on meie vahel suur vahe. Hästi suur vahe. Meie i^ime Eesti, nemad emakese Venemaa eest — selles suures sõjas, mis käib Saksa ja Vene vahel." Korpuses saavutasid võidu siis-ki viimati mamitud tendentsid. Ta täitis korralikult kõik talle asetatud ülesanded ning purustas mitmes lahingus suguvendade sini-must- valge eest võitlevaid üksusi, suurima halastamatusega. ELK jäi Vene teenistuses seisvaks üksuseks, iseseisvusliikumisele pohiud temast mingit kasu, vaid hoopis korvamatut kahju. Siiski päästis ELK osar lemme Eesti hõivamises mõnikord ka vene ^durite vägivallategudest. Näiteks takistasid eesti korpuslased venelaste «arveteõiendamist" Porkunis asunud eestlastest haavatute kallal. r ^ Punaarmee suurpealetung Emajõele algas 17. septembri varahommikul. Pealöök anti kahe korpuse jõududega Luunja-Kavastu piirkonnas, kus asusid kaitsel saksa 94. rügement, pioneerpataljoni ja 1. piirikaitserügemendi üksused. Lisalöök anti Tartu Ülejõelt Venti grupi pihta. • I •{ . y . • • •.. (Järgneb) Otsime LAPSEHOrojAT meie kodus või teie jomm Dufferin & Steeles Hei. 669-5930 EKN hiljutisel katume. PU( Indt A. Vomi A D VC ENI KUI ADVOl 1 FiUst Canac Tel. koni kodi IGi ADO HETHEl Advol 365 Bay St., Õhtuti 447-: aa TõNI B.A.! ADVOl Yorkdale Plac^ Sl Toronto, Telefoj kodus — ^ JOHN E. Chartei mUniversK Toronto, Tel. VABA TOIMETÜI avatud e| reedeni l | Toimetaja tel. 4 Telefonid: td tal KUULI VABAB on tasuv aj .' . levik üks toll ühel kuulutuste kt| tekstis .... esiküljel .... Kmdotusi nädala esime^ emasp. homnj nädala teise J map. homij - . Id. 4 Yäljaspb Leida Mariej Postiaadress:! 9 Parravano Willowdale, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-11-17-06
